Miko Ode (Jevdokia Kanniste) 18571924 Miko sündis 1857. aastal Matsuri külas. Tema ema Hedo oli hea laulik, käis paljudes pulmades vasknaiseks. 12. aastaselt hakkas Ode karjuseks, 25. aastaselt sai ta Helbi külla mehele, kellel oli juba 6 last. Pere oli vaene, elatise saamiseks kudus ta kangaid ja vöösid. Enamike laule õppis Miko oma emalt, lauldi pikki laule, koos onunaise ja onutütrega. Ta võttis osa lauluvõistlusest, pulmades ja kirmestel. Jakob Hurt kirjutas temalt Petseris olles 1903. aastal kokku 20 720 värssi, kõige pikem laul sisaldab 546 värssi. Miko suri 1924. aastal. Tänan vaatamast! :)
Bess Kargmani dokumentaalfilm "Esimene positsioon" on lugu ühest aastat seitsme noore balletitantsija elus, mil nad valmistuvad maailma kõige prestiizsemaks balleti- võistluseks: The Youth America Grand Prix. Võistlused esinevad tuhanded tantsijad, et võita stipendiume ja lepinguid. Film jälgib kuute tantsijat ja nende edusamme ja ebaõnnestumisi võistluseks valmistumisel. Need noored tantsjad on Jules Jarvis Fogarty (10-aastane), Aran Bell (11-aastane), Gaya Bommer Yemini (11-aastane), Miko Fogarty (12-aastane), Michaela DePrince (14-aastane), Joan Sebastian Zamora (16-aastane) ja Rebecca Houseknecht (17- aastane). Gaya ja Aran osalevad koos kõige nooremas vanuseklassis ning on omavahel ka head sõbrad. Aran on tantsinud juba väikesest poisist saati ehk 4-aastasest saati. Tänu oma isa tööle on ta läbi oma elu sunnitud olnud pidevalt kolima ning seega ka oma treening kohtasid vahetama. Aran tundub olevat kõigist osalejatest kõige sihikindlam.
Väetised Lauka Põhikool 9. klass Miko Malk Mis on väetis? Väetis ehk väetusaine on aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu, parandab mulla kvaliteeti ja tõstab mulla viljakust. Taime kasvukohale väetise lisamist nimetatakse väetamiseks. Rühmad Väetisi on väga palju erinevaid ja neid rühmitatakse mitmete aspektide alusel: Koostise alusel Vastavalt tootmise iseloomule Toime alusel Toime kiiruse alusel Vastavalt väliskujule ja konsistentsile Väetise omastamise viisid Otsesed Taimed omastavad väetise juurte kaudu Lehtede kaudu ,,toitvad" - Ained jõuavad taime läbi lehtede Väetiste koostised Orgaaniline-sisaldab orgaanilisi aineid Anorgaaniline-valmistatud lihtsatest kemikaalidest või mineraalidest Naturaalne-toodetud läbi looduslike protsesside (Nt. Kompostimine) või läbi keem...
