Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Religioonipsühholoogia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused
küsimustele leitud vastused Tõnu Lehtsaare õpikust „Sissejuhatus religioonipsühholoogiasse” 2013
  • Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt , meetodid
    • Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid
    • Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega
    • Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga
    • Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid , süvaintervjuu)

  • Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused.
    • usulise kogemuse psühholoogilised komponendid ( kognitsioonid , emotsioonid , kehaasendid ja füsioloogilised seisundid )
    • usulise kogemuse tüpoloogiad: metaanalüütiline (järelduste tegemine mitme erineva uuringu põhjal; üldistused) ja uurimuspõhiline (konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid)
    • usuliste liikumiste tekkimine ja kujunemine

  • Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni (sisekaemus) koolkond.
    • selgitas välja usulise kogemuse struktuuri: usuline kogemus koosneb primaarsetest (intuitiivne mõtlemine – tunnetus Jumalast ja Tema omadustest ja tegutsemist & mina-funktsioon – inimese mina suhe jumaliku reaalsusega) ja sekundaarsetest komponentidest (kujutulus & tahe )

  • Usulise kogemuse seos elukogemusega, usulise kogemise mudel.
    • 3gruppi: MINEVIK: õppimine, tagasivaade, mõistmine, lahendus; OLEVIK : situatiivsed kogemused; TULEVIK: hoiakute muutmine, tegutsemine
    • mudel: psüühika (usulise kogemuse sisu võimalik piikond), konkreetsus-integreeritus (psüühika integreerituse ulatus alates üksikfenomenist kuni kogu psüühika integreerituseni); piir (psüühika integreerituse max tase, milleni usulise kogemuse sisu on ulatunud); mina; jälg (psüühika osa, mis sisaldab kõiki seniolnud usulisi kogemusi); lõhe (mina ja piiri vaheline psüühika osa; usuline vaakum sügavaimate usuliste kogemuste ja psüühika kõige enam integreeritud osa vahel)

  • Müstilise kogemuse omadused ja tüpoloogiad.
    • raskestisõnastatav, väärtuslik elukogemus, lühiajaline (mõnest hetkest mõne minutini), inimene on passiivne (provotseeritav aga mitte juhitav)
    • Oates: loomulik müstika (kogemuslike piiride kadumine mina ja ümbritseva keskkonna vahel), ühtesulav müstika (kõiksusega ühtesulamine, minast vabanemine), platooniline müstika ( saavutatakse kehalisi aistinguid taandavate vaimsete praktikate kaudu), kristlik müstika (ollakse teadlik iseendast, leitakse oma identiteet ), praktiline müstika (argine omandab igavikulise mõõtme).
    • Stace: väljasuunatud müstika (ühtekuuluvus olevaga, hõlmatust pühast) – spontaanne, sissesuunatud müstika (ajatus, oma mina kadumine, sisemine vaikus ja tühjus) – vastavad harjutused, praktika

  • Usulise orientatsiooni mõiste ja liigid.
    • uskumise või religioosne-olemise viis
    • sisemine or: pühendumine usulistele väärtustele; oma põhimotiivi leidmine religioonis (kogu inimese elu on religioosne)
    • välimine or: religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks
    • otsiv or: avatud&aus kahtlemine ja tõe otsimine lähtudes veendumusest, et lõplik tõde on saavutamatu

  • Religiooni mõju mõnuainete tarvitamisele.
    • usulistes kogukondades toimub sotsiaalse toetuse ja kontrolli süsteem
    • usuline sotsialisatsioon (väärtused võetakse sisemiselt omaks)
    • religioon kui kompensatoorne mehhanism ( joomise asemel palvetatakse)
    • positiivsed näited kogukonnas

  • Religiooni seos enesekontrolliga, enesejälgimisega, usulise motivatsiooniga, eneseammendumisega, emotsioonide reguleerimisega ja enesetõhususega.
    • enesekontroll e moraal (religioossed väärtused)
    • enesejälgimine nii kollektiivne kui ka individuaalne (nt palvetamine)
    • motivatsioon : Jumala tahte täitmine vs sisemine pühendumus vs harjumuspära vs karistuse vältimine vs käitumise hindamine igavikulises perspektiivist
    • eneseammendumine: moraalsed otsused nõuavad psühholoogilist ressurssi mis on ammenduv kuid taastatav ja arendatav; ei toimi kui tegemist on eksistentsiaalselt oluliste (instinktipõhiste/harjumuspäraste) otsustega
    • emotsioonide reg: kindlate veendumuste/uskumuste süsteemiga inimesed teevad vähem kaalutlemata juhusamme
    • enesetõhusus:isiklik vastutus oma tegude eest ja usaldus Jumala vastu; enese rahuldamine arvates tegevat Jumala tahet

