docstxt/14884882575773.txt...
Nom.Pl. lõpp es ? 3) Mis soost nimisõnadel on Nom.Pl. lõpp a ? 4) 2. rühma omadussõnadel Nom.Pl. lõpp on ... 5) 1. rühma naissoost omadussõnadel Gen.Pl. lõpp on ... , kesk- ja meessoost omadussõnadel on ... . 6) 3. deklinatsiooni nimisõnadel Gen.Pl. lõpp on -um ja ... . Um on siis, kui ... Kasutatud kirjandus Gross, L., Kleis, R., Torpats, Ü. (1986). Lingua latina in medicina. Tallinn: Valgus. Hindikainen, A. (2009). Ladina keel algajatele. Tartu: Eesti Maaülikooli keelekeskus. Rein, K. (2008). Ladina keel meditsiinierialadele. Tallinn: Eesti keele Sihtasutus....
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...
silva silvae N.hortus horti G. silvae silvarum G.horti hortarum D. silvae silvis D.horto hortis Acc. silvam silvas Acc.hortum hortos Abl. silva silvis Abl.horto hortis II käändkond – um III Käändkond N.bellum bella N. Color colores G.belli bellarum G. Coloris colorum D.bello bellis D. Colori coloribus Acc.bellum bella Acc. Colorem colores Abl.bello bellis Abl. colore coloribus IV käändkond – us IV käändkond - u N.fructus fructus N.cornu cornua G.fructus fructu|um G.cornus cornuum D.fructui fructibus D.cornu cornibus Acc.fructum fru...
04. koduse töö sõnad D.1.8.6-11 aedificato dilapso- kui ehitis on kokku varisenud res universitatis – kogukonna asjad, kogukonna liikmetele kasutamiseks mõeldud asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad diruto aedifico- kui ehitis/hoone on hävinud/ lammutatud mortuum inferre – surnut matma capite punire – surmanuhtlusega karistama Gai. Inst. res divini iuris – jumaliku õiguse alla kuuluvad asjad res humani iuris – inimeste õiguse alla kuuluvad asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad in bonis – vara hulgas, bonitaarses omandis res publicae – riigile kuuluvad ehk avalikuks kasutamiseks mõeldud asjad res privatae – eraomanikele kuuluvad asjad res corporales – kehalised asjad res incorporales – kehatud asjad res mancipi – mantsipeeritavad ehk piduliku võõrandami...
Silv-a N.Silv-ae G.Silv-ae G. Silv- D.Silv-ae arum Acc.Silv- D. Silv-is am Acc. Silv-as Abl.Silv-a Abl. Silv-is Voc.Silv-a Voc. Silv-ae N.Hort-us N. Hort-i G.Hort-i G. Hort-o- D. Hort-o rum Acc. Hort- D. Hort-is um Acc. Hort- Abl. Hort- os o Abl. Hort-is Voc. Hort- Voc. Hort-i e N. Liber N.Libr-i G. Libr-i G. Libr- D.Libr-o orum Acc. Libr- D.Libr-is um ACC.Libr-os Abl. Libr-o All.Libr-is Voc. Liber Voc.Libr-i N.Bell-um N.Bell-a G. Bell-i G. Bell- D. Bell-o orum Acc. Bell- D. Bell-...
Ab imo pectore kogu südamest, kogu hingest. Abyssus abyssum invocat eksisamm põhjustab eksisammu. A capillis usque ad ungues pealaest jalatallani. Accidit in puncto, quod non speratur in anno ühel hetkel juhtub see, mida ei loodeta aasta jooksulgi. Acta est fabula etendus on lõppenud. Actum, aiunt, ne agas kes vana asja meelde tuletab, silm peast välja. Ad finem saeculorum ajastute lõpuni, lõpmatuseni. Ad meliora tempora paremate aegadeni. Ad praesens ova cras pullis sunt meliora parem varblane peos kui tuvi katusel. Ad turpia nemo obligatur keegi ei saa kedagi sundida tegema alatut tegu. Adversus solem ne loquiturkindlale faktile pole mõtet vastu valielda. Adversus necessitstem ne dii quidem resistunt vajaduse vastu ei saa isegi jumalad mitte. Aequo animo rahuliku hingege, rahulkult. Aliena vitia in oculis habemus, a tergo nostra sunt võõra silmas nä...