botaanikaaed. Asub Itaalias Kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Leiutaja Galileo Galilei Leiutati aastal 1608 Tema teleskoop võimaldas näha kraatreid Kuul, tähti Linnutees ja uurida nelja Jupiteri kuud. http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/index.html http://meiekirjandus.pbworks.com/tr%C3%BCkipress http://et.wikipedia.org/wiki/Tr %C3%BCkimasin#Gutenbergi_panus http://et.wikipedia.org/wiki/Miko%C5%82aj_Kopernik http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/heliotsentriline_m aailmassteem.html http://et.wikipedia.org/wiki/Padova_botaanikaaed http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/teleskoobid_ev elin.htm
Tartu Kutsehariduskeskus AUT12 Lisavalgustite ühendamine elektrisüsteemiga relee abil Iseseisev töö Miko Pinnär Juhendaja: Toomas Sommer Tartu 2012 Releede ühendamine vooluahelasse Lisavalgustitena võib kasutada lisakaugtulesi, LED päevasõidutulesi või udutulesi, mille ühendamiseks on vaja releesi, kaitsmeid ja juhtmeid. Releesse vool sisse lastes tõmbab elektromagnet kaks klemmi kokku ja see on peamine vooluahel. Igal lisavalgustil on 2 juhet- üks maandus ja teine pluss
Projektitöö Miko Marten Mägi, 7.B klass Projektitöö teema Ilmavaatlus ja võrdlus 1 nädala jooksul õhtuti kell 19.00. Hüpotees Vaatluse jooksul sajab kolmel päeval vihma ja peale vaatlust on õhtud 5 kraadi külmemad kui alguses. Teoreetiline taust Eesti keskmine õhutemperatuur juunist septembrini oli 15...18°C. Allikas : Vikipeedia vaba entsüklopeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kliima 14.10.2018 Katsevahendite loetelu Termomeeter Hüpoteesi kontrollimine ja katse läbiviimine 1
Pärnumaa Kutsehariduskeskus RISTSÕNA Koostaja Miko Torokvei Rühm E-09 Pärnu 2010 1.Mida analüüsib töökeskkonnanõukogu? 2.Töö mis ei toimu päevasel ajal? 3.Tööturuamet? 4.Millega saab tuld kustutada? 5.Üks kemikaal, mille liigne kasutamine on seadusega keelatud? 6.Asi mida tuleb kanda keevitamise ajal? 7.Neid tuleks tööd tehes kanda vältimaks puru sattumist silma? 8.Psühholoogiline töökeskkonna ohutegur? 9.Üks füüsikaline töökeskkonna ohutegur? 10
VEESOONTE OTSIMINE Miko Saviauk MTT2 Kunagi sai meil kodus veesooni otsitud ja selleks soovitati kasutada niidi otsa pandud kuld sõrmust. Nimelt pidi hakkama sõrmus veesoone kohal pendeldama. Niit tuleb panna läbisõrmuse (sõlmida vist ei tohtinud) ja hoida mõnda aega paigal. Kiiresti pidi hakkama sõrmus juba vaikselt liikuma kui on tegu veesoone kohaga. Täpselt ei mäleta kas leidsime sooned.
Puidu kaitse Mädanemise vastu Miko Saarniit 26.09.2012 Tartu Khk MT112 Puidu Kaitse. Kahjutegurid: Puit on orgaaniline materjal , mis allub kergesti mädanikele ja teistele puitu kahjustavatele teguritele. Tänu puitu nõrgendavatele teguritele on puit nõrgem ja eluiga väheneb. Puidu riknemise kutsuvad esile: · Seened- Nende elutegevus põhjustab puidu mädanemise
Plaatmaterjalide eristamine ja valmistamise tehnoloogia RISTVINEERID! Tartu khk Miko Saarniit 15.10.2012 Juhendaja: Aivar Krull Sisukord 1. Mis on vineer? 2. Miks on nimetuseks ristvineer ? 3. Kuidas tehakse ristvineeri? 4. Spoon ja ristvineeri mõõtudest. 5. Kasutustingimused. 6. Kasutusalad. 7. Vineeriplaat (Pilt). 8.Video. 9. Kasutatud materjal. Mis on vineer? Vineer on kihiline materjal, mis valmistatakse õhukeste puitlehtede (spoonilehtede)
teaduslikule revolutsioonile. Kaasaegsed astronoomid, isegi need kes Maa liikumist ei uskunud, nägid selles teoses astronoomia ilu ja harmoonia taastamist. Kopernik suri 24. mail 1542. aastal. Samal päeval, kui Kopernik kehalt ja vaimult halvatuna surivoodil lamas, jõudis talle kätte ta elutöö esimene eksemplar. Ta vaatas ja suutis vaevu seda oma käega puudutada. Mõni tund pärast seda ta suri. Allikad: Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Miko%C5%82aj_Kopernik Miksike, http://miksike.ee/docs/referaadid2005/kopernik_kadrionemar.htm Eesti Entsüklopeedia, http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kopernik_miko%C5%82aj
