Kajastama ühiskonna ja selle rühmade vajadusi ning neile reageerima.Ametnikud peavad leidma sobivad viisid kodanike ootuste rahuldamiseks. Ametnikukarjäär e avalik teenistus: töö riigi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse institutsioonides avaliku võimu teostamisel. Karjäärisüsteem: alustatakse bürokraatiahierarhiapüramiidi jalamilt, inimese tegevus ametnikuna määrab edutamise. Positsioonisüsteem: ametikohti täidetakse avalike konkurssidega, kandideerida võib igaüks, otsustavad isikuomadused. VERTIKAALNE VÕIMUJAOTUS Riigisisene võimujaotus: KESKVALITSUS: parlament e riigikogu, valitsus, haldusasutused e administratsioonid(eestis ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavalitsused, avalik-õiguslikud asutused). KOHALIK OMAVALITSUS: (Eestis linnad ja vallad, mida juhivad volikogud ja linnapead/vallavanemad.
Põhiseaduslikkuse järelvalve! Konstitutsioonikohtus- Saksamaa. Üldkohtud- Eesti, USA. Poliitiline kogu- Prantsusmaa Valitsemissüsteemid: parlamentaarne, presidentaalne, poolpresidentaalne Ametikkonna kujunemine 5 Karjääri süsteem: atesteerimine. Ametnikkonda kinnine, korporatiivne. Sisse paäšeda raske, aga sees olla lihtne. Positsioonisüsteem: voolavus suur, paindlik. Ametnikkonda on vajalik, sest ta on püsiv võrreldes valitsusega. Organisatsiooniline mälu. Spetsialistid, mida ei ole poliitikud, kogemus ja kvalifikatsioon. Poliitiliselt määratud- maavanemad/ kantslerid. Poliitilised nõunikud. Püsivad ametnikud. Formaalne-legaalne mudel- neutraalsed ja lojaalsed ametnikud, poliitikute ja ametnike roll selgelt eristunud. Külaelumudel- Saksamaa, sarnase haridusega poliitikud ja ametnikud Vaenulik mudel- arenevad riigid
poliitilistest eelistustest. Administratsiooni sõltumatust poliitilisest võimust aitab kindlasti tugevdada avalike teenistujate õigusliku seisundi reguleerimine seadusega, mis peaks tagama nii riigi- kui ka kohaliku omavalitsuse teenistuse stabiilsuse. (Pikamäe 1996, lk 166) Nüüdisaegse avaliku teenistuse loomisel on igas riigis küsimuse all valiku tegemine erinevate avaliku teenistuse süsteemide vahel, ühelt poolt karjäärisüsteem ning teiselt poolt avatud positsioonisüsteem. (Kalev jt, 2012, lk 365) Tavaliselt kasutavad riigid oma avaliku teenistuse reguleerimiseks ühte kahest peamisest avaliku teenistuse korraldamise viisist – kas karjääri- või positsioonisüsteemi. Nii näiteks rakendavad Ameerika Ühendriigid, Kanada, Šveits ja Mehhiko (ka endine NSV Liit) positsioonisüsteemi, samas kui Prantsuse ja Inglise ja ka enamike teiste Lääne-Euroopa riikide avaliku teenistuse korraldamises on lähtutud karjäärisüsteemist. 1996
kasvanud 24ni. Peale valmimist hakkas süsteem lagunema, sest Venemaa majanduse kokkukukkumise tõttu võeti Föderaalselt Kosmoseagentuurilt süsteemi hooldamiseks vajalikud ressursid. Ebapiisav rahastamine ja satelliitide lühike eluiga viis selleni, et 2001. aastal vähenes satelliitide arv kuueni. 2001. aasta algul võttis valitsus vastu otsuse taastada süsteem ning viimastel aastatel töö selles suunas käib. 2001. aastal vastuvõetud föderaalprogrammi "Globaalne positsioonisüsteem» kohaselt pidi GLONASS töötama Venemaa territooriumil alates 2008. aasta algusest ning kogu maailmas 2010. aasta alguseks. Selle jaoks oli vaja lähetada orbiidile aastail 2007–2009 kokku 18 satelliiti. 2008. aasta lõpuks oli üleval 18 töökorras satelliiti, nende koguarv oli 22. 2009. aasta lõpuks oli töökorras 23 satelliiti. 30. märtsil 2010 oli töötavate satelliitide arv 21. 2. septembril 2010 saadeti orbiidile veel 3 satelliiti ja nende koguarv on praegu 26.
