Referaat - Morfiin ja kofeiin (0)

JÕGEVA GÜMNAASIUM
JANNO BEILMANN
11A
MORFIIN JA KOFEIIN
REFERAAT
Morfiin on mu, delta ja kappa opioidi retseptoreid aktiveeriv aine, mille tekitatud mõnu sarnaneb orgasmijärgse uimase apaatse mõnuga, kuid põhjustab ka palju teisi elamusi nagu iiveldust, oksendamist, valuvaigistust, tugevat kõhukinnisust, kõhimisvajaduse vähenemist ja sügelust. Surmava doosi puhul takistab liigselt ajutüves hingamist alal hoidvate piirkondade tööd. Opioidi antagonistid kaotavad ka üledoosi puhul kiiresti morfiini toime. Kindlamaks väliseks sümptomiks on pupillide kitsenemine. Silmade sulgemisel võib tekitada ebameeldivaid hallutsisatsioone, mis on unenäo laadsed ning tavaliselt hirmutava sisuga nagu näiteks laibad ja tükeldamised. Suurema doosiga on ebameeldivad kõrvalmõjud kindlamad.
Pooleluiga on 1,5-4,5 tundi nii epiduraaliga kui lihasesse ja veeni süstides. Neerukahjustusega patsientidel võib see aeg olla 89-136 tundi. Morfiin ei läbi vere-aju barjääri eriti vabalt. Surmav doos  täiskasvanutele on 300-400 mg. Väikelastele võib ka 30 mg ohtlik olla.
MORFIINI VALEM:
Kofeiin on puriinalkaloid, mida leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, mates,  guaraana -pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Taimedes töötab kofeiin pestitsiidina, tappes putukad, kes söövad seda taime.
Guaraana-pauliiniast saadavat kofeiini nimetatakse vahel guaraniiniks, matest saadavat kofeiini mateiiniks ja teest saadavat kofeiini teiiniks.
Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mis kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse. Kofeiini sisaldavate jookide populaarsuse tõttu on kofeiin kõige kasutatavam mõnuaine ja kõige kasutatavam psühhoaktiivne aine.
Looduses leidub kofeiini koos teiste purinaalkaloididega (teofülliin ja teobromiin), mis on südamestimulandid.
Kofeiini kasutatakse koos ravimitega, et nad tõhusamalt mõjuksid, näiteks koos ergotaminiiga migreeni  ravis või valuvaigistitega (näiteks aspiriin või paratsetamool ). Kofeiini kasutatakse ka antihistamiinide tekitatud uimasuse tõrjumiseks.
Kofeiin: hea või halb?
Mõned meist lihtsalt ei saa päeva alustatud ilma kofeiinita! Kofeiinist on tehtud palju uuringuid , kuid tulemused ja järeldused varieeruvad, räägivad üksteisele vastu ja muutuvad vastavalt tehnoloogia arengule. Meil on raske otsustada, mida uskuda . Nii et Whole Latte Love otsustas teha uurimustöö kohvist ja kofeiinist.
Kofeiin on meditsiinimaalimas tuntud kui trimetüülksantiin. Meditsiiniliselt saab seda kasutada kui südametegevuse stimulaatorit või diureetikumi. Mõned uurimused ütlevad, et kofeiin mõjub nagu narkootikum, amfetamiinid , kokaiin või nikotiin . Need uurimused oletavad et kofeiin vallandab aktiivsuse aju osas, mis on vastutav sõltuvuse tekke eest. See tundub olevat vana uudis. Hiljuti on prantsuse uurijad avastanud, et kofeiin ei mõjuta sõltuvusega seotud ala ajus, kui tegemist on ühe kuni kolme tassiga päevas. Tõuseb küll ärrituvus, kuid sõltuvus väheneb.
Kas kohv on tegelikult tervisele hea?
Bristoli ülikool uuris kofeiini mõju tajule ja tujule. Head uudised! Kofeiin aitab ülesannete sooritamisel, mis nõuavad jätkuvat tähelepanu, isegi sel ajal kui normaalselt erksus pidurdub nagu pärastlõunal või kui inimene on külmetunud.
Kas ma suren kui tarbin kohvi?
Oli aeg, kui arvati, et kohv aitab kaasa südamehaigustele, kõrgele vererõhule, nürisünnitustele ja paljudele teistele meditsiiniprobleemidele. Täpsematele testidele ja uurimismeetoditele tuginedes andis Ameerika Meditsiiniassotsatsioon hiljuti teada, et tee ja kohvi joojad ei peaks muretsema oma tervise pärast kui nende elustiil ja harjumused (dieet, alkoholitarbimine) on samuti mõõdukad. Pajud tehtud uurimused ei ole siiski suutnud tõestada, et kohvi joomine või kofeiini esinemine menüüs tekitaks tõsiseid terviseprobleeme. Soovitatakse, et kofeiinikogus päevas ei oleks rohkem kui 300 mg päevas.
Kohvi kasulik mõju.
Kohv on olnud meditsiini peksupoiss nii kaua, et võib tulla üllatusena viimaste uurimuste kohaselt on tervisele kasulik juua tagasihoidlikus koguses kohvi, päevas kaks kuni neli tassi. Need kasutegurid on leitud statistilisi uurimismeetodeid kasutades, mis jälgivad suurt uurimisgruppi aastate jooksul, ja sobitavad haigusjuhte individuaalsete harjumustega nagu kohvi joomine, samal ajal kontrollides teisi variatsioone, mis võivad mõjutada seda suhet. Selliste uurimuste hiljutine uputus tõestab, et mõõdukas kohvi joomine alandab käärsoolevähki haigestumise riski 25%, sapikivide 45%, maksatsirroosi 80% ja parkinsonismi 50% - 80%. Veel vähendab kohvi joomine 25% astmahaigete atakke ja vähemalt nagu suur grupp meditsiiniõdesid on täheldanud aastate jooksul, vähendab enesetappe. Lisaks on mõned uurimused vihjanud, et kohv sisaldab neli korda rohkem vähivastaseid antioksüdante kui roheline tee.
Kasutatud allikad:
www.wikipedia.org/wiki/kofeiin
www.coffeetea.info/ee.php?page=topics& action =article&ID=682
www.teadvusehuvi.blogspot.com/2010/01/kofeiin.html
www.teadvusehuvi.blogspot.com/2010/02/morfiin.html