TTÜ Tartu Kolledz Materjalide Taaskasutus I Anti Aben Miko Sorge Jäätmete sorteerimine Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Sissejuhatus Inimese tekitatud jäätmed on erinevad. Üks osa neist kõduneb (nt toidujäätmed, puit- ja nahkesemed jne) ja läheb uuesti aineringesse, teine osa aga ei kõdune (nt plastmassid, klaas, metall jne). Osa äravisatavaid tooteid (nt elektripatareid, akud, huumlambid) sisaldavad selliseid keemilisi ühendeid ja mürke, mida ei tohi viia prügilasse. Need tuleb
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut ANTENNI ASENDI (NURGA) JUHTIMINE KODUNE TÖÖ NR 1 aines "Automaatjuhtimissüsteemid" Miko Allikmäe 061643IASB IASB51 Juhendaja:Eduard Petlenkov Esitatud: 26.10.2008 Kaitstud: Õppejõud: Tallinn 2008 Tähistuste selgitused X(t) antenni nurk [rad]
eesmärgiga ületada möödunudaastast Müncheni MMi kaheksandat kohta. Lootusetult kaugele eesmärgist ei jäädud olümpia lõpetati üheksandana. Triin Aljand, ujumise 50 m vabalt 21., 100 m vabalt 33., 100 m liblikujumises 32.Korralik Eesti rekordiparandus 100 meetri liblikujumises ja Eesti ujujate parim koht Pekingi olümpiamängudel annab põhjust Triin Aljandile kiituse avaldamiseks. Ent loodetud ja oodatud poolfinaalipääsust jäi temagi kaugele. Miko Mälberg, 50 m vabaujumise 25.Miko Mälberg täitis Pekingi olümpiaujulas oma lapsepõlveunistuse võttis iidolilt Indrek Seilt 50 meetri vabaujumise Eesti rekordi. Paraku kuulus Sei omal ajal selle tulemusega Euroopa tippklassi, Mälberg leppis kohaga kolmandas kümnes. Elina Partõka, 200 m vabaujumise 28. Elina Partõka oli üks vähestest Eesti ujujatest, kes rahvusrekordi püstitamise järel sügavat nördimust tundis. «Koht loeb,
Aeg 20,91 Seliliujumine, 50m - Liam Tancock (Suurbritannia). Aeg 24,04 Rinnuliujumine, 50m - Cameron van der Burgh (LAV). Aeg 26,67 Liblikujumine, 50m - Rafael Muñoz Perez (Hispaania). Aeg 22,43 · Naised: Vabaujumine, 50m - Britta Steffen (Saksamaa). Aeg 23,73 Seliliujumine, 50m - Zhao Jing (Hiina). Aeg 27,06 Rinnuliujumine, 50m - Jessica Hardy (USA). Aeg 29,80 Liblikujumine, 50m - Therese Alshammar (Rootsi). Aeg 25,07 Eesti rekordid · Mehed: Vabaujumine, 50m Miko Mälberg. Aeg 22,37 Seliliujumine, 50m - Andres Olvik. Aeg 26,11 Rinnuliujumine, 50m - Martti Aljand. Aeg 27,99 Liblikujumine, 50m Indrek Sei. Aeg 24,45 · Naised: Vabaujumine, 50m Triin Aljand. Aeg 25,12 Seliliujumine, 50m Triin Aljand. Aeg 29,45 Rinnuliujumine, 50m Jane Trepp. Aeg 31,32 Liblikujumine, 50m Triin Aljand. Aeg 26,16 Kasutatud materjalid 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Ujumine 2. http://www.femme.ee/hoolitsetud/keha/4581 3. http://www.trimm
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Giordano_Bruno http://et.wikipedia.org/wiki/Mary_Stuart http://et.wikipedia.org/wiki/Elizabeth_I http://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus http://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Luther http://et.wikipedia.org/wiki/Miko%C5%82aj_Kopernik http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Gutenberg http://www.thehollywoodgossip.com/2011/11/justinbieberandmaryjbligeunderthem
Viimasena viiks poolfinaali 2.00,57, ka 20aastase noormehe rahvusrekord 2.01,37 jääb oioi kui kaugele . ,, Olen sõnatu , sest soojendusel oli elu parim tunne" , poetab Liivamägi , keda võis enne Pekingit õigusega pidada Eesti parimaks meesujujaks . Ta suudab eelujumises rivaalidega sammu pidada vaid pool basseinipikkust , viimased meetrid kulgevad vaevaliselt . Üllatav allaminek sportlaselt kes on 2 aastat olümpia nimel elanud ja treeninud . Tulemus: 35. koht MIKO MÄLBERG Meeste 50 m vabaltujumine 22,37 Eesti rekord (25. Koht) Sünniaeg ja koht: 3. mai 1985, Tallinn Mõõdud: 181 cm, 75 kg Klubi: Kalevi Ujumiskool Treener: Adam Schmitt Õppeasutus või amet: Louisiana State University, tudeng Saavutused: mitmekordne Eesti meister Toona Indrek Sei rekordile vaid kahe sajandikuga alla jäänud 23aastane Mälberg parandab uhkes Veekuubikus vea . Ta teeb seda muljetavaldavalt, ületades Eesti
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" VARUOSADE HANKIMINE JA ANDMEBAASI SISSEKANNE Üliõpilane: Miko Allikmäe Õpperühm: IASB31 Matrikli nr.: 061643 Juhendaja: Tarmo Veskioja Tallinn 2007 SISUKORD 1 Üldvaade.........................................................................................................
