Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. (0)

Q: Mis see on millega toime tullakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks.

Q: Mis on teised lahendused?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks.

Q: Mis tunnused iseloomustavad selle inimese religioossust kes on abivalmis?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks.

Q: Missugune on grupis kogetava ja argielu suhe?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks.

Q: Missuguse emotsionaalse suunitluse annab grupp kaasa argiellu?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks.

Q: Kuivõrd usuline maailmapilt sisaldab inimese enda vastutust?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks.

Q: Missugune on nõustatava jumalapilt?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks.

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Esitatud küsimused

Mis see on millega toime tullakse?
Mis on teised lahendused?
Mis tunnused iseloomustavad selle inimese religioossust kes on abivalmis?
Missugune on grupis kogetava ja argielu suhe?
Missuguse emotsionaalse suunitluse annab grupp kaasa argiellu?
Kuivõrd usuline maailmapilt sisaldab inimese enda vastutust?
Missugune on nõustatava jumalapilt?

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks.
Sügissemester 2017 /18

Religioonipsühholoogia on psühholoogia meetodite ja teooriate süstemaatiline rakendamine religiooni valdkonnas (Wulff).
Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega, seega on objektiks e uuritavaks inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine (seostes religiooniga).
Uurimiseks on erinevaid meetodeid : 1) psühholoogiline meetod: usulise kogemuse mõju inimese elukäigule; 2) teooriapõhine: religioon kui kiindumusprotsess ja Jumal kui kiindumusobjekt; 3) religiooni seos erinevate elu- ja käitumisvaldkondadega: nt tervis, toimetulek ja organisatsioonikäitumine.
Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon APA
Rahvusvaheline Religioonipsühholoogia Assotsiatsioon

Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused:

James: usuline kogemus hõlmab üksikinimese tundeid, tegusid ja elamusi seoses jumalikuks peetavaga, seega hõlmab kõike, mis on seotud inimese jumalakujundiga.

Usulise kogemuse moodustavad psüühilised protsessid, nt tunded, mõtted, motiivid ja tahe , mida tuntakse seoses jumala või kõiksusega.
Komponendid: kognitsioon , emotsioon, kehaasend , füsioloogiline seisund.
Tüpoloogiad: metaanalüütiline (järeldav), erinevatele käsitlustele ja uurimustele tuginedes esitatakse usulise kogemuse loetelu , ja uurimuspõhine, konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid.
Usuline kogemus mõjutab usuliste liikumiste tekkimist ja kujunemist = lähteimpulss. Kogenu leiab endale järgijad, nende arvu suurenedes muutub vajalikuks organiseerumine. Liikumine saab püsima jääda siis, kui ta organiseerub, kujundab välja juhtimisstruktuuri , leiab väljundi ühiskonda, loob oma allorganisatsioonid, palkab põhiajaga töötajad ja korraldab oma hariduselu .

Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond: tegutses Tartus 20 saj kolme esimese kümnendi jooksul. Liidriks oli Karl Girgensohn ja tuntuim esindaja oli ta õpilane Werner Gruehn.
Karl Girgensohni eksperimentide metoodika ja tulemused: Girgensohn kasutas eksperimentaalse introspektsiooni uurimismeetodit, st andis katseisikutele vähetuntud usulisi tekste lugeda. Kohe pärast lugemist pidid katseisikud kirjeldama oma värskeid läbielamisi ja kogemusi = „konkreetse silmapilgu hingefotograafia“. Viidi läbi ka katseisiku usulisi veendumusi ja arusaamasid puudutav süvaintervjuu. Analüüsis tulemuste põhjal tundeid, kujutlusi ja tahet.
Usulise kogemuse struktuur: esmasteks komponentideks on intuitiivne mõtlemine ja minafunktsioon (loovkogemuse sarnane elamus, milles adutakse jumalikku tegelikkust ja inimese suhe jumalaga ); sekundaarseteks komponentideks, mis tuginevad primaarsetele ja tulenevad neist, on kujutlused ja tahe (inimese psüühikas tekkivad kujutluspildid ja inimese soov sügavamalt usuliselt pühenduda).

