Pidustused,-sport,-lüürika ja teater,- Filosoofia,-Hellenismiperiood,- Sport Sport oli üks aristrokraatide lemmikharrastusi.kreeklased sportisid alasti. Gümnaasiumites tegeldi spordiga aga ka vaimuharidusega. 776 e.m.a toimusid esimesed olümpiamängud ning seda aastat peetakse kreeklaste ajaarvamise aluseks. Olümpiamänge peeti olümpias zeusi auks. Neid peeti iga nelja aasta järel. Võistlejaid ja pealtvaatajaid oli kõikjalt kreekast. Naistele olid need keelatud. Alad, milles võisteldi: staadionijooks, maadlus, rusikavõistlus, odavise, kettaheide, hobukaarikute võidusõidud. Lüürika ehk luule: lüüra saatel luule esitamine
Sõjavägi Õigus osaleda rahvakoosolekutel Rahvakoosolekud IGAPÄEVA ELU Naistel polnud kodanikuõigusi, naise koht oli kodus, mida vähem väljas seda parem, mehe ja naise suhted abielus suht pinnapealsed. Poisid saadeti 7-aastaselt kooli, õppisid lugema kirjutama, rikkamates peredes õpetati kodus pedagoogi käe all, Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas ellusuhtumist, 12-20 eluaastast olid noormehed piiriteenistuses. Kreeklased sportisid alasti, spordivõistlused kuulusid usupidustuste progammi, olümpiamängu peeti iga 4 aasta tagant. Populaarsed olid lühemad luulevormid, luuletusi esitati flöödi või keelpillil, kreeka luuletekstide juurde kuulus meloodia, Tempel oli ühele jumalale, ohverdati loomi, kuna neilt sai vere välja lasta, et liha oleks tervislik, pidi vere kiiresti välja laskma, süda ja maks läksid preestrile, müsteerium oli salaja peetud pidustus, mõnikord orgia, TEATER
Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni.Surmajärgsus:Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma.Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal.Hakati ka uskuma seda, et siinpoolses elus elades vooruslikult sai mõjutada surmajärgset saatust.Spordivõistlused: Sport oli üks meelisharrastusi.Kuulusid usupidustuste programmi.Neid peeti enam-vähem kõigis linnriikides.Hinnati ilusat musklis keha. Kreeklased sportisid alasti.Noormehed ja poisid veetsid palju aega gümnaasiumis.Nii kujunesid Gümnaasiumid hariduskeskusteks.Spordi juurde kuulusid võistlused. Kohalike ürituste seas kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas omakorda olümpiamängud.(Esimene olümpia-776 eKr,peeti iga 4.a järel.).Teater:Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest.Tragöödiad olid tõsised ja ülevad.Need kasvatasid kodanikk, panid mõtlema üksikisiku.(Aischylos ja sophokles)
Kreeklased kandsid vaid paari riidetükki üle keha. (nt. Õlgadest põlvini ulatuv vööga kokku tõmmatud - kitoon. Külmaga kanti ka paksemat ülertiiet - Himationi. Pükse ei kantud - see olevat barbarite komme). Söödi põhiliselt puuvilju ja kala (harva ka liha) ja joodi veini, mida segati suures veinisegamisnõus - kraatris. Ilusat keha hinnati kreekas sama palju, kui edukust poliitikas või vaimuelus. Kreeklased sportisid gümnaasionis - spordiväljak ja riietusruumid - ja alasti. Spordi juurde kuulus ka võistlemine. Spordipidustuste seas kõige tähtsamad olid olümpiamängud. Olümpiamänge peeti Zeusi auks. Olümpiamänge vaatama võisid tulla mehed igalt poolt, kuid neis osalesid vaid hellenid. Naised ei tohtinud pidustustel olla. Võisteldi paljudel aladel: jooksud, maadlus, rusikavõitlus, kettaheide, võidusõit kaarikutel. Kõige prestiizemaks peeti staadionijooksu (192m). 5ndal saj
Mitte alati ei küündinud inimlik mõistus jumaliku tõeni.Surmajärgsus:Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma.Inimese saatus pärast surma ei sõltunud oluliselt tema tegudest eluajal.Hakati ka uskuma seda, et siinpoolses elus elades vooruslikult sai mõjutada surmajärgset saatust.Spordivõistlused: Sport oli üks meelisharrastusi.Kuulusid usupidustuste programmi.Neid peeti enam-vähem kõigis linnriikides.Hinnati ilusat musklis keha. Kreeklased sportisid alasti.Noormehed ja poisid veetsid palju aega gümnaasiumis.Nii kujunesid Gümnaasiumid hariduskeskusteks.Spordi juurde kuulusid võistlused. Kohalike ürituste seas kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas omakorda olümpiamängud.(Esimene olümpia-776 eKr,peeti iga 4.a järel.).Teater:Draamakunst sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest.Tragöödiad olid tõsised ja ülevad.Need kasvatasid kodanikk, panid mõtlema üksikisiku.(Aischylos ja sophokles)
Kujunesid sõpruskonnad, koos käidi sümpoosionidel(koosjooming), kus tehti tähtsaid poliitilisi plaane, sõlmiti kokkuleppeid ja kanti ette uut loomingut. Veel käidi andreionissedel, kus istuti lavatsitel ja söödi, joodi kraateritest, kust orjad lahjendatud veini külalistele karikatesse valasid. Lõbustamiseks olid pillimängijad ja tantsijannad. Sport- Lihaste keha hinati peasama kõrgelt, kui teravat vaimu või poliitisilt rdukust. Sportisid aristokraadid ja alasti. Staadioni jasinna juurde kuuluvaid pesu- ja riietusruume nim. gümnaasioniks. Seal hakkasid oma õpetusi jagama õpetlased noortele, ning nii sai mõni gümnaasion tähtsaks haridurkeskuseks. Spordi juurde kuulus ka võistlus, mis peeti emanasti mõne usupidustuse käigus, peaaegu igas linnriigis. Ajajooksil kerkisid esile mõned kohalikud võistlused ja said suurema kõlapinna, tähtsaim oli olümpiamängud. Nendele iga nelja aasta
Faalaks kreeka tüüpiline lahingurivi, mis paigutati üksteise seljataha pikkadesse ridadesse Eluolu ja perekond Majad olid kivivundamendile rajatud tellistest ehitised. Kanti üle keha heidetud riidetükke. Söödi palju puu ja köögivilju, küüslauku ja kala, juustu. joodi kitse ja lehmapiima. Peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraadid püüdsid olla üksteisest paremad-konkurentsivaim, püüdes trumbata üksteist üle luksuse ja rikkusega. Kreeklased sportisid alasti. Abielu eesmärk oli saada seaduslikke järglasi. Tihti polnud mees ja naine enne abiellumist näinudki ka abielu ajal ei pruukunud nad tihti kokku puutuda. Mees oli majas peremees ja naine tema eestkostealune. Usk Jumalate elupaik oli Olümpose mäel. Eesotsas seisis taeva-, tormi-, äikse- ja peajumal Zeus. Abikaasaks oli õde Hera, kes oli taeva kuninganna. Vend Poseidon oli oma võimsa kolmhargiga torme ja maavätinaid tekitav merejumal
Saj eKr demokraatlik. Elanikud: kodanikud (mehed al 20 a.), metoigid ja orjad Valitsemine: Eukleesia (rahvakoosolek) valis HELIAIA (kohtunikud u 600), BULEE (nõukogu u. 500) ja STRATEEGID (sõjaväepealikud u. 10). Kohtunikud ja nõukogu valimisel tõmmati loosi, aga sõjaväepealikud valiti ise. 4. Sport kreeklaste elus? Esimesed OM toimusid 776 eKr. OM peeti Zeusi auks ja need toimusid iga 4 aasta järel. Sport oli ainult meeste jaoks ja nad sportisid alasti (atleedid). Lemmikalad olid jooks, rusikavõitlus hobukaarikute võidusõit, maadlus, viievõistlus. Gümnasion- spordiväljak koos riietus- ja pesemisruumidega. 5. Kreeklaste riietus ja toidulaud? Riietus: kitoon (napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokku tõmmatud), himation (külmema ilma korral kitoonile peale pandav üleriie), pükse ei kanta ja jalas on sandaalid.