Kõige tuntumad on vast tema kirjutatud seikluslikud noorsoojutustused, nagu näiteks Pombi- lood (Rohtmets, 2004: 282). · Obinitsas Meremäe vallas asub 3 meetri pikkune 9 tonni kaaluv graniidist valmistatud Seto Lauluimä mälestusmärk, mis püstitati 1986. aastal IV Setu Leelopäevadel. See mälestusmärk on kõigile sealsetele kuulsatele lauluemadele, eeskätt Hilane Taarka (1856 1933), Miko Ode (1864 1924), Irö Martina (1866 - 1947) . Lisaks on lauluema kuju ümber mitmeid mälestusmärke armastatud leelotajatele (Seto Lauluema monument... 2009). Hilana Taarkast tehti ka 2008. aastal film, mis põhineb Kauksi Ülle kirjutatud näidendil ,,Taarka", mida võis näha Obinitsas seto seltsimaja õuel aastatel 2005 ja 2006. · Tobrova Lihavõtte e. Ülestõusmispühade tsässon on Tobrova küla peamiseks vaatamisväärsuseks
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maja ja Niiskus Referaat Koostaja Miko Torokvei Rühm E-09 Pärnu 2010 TAVALINE VESI Vett on kõikjal. Maakeral on umbes 1400 miljonit kuupkilomeetrit vett.See hulk ei muutu sest vesi on lõputus ringluses. Vesi moodustab ookeanid, mered ja järved, polaarjää, põhjavee, vihmapilved ja on kõigis elusolendites. Umbes 70% maakera pinnast on kaetud veega. Meis endiski on 70% vett. Jää Ebatavaline on ka see, et vedelas olekus on vesi raskem kui tahkes olekus.
