Salman Rushdie "Kesköö lapsed" Ingrid Hakmann II LO Salman Rushdie Ahmad Salman Rushdie 19. juuni 1947 Bombay Cambridge`i ülikool(ajalugu) India päritolu Suurbrittannia kirjanik neli abielu (viimane 2004-2007) kaks last Eesti keeles kolm raamatut 14. 02.1989 andis Iraani toonane usujuht ajatolla Rollh Khomeyn välja Rushdie tapmist nõudva fatw (preemia 3 miljonit USA dollarit) - 09. 2012 suurendati poole miljoni võrra "Kesköö lapsed" romaan 1981 Lehekülgi 446 Inglise keeles rahvusvaheline tunnustus India ja Pakistani ajalugu aastatel 1915-1977 maagiline realism, ajalugu Booker Prize ja James Tait Black Memorial Prize 1981
tarbitavate kaupade hinnaerinevuse (vääringu erineva ostujõu erinevates riikides). Viimast tähistatakse lühendiga ppp (purchasing power parity / ostujõu pariteet) või EL-i statistikas PPS (purchasing power standard). Maailma suurima majandusega riigid 2012: USA – 22,5% maailma majandusest. Hiina + Hing Kong – 11,7% Jaapan – 8,3% Saksamaa 4,7% Prantsusmaa – 3,6% Eesti on 101. kohal. 2000 USA – 30,8% Jaapan – 14,6% Saksamaa – 5,9% Suurbrittannia – 4,6% Hiina, Hong-Kong - 4,2% 1980 USA – 25,8 % Jaapan – 10,1% Saksamaa – 7,6% Prantsusmaa – 6,4 % Suurbrittannia – 5% Riikide majanduse suurus ei korreleeru riikide territooriumi suurusega. Maailma rikkamad riigid 2013 – Luksemburg, Katar, Norra, Šveits, Austraalia. Usa – 10, Jaapan – 12, Eesti 43 Maailma vaeseimad – Aafrikamaad – Kongo DV, Malawi, Burundi, Niger, Libeeria Maailma jaotus majandusliku ja sotsiaalse arengutaseme järgi : Kahene: põhi-lõuna
1924. aasta kevadel oma teose ,,Mein Kampf'' (,,minu võitlus''). 9. aprillil 1924. aastal pakuti välja Dawesi plaan, millega Saksamaale antakse laenu oma raha kindlustamiseks 8eesmärk saada Saksamaa majandusele jalad alla,vältida sõda ning saada lõpuks kätte reparatsioonide raha). 28. veebruaril 1925. aastal Ebert sureb, uueks Weimari Saksamaa presidendiks saab kunagi Keisri armee liige Paul von Hindenburg. 1925. aastal toimus Locarno konverents, millest võtsid osa Suurbrittannia,Prantsusmaa,Saksamaa ( esimest korda peale i maailmasõda võeti parteit,mitte kui võidetud riiki),Belgia ,Poola,Itaalia,Tsehhoslovakkia. 16.oktoobril 1925 sõlmitakse Locarno pakt, mis kehtestab Prantsuse-Saksa ja Belgi-Saksa piiri ja Reini demilitariseerimise ( sisuliselt kindlustas nn Reini tagatispakt Versailles´s paika pandud läänepiiri ) Sarnased lepingud sõlmis Saksamaa ka Poola ja tsehhoslovakkiaga. Patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Brand'i-Kelloggi pakt 1928
üldistava joonekäsitlusega. Historistlik arhitektuur 1. Mida nim historitsismiks? Mis on selle peamised alaliigid? Mõne vanaaegse stiili jäljendamist nim historitsismiks. Alamliigid: neogootikaneobarokk, neovene 2. Millisel maal hakati esimesena ehitama historitsistlikke ehitisi? Millist konkreetset stiili seejuures eelistati? Inglismaa, eelistati Antiik-Kreeka ja -Rooma kunsti 3. Millises stiilis on Suurbrittannia parlamendihoone Londonis? Põhiosa klassitsistlikult reeglipärane ning gootikal viitavad vaid rohked kaunistused 4. kes õhutas huvi neogootika vastu Prantsusmaal? Eugene Viollet-Le-Duc 5. Maini paar tuntumat neogooti stiilis mõisahoonet Eestis. Nt Alatskivi ja Sangaste 6. Milliste ehitiste juures võib meil sageli näha neogooti stiilis elemente? 19 saj kirikud, mõisahooned 7. Millise neostiili sissetungi põhjustas 1880.a Eestis alanud venestuspoliitika? Neovene 8
