rahvusvaheline tasand, kusjuures vajadusel ka interkontinentaalne tasand. Kuritegevuse üheks peamiseks põhjuseks on ühiskonna kihistumine ja tööpuuduse kasv. Kuritegevusest on saanud paljudele lihtsaim elatise hankimise vahend. Ühiskonna jätkuv kihistumine loob soodsa pinna uute liikmete värbamiseks. Nii on see ka Eestis - kõrgeima tööpuudusega Ida-Virumaa paistab silma ka kõrge kuritegevuse poolest. Kirde-Eesti kohtud mõistavad vabaduskaotusliku karistuse 30%-le kohtualustest. 2000 aasta kohtustatistika kinnitab, et enamik vabariigis süüdimõistetuist on kuni 24-aastased töötud noored mehed. (Pullat 2002, 16). Organiseeritud kuritegevus Eestis. Üleminek sotsialistlikult käsumajanduselt demokraatlikku ühiskonda osutus Eestis, nagu enamikes postsovjetlikes riikides, valuliseks ning on muutnud inimarengu probleemseks. Ühiskondliku formatsiooni muutus tõi paratamatult kaasa elatustaseme languse. Vastupidiselt
00.178 Tiina Kompus [email protected] 8. loeng 12.12.08. Psühholoogi töö korrektsioonisüsteemis Lugemiseks: 1) Psychology in Prisons. Second Edition. David A.Crighton, Graham J.Towl BPS Blackwell, 2008 Ptk.2.: Psychological Services in Prison kirjandus_8_1 2) Ptk.4. Prisoner Needs kirjandus_8_2 Psühholoogi töö sisuks korrektsioonisüsteemis on selliste psühholoogiliste sekkumiste kavandamine ja läbiviimine, mis toetaksid karistusekandjate edasise sotsiaalse toimetuleku paranemist. Vabaduskaotusliku karistuse kandmine on küll väga spetsiifiline suhtluskeskkond, kuid inimese psüühika jääb ka vabaduskaotusliku karistuse kandmise ajal inimpsüühika üldise toimimise ja häirumise raamistikku. Inimese käitumine on alati mõjutatud ka keskkonna poolt, seega peaks karistuse kandmise ajal keskkonnapoolseid mõjutusi kujundama selliselt, et tekiksid eeldused püsivaks käitumismuutuseks. Kuigi seniste uurimuste tulemused psühholoogiliste sekkumiste tulemuslikkusest kuriteo
langenud, et teda võib vabadusse lasta?36 Nii väidabki autor, et äsja jõustunud karistusjärgse kinnipidamise regulatsiooniga on leitud vaid ajutine lahendus ühiskonna turvalisemaks muutmisel, sest on selge, et seda mittekaristuslikku sunnivahendit ei saa kohaldada eluaeg. Ohtlikkuse äralangemiseks on vaja isikuga ka tegeleda. Prantsusmaa teadlane Michel Foucault on määratlenud seitse vanglasüsteemi põhiprintsiipi. Üks olulisem neist on parandamise põhimõte, mille kohaselt on vabaduskaotusliku karistuse tähtsaim ülesanne süüdimõistetu käitumise muutmine, tema parandamine ja rehabiliteerimine. 37 Selle printsiibi järgimine on eriti oluline just karistusjärgselt kinnipeetavate suhtes. Oleks ju mõttetu loota, et ainult isiku ühiskonnast eemaldamisega ja tema sotsiaalse suhtlemise kitsendamisega, mis isiku kinnipidamisega paratamatult kaasneb, integreeruks ta kinnipidamise järel kergemini
20 15. Psühholoogilised sekkumised korrektsioonisüsteemis - praegused teadmised ja uurimissuunad. Psühholoogi töö sisuks korrektsioonisüsteemis on selliste psühholoogiliste sekkumiste kavandamine ja läbiviimine, mis toetaksid karistusekandjate edasise sotsiaalse toimetuleku paranemist. Vabaduskaotusliku karistuse kandmine on küll väga spetsiifiline suhtluskeskkond, kuid inimese psüühika jääb ka vabaduskaotusliku karistuse kandmise ajal inimpsüühika üldise toimimise ja häirumise raamistikku. Inimese käitumine on alati mõjutatud ka keskkonna poolt, seega peaks karistuse kandmise ajal keskkonnapoolseid mõjutusi kujundama selliselt, et tekiksid eeldused püsivaks käitumismuutuseks. Kuigi seniste uurimuste tulemused psühholoogiliste sekkumiste tulemuslikkusest kuriteo