lauluemadele Hilana Taarkale (1856 1933) ja Martina Ir´ole (1866 1947) ning uue setu eeposega samasuguse positsiooni võitnud Anne Vabarnale) 1926. a. Eesti Vabariigi poolt igakuine väike toetusraha. A. Vabarna kohtas S. Sommerit setu laulikute peol (nimetatud ka 1. setu laulupeoks) 1922.a. sügisel Petseris. A. Vabarna jaoks oli too esinemisvõimalus tähendanud ebaõnnestumist, sest teda ei lastud laulda kuulsate laulikute Miko Ode, Martina Ir'o ja Hilana Taarkaga samas rühmas. Tihedam kontakt sõlmus lauliku ja S. Sommeri vahel pärast seda, kui A. O. Väisänen oli avastanud Anne eepika-ande. Anne on oma lastel lasknud kirja panna arvukaid improvisatsioonilisi pöördumisi ja kiidulaule S. Sommerile aastatel 1925-1927 ja hiljemgi. Pühenduslauludest Sommerile selgub muuseas seegi seik, et Anne oli kursis käimasoleva abirahade taotlemisega ning püüdis oma
Lu, kes saatis olümpiatõrvikut mitmetes maailma riikides. Nüüdseks on tõrviku teekond viiele mandrile ja igasse Hiina nurka lõpule jõudnud ja reedel süttib sellest olümpiamängude avatseremoonial olümpiatuli. Avatseremoonial osaleb 30 Eesti delegatsiooni liigetTäna Pekingis toimuval avatseremoonial osaleb 30 Eesti delegatsiooni liiget, kellest kümme on sportlast. Avadefileel osalevad trekirattur Daniel Novikov, ujujad Miko Mälberg, Danil Haustov, Martin Liivamägi ja Andres Olvik, purilaudur Johannes Ahun, vehkleja Nikolai Novosjolov, jahilaskur Andrei Inesin, iluvõimleja Irina Kikkas ja lipukandjana judoka Martin Padar. Pekingi olümpiamängud on avatudPekingis Linnupesa staadionil toimus suurejooneline olümpiamängude avatseremoonia, kus Eesti lippu kandis judoka Martin Padar, korraldajamaa oma korvpallur Yao Ming. Hiina kultuuri tutvustavale etendusele järgnes riikide sissemarss, ametlik avamine ning
halloween'i (Viires 1998). 14 9. KUNST 9.1 MAAL 1950. aastate teisel poolel kunsti programmilisuse nõuded nõrgenesid, aga erisugustel põhjustel maaliti sotsialismi, Nõukogude armeed, revolutsiooni jms. 1960. aastate maalis tõusis mõneks ajaks esile Tartu kunstnikkond (Aleksander Vardi, Elmar Kits, Linda Kits-Mägi, Alfred Kongo, jt.), kuid ka Tallinna kunstnike (Lepo Miko, Olga Terri jt.) loomingus oli tunda elavnemist. See oli aeg, mil kirjandusse astusid uued jõud ning vaimustutiteaduse ja tehnika saavutustest. Maalis muutus kujutis stiliseerituks, kohati päris abstraktseks, sõnumis kajastus kommunismi peatse saabumise ja kosmose vallutamise paatos (Vahtre 2000). 1970. aastail hakkas karm stiil taanduma. Igatseti kirkamaid värve, selgemat joont, ilusamat pilti. Eesti maali võis pidada üheks vabameelsemaks ja enam maailma
2.2.2.1.1. Vanavanemate järgi Üks variant oma lapsele nime valimiseks on pöörduda oma juurte poole. Ei ole väga haruldane, et keegi saab oma vanavanema või kaugema esivanema nime. Mitmel juhul oli nimi tuletatud ühe või mõlema vanema nimest, kasutades kas mõnda tähte, algust või lõppu. Kõige tihemini oli nimi pandud mõne vanavanema järgi, mõnel juhul muudeti vanavanema nime veidi kaasaegsemaks või eestipärasemaks, näiteks sai niimoodi Akiliinast Liina ja Mihhailist Miko. (Saar 2002) Maris Saare uurimustööst lähtudes on kellegi teise järgi pandud nimedest kõige enam levinud just vanavanemate järgi panud nimed. 18 2.2.2.1.2. Kuulsuse järgi ,,Kuulsus" tähendab põhiliselt enda tegevuse tõttu tunnustatuks saanud inimesi, aga ka kuulsuste lähisugulasi. Nende seas oli enim nimetuks jäänud inimesi, kelle kohta mäletatakse
kylmä kylmä- kylmempi kylmin (ä -> -) e) pimeä pimeä- pimeämpi pimein Hyvä, uusi ja pitkä taipuvat eri tavalla. hyvä parempi paras uusi uudempi uusin pitkä pitempi pisin Adjektiivin vertailuastetehtävä Kuka? Kenen? opettaja opettaja- opettajan Raija Raija- Raijan Mikko Miko- Mikon Mikä? Minkä? Suomi Suome- Suomen perhe perhe- perheen Kuka? Kenen? minä minun sinä sinun hän hänen me meidän te teidän he heidän Tehtävä: Kenen? Minkä? Näiden sanojen kanssa käytetään aina genetiiviä (pääte on n). Liisan kanssa kurssin jälkeen aseman takana teatterin edessä /eteen kadun yli
