4)kogukonnaaktivistid 5)vahendajad 2 6)eksperdid,nõustajad 7)hääletajad 8)toetajad ja patrioodid 9)mitteaktiivsed 1 Tutvusta kapitali mõistet ja põhilisi liike. Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus,nähtus või ese. Kapitali põhilised liigid on sotsiaalne, majandus, inim, kultuuri ja sümbolkapital. 1 Iseloomusta sotsiaalset kapitali ja selle tunnuseid. Sotsiaalne kapital moodustub inimeste gruppide ja nendevaheliste suhete võrgustiku tulemusel, kui kehtivad normid ja on usaldus,mis suurendab koostööd ühise kasu saamise eesmärgil. Sotsiaalse kapitali tunnused: 1)suhetega seotud 2)pingutuse,töö tulemus 3)sinna saab investeerida 4)sammu-vastusammu põhimõte 5)usalduse või usutavuse mõõde 6)kasutamine tugevdab 1 Mis on poliitiline kultuur? Tutvusta selle kahte erinevat tähendust.
mõjutamine (lobby), Osalus demokraatlik: osalemine pol erakondades ja liikumistes. Otsedemokraatlik- osalemine meeleavaldustel, allkirjade kogumine, poliitilistes huvigruppides, liikumistes, sreikimine, tänavarahutused. Konventsionaalsed-Mittekonventsionaalsed Kapitali põhiliigid: kaptial- vaheväärtusega omadus, nähtus, ese; mida on võimalik majanduslikult mõõta ja millesse saab investeerida, et toota kasumit.Majanduskapital, inimkapital, kultuur- ja sümboolnekapital, sotsiaalne kapital. Sotsiaalne kapital- suhetega seotud, töö ja pingutuste tulemus. Sinna saab investeerida, usalduse ja usutavuse mõõde. Kasutamine tugevdab. Suuruse määrab: Inimeste hulk, kes on valmis mind aitama, potensiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu. Nii ühiskonna kui üksikisiku omadus. Poliitiline kultuur: poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütede muster. Seob inimeste poliitilised ja mittepoliitilised hoiakud
vahendajad, eksperdid, nõustajad, hääletajad, toetajad ja patrioodid, mitteaktiivsed. 13. Tutvusta kapitali mõistet ja põhilisi liike. Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese (ehk teisiti öeldes igasugune eelis). Suurem kogus kapitali annab vahetuses (elus) eelise, sest selle eest saab rohkem teisi vajalikke nähtusi, esemeid või omadusi. Kapitali põhiliigid on majanduskapital, inimkapital, sotsiaalne kapital ja kultuuri- ja sümbolkapital. 14. Iseloomusta sotsiaalset kapitali ja selle tunnuseid. Sotsiaalne kapital on suutlikkus kindlustada hüved liikmelisuse kaudu võrgustikes või teistes sotsiaalsetes struktuurides. Sotsiaalse kapitali tunnused on seotus suhetega, pingutuse ja töö tulemus, investeerimisvõimalus, usalduse/usutavuse mõõde, koosluse roll, kasutamine tugevdab. 15. Mis on poliitiline kultuur? Tutvusta selle kahte erinevat tähendust.