mitut rolli.Näitekirjanikise oli lavastaja ja tegi mõnikord isegi etenduses kaasa.Komöödiad kujutasid poliitilist elu, tragöödiad mütoloogilisi süzeesi.Vana-Kreeka eluolu:Kreeklased riietusid ühe või kahe ülekeha heidetud riidetükiga.Kõige tavaliseim oli kitoon.Külmema ilma puhul kanti himationi.Pükse ei kantud.Jalatsiteks olid sandaalid.Toiduks oli kreeklastele köögi- japuuviljad ning kala.Kõrgelt oli hinnatud sport.See oli igapäevane tegevusala aristokraatidele. Kreeklased sportisid alasti..Tähtsaim spordivõistlus oli olümpiamängud.Selles osalesid üksnes hellenid,barbareid olümpiamängudele ei lubatud.Küll aga lubati mängudele makedoonlased.Ka naised ei tohtinud mängudest osa võtta.Kehtestatud oli ka olümpiarahu - Olümpias ei tohtinud relvi kanda.Olümpiavõitja ei toonud kuulsust mitte ainult endale,vaid ka oma linnale.Võitjatele püstitati ausambad.Kreeka ühiskonnas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ka muus suhtes
Palju oli armastusluulet. Silmapaistvaim oli Pindaros. Teatrietendus draama kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest. Theatron vaatamise koht. Orkestra näiteplats. Lavakonstruktsioon skeene. Tähtis koht oli ka muusikal. Näitlejad mehed. Maskid. Komöödiad ja tragöödiad. Näitemängudes linnriigile olulised teemad. Sport lihaselist keha hinnati tarkuse ja poliitilise eduga samaväärselt. aristokraatide igapäevane tegevusala sportisid alasti spordiväljakud ja seal juures olevad riietusruumid - gümnaasion (alastioleku koht) mõnigi gümnaasion sai ajapikku tähtsaks hariduskeskuseks alguses olid võistlused mõne usupidustuse programmis, hiljem olid need eraldi tähtsaim olümpiamängud (Zeusi auks) olümpiamängudel osalesid ainult hellenid, barbaritele ja naistele keelatud jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõistlus (jooks, oda, ketas, hoota kaugus, maadlus), neljahobusekaarikute võidusõit
Abielu ja perekond: Naistel puudusid kodanikuõigused, allusid abikaasale. Naiseks mindi murdeea lõpus. Abielu põhieesmärk oli järglaste saamine, vastastiku tunded ei mänginud rolli. Naine oli enamasti kodus ja kasvatas lapsi, korraldas majapidamist. Paljudel aristokraatidel olid abieluvälised suhted hetääridega (,,kaaslanna, sõbratar"). -> käib aristokraatide kohta. Lihtrahva perekonnas olid naine ja mees lähedasemad. 7. Sport ja Olümpia Sport ja olümpia mängud: Kreeklased sportisid alasti (MMMMM naked boys), seetõttu nim. spordiväljakut ja sinna juurde kuuluvaid pesemis- ning riietusruume gümnaasioniks (,,alastioleku koht"). Tähtsaimad võistlustest olid olümpiamängud iga nelja aasta tagant, Zeusi auks, osalesid ainult kreeklased, võõramaalastele olid mängud keelatud, naised ei tohtinud osaleda. Sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, viievõitlust ning neljahobusekaarikute võidusõitu. Kõige olulisem oli lühim jooksudistants staadionijooks
sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja läks taas oma isa või muu meessugulase eeskostele. Mehed võisid naisi petta. Eesmärk oli saada terveid järglasi. · Naiste roll naised pidid olema alandlikud ja kuulama oma mehe või isa sõna. Nende kohus oli hoida majapidamine korras ja söök laual. Samuti pidid nad sünnitama terveid järglasi. Sport, Olümpiamängud Ilusat keha hinnati Kreekas nagu teravat vaimu või poliitilist edukust. Nad sportisid alasti. Kuna tekkis soov võistelda, kujunesid aja jooksul välja Olümpiamängud. Need olid iga 4 aasta tagant ja pühendatud Zeusile. Osalesid üksnes hellenid. Ka naistele oli see keelatud. Sisaldas jookse, maadlust, rusikavõistlust, viievõistlust, neljahobusekaarikute võistlust. Olümpiarahu seal ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sissepääsu relva jõul takistada. Põhilised jumalad, religiooni iseloomustus Jumalad moodustasid perekondi
Võis naerda ka jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu 7. Sport · Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. · Kreeklased sportisid alasti ja tähistasid seetõttu spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate puhke- ja olmeruumidega terminiga gymnasion (kr k, alastioleku koht). Kuna spordiharjutused - gümnastika olid kreeklaste hariduses kesksel kohal ning poisid ja noorukid veetsid gümnaasiumis palju aega , hakkasid ka õpetlased seal loenguid ja vestlusi pidama. Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks.
