Vana-Kreeka (0)

Kreeka- Mükeene periood u 2000- 1100 a eKr pronksiaeg
Linnad. Minoiline tsivilisatsioon , mille keskuseks Knossos . 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri- Kreekas, keskuseks Mükeene(kuulsaim kindlustatud loss). 1200 a paljud kreeka kimdlustatud lossid purustati.
Kuningas Minos .Lineaarkiri. Austati jumalannasid. Kultusloomaks härg..
"Iilias" ja "Odüsseia" autor Homeros ?
TUME AJAJÄRK (Homerose ajajärk) u 1100 – 800 eKr
Kreeta – Mükeene kultuur hävis, ühiskond langes tsivilisatsioonieelsele tasemele. Kiri ununes ja rahvaarv vähenes. Väljaränne üle Egeuse mere Väike- Aasia läänerannikule – see piirkond kreekaste pidev asuala ja Egeuse meri Kreeka sisemeri. Raua kasutuselevõtt.
ARHAILINE AJAJÄRK (Tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline kreeka tsivilisatsioon) 800 – 500 eKr
Paikne eluviis. Tegeleti karjakasvatuse ( lambad , kitsed) ja põlluharimisega (teravili, viinamarjad , oliivid) ning käsitööga.
Kreeka tähestik( alfabeet )– kirja tekkimine pani aluse tsivilisatsiooni tekkele! Kujunesid linnad, millest arenesid linnriigid (tähtsamad olid Sparta , Korintos, Ateena Balkaani ps; Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias).linnriigid omavahel vaenujalal. Linnriikides võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Varanduslik kihistumine . Esile kerkis aristokraatia – rikas ja mõjukas ülemkiht, suurmaaomanik.
Sümpoosioinid ehk aristokraatide sõpruskonna koosjoomingud. Suur kolonisatsioon , mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud – s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka – Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga).
Hellenid(nii nimetasid end kreeklased ) barbarid(teised rahvad)
KLASSIKALINE PERIOOD 500 – 338 eKr
Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Kreeklased kujundasid ühtsuse kultuuri baasil – keel kombed usund.
Pindarose ja Aischylose loomeperiood Kreeka linnriikide seast kerkisid esile Sparta (range sõjaline sisekorraldus) ja Ateena (demokraatia, peamine kulutuuri-ja kaubanduskeskus Kreekas). Sophoklese tegevusaeg . Kujunes kaks võimukeskust – Peloponnesose Liit (Sparta + Lõuna-Kreeka linnriigid) ja Ateena Mereliit (Ateena + Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid). Esialgu oli tugevam Ateena Mereliit (valitseja Perikles ). Pingelised suhted viisid Peloponnesose sõjani, mille tagajärjel saavutas Sparta (kes sõlmis suhted Pärsiaga) oma ülemvõimu. Sokratese tegevusaeg.
Platoni tegevusaeg Liidrikohale tõusis Teeba riik, algas teebalaste ülemvõim. 338 eKr Chaironeia lahingus Makedoonia kuningas Philippos II alistas Kreeka oma ülemvõimule ( sellega lõppes ka Vana Kreeka ajajärk! ). Aristotelese tegevusaeg.
HELLENISMI AEG 338 – 30 eKr
Aleksander Suure valitsusaeg . Tema sõjarerk Idamaadesse. Peale tema surma see suurriik lagunes Egiptuseks, Seleukiidide riigiks ja Makedooniaks. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne – kultuuride segunemine, kreeka kultuuri ja keele laialdane levik. Rajati Aleksandria, Antiookia, Pergamon. Kreeka alistumine Rooma riigile 30 eKr roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse riigi.
Filosoofia sai alguse arutlusest füüsilise maailma tekke ja toimimise üle. Moraaliprobleemid
Hellenistlikud valitsejad soosisid kutluuri. Luule tähtsus. Teater.
Matemaatika - Pythaggoras Meditsiin - Hippokrates
Ajalugu - Herodotos e ajaloo isa
Filosoofia - Demokritos õpetlane - Thales
Lakooni grupp, Aleksandria Tuletorn, Milose Venus, Odakandja , Poseidoni tempel
Teadus. Matemaatik Eukleides. Füüsik ja leiutaja Archimedes, astronoomis, matemtaaik ja geograaf Ptolemaios.