Eesti rändeajastul Hargmaisus tähendab seda, et väljarände korral ollakse tihedas suhtluses ikkagi oma päritolumaaga. Võib öelda, et sellistel inimestel on kaks kodu, kaks keelt ning nad hoiavad mõlema riigi poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid. Eestis on tihedas suhtluses on omavahel kogukonnad, ettevõtted ja inimesed, kes asuvad nii kodumaal kui ka välismaal. Väljaspool Eestit elab sadu tuhandeid eestlasi, kes õpivad või töötavad seal. Nad on pidevalt kontaktis oma pere ning sõpradega
Majandussotsioloogia Seminar 2 Tekst 1 Jekaterina Bavõkina 193893TABB Tekst 1: Eesti Inimarengu Aruanne (EIA) 2016/2017, Põhisõnumid. Eesti rändeajastul. Tiit Tammaru, Kristina Kallas, Raul Eamets. Kättesaadav: https://inimareng.ee/pohisonumid-eesti-randeajastul/ - Mida tähendab mõiste „hargmaisus“? Kuidas väljendub hargmaisus tänapäevases Eestis? Milliseid probleeme ja ka uusi võimalusi see ühiskonnale endaga kaasa toob? Hargmaisus on inimeste ja ettevõtete ränne, nimelt nende tegevus mitmes riigis. Rändel on üks tunnusjoon: see on tõmme heaolu poole. Inimesed rändavad küll erinevatel põhjustel, olgu see töötamine, perega seotud tegurid, õppimine või põge- nemine tagakiusamise eest, kuid minnakse riikidesse, kus elu on parem
II Seminar, küsimused - Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Väljarände ulatuslikkust on üsna raske mõõta. Nimelt liiguvad paljud inimesed erinevate riikide vahel ning leidub ka neid, kelle elu toimub rööbiti mitmes erinevas riigis(ehk hargmaisus).Seetõttu on piirjoone tõmbamine pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele suhteliselt keeruline. Lisaks on veel hulk inimesi, kes elavad rööbiti mitmes riigis. - Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? I laine- Ülerahvastatusest põhjustatud rändesurve maal ning piiratud võimalused linnas tööd leida vallandasid esmese laine. II laine- Nõukogude võimu taaskehtestamine ja hirm selle vastu. Põgenes enamasti eliit.
Westfaalimudel- suveräänsed riigid võistlevad võimu pärast, puudub kõrgem võim. Õigusloome riikide asi. Riikide erimeelsused lahendatakse jõuga. Riigipiiri teemad ainult asjaosalise mure. ÜRO mudel: riigi siseasjad riigi otsustada. Rahu naabritega. Hoidutakse jõu kasutamisest. Jõud ühendatakse julgeoleku/rahu säilitamiseks. Relvajõud ainult üldistes huvides. Globaliseerumin: geo piirangud ühiskondlikele ja kultuurilistele korraldustele vähenevad. Hargmaisus: in tegevuses alt üles kujunevate piiriüleste kogukondade ja hargmaiste ruumide esilekerkimine. Tutvusta Euroopa Liidu peamisi institutsioone (parlament, komisjon, nõukogu, ülemkogu, kohus, kontrollikoda) ja nende rolli EL valitsemises. Euroopa Parlament: õigus anda seadusandlike akte, rahandusalased volitused, järelvalve täidesaatva võimu üle. Euroopa Komisjon: täidesaatev organ, määrab EL tegevus eesmärgid, esitab parlamendile