Kafka sündroom-iga probleemi käsitletakse vastavalt reeglitele ja kirjasõnale vastavalt kogu protsessi ulatuses. ("meil on siin omad reeglid") kuigi terve mõistlus leiaks lahenduse lühema ajaga. 97. Mida tähendab avalik teenistus? Võrdle karjääri- ja positsioonisüsteemi. Avalik teenistus töö riigi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse institutsioonides avaliku võimu teostamisel. Karjäärisüsteem: alustatakse püramiidi jalamilt, inimese tegevus ametnikuna määrab edutamise. Positsioonisüsteem: ametikohti täidetakse avalike konkurssidega, kandideerida võib igaüks, otsustavad isikuomadused (sh varasem teenistuskogemus). Positsioonisüsteem on karjäärisüsteemist parem, sest ametikohale võetakse pädev inimene, karjäärisüsteemi puhul edutatakse inimest nii kaua, kuni ta jõuab oma ebakompetentsuse tasemele. 98. Tutvusta põhijoontes Eesti riigiõiguse süsteemi ja õigusaktide hierarhiat. Põhiseadus Välislepingud. Inimõiguste ülddeklaratsioon ja ÜRO 1966. a
Kesksed küsimusel on võimuorientatsioonil poliitiliselt tundlikud, kuid lahendatavad, programmiorientatsioonil on tähtsad ja kesksed strateegiad. 61. Võrrelge avaliku teenistuse karjääri -ja positsioonisüsteemi. Karjäärisüsteem: Tööleasumine riigiteenistusse Sisenemine madalamale astmele Karjäär automaatne Palk madal, kõikidel samal astmel ühesugune Soodustused: suured Positsioonisüsteem: Tööleasumine konkreetsele ametikohale Sisenemine suvalisele tasandile Karjäär- liikumine võimekuse suurenemise tulemusena Palk on konkurentsivõimeline Soodustused- väikesed kuid on tulemuspalk 62. Iseloomusta kahte poliitilis-administratiivsete suhete mudelit. Vaenulik mudel: 10 a) poliitikud ja ametnikud konkureerivad,
72. Mis vahe on karjäärisüsteemil ja positsioonisüsteemil? Kuidas esinevad Eestis? suletud karjäärisüsteem: sisenetakse hierarhia madalamalt positsioonilt/astmelt 16 edasine liikumine on seotud vastavalt karjääriredelile väljapoolt avaliku teenistusse raske saada ametnikkond on iseseisev professionaalne rühm ühiskonnas spetsiifilised sotsiaalsed garantiid avatud positsioonisüsteem: avalikku teenistusse sisenemine ei ole seotud piirangutega igale positsioonile sisenemiseks on välja töötatud vastavad kriteeriumid puudub range hierarhiline karjääriredel puudub automaatselt edasiliikumine kõrgemale positsioonile vaid avalik teenistuja peab väljapoolt tulevaga täitma samad kriteeriumid 73. Millised institutsioonid ja millistes aspektides vastutavad avaliku teenistuse arendamise eest? RAHANDUSMINISTEERIUM (koolitustööd) Justiitsministeerium vastutas
Lisaks ATS! 55. Mis vahe on karjäärisüsteemil ja positsioonisüsteemil? Kuidas esinevad Eestis? Suletud karjäärisüsteem: sisenetakse hierarhia madalamalt positsioonilt/astmelt; edasine liikumine on seotud vastavalt karjääriredelile; väljapoolt avaliku teenistusse raske saada. ametnikkond on iseseisev professionaalne rühm ühiskonnas spetsiifilised sotsiaalsed garantii Avatud positsioonisüsteem: avalikku teenistusse sisenemine ei ole seotud piirangutega, igale positsioonile sisenemiseks on välja töötatud vastavad kriteeriumid, puudub range hierarhiline karjääriredel, puudub automaatselt edasiliikumine kõrgemale, positsioonile vaid avalik teenistuja peab väljapoolt tulevaga täitma samad kriteeriumid. 56. Millised institutsioonid ja millistes aspektides vastutavad avaliku teenistuse arendamise eest? Rahandusministeerium (koolitustööd)
n heaolu eest hoolitseja n parteijuht Weberi bürokraatiamudel ® Kindlate reeglite alusel püsiv töö ® Süsteemne tööjaotus ® Kindel hierarhia ® Erialane ettevalmistus ® Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega ® Keeld ametikohta osta või pärida ® Asjaajamise dokumenteerimine ® Umbisikulisus Ametnikkonna kujundamine n Karjäärisüsteem: alustatakse püramiidi jalamilt, inimese tegevus ametnikuna määrab edutamise n Positsioonisüsteem: ametikohti täidetakse avalike konkurssidega, kandideerida võib igaüks, otsustavad isikuomadused (sh varasem teenistuskogemus) n Avalik teenistus: töö riigi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse institutsioonides avaliku võimu teostamisel Riigisisene võimujaotus n Keskvalitsus: parlament (Eestis riigikogu), valitsuskabinet (Eestis valitsus), haldusasutused e administratsioon (Eestis
annaabi.ee 