Usulise kogemuse seos elukogemusega. Usuline kogemus võib olla seotud inimese isikliku mineviku, oleviku ja tulevikuga, need on seotud nii omavahel kui ka inimese elukogemusega üldse. Usulist kogemust saab elada läbi ka rollide kaudu, st usulises tegevuses võtab inimene endale mingi rolli ja edastab jumalale (et kogeda seda, mida näeb kapten, pead ise sillale minema = kaptenisilla näide; Koraan , Uus ja Vana Testament kirjeldab sündmusteahelat, mis kirjeldavad inimese ja jumala vahelist suhet ning suhtlust)
Potentsiaalselt seestunud – kuuldud usulisi narratiive ei unustata, kuigi need võivad meelest ära minna. Kui inimene satub situatsiooni, mis käivitab mälupildi, siis ta taaskogeb kogemust, mida narratiivis kogeti.
Usulise kogemise mudel kirjeldab usu rolli inimese elus, selle elemendid on MINA, lõhe, piir, jälk, psüühika ja usuliste kogemuste sisu.

Usuline orientatsioon tähendab uskumiste või religioosne-olemise viisi. Usulise orientatsiooni käsitlemise aluseks võib olla ka suhtumine usulistesse tekstidesse. On sisemine e EESMÄRK ja väline e VAHEND ning küsiv e OTSIV orientatsioon. Sisemist usulist orientatsiooni iseloomustab pühendumine usulistele väärtustele ja oma põhimotiivi leidmine religioonis, teised vajadused püütakse viia kooskõlla usuliste veendumuste ja seisukohtadega, usulised seisukohad on sisemiselt sügavalt omaks võetud, see on pühendunud religioossus , mille puhul on kogu inimese elu religioosne. Välisele usulisele orientatsioonile on iseloomulik, et religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks, st religioon on vahend mingite teiste huvide rahuldamiseks (vahend kindlustunde saavutamisel, suhtlemisvõimaluse loomisel, staatuse saavutamisel), nende inimeste usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad. Usuline otsimine väljendub avatud ja ausas kahtlemises ning tõe otsimises, veendumus , et lõplik tõde on saavutamatu. Sealjuures on otsija avatud muudatustele ja muutumisele, valmis enesekriitiliseks suhtumiseks.

Religiooni mõju moraalse käitumise erinevatele tahkudele.
Üldiselt on religioossemad inimesed konservatiivsemad ( abielulahutus , alastus, pornograafia , poliitilised eelistused , abielueelne seksuaalkäitumine), kriitilisemad petturluse suhtes ja peavad ennast ka suhteliselt ausamateks, ent tegelikult pole religioossete ja mittereligioossete inimeste aususes olulist erinevust. Religioossed inimesed tarvitavad mõnuaineid vähem (normiks on pigem karsklased ja vaoshoitud eluviisid , ennastsäästvad eluviisid, stressiolukorras religioossed inimesed pigem palvetavad kui joovad). Mida religioossemad on inimesed, seda väiksem on kuritegude sooritamise tõenäosus. Moraalinorme ja nende muutumist käsitletakse jumalikus ja igavikulises perspektiivis.

Usuline fundamentalism on uskumiste viis, mida iseloomustavad kindlad aspektid. puudutab ennekõike veendumusi ja uskumusi, tõetunnetusele vastandub vaenlase kujund, ei ole seotud ühe konkreetse usulise traditsiooniga, iseloomulik on traditsioonilisus ja võimetus reageerida erinevates olukordades erinevalt st uskumusi ja nende praktiseerimise viise ei olda nõus muutma , tunnuseks on eelarvamuslikkus teisitimõtlejate ja uskujate suhtes ning suur ühtehoidmine fundamentalistide eneste vahel.
Mõju käitumisel: kõrgeim väärtus kuulekus jumalale, kelle tahe avaldub pühas tekstis, tekst määrab, milline elu on tulemuslik ; vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades; veendumused loovad sisemise tasakaalu ja õnnetunde; kuulutusmeelsed, usulevitajad; kasvatavad lapsi uskumuste traditsioonis; usulised veendumused on filtriks suhtumisel sotsiaalsetesse protsessidesse ja teadussaavutustesse. Usuline tekst ehitab ka inimese enesehinnangu, sest on teada, mis tingimustel inimene vastab püha teksti nõuetele ja jumala tahtele.