kodanikujulgus. 6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes A. Hirschami järgi on jalgadega hääleltamine, kohandumine ja osalemine. 7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad valimas käimist, kampaaniates osalemist ja saadikute mõjutamist. 8. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad piketeerimist, poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist ja terrorismi. 9. Osalusaktiivsuse määravad inimese teadmised-oskused, usaldus ja sotsiaalne kapital. 10. Üldine usaldus on inimeste usaldus teiste ühiskonnaliikmete suhtes. 11. Sotsiaalse kapitali suuruse määrab ära nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama; potentsiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu. 12. Kodanikujuglus tähendab, et kodanik teab oma õigusi, kodanik julgeb oma õigusi kasutada ja kodanik oskab oma õigusi kasutada. 13. Sotsiaalne mobiilsus tähendab liikumist erinevate elukutsete vahel ja liikumist ühiskonna positsioonihierarhias. 14
- Jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine 20. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad: - Valimas käimist - Kampaaniates osalemist - Saadikute mõjutamist 21. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad - Piketeerimist - Poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist - Terrorismi 22. Osalusaktiivsuse määravad: - Inimese teadmised ja oskused - Usaldus - Sotsiaalne kapital 23. Üldine usaldus on - Inimeste usaldus teiste ühiskonnaliikmete suhtes 24. Sotsiaalse kapitali suuruse määrab ära: - Nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama - Potensiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu 25. Kodanikujulgus tähendab, et: - Kodanik teab oma õigusi - Kodanik julgeb oma õigusi kasutada - Kodanik oskab oma õigusi kasutada 26. Sotsiaalne mobiilsus tähendab: - Liikumist erinevate elukutsete vahel
Eksperdid, nõustajad omavad tugevaid teadmisi, nende poole pöördutakse sooviga edu saavutada Hääletajad põhimass Toetajad ja patrioodid poliitilises süteemis pettunu; püüavad eemale hoida, astuvad riigi eest välja Mitteaktiivsed ei osale poliitikas Kapital igasugune vahetusväärtusega omadus, nähtus või ese; majanduskapital, inimkapital, sotsiaalne kapital ja kultuuri- ning sümbolkapital Ideoloogia sotsiaalse kogemuse alusraamistik, mis hoiab mingit ühiskonnarühma koos; vahent praktilise poliitika tõlgendamisel; väljendub: 1) eksplitsiitselt teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja poliitiliste strateegiate otsese väljendumise kaudu; 2) implitsiitselt teatud võtmesõnade kasutamise kaudu De Tracy ideesüsteemide uurimine teoloogia asemel mõistuse reeglite järgi Marx ideoloogia on ettekääne, illusioon
d. revolutsioon, riigipööre ning valimised 7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad a. valimas käimist b. kampaaniates osalemist c. saadikute mõjutamist d. allkirjade kogumist 8. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad a. piketeerimist b. poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist c. terrorismi d. ainult kodanikeühendustesse kuulumist. 9. Osalusaktiivsuse määravad a. inimese teadmised-oskused b. usaldus c. sotsiaalne kapital d. kodakondsus 10. Üldine usaldus on a. inimeste sotsiaalse kapitali summa b. inimeste usaldus erinevate institutsioonide suhtes c. inimeste usaldus teiste ühiskonnaliikmete suhtes d. modernse rahvusriigi üks suurimaid probleeme 11. Sotsiaalse kapitali suuruse määrab ära a. see, kui palju sõpru mul Facebookis on b. nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama c. potentsiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu d
õiguste kaitse · Instut. Vahelised konfliktide lahendamine · Liikmed määratud teatud tähtajaks (presidendi või parlamendi poolt) · Lisaks juriidilisele ka poliitiline rõhuasetus Nimetage mõned ülemkohtute põhifunktsioonid? USA ja UK · Põhiseaduse küsimused · Kõrgeim apellatsiooni kohus, mis tegeleb tavakohtuasjadega · Kodanike põhiseaduslike õigustega tegelevad tavakohtud · Liikmed valitakse eluksajaks (USA president senati nõusolekul) · Pigem juriidilise kui poliitilise rõhuasetusega Mis on konstitutsiooniliste ja ülemkohtute omavaheline erinevus ja millistes riikides on ülemkohtud ja millistes konstitutsioonilised kohtud? Vt. Eelmiste küsimuste vastuseid Tooge välja presidentaalse süsteemi põhilised tunnused ja illustreerige neid näidetega mõnest riigist või riikidest, mille kohta te teate, et tegu on presidentaalse süsteemiga!