alati vaid vähimas. Samas rajab V. Putin Euraasia Liitu kui kadunud NSV Liidule aseainet. 4) EL-il puudub järjekindel ja ühishuve arvestav välispoliitika Venemaa suunal, kes järjekindlalt stoperdab nii sõjaliste, poliitiliste kui majanduslike vahenditega idapartnerlusriikide järjekindlat integreerumist Euroopa Liiduga, rajades viimasele vastukaaluks Euraasia Liidu. Idapartnerluse kriitikuile on samas andnud vastulauseid mitmed parlamendipoliitikud nagu Marianne Miko, Sven Mikser ja teised, aga ka idapartnerluse ala juhtivad eksperdid. Viimastest on pikemalt senise idapartnerluspoliitika kaitseks sõna võtnud Eesti Idapartnerluse Keskuse juhataja Marge Mardisalu-Kahar. Tema vastuargumentideks idapartnerluse kritiseerijaile on: 1) Idapartnerluse näol on tegu poliitikaga, mille tulemusi saame hinnata alles pikkade aastate pärast. Praegu on aga olulisim selle poliitika toimima saamine. Kuna
suppressor tRNA'de abil. Suppressor tRNA'd võivad transleerida nii stop koodoneid (neid kutsutakse nonsens suppressoriteks) kui aminohappeid kodeerivaid koodoneid teise aminohappena (misens suppressorid) ja muuta valgusünteesi lugemisraami (raaminihke suppressorid). Suppressor tRNA'd on võimelised ära tundma stop koodoneid ja suunama stop koodonist sõltuvalt peptiidahelasse aminohappe lülitumist. Eriti sagedased on suppressor tRNA'd miko-organismides. Mutatsioonid tRNA antikoodonis võivad viia stop koodonile komplementaarse antikoodoni tekkele ja nii saabki alguse suppressor tRNA. Mõned näited suppressor tRNA'dest on järgnevas tabelis: Suppressor tRNA'd. Koodonid on 5' 3' suunas, antikoodonid on vastupidises suunas, st. 3' 5'. Muteerunud nukleotiidid antikoodonis on näidatud rasvases kirjas. tRNA geeni aminohape algne suppressor lookus koodon/anitk. antik
Charva with feline vitiligo (Jason Reeves). "Charva" (Jason Reeves) has vitiligo; she was a black cat with patches of slightly longer/softer black hair. In 2009 she turned 4 and developed a patch of white hair. Since then the patches of white have turned into stripes, spots, and patches. Her skin is turning pink as well due to the loss of pigmentation. In 2011, Kimberly Sexton of New York City sent these photos of her cat Frankie. Kimberly's 14 year old cat Miko (white with grey markings on his head and tail) had recently died and in his last 3 years had formed a close bond with her younger cat, Frankie, a mackerel tabby. The two cats often slept intertwined. Two years before Miko passed away, Frankie developed a white spot of fur under his neck, while his chin and nose became paler. As time passed, Frankie's white areas spread and new ones developed around his neck and behind his shoulder blades
Bluth, F. Eyquem, L. Kruse, H. Schimmel, Ririe, K. M., R. P. Rasmussen, and C. T. Wittwer. 1997. G. Van den Eede, and E. Anklam. 2001. European Anal Biochemistry 245:154–160. Food Research and Technology 212:497–504. Rodríguez-Lázaro, D., B. Lombard, H. Smith, A. Livak, K. J., and T. D. Schmittgen. 2001. Methods Rzezutka, M. D’ Agostino, R. Helmuth, A. Schroeter, 25:402–408. B. Malorny, A. Miko, B. Guerra, J. Davison, A. MacCormick, C. A., H. G. Griffin, H. M. Underwood, Kobilinsky, M. Hernández, Y. Bertheau, and N. Cook. and M. J. Gasson. 1998. Journal of Applied 2007. Trends in Food Science and Technology Microbiology 84:969–980. 18:306–319. Mano, J., T. Oguchi, H. Akiyama, R. Teshima, A. Hino, Rogers, S. O., and A. J. Bendich. 1985. Plant Molecular S. Furui, and K. Kitta. 2009
annaabi.ee 
