Kiudtrahheiidid võivad täita nii juhtivat kui mehaanilist rolli. Neil on paksud seinad ja väikesed rakuõõned, kuid nende seintes on koobaspoorid. Librikformkiude ja kiudtreahheiide nimetatakse tavaliselt puidukiududeks. Parenhüüm rakkud võtavad oma alla 8...40% tüve ruumalast. Nad moodustavad 2 omaette süsteemi horisontaalselt säsikiires ja vertikaalselt puiduparenhüümi. Säsikiirte mikroehitus on oluliseks puiduliigi määramise kriteeriumiks. Puiduparenhüüm koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, millede seintes on ümmargused lihtpoorid. Puiduparenhüüm on suhteliselt halvasti eristatav ristlõikepinnal, paremini nähtav pikilõigetel. Aastarõngas paikneb puiduparenhüüm 4 erinvat moodi: hajutatud, terminaalne (moodustavad mitmesuguse laiusega tangensiaalribasid aastarõnga piiril),
4) 1862 – K.E.von Baer avastas imetaja munaraku ja järeldas, et organismi areng saab alguse munarakust. - Meetodid ja tehnikad: 1) Kloonimine 2) PCR 3) Geelelektroforees 4) DNA micro arrays e. kiibid 5) Alleelispetsiifiline PCR Rakuõpetuse etapid: 1) I etapp fikseerimata rakkude uurimine valgusmikroskoobis. Robert Hooke, Anthony van Leeuwenhoek, K.E.von Baer, Grew (taimede mikroehitus), Malpighi (loomade mikroehitust, võttis kasutusele koe mõiste), Purkinje (loomarakkudes tuumi), Brown (taimerakkude tuumi), Purkinje (protoplasma) Klassikalise rakuteooria teke 1930ndatel. 1838 -– M. Schleiden (taimed on rakulise ehitusega), 1839 - Th. Schwann (loomad on rakulise ehitusega), 1858 – R. Virchow (sõnastas rakuteooria reegli: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel) 2) II etapp
• Koobaspoori toorus on sageli deformeerunud ja kleepunud poori sisenemisava ette. • Koobaspooride sulgumine põhjustab lülipuidu tekke. • Koobaspooride sulgumine põhjustab ka raskused sellise puidu antiseptimisel (kaitseimmutusel). • Lihtpoorid kindlustavad toitainete liikumise säsikiirte ja trahheiidide vahel. • Lihtpoorid ei saa sulguda. 14. Kirjeldage lehtpuidu mikroehitust ja peamisi rakutüüpe. Joonistage need. Lehtpuidu mikroehitus on võrreldes okaspuiduga keerukam, sisaldades mitmekesiseid anatoomilisi elemente ja nende üleminekuvorme. a – soone lüli, b – astmeline perforatsioon, c – seinapaksend soone seinas, d – tüllid: