Ida-Saksa linnades toimunud rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha, eriti julmalt tehti seda Berliini ülestõusu ajal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda.Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956. aastal surus N Liidu sõjavägi maha ungarlaste kommunismivastase ülestõusu. 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tsehhoslovakkiasse ning lämmatasid tsehhide ja slovakkide vabaduspüüded. Korea sõda. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA
Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956. aastal ajas N Liidu sõjavägi laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu. 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tsehhoslovakkiasse. Euroopas suurt vastuseisu ei olnud. Kõige ohtlikum konflikt, milleni Külm sõda ja sellest tingitud võidurelvastumine viisid oli Kuuba kriis. Kui varasemalt oli olnud suurriikidel hirm tuumakatastroofi ees, mis ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda, siis nüüd oldi valmis sellest hirmust loobuma, ja nii seisiski kogu maaailma saatus nädala aega küsimärgi all. Tegemist oli olukorraga, kus võitja
Aastatuhandevahetus NSV Liidu nõrgenemise põhjused: · Stagnatsioon majanduses, vaimuelus, poliitikas · Majanduslik seisak, püsis vaid tänu naftale. Majandusliku efektiivsuse poolest oli võrreldav arenguriigiga · Üha suurenev mahajäävus · Deftsiit muutus püsivaks · Tugevnes dissidentide liikumine Lääneriikide uus strateegia külmas sõjas: · Lääneriikide eksiarvamus · Kommunismivastase võitluse toetamine Kesk- ja Ida-Euroopas · Majanduslik surve · Rõhumine kõrgtehnoloogiale Mõisted: Stagnatsioon - Ühiskonnas ja majanduses edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist* Defitsiit Kaupade puudus* Dissident Teisitimõtleja* Solidaarsus Ametiühingukoondis Poolas* Perestroika - Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus* Glasnost - 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud
Kui 1971. aasta kevadel ilmnes, et Washington ja Peking saavad üle vaenust, mis oli neid enam kui paarkümmend aastat lahutanud, sõlmisid Moskva ja Delhi sama aasta augustis ülikiiresti rahu, sõpruse ja koostöö lepingu, mis ratifitseeriti nelja ja jõustus viie päeva pärast. India ja USA suhted ei ole kunagi nii head olnud. 1950. Aastail pidas Washington India neutraalsust ehk mitteühinemispoliitikat amoraalseks, sest see tähendas kommunismivastase ühisrinde lõhkumist. Ka edaspidi vaheldusid kahe riigi suhetes tõusud mõõnadega. Delhit häirisid Washingtoni head suhted Islamabadiga. Majandus Arenenud olid kergetööstus, näiteks naha ja puuvilla tootmine ning toiduainetööstus- suhkur ja tubakas. Mõningal määral ka mäetööstus. Pärast esimest iseseisvumist on valitsus teinud majanduse mahajäämuse kaotamiseks suuri jõupingutusi. Osa ettevõtteid riigistati, alustati maareformi.
Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956. aastal ajas N Liidu sõjavägi laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu. 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tsehhoslovakkiasse. Euroopas suurt vastuseisu ei olnud.
Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. • Kriisi kogeti ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades: • 1956. aastal ajas Nõukogude Liidu sõjavägi laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu , • 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tšehhoslovakkiasse . Psühholoogiline sõda Psühholoogilise sõja mõjutusmeetodid jaotusid mitmesse ossa: • avalik diplomaatia vastandina traditsioonilisele saladiplomaatiale • meediaründed (muuhulgas propaganda ja agitatsioon); • vastasriigi või riikide sisepoliitiline salaõõnestus (mõjuagentuur, toetus välisriigi opositsioonile) Majanduslik sõda Jackson-Vaniki seaduseparandused,
NSVL ja USA võitlus mõjusfääride pärast Sõda alustasid kommunistid Sõdivad pooled: Lõuna toetas NSVL ja Hiina Põhja toetas USA Tulemused: 1953 sõlmiti vaherahu 2he Korea vahel, mis kestab tänapäevani Hukkus 3 mlj inimest Jagati 38 paralleeli mööda Lääne-vastane ja Läänes kommunismivastase hüsteeria õhutamine Hoogustus võidurelvastumine kontinentidevahelised raketid Lääneriigid otsustasid lubada SLV relvastumist 19554 NATO liikmed sõlmisid Pariisis kokkulepped SLV-s kaotati okupatsioonireziim SLV sai NATO liikmeks võis luua armeed Bundeswehr Vastuseks lõi NSVL VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon Suessi kriis (1956) Lähis-Idas
Lepituspoliitika Lääneriikide tegevus, ehk lepituspoliitika, põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Saksamaal "lubati" Versailles' rahu rikkuda, kuna arvati, et siis ta sõda ei alusta. 1938 a. anslussi küll tauniti, ent ka selle suhtes ei tehtud midagi. Usuti ka, et diktatuure on võimalik üksteise vastu mängida. Esialgu näis, et see poliitika on edukas 1936a. Sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NSVL vastu, kommunismivastase katte varjus. Hiljem liitus sellega veel teisigi riike. Müncheni kokkulepe Septembris 1938 a. hakkas Hitler endale nõudma Tshhoslovakkiale kuuluvat Sudeedimaad. Ettekäändeks kasutati seal elavate sakslaste väidetavat tagakiusamist. Lääs lootis endiselt Hitleriga kokku leppida. Kutsuti kokku konverents Münchenis, kus osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa. Tsehhoslovakkia esindajaid ei kutsutud. Seal sõlmiti kokkulepe, mis kohustas
○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür ○ 1968 - Praha kevad 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti? ● Trumani doktriin 1947 - USA president Harry Truman avaldas doktriini, milles USA lubas sõjalist ja majanduslikku abi anda nendele riikidele, mida ärvardab NSVL-i mõjusfääri langemine. (Ennekõike kehtis see Kreeka ja Türgi kohta)
annaabi.ee 