– nimetav- kes? mis? • Genitivus – gen. – omastav – kelle? mille? • Dativus – dat. – alaleütlev – kellele? millele? • Accusativus – acc. – osastav – keda? mida? kuhu? • Ablativus – abl. – määruse kääne – kellega? millega? kuidas? kus? • Vocativus – voc. – ütte kääne – kes? Mis? KOLM GRAMMATILIST SUGU • MEESSUGU – genus masculinum – M • NAISSUGU – genus femininum - F • KESKSUGU – genus neutrum - N KAKS ARVU AINSUS - singularis MITMUS – pluralis • Nimisõnadel on viis KÄÄNDKONDA e DECLINATIO • Tegusõnadel on neli PÖÖRDKONDA e CONIUCATIO * Kuus AJAVORMI: olevik, lihtminevik, lihttulevik, täisminevik, enneminevik, teine tulevik Sõnaraamatus.... /näide, millised andmed on sõnaraamatust leitavad.../ • Puella, ae f – tüdruk - Genitiivi lõpp –ae näitab sõna kuulumist I käändkonda - Tähis f (femininum) nä...
Sententiae tõde on asja ja mõistmise ühtsus veritas est adaequatio rei et intellectus tõeline sõber on nagu teine mina verus amicus est quasi alter ego ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega tempora mutantur et nos muramur in illis puhas leht tabula rasa aja märk signum temporis nii kaob maailma hiilgus sie transit gloria mundi kui tahad rahu, valmistu sõjaks si vis pacem, bara bellum kui tahad olla armastatud, armasta si vis amari, ama hilja tulijatele kondid sero verientibus ossa ma tean, et ma midagi ei tea scio me nihil scire teadmine on jõud scientia potentia est kui palju inimesi, nii palju arvamusi quot homines, tot sententiae mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale quid licet Iovi, non licet bovi rohkest naerust tunneme lolli per risum multum cognoscimus stultum läbi raskuste tähtede poole per aspera ad astra raha ei haise pecunia non olet kõike väärtuslikku kannan endaga omnia mea mecum porto oh a...
Sõbrad, ma olen kaotanud päeva Amici, diem perdidi 2. Armastan sinu armastust Amo amorem tuum 3. Liisk on langenud Alea jacta est 4. Võit armastab hoolt Amat victoria arnam 5. Elu lühike, kunst pikk Ars longa, vita brevis 6. Õiget sõpra tuntakse hädas Amicus Certus in re incenta cernitur 7. Helde ema Alma mater 8. Püüa päeva Carpe diem 9. Jumal masinast Deus ex machina 10. Öeldud tehtud Dictum factum 11. Jaga ja valitse Divide et impera 12. Kuni elan, hingan Dum spiro, spero 13. Päev õpetab päeva...
Ladina keel Tegusõnad Audire kuulma Conténdere ruttama Dare andma Debére pidama Dicere ütlema Docére õpetama Ducere juhtima Esse olema Exspectare ootama Habére omama Iubére käskima Légere lugema Licet tohib Ludere mängima Placére meeldima Pugnare võitlema Scribere kirjutama Spectare vaatama Studére õppima Venire tulema Eessõnad ab + abl eemale, ära Ad + acc poole, juurde Ante + acc enne, ees Apud + acc juures, kõrval Cum + abl koos De + abl kohta, eemale Ex + abl välja, ära In + abl kus? In + acc kuhu? Post + acc pärast, taga Sine + abl ilma Sub + abl -all ...