keskne meetod, millega inimeste tahe jõuab riigijuhtimisse n Esindusdemokraatia vs otse- ja osalusdemokraatia Valimissüsteemid n Esinduskogu moodustamise alused n ühe-kandidaadi-valimised n struktureeritud esindatus: seisused, kuuriad vm või n üldvalimised n Demokraatlikud valimissüsteemid: n enamusvalimiste süsteem e. majoritaarsüsteem n võrdeline e. proportsionaalne valimissüsteem n Valimis- ja erakonnasüsteemide seos Jagamisreeglid n Ühemandaadilised: kas nõutav on lihtenamus või üle poole häältest n Mitmemandaadilised: kvoot või jagajad (häälteenamus, Imperial, d'Hondt, modif. Saint-Laguë, Saint-Laguë, Taani, kõigile koht) n Üksik ülekantav hääl, üksik mitteülekantav hääl, piiratud hääl n Avatud või suletud nimekiri Valimissüsteem Eestis - Riigikogu n 12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised)
Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsioonid peegeldavad ühiskonnas eelistatud alusväärtusi ja üldisi käitumismustreid, lihtsustavad inimeste otsuseid ja käitumismustreid. Poliitiline kultuur: Arengu kolm faasi(Lauristin, Vihalemm, Tallo, 1997): Müütiline - tugev kogukonnatunne, ühtehoidmine
teine oluline funktsioon riigiaparaati, mille ülesanne on langetada kollektiivselt erinevaid otsuseid nii, et rahvas neid ka täidaks. Kolmas funktsioon on riigi suveräänsus ehk sõltumatus sellisel moel, et säilivad rahvusvahelised suhted. Neljas funktsioon on legitiimsus, mis tähendab seda, et riik peab tegutsema ühiste eesmärkide nimel, sealjuuures arvestades kõigi huvisid. Viimasena saab riigi funktsioonina välja tuua avaliku sektori, mille on kujundanud riigiaparaat. Avalik sektor sisuliselt reguleerib antud riigis ühiskonna toimimist luues õiguskorra ning viies ellu erinevaid otsuseid. Riigitüübid Ajaloolisteks riigitüüpideks loetakse näiteks linnriike Kreekas, kus toimus tihe võimukorraldus ning tekkis üks esimesi kodakondsuse algatuseni. Veelgi kuuluvad ajalooliste riigitüüpide alla traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid, feodalism, seisusteriik, absolutistlik riik ning modernne riik.
Muutused poliitikas Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: Laiemad ühiskondlikud muutused Riigipöörded Demokraatlikes režiimides –valimised Diktatuurirežiimides-revolutsioonid Valitseva poliitikakursi muutumine..:Reformid Muutuse narratiivid 1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni rohujuuretasandile. Hunt
võimeid 21/10/2010 17:48:00 Lk 29-34 Ühiskonna struktuur koos seletusega Avalik sektor(riigi- ja omavalitsused) raudtee, post, televisioon, koolid, haiglad, pensioniametid. Erasektor(eraettevõtted)- aktsiaseltsid, pangad, osaühingud Mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) seltsid, klubid, usuühendused Koosta skeem avaliku ja erasektori tunnuste, osade ja eesmärkide kohta. (Venn'I diagramm) Avalik sektor Sarnased tunnused erasektor 1.) Raha annab riik Erasektoril tuleb Ettevõtted kuuluvad Eesmärk ühiskondlik arvestada avaliku erakapitalile, eesmärk sektori, täpsemalt kasusaamine ja eraomandi heaolu ja toimimine riigi ettekirjutistega kujunemine Riik maksude, Kohus tegevuslubade,
Proportsionaalne vs.-i plussid: ei takista väikeparteide tegevust; mitmemandaadiline valimisringkond; esindab võrdeliselt valimistel saadud häälte protsendiga erakonda parlamendis; kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid. Miinused: Koalisatsioonivalitsused; sõltumine väikestest parteidest; keerukas häältelugemine; saadiku isiklik vastutus hajub. 10. Iseloomusta Eesti valimissüsteemi- Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel Kes ja millistest valimistest võivad osa võtta, kandideerida?- osa võivad võtta kõik kodanikud, kellel on hääleõigus (st kes on 18aastat vanad). Ei rakendata piiranguid, mis
erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad, lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel, kultuurilise mitmekesisuse väärtustamine, kohustused tulevaste põlvkondade ees, keskkonnakaitse. Arenenud riikide puhul on probleemiks rahvastikutaaste. Rahvaarvuga sama oluline on rahvastiku kvaliteet (inimeste haridustase, tervis jms). ÜHISKONNA SIDUSUS (Õ. LK. 29-59) 1. Ühiskonna struktuur jaguneb kolmeks: esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitusasutused, avalik-õiguslikud asutused), teine e erasektor (eraettevõtted) ja kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Riigisektori tunnused: võim on ülimuslik, seadused/otsused on kõigile kohustuslikud täitmiseks, kontroll riigi territooriumi üle, riigiasutused on avalikud. Erasektori ettevõtetele on iseloomulik kasumi taotlemine ja eraomandus. Eestis on erasektoris 2/3 palgatöötajatest, avalikus kolmandik
Kapitaliksolek tuleneb omaduste, nähtuste või esemete inimlikust väärtustamisest, mitte nende sisemisest olemusest. Kapitalimõiste tuum 1. Võimaldab eesmärgiratsionaalset maailmaseletust ja käitumist 2. Taustaks turumudel (vahetused) 3. Pingutuse tulemus, investeering 4. Edukas investeering annab kasumit 5. Esiplaanil vahendlik, isendikeskne ratsionaalsus Kapitali põhiliigid ® Majanduskapital ® Inimkapital ® Sotsiaalne kapital ® Kultuuri- ja sümbolkapital Sotsiaalse kapitali tunnused ® Suhetega seotud ® Pingutuse, töö tulemus ® Sinna saab investeerida ® Sammu-vastusammu põhimõte (SK) ® Usalduse või usutavuse mõõde, koosluse (rühma) roll ® Kasutamine tugevdab Erinevad lähenemised ® Sotsiaalne kapital üksikisiku mõttes ® Sotsiaalne kapital ühiskonna tasandil ® Sotsiaalne kapital positiivse nähtusena ® Negatiivne sotsiaalne kapital
Vahendajad, Eksperdid, nõustajad, Hääletajad, Toetajad ja patrioodid, Mitteaktiivsed. Poliitiline kaasatus- Hõlmab nii aktiivsettegutsemistkui poliitika passiivsetjälgimist(nt informeeritus). Vastandiks tõrjutus ja võõrandumine. Erinevalt poliitilisest osalusest on kaasatus alati kehtivat valitsemissüsteemi toetav, konstruktiivne. Sotsiaalse osaluse eeldused: Lisaks teadmistele, oskustele ja soovile osaleda, seab osalus ka teatavaid sotsiaalseid kriteeriumeid. Usaldus, sotsiaalne kapital. Putnam: usalduse teke ühiskonnas: Samm-vastusamm,Kordumine, Isikutevaheline usaldus, Ühendused usaldatud isiku sõpradega ja usalduse ülekandumine neile soodsa kogemuse puhul, Sidemed ühendustes jt kooslustes: usalduse ülekandumine liikmeskonnale, liikmete sõpradele jne, Usalduse laienemine kogu ühiskonda katvaks. Sotsiaalne kapital-kui palju kontakte sul on ja kuidas neid kasutada. Usaldus on oluline, et oleks sotsiaalne kapital. Sotsiallne kapital pole ainus
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid? Millest sõltuvad rahva õigused põhiseadusest e diktaatorist ja vabadused? konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus.
DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe Kellele kuulub kõrgeim võim rahvale diktaatorile riigis? Kes on võimul ja juhivad rahva poolt valitud võimu diktaator, ainupartei ühiskonda? esindajad: riigikogu, valitsus, president, (kohus) Kuidas saadakse võimule? valimiste teel vägivallaga, pärimise teel Kas rahvas saab mõjutada jah ei võimul olijaid? Millest sõltuvad rahva õigused põhiseadusest e diktaatorist ja vabadused? konstitutsioonist 4. HEAOLUÜHISKOND Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamike kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus.
strateegilisi juhtnööre selleks tegevuseks. Poliitilise ideoloogia struktuur: · seos mingi suure silosoofilise süsteemiga · filosoofilisest süsteemist tulenev programm · sihtide saavutamise strateegia Ideoloogia funktsioonid: · õigustamine · mobiliseerimine · mõttelise korra loomine Nüüdisideoloogiate kesksed teemad : progress, utoopia (Thomas Moore 1478 1535), demokraatia, sotsialism, natsionalism, liberalism. Poliitiline spekter vasakult paremale. Vasak-parem jaotus pärineb Prantsuse Rahvusassambleest, kus radikaalid istusid vasakul tiival, moderaadid keskel ja konservatiivne aadel paremal. Partei nimetused ei öelnud tollal midagi, mistõttu Prantsusmaa ,,kolm vaimset perekonda" said tuntuks kui vasakpoolsed, tsentristid ja parempoolsed. Vasakpoolsed tahtsid tunduvaid sotsiaalseid muudatusi ja võrdsust, parempoolsed äärmist sotsiaalset ebavõrdsust ja ei mingeid muudatusi.
saaks teatud aeg toimida n Juhtida edukalt poliitilisi lõhesid, vältimaks sotsiaalseid plahvatusi. Arvestada ka ebaselgeid ja organiseerima-ta huve, mitte ainult pealesurutavaid kontsentreeritud. Panna võimsaid rühmi vajadusel leppima kaotusega n Tagada püsivad rahvusvahelised eesmärgid ja eelistused (välis)kaubanduses ja riigikaitses Erinevaid riigipäid n Otseselt või kaudselt valitud riigipea: n isikuline: president, riigivanem, kuningas vms n kollektiivne: presidentuur n piiratud ajaks või eluaegselt n suurem või väiksem võim n Pärilik riigipea: n piiramatu (absoluutne) valitseja (monarh) n piiratud, põhiseaduslik valitseja n ,,Poolpärilik" riigipea mõnedes autoritaarsetes või vähearenenud riikides Kohtuvõim ® Ülesanded: n lahendab vaidlusi mängureeglite üle n otsustab sanktsioone
2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku võimu esindajaks kahekohaline parlament ehk Kongress, mis peab kinnitama kõik suuremad kulutused, riigieelarve ja muud olulised otsused
1)Mis peab riigil olema, et olla riik? 1.Territoorium (meri-, maa- ja õhuruum) 2.Kodanikkond 3. Kehtiv riigivõim (suvenäärsus, eneseorganisatsioon, riigivõimu ühtsus) 4.Võime astuda teiste riikidega suhetesse. Riik on avalikuõiguslik organisatsioon, mis tegeleb ühiskonna õiguslike probleemidega. Riik on rahvusvahelistes suhetes sõltumatu teistest riikidest. Riigid on oma suvenäärsuselt võrdsed. 2) Proportsionaalne valimissüsteem Selle puhul kasutatakse mitmemandaadilisi valimisringkondi. Esindusorgani kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalselt nende valimisnimekirjadele antud häältele. Proportsionaalsust on mõeldav kasutada vaid mingi piirini, sest esindusorganis on kohtade arv füüsiliselt piiratud ruumi mõõtmetega. Piiri fikseerib valimiskünnis. Enamik maailma demokraatlikest riikidest kasutab seda meetodit, ka Eesti
ühistegevus. Elitaardemokraatiat iseloomustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse huvidega. Vabad valimised. Valimiste funktsioonid: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised on korralised e toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga 4, president iga 4-6 aasta tagant. Erakorraliste valimiste põhjus on parlamendi laialisaatmine; Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi; Valimised on rahva usalduse indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal. Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest; Hariv funktsioon, kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega.
Aastaks 1993 olid need numbrid vastavalt 273 ja 4830. NGO-d on vahenduslüliks kodanike ja riigi vahel. NGO-d on levinud peamiselt demokraatlikes ühiskondades, kuna seal on paremad võimalused tegutsemiseks. 3 Pilet 2. Poliitilised ideoloogiad – liberalism Termin pärineb ladina keelest (liber- vaba, vabameelsus). On suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Poliitiline termin võeti esmakordselt kasutusele 19. sajandi algul kui üks Hispaania seadusandliku kogu fraktsioon nimetas end liberaalideks. Prantsusmaal nimetas viigipartei end 1849. aastal ümber Liberaalseks Parteiks. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides erinevalt tõlgendatud. Kui USA-s seondub
Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja väärtustega, ehk siis asjadega millel on avalikku tähtsust. Ala, millega poliitika tegeleb on riigiti üsna erineva mahuline, aga väga suur kõigis tänapäeva arenenud riikides. Rune Holmgaard Andersen: Politolooge peetakse tihti gurudeks, kes iga kell on valmis andma täpseid vastuseid kõikvõimalikele küsimustele. Kas Savisaarest saab kunagi president? Kas Ansipi päevad peaministrina on loetud? Kas Putin kandideerib järgmistel Venemaa presidendivalimistel ja mida teeb sellisel juhul Medvedev? Mis saab USA raketikaitsekilbist ja Nord Streamist? Kas puhkeb uus külm sõda ja kui, siis mis saab Eestist? Millal – kui üldse kunagi – läheb Eesti majandus jälle tõusuteed? Sageli oskavad politoloogid anda paremaid vastuseid kui „tavalised” inimesed, kuid mõnikord eksivad nad ka rängalt. Kas