30. I ms ajend - 1914.a. 28.juunil sooritati Sarajevos serbia natsionalistide poolt atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile. Tapatöö põhjus- serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Aaustria-Ungariga; soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid. 31. Riikide sõttaastumine - 1. Austria-Ungari/Serbia 28.07.1914 * 2.Saksamaa/Venemaa - 01.08.1914* 3.Prantsusmaa - 03.08.1914* 4.Suurbrittannia/Belgia - 04.08.1914* 5. Montenegro 05.08.1914* 6. Türgi 02.11.1904* 7. Itaalia - 23.05.1915* 8. Bulgaaria 14.10.1915* 9.USA 1917 32. Tähtsamad lahingud · Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. · Tannembergi lahingus (26
ehk see, et igaühel on võimalik vaesusest välja rabeleda, kui ta tahab. OECD anded näitavad, et tegelikult on seos pigem vastupidine: ebavõrdsemate sissetulekutega ühiskondades on väiksem sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalset mobiilsust mõõdetakse isade ja poegade sissetulekutaset võrreldes: mida erinevam see on, seda lihtsam on kõnealuses ühiskonnas ühest klassist teise pürgida. OECD andmed näitavad, et ebavõrdsema sissetulekujaotusega riikides, kaasa arvatud Suurbrittannia, erineb isade ja poegade sissetulek umbes 50% juhtudel, võrdsemates riikides (Taani, Norra) aga ligi 80% juhtudel. Statistika teadagi iseloomustab seda, mis on juba toimunud. Praegused pöördelised majandussündmused võivad mõnda kirjeldatud trendi muuta. Majandusseisakuga kaasnev tööpuuduse kasv üldiselt suurendab ebavõrdsust, samuti võib riikidel tekkida vajadus kärpida sotsiaalprogramme. Teiselt võib seisak pidurdada palgavahede kasvu ja vähendada investeerimisest saadavat tulu.
Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad
Laiem koht 5,1 tuhat km, kitsam ligikaudu 2 tuhat km. Läänepoolne piir kulgeb Norra kõige põhjapoolsemast punktist Lääne-Teravmägede kõige lõunapoolsema punktini, Taani väinast Gröönimaani, edasi Põhja-Ameerikast Beringi väinani ning piki Deznevi neeme ja Walesi Printsi neeme vahelist mõttelist joont. Idas on piiriks Euroopa põhjarannik ja Aasia. Vaikse ookeaniga on Põhja-Jäämeri ühendatud läbi Beringi väina, Atlandi ookeaniga läbi Taani ja Davise väinade ning Suurbrittannia ja Islandi saare vahelise avatud ookeaniosaga. Põhja-Jäämerel on välja kujunenud tugevalt arenenud selfiala, laiusega kuni 900 km, kus sügavus kõigub 50 ja 200 m vahel. Suuremas osas on sügavus 1000 4000 m, suurim mõõdetud sügavus on 5449 m. Võrreldes teiste ookeanitega on Põhja-Jäämeri suhteliselt madal ja ebakorrapärase põhjareljeefiga. Alates Novosibirski saartest kuni Gröönimaani kulgeb veealune 490 kuni 2000 m kõrgune Lomonossovi nimeline mäeahelik
annaabi.ee 