Ladina keele eksamiks valmistumine Caesar Commentarii de bello Gallico, liber I Kogu Gallia on jaotatud 3 osasse, millest ühes asuvad belgid, teises akvitaanlased, kolmandad, keda nimetatakse nende endi keeles keltideks, meie keeles nim gallideks. Kõik nad erinevad üksteisest keele, tavade ning seaduste poolest. Garonne jõgi eraldab gallialasi akvitaanlastest, Marne ja Seine eraldavad neid belgidest. Nendest kõigist on Belgia kõige vapram/tugevam, sest nad on kõige kaugemal provintsi tsilivisatsioonist, ja kaupmehed väga harva tulevad nende juurde ja veavad sisse seda, mis muudavad iseloomu naiselikuks, lähedal või kõrgemal on germaanlased, kes elavad üleval Reini jõge, kellega pidavat sõda. Sel põhjusel helveedid on ka teistest gallialastest ees, nad võitlevad germaanlastega igapäevaseid lahinguid, kui nad kas hoiavad neid eemal oma piiridest või peavad ise sõda nende piiridel. Caesar Commentarii de velli...
09 1. Nimisõna põhivorm koosneb nimisõna algvormist ja omastava käände lõpust ja soost. 2. Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Ladina keeles on 5 deklinatsiooni.’ 3. Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genetiivi lõpu järgi. 4. Nimetage 1.-5. deklinatsiooni tunnused. 5. Kuidas määrata sugu? Sugu saab määrata sõnalõpu järgi. 1. meessugu – genus masculinum (m) nt sõnad, mille lõpus –us (musculus ‚lihas’, gallus ‚kukk’) või –er (cancer ‚vähk’); 2. naissugu – genus femininum (f) naissoole viitab sõnalõpp –a (vena ‚veen’, gallina ‚kana’ etc); 3. kesksugu – genus neutrum (n) sõnalõpp –um (erratum ‚viga’) NB! kreeka kesksoost laensõnade lõpp –on Kasutusel paralleelselt mõlemad lõpud: sceleton = sceletum ‚skelett’, cranion = cranium ‘kolju’,...
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometriu...
kontrolltöö väljendid A priori eelnevalt Ab ovo algne Actori incumbit probatio Hagejal asub tõendamise alus/nõusolek Ad hoc Kindlaks juhtumiks Conditio sine qua non Tingimus, ilma milleta ei... De facto Faktiliselt, tegelikult De jure Juriidiliselt, õiguslikult De lege ferenda Väljaantav seaduse järgi, koostatava seaduse kohaselt De lege lata Väljaantud seaduse järgi, kehtiva seaduse kohaselt e.g. näiteks Erga omnes Kõikide suhtes (nt kehtiv kohustus) Et al....
Kuigi etruski keelt ei peeta indo-euroopa leelte hulka kuuluvaks, oli just selle keele mõju ladina keelesüsteemi ja sõnavara kujunemisele suur. Itali hõimude ja etruskide kõrval kolmandaks tähtsaks mõjutajaks oli kreeka keel, millelt võeti üle tähestik (7.saj eKr) ja keelesüsteemi kirjeldamise põhimõtted. Latiumi keskuseks oli Rooma linn, mis asutati pärimuse järgi 8. saj eKr Tiberi jõe alamjooksule. Algselt üsna kitsalt alalt hakkas ladina keel laienema, allutades järk- järgult etruski keelt kõnelevad alad ja ka itali hõimude asukohad. 3. sajandi lõpuks oli ladina keel saanud juba ühiskeeleks laialdase liitriigi piires, 1. sajandi lõpuks eKr aga valitsevaks kogu Itaalia aladel. Teised itali hõimude keeled surid järkjärgult välja, etruski alade vallutamisega 2. sajandiks eKr hääbus ka see keel. Samas hakkas ladina keel levima Apenniini poolsaarelt väljapoole. Puunia sõdade...
saj. eKr esimesed teated Lingua Latinast. Räägiti Itaalias, Latiumi maakonaas (preagu Rooma ja Lazio maakond). 753 eKr oletatavasti rajati Rooma linn 5.saj. eKr roomlased olid vallutanud kogu itaalia ja hävitanud muud keeled Itaalias. Riigikeeleks ladian keel. 1. saj. pKr ladina keele hiigelaeg, impeerium on hiigelsuur. Põhjapiiriks Reini jõgi. Ei usustud elu sealt edasi. Caesar ja Cicero tegid oma variandi ladina keelest. Ikka veel kasutusel. Kuldne ladina keel. 5. saj. pKr ALLAKÄIK. Rooma riik laguneb. Kõnekeel erineb kirjalikust ladina keelest, mida koolis õpitakse. 10. saj. pKr keskaeg, kirjakeel oli olemas, kuid vähesed mõistsid ,,puhast" ladina keelt. Eraldati prantsuse, hispaania, portugali, itaalia. Ladina keelest sai vaid ametlik keel. 18. saj. pKr euroopa ülikoolid ei õpetanud enam ladina keeles. Kalender Caesari poolt välja mõeldud. Mujal maailmas ka ladinakeelsed kuunimed....
All 71 terms Term Definition Ars longa, vita brevis elu lühike, kunst pikk Alea Iacta est liisk on langenud Alma mater hinge ema Amat victoria arnam võit armastab hoolt Amicus certus in re incenta cernitur õiget sõpra tuntakse hädas Auctorem opus laudat töö kiidab tegijat Audapter inrein konsilicum julgesti asja kallale, targasti plaani juurde prudentae Audi multa loquere pance kuula palju, räägi vähe Carpe dies kasuta päeva Cum grano salis jutt peab olema soolateraga (poindiga) De facto, de iure faktiliselt, juriidiliselt De mortuis nil, nisi bene surnutest räägitakse ainult head Dictum - factum öeldud - tehtud Dies...
Abiturient-ära mineja vita-elu aqua-vesi circus-ring calor-soojus auditoorium-kuulamisruum lector/orator-kõneleja mobile-liikumine omnibus-ühine patria-isamaa terra-maa victor-võitja ave!-tere res publica-vabariik varia-mitmesugust universitas-ülikool vivat!-elagu ars-kunst lex-seadus mater-ema mare-meri natio-natsionaalne primus-esimene rex-kuningas hortus-aed gens-suguvõsa Alma mater-toitja ema casus belli-sõjapõhjus de jure-juriidiliselt de facto-faktiliselt divide et impera-jaga ja valitse in spe-lootuses lingua Latina-ladina keel lapsus linguae-keelevääratus cito!-kiiresti fortuna-saatus nota bene!-pane tähele Perpetuum mobile-igiliikur o tempora, o mores!-o ajad,o kombed per aspera ad astra-läbi raskuste tähtede poole persona non grata-ebasoovitav isik qua vadis?-kuhu lähed? quid novi?- mis uudist status quo-sama olukord terra incognita-tundmatu maa Anno Domini-issandaaasta vox populi-rahvahääl ars longa,vita brevis est-kunst on p...
actio, onis f.- hagi, kaebus 2. actor, oris m.- hageja, kaebaja 3. adoptatio=adoptio, onis f.- lapsendamine 4. aedilis, is m.- ediil (kõrgem ametnik Roomas; tema ülesandeks oli üldise korra, ehitustegevuse ja turuolude järele valvamine, samuti mängude korraldamine) 5. aequitas, atis f.- võrdsus, õiglus 6. alienus, a, um- võõras, teisele kuuluv; sõltuv 7. bona, orum n.- vara, varandus 8. bonus, a, um (melior,ius; optimus, a, um)- hea, tubli 9. caput, pitis n.- pea, õigusvõime 10. causa, ae f.- põhjus; kohtuasi, protsess 11. civilis, e- kodaniku-, tsiviil- 12. civs, is m,f.- kodanik 13. civitas, atis f.- kodakondsus; kodanikkond; riik 14. codex, dicis m.- raamat, kogumik 15. constitutio, onis f.- korraldus; määrus 16. corpus, poris n- keha; isik; kogu, kogumik 17. crimen, minis n.- kuritegu, roim 18. criminalis,e- kriminaal-, krimnaalne, kuritegelik 19. cum+ abl- koos, -ga 20. cura, ae f.- hool, mure; h...