säilitamaks ühiskonna terviklikkust ja sotsiaalse süsteemi stabiilsust; -Poliitilise süsteemi olulisemad elemendid: poliitilise tegevuse osalised; poliitiline tegevus ise, selle vormide mitmekesisus; poliitika sotsiaalsed institutsioonid; poliitiline ideoloogia; poliitiline kultuur. b) liberaalne ideoloogia Liberaalide arvates oli nii majanduse kui muude elualade arengu eelduseks üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus. Liberalism kaitses eeskätt jõukamate ja haritumate kodanike huve ning oli suhteliselt mõõdukas. Liberaalid pooldasid küll parlamentarismi, kuid mitte üldist valimisõigust. Ka oli siis liberalism tihedalt seotud rahvuslusega. Poliitiline-õiguslik võrdsus ei välista majanduslikku ja sotsiaalset võrdsust Liberalismiideed leidsid esimest korda järgimist seadusandluses 1688. aastal Inglismaal, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse. c) konservatiivne ideoloogia
Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse
avalik poliitika ehk halduspoliitika poliitikavaldkond, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika; avalikust poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor, mittetulundussektor bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude
Ta ei tunnista riigipiire. b) Ühiskonna sektorid, nende nimetused, ülesanded 1) Avalik sektor/riigisektor I(poliitika, riik) riigi- ja omavalitsused koos töötajaskonnaga ühiskonna arengu koordineerimine ja juhtimine inimeste igapäevaelu ja toimetulekut puudutav poliitika: haridus-, eluaseme-, sotsiaal ja keskkonnapoliitika 2) Erasektor ehk tulundussektor II (majandus) kõik eraomanduses olevad ettevõtted majanduse eesmärk on tulu saamine tootmine ja kauplemine 3) Kolmas sektor ehk mittetulundussektor III (kodanikuühiskond) tegevused, mis on loomult sotsiaalsed ehk ühiskondlikud ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused (korteri-ja suvilaühistud, huvialaühendused, spordiseltsid ja -klubid, usuühingud, taidlus- ja kultuuriseltsid, ametiühingud, õpilas-ja noorteorganisatsioonid jne) eesmärk on
Sotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv Avalik sektor ei saa oma olemuselt olla lõpuni efektiivne turutõrgete likvideerimine ja/või maandamine; avalikkuse poolehoiuga arvestamine Baber 10 põhjust, miks avalik poliitika erasektorist erineb 1)avaliku sektori ülesanded on keerulisemad ; 2)otsuste elluviimine on raske ; 3)annab tööd suurele arvule inimestele, kelle motiveerituse tase on väga erinev (Eestis ca 27%) ; 4)tegeleb võimaluste garanteerimisega ; 5)tegeleb turutõrgete tagajärgedega
................................................. 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted.........................................................................7 2.2.1Valimistel on vaba konkurents.....................................................................8 2.2.2Valimised on ühetaolised ehk võrdsed........................................................8 3.Peamised valimissüsteemid................................................................................. 8 3.1Majoritaarne valimissüsteem..........................................................................9 3.2Proportsionaalne valimissüsteem.................................................................10 3.3Eesti valimissüsteem.................................................................................... 10 3.4Hübriidsed valimissüsteemid........................................................................11 4.Valimiskäitumine ja valimistulemus............................................................
Demokraatlik valitsemine Võimude lahususe Piiratud võim printsiip -sisulised (nt valitsus Seadused, eriti Seadusandlik ei võta vastu eel- Põhiseadus ehk Täidesaatev arvet Konstitutsioon Kohus -protseduurilised (konstitutsionalism) PRESIDENTALISM Levinud L-Am., P-Afr., Kesk-Aasias Näitena sobib USA, Mehhiko, Argentiina jt. Ameerika riigid Keskne figuur president, kes juhib valitsust ja täidab peaministri rolli (administratsiooni) Selle vormi puhul valivad kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud President (Valge Maja) otsustab ministrite tagandamise Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimis, mitte parlamendivalimisi Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament ehk Kongress, mis on kahekojaline (Esindajate koda ja Senat) Presidendil on vetoõigus Kongressile pole õigust avaldada admin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