  • Usulise fundamentalismi mõiste.
    • veendumus , uskumus , ainuõige ja ilmeksimatu (jumalik päritolu), vastandub vaenlase kuju; esineb kõigis usulistes traditsioonides/religioonides; traditsionaalne, rigiidne, eelarvamus teisitimõtlejate ja kokkuhoidmine omade suhtes

  • Fundamentalismile iseloomulikud hoiakud ja käitumisviisid.
    • vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades (ühene ja kindlapiiriline)
    • veendumused loovad neile sisemise tasakaalu ja rõõmutunde
    • kuulutusmeelsed (oma vaadete levitamine)
    • kasvatavad lapsi oma uskumuste traditsioonis
    • suhteliselt suurem usk õiglasesse maailma
    • ei usu, et keegi suudab nende uskumusi muuta
    • kõike (teadust, ühiskondlikke protsesse jms) tõlgendatakse usuliselt või ignoreeritakse

  • Usulise pöördumise mõiste ja liigid (tempo, motiivid, kontekst).
    • muudatus inimese hingeelus ja käitumises, mille tulemusena religiooni tähtsus inimese jaoks suureneb, mõtestamissüsteem ja identiteet väljenduvad enam religioossetes kategooriates ning inimese käitumine muutub religioossemaks
    • tempo: kiire (lühikese aja jooksul ja sügav muutumine) ja aeglane (pikaajaline intellektuaalne protsess)
    • motiivid (põhjused): intellektuaalne (kestev otsing, harib ennast teemakohaselt, pöördutakse üksinduses); müstiline ( Paulus , sügavad em elamused , kiire); eksperimentaalne (sisemise kriisi tulemusena muudab inimene oma elustiili, seisukohti, harjumisi jms, emotsioone ei kaasne); emotsionaalne (suhte, kuuluvuse , ühistegevuse kaudu, intellektuaalne elukäsitlus on allutatud sentimentaalsele korrale); äratuslik (äratusjutlustaja kõnedel või massiline usuline liikumine; pikemat aega – ärkamislaine); sunnitud (äärmuslikud usuliikumised , lühiajaline ja piiratud hoiakute muutumine, kaob kohe kui survegi)

  • Usust taandumise mõiste ja liigid (Streibi, jt, 2009 tüpoloogia).
    • inimene loobub oma usulistest tõekspidamistest või tema religioosne pühendumine taandub või isegi hääbub
    • ühiskonna tasemel – sekulariseerumine nt rel org minetavad oma sots mõju; usulised sümbolid kaotavad oma tähenduse ja inimeste usuline aktiivsus ning pühendumine langevad
    • üksikisiku tasandil – apostaasia e dekonversioon nt kiriku vm usuorganisatsiooni külastamise sagedus; tänapäeval religioon üha individualistlikum; usulise pühendumuse vastandamine organisatsioonile; läbipõlemine; skandalistid. üks vorm on usuvahetus (üleminek teise kirikusse või usulisse org)

  • James Fowleri usuastmete teooria.
    • usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust. erinevad religioonid erinevad üksteisest sisu mitte vormi poolest; usuline areng eluloolises perspektiivis
    • usu sisu 3 kategooriat: 1) väärtused, mida teadlikud või alateadlikult tunnustame; 2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil interpreteerime elusündmusi
    • 6 usuastet (üleminek ühelt teisele kriisi läbi): 0) diferentseerimata usk ( imikuiga ) – baasusalduse õppimine ja mutuaalsus (inimene ei ole maailmas üksinda vaid teistega seotud; 1) intuitiiv-projektiivne usk (kuni 7a) – fantaasia , kujutlusvõime areng seondab kogetava maailma üheks tervikuks; 2) müütilis-sõnasõnaline usk (4-13) – uskumusi ja kõlbelisi seisukohti võetakse sõna-sõnalt, koolilapse usk; 3) sünteetilis-konventsionaalne usk (10-21) – maailmatunnetus laieneb oluliselt, usk peab tagama erinevate eluvaldkondade sidususe (kool, töö, sõbrad jms), isiklik arusaam identiteedist , eeskujude järgimine, isiklik suhe Jumalaga ; 4) individuatiiv-reflektiivne usk (13-30) – identiteet muutub teistest sõltumatuks, kriitiline reflekteerimine oma id ja maailmavaadete suhtes; 5) konjuktiivne (siduv) usk (35..) – sümboolne jõud ühine kontseptuaalsega, isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine, sotsiaalse alateadvuse (müüdid, ideaalkujundid, eelarvamused) kriitiline tunnetamine st tõdetakse et palju meie minast pärineb meie sots klassilt; 6) universaliseeriv (kõiklikustav) usk (50..) – inimene samastab ja reinkarneerib absoluutset tõde ja armastust siinses maailmas, tõde ei ole abstraktne vaid praktiline elulähedane reaalsuse mõistmine, muudavad meie arusaama ja kriteeriume normaalsusest, purustavad oma läbimurdega meie arusaamad õiglusest, headusest ja mõistlikkusest).