kesktee. Aristotelese peateosteks olid ,,Metafüüsika" ja ,,Eetika". Ta asutas Lykeioni gümnaasionis oma kooli. VANA-KREEKA SPORT Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti ja tähistasid seetõttu spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate puhke- ja olmeruumidega terminiga gymnasion (kr k, alastioleku koht). Kuna spordiharjutused - gümnastika olid kreeklaste hariduses kesksel kohal ning poisid ja noorukid veetsid gümnaasiumis palju aega , hakkasid ka õpetlased seal loenguid ja vestlusi pidama. Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks.Spordi juurde kuulusid lahutmatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides paljude usupidustuste käigus.
Siis ta vastab, et kas sa mõtled seda laptopi, mis asub õpetaja laual. Seda ikka. Kas ma pean ainult kaane sulgema või pean ma päris kinni panema? Ja nii lõpmatult. Ärge minge nende tehnikatega liiale! Peegeldamise koha pealt ültes Mark, et ma ajasin ta päris segadusse. Ehk Marki jaoks muutus suhtlemine raskeks. Tegelikult me kasutame neid tehnikaid täiesti alateadlikult kogu aeg. Kaja. Mida sa tegid nädalavahetusel? Sporti tegin. Sportisid? Mis sporti sa tegid? Jooksin. Jooksid? Pikka maad? Ei, lühikest. Lühikest? Kas sul oli tunne, et ma sind kuulasin? Panite tähele, mis ma tegin? Ma kordasin kogu aeg. Ja kui ma oleks seda niisama jutu käigus teinud, enne kui teie tähelepanu sellele juhtinud, et see on tehnika, siis oleks see tundunud täiesti loomulik. Paus. Tuletage meelde tavasuhtluse kuldreeglid. Oska vait olla. Paljud inimesed oskavad esitada küsimusi, aga nad ei oska pidada pausi peale küsimuse esitamist
Aphrodite - armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna, võõramaise päritoluga Dionysos - veini-, sigivus- ja taimekasvujumal Aristokraatlik eluviis kõige olulisem osa Kreeka poliitilises elus ja kultuuris. Sügavalt oli juurdunud konkurentsivaim. Kujunesid omavahel võistlevad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liitmisel olid abiks sümpoosionid, kus arutati tähtsate asjade üle. Sport aristokraadid kandsid hoolt kehalise arendamise eest. Kreeklased sportisid alasti => gümnaasion. Kuulsad õpetlased hakkasid seal noortele tarkust jagama => hariduskeskus. Muidugi kuulus spordi juurde ka võistlus. Iga nelja aasta tagant peeti Zeusi auks olümpiamänge => viievõistlus (jooks, maadlus, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe) ning neljahobusekaarikute võidusõit. Olümpias ei tohtinud relvi kaasas kanda.. Olümpiavõitja tõi kuulsuse kogu linnale, mida ta esindas
Lavatsiteeette seati madalad lauakesed toiduga, ruumi keskele laia suuga veinisegamisnöu kraater. Orjad kandsid neile tidud, joogid ette, oli pillimängjad ja tantsjannad. Sümpoosionitel tehti tähtsaid poliitilisis plaane ja sölmiti vastastikkuseid kokkuleppeid, vaieldi moraali-, usu- ja filosoofiaprobleemide üle, kanti ette vastloodud luule- ja proosateoseid. Sport Ilusat treenitud keha hinati Kreekas väga körgelt. Nii sai sprdist aristokraatide igapäevane tegevusala. Kreeklased sportisid alasti. Seetöttu nimetati spordiväljakut ning pesemis- ja riietusruume gümnaasioniks (alastioleku koht). Enamati lülitati vöistlused ühe vöi teise usupidustuse programmi. Aja jooksul kerkisid möned rohkem esile ning muutusid ülekreekaliseks. Tähtsaim neist on olümpiamängud iga nelaj aasta tagant Zeusi auks peetud pidustused. Osalesid hellenid, barbaritel ja naistel oli see keelatud. Vöistlusprogrammis oli:
kui ka naised. Külmema ilma korral tõmmati sellele peale paksem üleriie e. himation. Pükse kandsid barbarid. Jalatsid olid sandaalid. Toiduks olid puu-köögiviljad, sh kala, küüslauk, kasut. oliiviõli, joodi kitse-lehmapiima, valmis. juustu, peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis-ühised kodused pidusöögid-sümpoosionid, seal viibisid ainult mehed, lõbustajad olid pillimängijad ja tantsijannad. Sport-sportisid alasti; gümnaasion- pesemis- ja riietusruum spordiväljaku juures;täht. kujunesid olümpiamängud. Ainult hellenid võisid osaleda, barbaritele keelatud; jooks, maadlus, rusikavõitlus, viievõistlus jne. Ohverdati jumalatele ning võistlesid ka trompetipuhujad ja teadete kuulutajad. Kehtestati olümpiaraha, et miski seda sündmust ei häiriks. Võitjatele püstitati ausambaid, tasu. 5 saj. eKr koostati olümpiavõitjate nimekiri
kogunesid sõpruskonna liikme majas andreionisse (meeste ruumi), kus heitsid lavatsitele. Igal lavatsil külitas kaks meest. Ruumi keskel oli laia suuga veinisegamisnõu kraater. Sümpoosionidel tehti tähtsaid poliitilisi plaane ja sõlmiti vastastikuseid kokkuleppeid, vaieldi moraali-, usu- ja filosoofiaprobleemide üle, kanti ette vastloodud luule- ja proosateoseid. Sport Ilusat lihaselist keha hinnati peaaegu sama kõrgelt kui teravat vaimu või poliitilist edukust. Kreeklased sportisid alasti, seetõttu nimetati spordiväljakuid ja hooneid gümnaasionideks (alasti oleku koht). Tähtsaimaks spordivõistluseks kujunesid olümpiamängud. Neid peeti iga nelja aasta tagant, võistlejad kogunesid nii Kreekast kui ka kolooniatest. Naised osaleda ei võinud. Võistlusprogramm sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, maadluse ja rusikavõitluse kombinatsioon, viievõistlust (jook, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ja neljahobusekarikute võidusõitu
riigist. Spordivõistlused Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Neid peeti enamvähem kõigis linnriikides. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, ja kandsid pidevalt hoolt ka oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti. Seetõttu tähistati spordiväljakut ja selle juurde kuuluvaid puhke- ning olmeruume terminiga gümnaasion (kreeka keeles alasti olemise koht). Meeste ja noorukite kogunemiskohtadena omandasid gümnaasionid ajapikku ka laiema kui pelgalt sportliku tähenduse. Ka mitmed kuulsad õpetlased hakkasid seal noortele oma tarkust jagama ja nii muutusid mõned gümnaasionid spordiplatside kõrval ka tähtsateks hariduskeskusteks.
riigist. Spordivõistlused Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Neid peeti enamvähem kõigis linnriikides. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, ja kandsid pidevalt hoolt ka oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti. Seetõttu tähistati spordiväljakut ja selle juurde kuuluvaid puhke- ning olmeruume terminiga gümnaasion (kreeka keeles alasti olemise koht). Meeste ja noorukite kogunemiskohtadena omandasid gümnaasionid ajapikku ka laiema kui pelgalt sportliku tähenduse. Ka mitmed kuulsad õpetlased hakkasid seal noortele oma tarkust jagama ja nii muutusid mõned gümnaasionid spordiplatside kõrval ka tähtsateks hariduskeskusteks.
Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Neid peeti enam-vähem kõigis linnriikides. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti ja tähistasid seetõttu spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate puhke- ja olmeruumidega terminiga gymnasion. Kuna spordiharjutused olid kreeklaste hariduses kesksel kohal ning poisid ja noorukid veetsid gümnaasiumis palju aega, hakkasid ka õpetlased seal oma loenguid ja vestlusi pidama. Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks. Spordi juurde kuulusid lahutamatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides paljude usupidustuste käigus
annaabi.ee 