James Fowleri usuastmete teooria: Usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust, usku defineerib ta kui inimese enese ja maailma mõistmise viisi. Usu sisu on määratud kolme kategooriasse: 1) väärtused, mida teadlikult või alateadlikult tunnustame; 2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil mõtestame elusündmusi. ASTMED ON:
0. diferentseerimata usk ( imikuiga , 0-2a): usualasele uurimisele kättesaamatu, astmel õpitakse baasusaldust ja teistega seotust, ohuks on nartsissiski või isoleerituse aluspanu.
1. intuitiiv-projektiivne usk (2-7a): laps on mõjutatud esmastest täiskasvanutest, mõjuvahenditeks on nähtavad käitumisnäidised, meeleolud ja jutustused, fantaasia on viljakad, laps mõistab ja tunnetab alateadlikult elu olemust, on oht, et laps võitab sisemiselt omaks negatiivsed kogemused, arvates, et elu ongi selline.
2. müütilis-sõnasõnaline usk (4-13a): jutustused, uskumused ja tavad hakkavad seondama inimest tema vahetu suhtluskonnaga, uskumusi sarnaselt kõlbelistele seisukohtadele võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk, mille sugemed võivad kesta ka täiskasvanueas, ohuks on enese paremakspidamine teisitimõtlejate suhtes.
3. sünteetilis- konventsionaalne usk (10-21a): inimese maailmatunnetus laieneb oluliselt, erinevad eluvaldkonnad vajavad tähelepanu ja usk peab tagama nende sidususe, sünteesides väärtusi ja informatsiooni. Puudub enesekindlus omamaks isiklikke autonoomseid otsuseid ja sõltumatut maailmavaadet , oma maailmavaadet ei sõnastata ega analüüsita, ohuks on teiste arvamuste omaksvõtmine ning isiklike seisukohtade puudumine.
4. individuatiiv-reflektiivne usk (13-30a): identiteedi muutumine teistest sõltumatuks, uus eneseleidmine ja uus väärtuste süsteem muutuvad iseseisvaks maailmavaateks, ohuks on liigne kindlus teadlikes otsustes ja kriitilises mõtlemises, nartsissis.
5. konjunktiivne (siduv) usk (35…a): leiab aset isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine, ollakse avatud oma sügavamale minale, sotsiaalse alateadvuse kriitiline tunnetamine , ohuks on paradoksaalsuse tunnetamine võib viia passiivsuseni.
6. universaliseeriv (kõiklikustav) usk (50…a): elutargad, vaatavad elu teisest nurgast (tõde pole abstraktne visioon vaid praktiline elulähedane tegelikkusele suunatud reaalsuse mõistmine), need inimesed muudavad arusaama ja kriteeriume normaalsusest, on valmis ja võimelised suhtluseks inimestega teistelt usuastmetelt ja teistest usulistest traditsioonidest.

Usuline pöördumine ja apostaasia, nende liigid.
Pöördumine e conversion e inimene saab järgijaks, pöördub religiooni poole.
Coe 1916 ütleb, et

pöördumine on religioone nähtus, mille põhiliseks tunnuseks on identiteedimuutus (minamuutus), st et pöördumise tulemusena hakkab inimene ennast määratlema usklikuna e inimene defineerib end nüüd teistmoodi. Vastus küsimusele „kes ma olen“ muutub religioosseks.

pöördumine pole loomuliku arengu tulemus (nt seksuaalse küpsuse areng), vaid on otsuse küsimus, st inimene otsustab, et on nüüd usklik .

muutus- minas toob ka muutusi käitumises, elulaadis. Nt muutub sõprade seltskond, muusikaline valik vms.

pöördunud inimesed hindavad „uut mina“ kõrgemaks, see on sügav kogemus.
Lofland ja Skonrad ütlevad, et on olemas 6 erinevat pöördumismotiivi, mis on kantud erinevatest emotsionaalsusest e tunded on erinevad. Samuti on erinevad motiivid seotud erinevate usuliste kuulumistega.

Intellektuaalsed e inimesed, kes mõtlevad ennast religioonini (nt teadlaste jaoks pole asjal muud seletust kui mingi tugevam jõud). Nende seas on palju teadlasi, kes jõuavad nt omausuliste veendumusteni.

Müstilised pöördujad e inimesed, kelle elus on olnud üleloomulik kogemus, ootamatu sündmus.

Eksperimentaalsed pöördumised e inimene hakkab usklikuks surve tõttu e tema tegelikud uskumused pole sellised, nagu ta käitub/“usub“. (nt inglismaal vanglas olles hakkad moslemks, sest see ainus viis seal ellu jäämiseks, kohe kui vanglast välja saad, kaob ka usk)

Afektiivne e inimesed kogevad mingeid religioosseid üritusi/tegevusi, osalemine nt vaimsetes praktikate ja inimesed jäävad selle tunde juurde, tahavad seda taaskogeda.

Äratuslik e usulised liikumised.

Sunnitud pöördumine e pole muud valikut.
Apostaasia e dekonversioon e inimene pöördub religioonist ära.

Sisuline

Organisatsioonist loobumine, nt läheb kirikust ära, ei käi seal enam.
Spirituaalne transformatsioon

Noorte pinged , nt religioosne perekond ja laps sellises keskkonnas kasvanud ning kui oma elu peale saab siis muutub.

Tüdimus

Elustiili lahknemine kiriku moraalsetest printsiipidest

Vaimsed vajadused, nt katoliku kirik ei vasta nende vaimsetele vajadustele

Vastuseis kiriku liberaalsusele

Abiellumine , kui abiellutakse mõnda teise usulisse traditsiooni. Nt kui abiellutakse muhameedlasega, siis minnakse üldiselt sinna usku ümber.

Coping e toimetulek millegagi mahub normi piiridesse e terve psüühika inimese ellu.
Mis see on, millega toime tullakse?

Probleemid e tunnetatud erinevus soovitava ja tegeliku vahel. Probleem on alati subjektiivne e ühel osapoolel on suur probleem, aga teisel pole midagi viga.

Lahendus: tavaliselt suunatud ratsionaalsele tegevusele, see on protsess, mis toimub läbi erinevate astmete

Stress e sisepinged ja inimesed ei tunne end vabalt.

Toimetulekustrateegia – on stressor , mis tekitab stressi, sellega toimetulekut nim toimetulekustrateegiaks
Stressor => stress

Läbipõlemine

Kriis e olukorras tekkiv sisepinge , teatud arenguperioodiga seotud sisepinged.
Probleemide lahendamine:

Probleemi defineerimine
Jumalakujund: karistav jumalakujund, armastav/abistav jumalakujund
Seletamatus või ime: kui on olukord, millele pole ühtegi mõistlikku seletust, on kalduvus seletada seda usuliselt
Sisemine (usub) ja väline (kasutab religiooni millegi jaoks) usuline orientatsioon. Sisemise orientatsiooniga usaldab oma probleemi jumala kätte.

Alternatiiv , mis on teised lahendused? (nt sõnadetöö, aga ei oska, kas lükkame edasi, teeme õpigrupi, õpin, lasen üle?)

Lahenduse valimine
Oluline koht on usulistel lugudel või narratiividel, nt tehakse seda, mida usulise teksti tegelane on teinud või kogenud
Dogma , õpetus e seisukohad, mis ütlevad teisele, et tee seda või käitu nii

Lahenduse elluviimine
Usuline probleemide lahendamise stiil (K.Pargament: jagunevad kahe dimensiooni vahel: aktiivne ja vastutus e kes on aktiivne ning kes vastutab, inimene või jumal?)
1) ennastsuunav stiil – inimene tunneb, et probleemi lahendamine on tema enda asi. Kui on mingi raskus elus, siis tuleb ise sellega toime tulla. Kasutavad tihti inimesed, kes on välise usulise orientatsiooniga või ka sisemisega (jumal andis mulle palli, mina mängin)
2) edasisuunav stiil – vastutuse initsiatiiv jäetakse jumalale, jumal on täideviija ja inimese asi on oodata lahendust . Aktiivne ootamine: inimene justkui ei tee mitte midagi, aga on valmis avanevateks võimalusteks (nt inimene ootab tööd, kui tuleb pakkumine, siis kandideerib)
3) liikuv stiil

Tähendus, tagasiside, ümberdefineerimine – kas probleem lahenes?
Kogu juhtumine anti usuline tähendus.

