"Usquequo Domine oblivisceris me" "Honor, decus, imperium" "Ut Phoebi radiis" "Huc me sydereo descendere jussit Olympo" (5-h) "Veni, sancte spiritus" "Illibata Dei virgo nutrix" "Victimae paschali laudes" "In exitu Israel de Aegypto" "Virgo prudentissima" "In illo tempore assumpsit Jesus "Virgo salutiferi" (Ferrara, 1504/05) doudecim disciplus" "Vultum tuum deprecabuntur" "Iniquos odio habui" (4-h, säilinud (1480ndad) ainult tenori partii) "Jubilate Deo omnis terra" "In principio erat Verbum" (autorsus
Käändsõnad: Substantiivid nimisõnad Adjektiivid omadussõnad Pronoomenid asesõnad Numeraalid arvsõnad 1) Substantiivne kasutus: Hic scribit see mees tema kirjutab siin Illa legit (too naine seal taga teeb) ta teeb Is accusat ta süüdistab Aliquis scribi keegi isik 2) Adjektiivne kasutus: Haec lex bona see praegune hea seadus Illud tempus too aeg; Abl. Illo tempore praegusel ajal; hoc tempore sel ajal Quaedam lex mingi seadus Arvsõnad Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad: mitu? Kui palju? 2) Järgarvsõnad: mitmes? 3) Jaotusarvsõnad: mitmekaupa? 4) Määrsõnalised arvud: mitu korda? 18 88 duode kaks vähem 19 89 unde üks vähem Aasta 2014 MMXIV Duo milia quattuordeim 2014. anno bis millesium quartus decimus Annus, i m. Abl
Paavst Gregorius IX-nda sellekohane eeskiri käib aga ,,ilmliku kohtuniku" (iudice saeculari) kohta (U. B. 145; v. ka U. B. 461: advocatum seu iudicem). Iseküsimuseks jääb muidugi ka, kas neid määrusi selgi korral tegelikult kohe suudeti maksma panna. Igatahes on Saaremaa piiskopi Heinrich II kirja järele 30. IV. 1293 (U. B. VI, 2760) mõlemal pool Pärnu jõge asuvate vastristitute otsekoheseks isandaks veel piiskopp või ordu (neophitorum, qui de juribus consuetis illo domino -respondebunt, sub cuius dominio sita est hereditas eorundem). On tõenäoline, et üks suur osa päriselanikke seisis veel otse maaisanda all (foogtide kaudu), teine osa vasallide all, kelle õigusi nende kohta hakati ühtlustama foogtide õigustega. Viimane liik kasvas ajaga. Kõige varemini said pärismaalaste "isandateks" küll Harju-Viru vasallid juba eespool märgitud põhjustel. Oma kirjas 24. VI. 1240 manitseb Taani kuningas Eerik IV kõiki,
omavaheline asend ja sidemed nende kihtide vahel erinevad (joon. 2.1). a) b) c) H 2 O a lu m iin iu m h ü d r o k s ü ü d r ä n id io k s ü ü d k a a liu m i io o n J o o n is 2 .1 S a v im n e r a a lid e e h itu s . a ) K a o lin iit; b ) I lliit; c ) M o n tm o r illo n iit Kaoliniidil on kihid seotud tugevate vesiniksidemetega. Illidil on kihid seotud nõrgemalt kui kaoliniidil kaaliumi ioonidega. Montmorilloniidil on kihid nõrgalt seotud veemolekulidega. Täiendavad veemolekulid võivad tungida kihtide vahele paketi sisemuses ja seetõttu suurendada tunduvalt mineraali mahtu. Sellistele savidele on iseloomulik veesisalduse suurenemisel mahu märgatav kasvamine pundumine. Oluliselt erinevad eri mineraalidest koosnevate saueosakeste mõõtmed