kokku tõmmata, selleks, et siseneda tõlda. Sajandi lõpus väljub moest puuder. Valged parukad asenduvad kuldsete, punaste ja kastantooni parukatega. Moest läheb põsepuna. 14 15 16 17 18 19 20 21 DIREKTOORIUM Prantsuse revolutsioon 1789 a. Soengumoes andsid tooni kehvikrahvas. Valged parukad võisid saada isegi vabaduskaotusliku karistuse põhjuseks, aga sellest hoolimata jätkasid kuninga pooldajad nende kandmist. Mehed A la Titus- lühikene lõikus Naised Soengud muutusid äratundmatuseni. Naised hakkasid juukseid lühikeseks lõikama. Need kes kandsid soenguid, tegid endale muistse Kreeka ja Rooma soenguid. Poodu soeng – kuklajuuksed tunduvalt lühemad kui külgedel. Moes oli ka „metslase“ soengud. 22
o Likvideeriti teadusharusid, nt geneetika. o Kogu võim kuulus Stalinile. o Peamised ressursid sõjatööstusesse. o Elatustase madal ja esmatarbekaupu nappis. GULAG e NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude liidus. o Ülesanded: majandusülesannete täitmine nõukogude kohtute ja Erinõupidamiste alusel vabaduskaotusliku karistusega kinnipeetutel. Lihtsamalt öeldes oli GULAG Nõukogude sunnitöölaagrite nimetus. Ehitasid valmis näiteks Valge mere kanali. Stalin plaanis vabaneda Beriast (Stalini lähikondlane ja julgeolekuorgani juhtinimene) ja kavandas juutide ulatusliku karistamise. Beria oli sõja järel üks tähtsamatest võtmeisikutest. Stalini surm tõi kaasa: o venelastele suure leina ja kõik olid jube kurvad.
arvesse tulla, vähemalt juhul, kui siseriiklik õigus tunnistab nagu Prantsuse kriminaalmenetluse koodeksi artiklis 144 õigusrikkumise kahjustavat mõju avalikule korrale. Kuid see põhjendus on asjakohane ja piisav vaid juhul, kui selle aluseks olevad faktid näitavad, et süüdistatava vabastamine tegelikult kahjustaks avalikku korda. Lisaks eeltoodule on jätkuv kinnipidamine õiguspärane vaid juhul, kui säilib oht avalikule korrale; jätkuvat kinnipidamist ei või kasutada vabaduskaotusliku otsuse eeldusena. Praegusel juhul hindasid eeluurimiskohtunikud ja süüdistuskojad kinnipidamise pikendamise vajadust ainuüksi abstraktselt, rõhutades vaid õigusrikkumiste raskust või märkides ära nende mõju. Ent Võõrleegioni puhkekeskusele tehtud atentaat oli ettekavatsetud terroriakt, mille eest võttis vastutuse relvastatud võitlust pooldav põrandaalune organisatsioon. Terroriakt põhjustas ühe inimese surma ja tekitas teisele väga raskeid vigastusi
GULAG NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, oli algselt 1930. aastal loodud NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse struktuurüksus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus. Peavalitsuse ülesandeks oli tagada Nõukogude Liidu riiklike majandusülessannete täitmiseks nõukogude kohtute ja Erinõupidamiste alusel vabaduskaotusliku karistusega kinnipeetute valve ja töö nõukogude "rahvamajandusobjektidel" ning NSV Liidu ääremaadel. GULAG on ka üldiselt Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus ja Gulag on üldmõistena saanud laiemalt tuntuks eelkõige pärast Aleksandr Solženitsõni teose "Gulagi arhipelaag" ilmumist 1973. aastal. Elu pärast Stalini surma
suunatud karistuspoliitika peaks olema väga täpselt selektiivne. Peab ette nägema, kes pani midagi karistusväärset toime juhuslikel asjaoludel ning vajaks võimalikult kiiresti vabastamist; ning kelle vangishoidmine hoiab tõepoolest ära hulga kuritegusid, mida niisugune isik vabaduses olles kindla peale toime paneks. Asi oleks siis nii, et karistus tuleneb mitte sellest, mida isik reaalselt korda saatis, vaid tema edasise käitumise prognoosist. a) karistamise funktsioonid: Vabaduskaotusliku karistuse esmase funktsioonina esineb rehabilitatsioon ehk hälviku käitumise korrigeerimine kinnises asutuses võimalike spetsiaalsete meetmetega. Kuritegu käsitletakse normaalsele inimesele võõrana, omamoodi haigusliku seisundina, millest on tarvis terveks ravida. Teine funktsioon on peletamine (hirmutamine), kasutatakse ka terminit preventsioon olukorra kujundamine, kus teised võimalikud õigusrikkujad ei võtaks ette hälbivat tegu, kuivõrd neile on teada
annaabi.ee 