  • Erinevate usulise arengu teooriate põhisisu.
    • oser&gmünder: usulise otsustamise toeeria (kuidas muutub inimese arusaam Jumala rollist elusündmustes – kuidas in lahendab eluprobleeme Jumalaga seoses)
    • james loder: transformatsiooniteooria (kuidas toimub inimese vaimsuse areng, mis seondab omavahel nö maist ja igavikulist tasandit , muutused inimese jumalasuhetes kutsuvad esile muutusi inimese tunnetes, mõtetes, käitumises)
    • narratiivsed arenguteooriad : lähtuvad inimeste endi arengulugudest

  • Usulised toimetulekumeetodid.
    • 1) tähenduse ja mõtestamisega meetodid (stressori usuline ümberdefineerimine nagu Jumala karistus , deemon , jumalik väeilming jne)
    • 2) juhtimise ja kontrollimise meetodid (koostöö Jumalaga, jumaliku sekkumise ootamine, Jumala usaldamine, intensiivne palvetamine jne)
    • 3) lohutuse ja Jumala ligiolu leidmine ( vaimuliku abi otsimine, keskendumine usulistele tegevustele, usuliste kahtuste väljaütlemine ja usuliste piiride seadmine )
    • 4) teiste ja Jumala läheduse otsimine (teiste aitamine usulistel motiividel, suhetega rahulolematuse väljendamist)
    • 5) elumuudatuste taotlemine (usulise elusuuna otsimine, radikaalsete usuliste otsuste langetamine)

  • Usulise toimetuleku stiilid Pargamendi (1988) järele.
    • ennastsuunav (inimene on ise aktiivsem, probleemi lahendamine on tema enda asi, pole antireligioosne)
    • edasisuunav (vastutus probleemi lahendamisel on Jumalal)
    • liituv ( partnerlus Jumalaga, in näitab üles omapoolset aktiivsust oodates Jumala sekkumist)

  • Toimetulek poliitilise repressiooni järgse traumaga Lehtsaare ja Noore uurimuse (2003) põhjal.
    • enamike repressioonide all kannatanud inimeste jaoks on usk olnud toimetulekuks oluline
    • esmatähtsad on vaimulikud tegevused ja kaitse otsimine (rajanevad isiklikul jumalasuhtel) + usulise toetuse otsimine (inimsuhted)
    • usu mõtestav funktsioon tagaplaanil

  • Halastaja samaariamehe eksperiment .
    • kiirustamine pärsib abistamiskäitumist (kellel kõige vähem aega, see pööras tähelepanu kõige vähem)
    • teema, millele inimesed mõtlesid, ei mõjutanud oluliselt abistamiskäitumist
    • usuline orientatsioon ei avaldanud abistamiskäitumisele mõju

  • Abistamisprotsessi ja religiooniseos Gromi (2007) järgi.
    • abistamine pole hetkeline sündmus vaid protsess, mis läbib teatud etapid
    • 1) aktiveerimisfaas 2) vastutusevõtmine e motivatsioonifaas 3) kaalutlemine (pingutuse kaalutlemine) 4) tegutsemine
    • religioosse inimese puhul võivad kõik abistamisprotsessi etapid olla religiooniga seotud, aga ei pruugi (nad teevad asju kas kohusetundest või siis kui näevad inimesi nö läbi Jumala silmade)