või agressiooni tõrjumiseks. ÜRO edendab kõigi rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut. 87. Mis iseloomustab globaliseerumist? Majanduslik üleilmastumine – täna huvikeskmes Kultuuriline üleilmastumine – massikultuurid ja allkultuurid õõnestavad ühiskonna ühtsust Poliitiline üleilmastumine – üleilmsete Valitsemismudelite ja kodanikeühiskonna ilmumine on väga vaieldav. 88. Mis on hargmaisus ja mis probleemid riikidele sellega kaasnevad? Hargmaistumine ehk transnatsionaliseerumine: inimeste tegevuses alt üles kujunevate piiriüleste kogukondade ja hargmaiste ruumide esilekerkimine. Nt. Soomes töötavad eestlased. 89. Tutvusta Euroopa Liidu peamisi institutsioone (parlament, komisjon, nõukogu, ülemkogu, kohus, kontrollikoda) ja nende rolli EL valitsemises. 90. Iseloomusta Liibüa konflikti (Gaddafi režiimi kukutamine) konfliktiennetusredelis
nüüdisühiskonna tegelikkuse: 1. inimeste liikumine, 2. asjade liikumine, 3. kujutuslik reisimine (audiovisuaalmeedia kaudu), 4. virtuaalne reisimine (interneti vahendusel) ja 5. kommunikatiivne reisimine (suhtlusvahendite kaudu). Üha kasvava arvu inimeste jaoks tähendab see ka seda, et mobiilsus on teadlik ja valitud elustiil ning rahvusvaheline mobiilsus ei ole ilmtingimata eesmärk omaette, vaid võib olla ka eesmärk iseeneses. Hargmaisus vs mobiilsus Viimaste kümnendite ühiskondlike protsesside kirjeldamiseks on võetud kasutusele mitmeid uusi termineid, mida tihtipeale kasutatakse samaaegselt olgugi, et nad on olemuslikult erinevad. See kehtib ka ’hargmaisuse’ ja ’mobiilsuse’ kohta. Hargmaisus ehk transnatsionaalsus oma kõige lihtsamas tähenduses viitab piiriüleste sidemete säilimisele eri riikidega. Rändevaldkonnas kasutatakse seda terminoloogiat seoses kultuurilis-poliitiliste aspektide ning lõimumisega
vaatlustulemuste hilisem analüüs Kasutatakse riigiteadustes harva, sest enamasti ligipääsuprobleem Kasutatav organisatsooni-analüüsis ja eeldab organisatsiooni "sulandumist" Reeglina BA-tudeng ei kasuta väga ajamahukas, nõuab kogemust, head teooria tundmist, tööd kontekstiga Kvalitatiivsed andmed RTIs Seega, on andmetega üsna hästi kaetud järgmised teemad: Kohaliku valitsemise ja haldusreform Hargmaisus ja mitmik-kodakondsus Rahvussuhted ja integratsiooniprobleemid Populism Meetodite kombineerimine Võimalik meetodeid kombineerida: Kvalitatiivse või kvantitatiivse uurimisstrateegia sees Kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid omavahel BA-töö puhul kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kombineerimist reeglina EI KASUTATA!!! Triangulatsiooni strateegia: tulemused, mis on saadud ühe meetodiga kontrollitakse üle teise meetodiga.
teooria tundmist, tööd kontekstiga • Põhistatud teooria: – Induktiivne meetod, kus kogutud andmed kodeeritakse, liigitatakse kategooriate alla ning tulemuseks on uus teooria – Andmeid kogutakse juurde seni, kuni vormub teatud seletusjõuga teooria ja formuleeritakse uued kontseptid – BA-tasemel liialt nõudlik meetod • Veel meetodeid: hermeneutika, narratiivi-analüüs Seega, on andmetega üsna hästi kaetud järgmised teemad: • Kohaliku valitsemise ja haldusreform • Hargmaisus ja mitmik-kodakondsus • Rahvussuhted ja integratsiooniprobleemid • Populism • Küsimus: miks pole vaba ligipääsuga kvalitatiivseid andmebaase, nagu leidus neid suurel hulgal kvantitatiivsete meetodite puhul? Meetodite kombineerimine • Võimalik meetodeid kombineerida: – Kvalitatiivse või kvantitatiivse uurimisstrateegia sees: • Nt. kvalitatiivsed intervjuud ja dokumendianalüüs • Nt. kvantitatiivne kontentanalüüs ja küsitlus
annaabi.ee 