Usulised toimetulekuvahendid.
Religioon võib olla üks toimetulekustrateegia.

Tähenduse andmine – annab sündmusele usulise tähenduse.

Koostöö – palve , kus inimene üritab olukorda koostöös jumalaga lahendada.

Lohutus – inimene leiab vastuse või tunnete väljendamise võimaluse jumala läheduse kogemuses, kokkupuutes jumalaga. Nt „jumal ei anna mulle rohkem kanda, kui ma kanda jaksan“.

Läheduse otsimine – usu või mõttekaaslase lähedus. Inimesed, kes on religioossed pole üksi, vaid kuuluvad ühendusse või organisatsiooni, tugi on alati olemas.

Elumuutus – uue eesmärgi leidmine

Abistamiskäitumine: tegevus, mis viib teise inimese heaolu kasvule. Abistamine on alati seotud mingi ressursi kulutamisega (raha, aeg, tähelepanu). Puudub hea abistava inimese kirjeldus, ei osata öelda täpselt, mis inimeses teeb temast abivalmi inimese. Soosib positiivsete mudelite olemasolu, eeskuju olemasolu soosib käitumisviisi.
Abistamisprotsessi kirjeldus:

Märkamisfaas- märgatakse et abi on vaja

Vastutuse võtmise faas

Kaalutlus , kas aidata

Tegutsemine põhinedes kaalutlustel
Abistamine võib olla seotud inimese ja jumala suhtlusega e „teeme rahu jumalaga mitte inimesega“ või tegemist enda ideaalminaga jne.
Mis tunnused iseloomustavad selle inimese religioossust, kes on abivalmis?

Moraal e see, mis on eetiline, seda väljendatakse usulistes terminites (see on jumala tahe jne)- MÕJUTAB ABISTAMISKÄITUMIST

Religioon on nende identiteediosa, seega on usulistel põhjustel abivalmid- MÕJUTAB ABISTAMISKÄITUMIST

Inimeste elu on jumala missioon – EI MÕJUTA OLULISELT ABISTAMISKÄITUMIST

Süvenenud religiooniga inimesed on abivalmimad. - MÕJUTAB ABISTAMISKÄITUMIST
Tuleb esile, et inimese ütlemised ja õigekspidamised ei tähenda, et nii käitutakse. Ei tehta nii, nagu peetakse õigeks, vaid õigustatakse seda, mida tehakse.
Halastaja Samaariamehe eksperiment : paluti minna üle õue ja esitada kõne, üle õue minnes kohtus köhiva ja haige mehega (kõnetades pani rohtu suhu ).
Uuriti kolme situatsiooni parameetrit (3 üliõpilaste alagruppi, kellele anti erinevalt ülesanne):

Kuidas abistamiskäitumist mõjutab kiirus: kõne teoloogia ülõp töövõimalustest.

Kiirus pole oluline: kõne halastaja samaariamehe loost .

Võid minna või mitte minna, vahet pole: osalejate usuline orientatsioon, mõõdeti sisemist, välimist, püsivat orientatsiooni.
Tulemus: oluliselt mõjutas abistamiskäitumist kiirustamine, kiirustajatest aitas vaid 10%. Religioosne seis ei omanud tähtsust, kolmandast grupist abistas 65% inimestest.

Rituaalne käitumine, usulise rituaali eripära.
Oluline on täheldada, et rituaalne käitumine on inimesele üldiselt omane. See, kuidas
me tervitame teisi inimesi, tähistame sünnipäevi, peame pulmi ja matuseid, vastame telefonile – kõik see on kitsamas mõttes rituaalne käitumine. Rituaalne käitumine ei ole religioonile ainuomane.
Usulise rituaali eripäraks on, et need rituaalid on seotud usulise narratiiviga ja täidavad konkreetseid religioosseid funktsioone. Samas on aga usulistel rituaalidel veel mõned erijooned :

Usuliste rituaalide tähendus ja läbiviimine on seotud üleloomuliku või Jumala kategooriaga. Näiteks abielutõotus antakse Jumala ees, õnnistuspalves usaldatakse inimene Jumala hoole alla.

Usuliste rituaalides osalemise eesmärk on saavutada üleloomuliku/Jumala lähedus. Mõnedel juhtudel võidakse taotleda samastumist üleloomulikuga või selle otsest mõjutamist. Viimane toimib näiteks maagilistes rituaalides.

Kui usulises rituaalis on kõik tegevused täidetud, jääb edasine kõrgema jõu kätte. Üleloomuliku sekkumist võidakse erinevates rituaalides eeldada kas koheselt või lihtsat usaldatakse küsimus põhimõtteliselt kõrgema jõu kätte.

Usulist rituaali teostavad tavaliselt pühendunud inimesed, kes kuuluvad konkreetsesse gruppi või liikumisse. Üldjuhul ei ole usulised rituaalid kõrvalseisjatele osalemiseks avatud.

Sageli viivad usulisi rituaale läbi selleks ette valmistatud ja volitatud inimesed. Näiteks vaimulikud või spirituaalsed liidrid.

Palve psühholoogilised efektid .
Isiku tasandil muudab palve meid teadlikumaks iseendast, oma olukorrast, vajadustest ,
tunnetest ja motiividest. Põhjuseks on asjaolu, et palves püüab inimene ennast avada endas
selgusele jõuda. Palve kaudu leiavad inimesed tähenduse elusündmustele ja tunnetavad seeläbi enda jaoks oma elu mõtet.
Grupi tasandil aitab palve suurendada grupi sidusust, kuna ühiselt arutletakse
suhteliselt isiklikku materjali, inimesed on avatumad ja enam pühendunud ühisele eesmärgile.

Teadvuse teisenenud seisundid , Fischeri mudel.

Äärmusliku usugrupi tunnused, tekkimise põhjused ja nendest lahkumise psühholoogilised tulemid.
Üheks usuäärmuste massilise tekke põhjuseks peetakse ühiskonna kriisi ja
ebastabiilsust. Kui inimesed tunnevad end ühiskonnas ebakindlalt: senised
väärtused ei toimi enam – eesmärgid ja ideaalid on purunenud , elukorraldus ja suhted
muutuvad järsult –, siis suureneb järsult uusliikumiste arv.
Tunnused:

Rituaalid – Nende põhifunktsiooniks religioonis on uskumuste nähtav väljendamine ja kinnistamine .

Doktriin – See kujutab endast seisukohtade süsteemi, millel mingi usuliikumine rajaneb.

Emotsioonid – näiteks ekstaasid, meditatiivsed seisundid, eufooria või mõnedel juhtudel isegi vihkamine .

Teadmised – Teadmine on religiooni komponent , mis väljendab kursisolekut liikumise oluliste tekstide ja põhimõtetega.

Eetika – kujutab üldist käitumisnormide ja väärtuste süsteemi, millest usugrupis lähtutakse. Sageli on äärmusliikumistel oma eetikakäsitus.

Osadus – väljendab grupi kokkuliidetuse määra. Äärmusgruppidele on iseloomulik kõrgenenud osadus, mis avaldub tavalisest sügavamas ühtsustundes
Probleemid lahkudes:
(Kõige sagedamini minnakse äärmusgrupist ise ära. Lahkuma sundimine või nö
väljanõustamine esinevad harvem)
Vanus on tähtis selles mõttes, kui vanalt äärmusgrupiga liituti. Kui sinna mindi
lapsena, siis puudub inimesel suuresti igasugune alternatiivne (usuline) elukogemus.
Lahkudes tuleb kõike otsast peale õppida. Paljud teismeeas liitunud, kes lahkuvad
aastakümnete möödudes, kurdavad pärast lahkumist , et nad on otsekui suured teismelised,
kelle jaoks aeg on vahepeal seisma jäänud.

Emotsionaalse tühjuse tunne

Kaotusvalu (tekib väljakujunenud suhete purunemise tõttu)

Süütunne

Viha

Usaldamatus (puudutab ennekõike grupiga seonduvat või religiooni üldse)

Hirm psüühilise tervise kaotamise pärast („Ma lähen hulluks“)

Otsustusvõimetus

Must-valge mõtlemine (tuleneb sellest, et reeglina väidab äärmusgrupp oma paremust või isegi ülimuslikkust kõige ülejäänu suhtes)

Madal enesehinnang

Intellektuaalsed probleemid

Pastoraaldiagnostika mõiste ja kriteeriumid.
Pastoraaldiagnostika käigus saadakse informatsiooni selle kohta, missugune on
religiooni mõju inimese hingeelule ja käitumisele. Pastoraaldiagnostika eesmärgiks on anda hinnang, kuivõrd funktsionaalne on inimese religioon.
Pastoraaldiagnostilisi kriteeriumeid on võimalik jaotada kolme rühma. Need on
kogemuslikud , käitumuslikud ja uskumuspõhised kriteeriumid.
Kogemuslikud kriteeriumid:
1. kriteerium . Kas ja kuivõrd teravad usulised elamused on seondatud ja mõtestatud
edasises elukäigus? Kui grupis kogetule ei osata või ei suudeta anda rahuldavat usulist ja
praktilist tähendust, võivad inimesed hakata elama kahestunud maailmas. Ühelt poolt grupp ja selles kogetu, teisalt aga argielu.
2. kriteerium Missugune on grupis kogetava ja argielu suhe? Kas grupielu toetab
argielu või vastupidi? Äärmuslikel juhtudel võib äärmusgrupp saada igapäeva probleemidest põgenemise kohaks. Kogetakse osadust ja jumala erilist lähedust, mida vastandatakse vastutustundlikule käitumisele ühiskonnas. Tullakse koolist ära, loobutakse töökohast, tõmbutakse eraldatusse, et olla koos vaatekaaslastega.
3. kriteerium. Missuguse emotsionaalse suunitluse annab grupp kaasa argiellu? Kui
grupitegevuse tulemusena muutuvad inimesed depressiivseks, otsustusvõimetuks, süütunde
all kannatavaks, siis on raske gruppi pidada funktsionaalseks. Kui grupikogemusi ei suudeta mõtestada, kui grupis toimunut vastandatakse argielule ja kui grupis kogetu põhjustab emotsionaalseid probleeme, on võimalik rääkida ebafunktsionaalsest äärmusgrupi kogemusest.
Käitumuslikud kriteeriumid:
1. kriteerium. Kas ja kuivõrd suudetakse järgida ühiskonnaelu norme eristades
äärmusgrupi väärtusi ja arusaamasid üldistest tõekspidamistest. Igasugune inimkäitumine
arvestab mingite sotsiaalsete normidega. Äärmusgruppide üheks tunnuseks on, et seal
kehtivad võrreldes tavaühiskonnaga teistsugused normid. Põhimõtteliselt võib normiks saada ka normide puudumine. On psüühiliselt ja sotsiaalselt riskantne, kui endine grupiliige püüab argielu elada lähtudes grupinormidest, mis erinevad ühiskonna tavaarusaamadest.
2. kriteerium. Agressiivsus mingi inimrühma või idee suhtes. Äärmusgruppide üheks
tunnuseks on vaenlase kujundi olemasolu ja sellega võitlemine. Sealjuures võib vaenlane olla nii miski või keegi tegelik kui ka kujutletav. Elamine erinevate inimeste, tõdede ja arvamuste maailmas võib olla endisele äärmusgrupi liikmele raske ja problemaatiline.
3. kriteerium. Ennast või teisi otseselt ohustav käitumine. Äärmusgrupi endised liikmed võivad jätkata destruktiivset käitumist. See võib olla eneselesuunatud: tervislikkuse piire ületav paast , oma keha kahjustamine , kahjulike ainet tarvitamine. Kui endine äärmusgrupi liige ei tunneta ega järgi ühiskonnas valitsevaid norme, võib tema käitumist pidada asotsiaalseks. Konkreetsetel juhtudel võib see avalduda vaenus või ka agressiivsuses.
Uskumuspõhised kriteeriumid:
1. kriteerium. Kas esineb usku dateeritud kosmilistesse sündmustesse? Kõige
lihtsamaks näiteks siin on võimalik usk viimsesse päeva. Seesugused uskumused võivad
puudutata ka näiteks mingit võimalikku loodusõnnetust või Jumala otsest sekkumist
ühiskonnaellu. Kui inimesed hakkkavad oma elu korraldama seesuguste uskumuste järgi,
muutub nende usk ebafunktsionaalseks.
2. kriteerium. Kas esineb eksklusiivseid inimesekäsitlusi? See tähendab, et kas
usutakse mõne inimrühma olemasolu, kellele jumala arm ei laiene või kellel puudub
põhimõtteliselt ligipääs jumalale. Seesugune mõtteviis võib inimesi välja lülitada nende rassi,
soo, perekonnaseisu või sotsiaalse kuuluvuse järgi.
3. kriteerium. Kas ja kuivõrd usuline maailmapilt sisaldab inimese enda vastutust?
Täielikult vastutusevaba maailmapilti võib pidada ebafunktsionaalseks, kuna inimesel endal
pole võimalik midagi teha. See võib väljenduda näiteks uskumustes , et kõik haigused on
tingimusteta saatanast või et inimese saatus on täielikult määratud taevakehade poolt.
4. kriteerium. Missugune on nõustatava jumalapilt? Jumalapilti peetakse
religioonipsühholoogias üheks olulisemaks usulise käitumise tõukejõuks. Inimesed, kelle
jumal on vihkav ja hävitav, kalduvad käituma vastavalt oma jumalapildile. Nii nagu
enesehinnang mõjutab kogu inimese käitumist, nii mõjutab ka arusaam jumalast inimese
usulist ja sageli kogu käitumist.

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 29 allalaadimist

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks #1

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks #2

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks #3

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks #4

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks #5

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks #6

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks #7

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks #8

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks #9

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks #10

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks #11

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks #12

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

akaarel Õppematerjali autor

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused

religioonipsühholoogia psühholoogia Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused

Sarnased õppematerjalid

pdf

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see

Psühholoogia

docx

Religioonipsühholoogia kordamisküsimuste vastused õpiku põhjal

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2020 Kordamisküsimused õpiku põhjal 1. Religioonipsühholoogia mõiste ja seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia on psühholoogiaharu, mis uurib religiooni seost inimese hingeelu ja käitumisega. Psühholoogia uurib ja püüab seletada inimese hingeelu käitumist(mõtlemine, tahe, motiivid) ja uurib käitumist- Sealt tulebki seos. 2. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA- Ameerika psühholoogide assotsiatsioon, üks maailma mõjukamaid professionaalsete psühholoogide organisatsioone (36 divisioon spetsialiseerub religioonile ja spirituaalsusele) IAPR- Euroopa põhjaga psühholoogide organisatsioon, annab välja ka oma ajakirja ja tegeleb ka religioonipsühholoogiaga 3. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1. Usuline kogemus on reeglina spontaanne nähtus, mis võib tekkida

Religioonipsühholoogia

docx

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon.

Psühholoogia

docx

Religioonipsühholoogia

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused küsimustele leitud vastused Tõnu Lehtsaare õpikust ,,Sissejuhatus religioonipsühholoogiasse" 2013 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, meetodid - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid,

Psüholoogia

docx

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, põhiküsimus, meetod ja rahvusvahelised organisatsioonid. - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. Komponendid, tüpoloogiad ja seos usuliste liikumistega.

Psühholoogia

doc

Religioonipsühholoogia

Religioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid.

Psühholoogia

docx

Üldine usundilugu

Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks

Kultuur

docx

Üldine usundilugu

2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) · Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religion koosneb teooriast ja praktikast( J. Frazer 1890-1900) · Üksikinimese tunded, tugevused ja kogemused, mida inimene seostab jumalikuga ( William James 1902)'*institutsionaalne =eligioon * individuaalne , isiklik =eligioon

Usundiõpetus

Rohkem sarnaseid