  • Abistava suhte vormid.
    • vaimne juhatamine : mentorlus e coaching (sekulaarses kontekstis), guru ( hinduism jm India religioonid), juhataja/vanem (õhtumaal). hõlmab endas 1) kuulamist, mõtete, tunnete ja meenutuste tähelepanelik jälgimine st vaimse arengu mõistmine; 2) eneseanalüüs ja moraalne uuenemine 3) vaimulike harjutuste ( palve , meditatsioon, askees jm) sooritamine
    • pastoraalnõustamine e hingehoid : religioosne nõustamine (nõustaja on vaimulik) – jaatab Jumala olemasolu ja eeldab Jumala sekkumise võimalust inimese elukäiku. teraapia efektiivsus: 1) terapeutilise suhte kvaliteet (empaatia, soojus , aktsepteerimine ja riskivõtmise julgustamine) 2) ekstraterapeudilised faktorid (kliendi omadused – toimetulekuvilumused ja keskkondlikud faktorid – sots toetus) 3) lootused ja platseeboefekt 4) spets terapeutilised tehnikad

  • Usulise rituaali tunnused.
    • seotud üleloomuliku või Jumala kategooriaga (abielutõotus Jumala ees)
    • eesmärk saavutada üleloomuliku/Jumala lähedus
    • oodatakse jumalikku sekkumist
    • teostavad pühendunud inimesed (kuuluvad konkreetsesse gruppi/ liikumisse – pole kõrvaltvaatajad)
    • viivad läbi selleks ettevalmistatud ja volitatud inimesed (vaimulikud/ spirituaalsed juhid)
    • religiooni rituaal väljendab ja kinnistab selle religiooni usulisi seisukohti

  • Palve liigid ja psühholoogilised efektid .
    • asine palve: konkreetne
    • rituaalne palve: päheõpitud palved
    • meditatiivne palve: transtsendetsega kohtumine ja ühtekuuluvuse tunne
    • vestlev palve: teisi hõlmav palveliik, kus aktiivselt otsitakse jumalikus selgust/ kindlustunnet
    • objektiivne palve: palvehelmed ( maagiline maailmapilt )
    • subjektiivne palve: palvetav subjekt on aktiivne ja usuliste kogemustega
    • efektid isiklikul tasandil: muudab meid teadlikumaks iseendast (olukorrast, vajadustest , tunnetest, motiividest), toetab inimeses usku ja lootust, vähendab sisepinget (terapeutiline), inimesed leiavad tähenduse elusündmustele ja tunnetavad elu mõtet. grupitasandil: suurendab grupi sidusust, inimesed on avatumad ja pühendunumad, annab inimestevahelistele suhetele nö igavikulise/ vertikaalse mõõtme

  • Usulise äärmusgrupi tunnused religiooni dimensioonide kaupa.
    • rituaalid (liikmeksarvamine ainuomaste tunnuste süsteemi põhjal; pühendumisriitused – erinevus ülejäänust maailmast)
    • doktriin ( seisukohtade aktsentueeritud st kummalise rõhuasetusega süsteem; rõhutakse mingit erilist seisukohta – ilmutused, suure juhi seisukohad, teatud kogemused, sünkretistlikud filosoofiad, määratleb tõelise pühaduse kriteeriumi jagades inimesed „meieks” ja „nendeks”, eneselunastuslikkus – täiuslikuks saamise eelduseks on grupiga liitumine, liikumises osalemine on tundmuslik mitte ratsionaalne )
    • emotsioonid (ekstaasid, meditatiivsed seisundid, eufooria või vihkamine , emotsiomaalne side grupiliikmete vahel, teadvuse teisenenud seisundid, mina destruktsioon st lahtiütlemine iseendast ja oma minevikust grupiga liitumisel, illusoorne tegelikkusetaju)
    • teadmised (kursisolek liikumise oluliste tekstite ja põhimõtetega, kitsapiirilised, spets treeningud, usuliste mõistete ümberdefineerimine
    • eetika (üldine käitumisnormide ja väärtuste süsteem, milles usugrupis lähtutakse; oma eetikakäsitlus, vaenlane on illusoorne, suhe perekonnaga)
    • osadus (grupi kokkuliidetavuse määr, kõrgenenud, sügavam ühtsustunne, ühtekuuluvustunne rajaneb ühise eesmärgi teenimisel rituaalide kaudu, grupinarkomaania, ei rajane liikmete vabatahtlikul meeldivusel, sõltuvus grupist, elu allutamine grupile – kontroll, grupi surve, grupimeelsus ja -keelsus

