Ida-Saksa linnades toimunud rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha, eriti julmalt tehti seda Berliini ülestõusu ajal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda.Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956. aastal surus N Liidu sõjavägi maha ungarlaste kommunismivastase ülestõusu. 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tsehhoslovakkiasse ning lämmatasid tsehhide ja slovakkide vabaduspüüded. Korea sõda. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA
Milles avaldus üliriikide vastasseis külma sõja ajal ? Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse üksteise vastu. Külma sõja tekkimise põhjused: Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja tuua, Berliini blokaad). Põhiline kahe riigi vastasseis ...
Aastatuhandevahetus NSV Liidu nõrgenemise põhjused: · Stagnatsioon majanduses, vaimuelus, poliitikas · Majanduslik seisak, püsis vaid tänu naftale. Majandusliku efektiivsuse poolest oli võrreldav arenguriigiga · Üha suurenev mahajäävus · Deftsiit muutus püsivaks · Tugevnes dissidentide liikumine Lääneriikide uus strateegia külmas sõjas: · Lääneriikide eksiarvamus · Kommunismivastase võitluse toetamine Kesk- ja Ida-Euroopas · Majanduslik surve · Rõhumine kõrgtehnoloogiale Mõisted: Stagnatsioon - Ühiskonnas ja majanduses edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist* Defitsiit Kaupade puudus* Dissident Teisitimõtleja* Solidaarsus Ametiühingukoondis Poolas* Perestroika - Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus* Glasnost - 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud
******** Gümnaasium Lühiuurimus India 20. sajandil Koostas: ******* 9.b ******* 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Lühiajalugu......................................................................................................................... 4 Sisepoliitika......................................................................................................................... 4 Välispoliitika........................................................................................................................ 5 Majandus............................................................................................................................ 5 Kultuur ja haridus..................................................................................
Ajalugu 18.10.12 Põhjused miks eestlased vabadusvõistluses alla jäid.Leia vähemalt 4. ;Ordu koosnes väljaõppinud sõduritest ;Nende relvastus oli parem ;Vaenlasi oli rohkem,nad said tuua abivägesid ;Maakondade vaheline koostöö oli halb Kuidas toimus linnuste piiramine? -ehitati piiramistorn,vallikraav täideti kokkukantud puudega ja torn läkati nende peale.Lätlased koos ammuküttidega ronisid üles ja surmasid noolte ning odadega paljusid linnuses. Kuidas eestlased käitusid vaenlastega? -Nad vangistati , pandi jalapakkudesse ja ahelatesse , raha, vara ja hobused võeti ära ja jagati omavahel.Tapetute kehad heideti aga mööda välju laiali koertele järada. Eestlaste suhtumine ristiusku? -hästi, vanad jumalad ei sobinud enam..taheti uut. -halvasti,nad ei tahtnud ristimist. 07.12.2012 Jüriöö ülestõus 1343-45 Ülestõus valmistati ette hoolikalt.. Appi käidi palumas Rootsit ja Venemaad. Ülestõusu algus 1343 23.apr Puhkes harjumaal , seal oli kõige...
Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. • Kriisi kogeti ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades: • 1956. aastal ajas Nõukogude Liidu sõjavägi laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu , • 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tšehhoslovakkiasse . Psühholoogiline sõda Psühholoogilise sõja mõjutusmeetodid jaotusid mitmesse ossa: • avalik diplomaatia vastandina traditsioonilisele saladiplomaatiale • meediaründed (muuhulgas propaganda ja agitatsioon); • vastasriigi või riikide sisepoliitiline salaõõnestus (mõjuagentuur, toetus välisriigi opositsioonile) Majanduslik sõda Jackson-Vaniki seaduseparandused,
NSVL ja USA võitlus mõjusfääride pärast Sõda alustasid kommunistid Sõdivad pooled: Lõuna toetas NSVL ja Hiina Põhja toetas USA Tulemused: 1953 sõlmiti vaherahu 2he Korea vahel, mis kestab tänapäevani Hukkus 3 mlj inimest Jagati 38 paralleeli mööda Lääne-vastane ja Läänes kommunismivastase hüsteeria õhutamine Hoogustus võidurelvastumine kontinentidevahelised raketid Lääneriigid otsustasid lubada SLV relvastumist 19554 NATO liikmed sõlmisid Pariisis kokkulepped SLV-s kaotati okupatsioonireziim SLV sai NATO liikmeks võis luua armeed Bundeswehr Vastuseks lõi NSVL VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon Suessi kriis (1956) Lähis-Idas
Lepituspoliitika Lääneriikide tegevus, ehk lepituspoliitika, põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Saksamaal "lubati" Versailles' rahu rikkuda, kuna arvati, et siis ta sõda ei alusta. 1938 a. anslussi küll tauniti, ent ka selle suhtes ei tehtud midagi. Usuti ka, et diktatuure on võimalik üksteise vastu mängida. Esialgu näis, et see poliitika on edukas 1936a. Sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NSVL vastu, kommunismivastase katte varjus. Hiljem liitus sellega veel teisigi riike. Müncheni kokkulepe Septembris 1938 a. hakkas Hitler endale nõudma Tshhoslovakkiale kuuluvat Sudeedimaad. Ettekäändeks kasutati seal elavate sakslaste väidetavat tagakiusamist. Lääs lootis endiselt Hitleriga kokku leppida. Kutsuti kokku konverents Münchenis, kus osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa. Tsehhoslovakkia esindajaid ei kutsutud. Seal sõlmiti kokkulepe, mis kohustas
○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür ○ 1968 - Praha kevad 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti? ● Trumani doktriin 1947 - USA president Harry Truman avaldas doktriini, milles USA lubas sõjalist ja majanduslikku abi anda nendele riikidele, mida ärvardab NSVL-i mõjusfääri langemine. (Ennekõike kehtis see Kreeka ja Türgi kohta)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