  • Äärmusgrupis lahkumine , kultusjärgne sündroom.
    • 4 viisi: minnakse ise ära, ollakse sunnitud lahkuma , grupp hääbub liidri lahkumise tõttu, grupi liige „nõustutakse grupist välja”
    • deprogrammeerimine
    • emotsionaalne trauma
    • pos eluprogramm
    • kultusjärgne sündroom: emotsionaalse tühjuse tunne, kaotusevalu, süü, viha, usaldamatus, hirm hullumeelsuse ees, otsustusvõimetus, must-valge mõtlemine (meie-nemad), madal enesehinnang , intellektuaalsed probleemid toimunu ja olemasoleva mõtestamisega

  • Äärmusgruppide liikmete pastoraaldiagnostilised kriteeriumid.
    • pastoraaldiagnostika – inimese religioossusele analüütilise hinnangu andmine
    • kogemuslikud kriteeriumid: mida inimene on kogenud ja kuidas see mõjutab tem edasist hingeelu ja käitumist
    • käitumuslikud kriteeriumid: ühiskonna normid, agressiivus millegi suhtes, ennast või teisi ohustav käitumine
    • uskumuspõhised kriteeriumid: oma seisukohtade süsteem (eksklusiivsed inimesekäsitlused

  • Teadvuse teisenenud seisundid. Fischeri mudel.


  • Vasakule Paremale
    Religioonipsühholoogia #1 Religioonipsühholoogia #2 Religioonipsühholoogia #3 Religioonipsühholoogia #4 Religioonipsühholoogia #5 Religioonipsühholoogia #6 Religioonipsühholoogia #7 Religioonipsühholoogia #8
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Käthlin Pärli Õppematerjali autor
    Religioonipsühholoogia kordamisküsimustele vastused Tõnu Lehtsaare "Sissejuhatus religioonipsühholoogiasse" (2013) põhjal

    Sarnased õppematerjalid

    Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks
    8
    docx

    Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks

    Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, põhiküsimus, meetod ja rahvusvahelised organisatsioonid. - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. Komponendid, tüpoloogiad ja seos usuliste liikumistega.

    Psühholoogia
    Religioonipsühholoogia kordamisküsimuste vastused õpiku põhjal
    19
    docx

    Religioonipsühholoogia kordamisküsimuste vastused õpiku põhjal

    Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2020 Kordamisküsimused õpiku põhjal 1. Religioonipsühholoogia mõiste ja seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia on psühholoogiaharu, mis uurib religiooni seost inimese hingeelu ja käitumisega. Psühholoogia uurib ja püüab seletada inimese hingeelu käitumist(mõtlemine, tahe, motiivid) ja uurib käitumist- Sealt tulebki seos. 2. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA- Ameerika psühholoogide assotsiatsioon, üks maailma mõjukamaid professionaalsete psühholoogide organisatsioone (36 divisioon spetsialiseerub religioonile ja spirituaalsusele) IAPR- Euroopa põhjaga psühholoogide organisatsioon, annab välja ka oma ajakirja ja tegeleb ka religioonipsühholoogiaga 3. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1. Usuline kogemus on reeglina spontaanne nähtus, mis võib tekkida

    Religioonipsühholoogia
    Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis
    24
    docx

    Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis

    Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus ­ raske hoomata Usklikkus ­ põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud ­ siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA ­ Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon.

    Psühholoogia
    Religioonipsühholoogia kordamisküsimused
    30
    pdf

    Religioonipsühholoogia kordamisküsimused

    Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega

    Psühholoogia
    Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks
    12
    docx

    Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks.

    Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia on psühholoogia meetodite ja teooriate süstemaatiline rakendamine religiooni valdkonnas (Wulff). Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega, seega on objektiks e uuritavaks inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine (seostes religiooniga). Uurimiseks on erinevaid meetodeid: 1) psühholoogiline meetod: usulise kogemuse mõju inimese elukäigule; 2) teooriapõhine: religioon kui kiindumusprotsess ja Jumal kui kiindumusobjekt; 3) religiooni seos erinevate elu- ja käitumisvaldkondadega: nt tervis, toimetulek ja organisatsioonikäitumine.

    Psühholoogia
    Religioonipsühholoogia
    5
    doc

    Religioonipsühholoogia

    Religioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid.

    Psühholoogia
    Üldine usundilugu
    35
    docx

    Üldine usundilugu

    2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) · Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religion koosneb teooriast ja praktikast( J. Frazer 1890-1900) · Üksikinimese tunded, tugevused ja kogemused, mida inimene seostab jumalikuga ( William James 1902)'*institutsionaalne =eligioon * individuaalne , isiklik =eligioon

    Usundiõpetus
    Üldine usundilugu
    19
    docx

    Üldine usundilugu

    Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks

    Kultuur




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun