Objekt Tegevus Oht(kogus) Riskitüüp Ohustatud Tagajärjed E Ke V Ki objekt Tanklad Kütuste Kergesti Tulekahj Inimesed, Keskkonna 4 4 3 4 3 C Kõige suurem oht müük süttivad u vara saaste, vara on tervisele, materjalid Plahvatus hävimine, keskkonnale ja inimeste varale, mis hävib hukkumine tules/plahvatuses Autotee Autoliiklus Autoliiklus Liiklusva Inimeste 4 3 5 4 4 D Suurim oht on Transpor hendid, hukkumine/ inimese tervisele ja
rajamine • Nii suletud kui ka tegutsevad kaevandused ja karjäärid on avaldanud ja avaldavad ka edaspidi tugevat mõju keskkonnale. Probeleemi tekkepõhjused • Maa-alune kaevandamine põhjustab maapinna deformatsiooni šahtide kohal, langatusi. • Langatused täituvad veega. • Tuhamägedes lahustunud osakesed võivad valguda laiali , hävitavad eluslooduse ja reostavad põhjavett. • Maapinna soostumine Tagajärjed • Muldade hävimine • Põhjavee taseme alanemine, kaevude kuivenemine • Põhjavee reostumine • Tuuleerosioon • Pinnase reostumine • Õhusaaste • Pinnase sissevarisemine • Maapinna soostumine • Põllumajandusliku maa hävimine • Metsade hävimine • Hävib looduslik pinnamood ja taimkate, pinnamoodi muudavad ka aheraine mäed. • Uute veekogude teke • Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida. Lahendused • Karjääride metsastamine
Lahendus toidupuudusele Inimeste toitumisharjumuste muutmine - alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt (nt kalaooted, spets. vetikad, pärmseened, bakterid) Majandussuhete korrastamine Maaharimisviiside ja tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides Vastavate organisatsioonide toetamine (rahaliselt / vabatahtliku töö näol) Muldade hävimine Muldade hävimine on probleem kogu maailmas. Mullad võivad hävida nii looduslikel kui ka inimtekkelistel põhjustel. Siiski võib just inimtegevus kaasa tuua lausa katastroofilisi tagajärgi. Kõige traagilisemad tagajärjed on kõrbestumisel. Muldade hävimine Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne.
Globaalprobleemid Globaalprobleem on nüüdisühiskonna arenguraskused,mis puudutavad kogu maailma ja mille lahendamiseks on vaja paljude inimeste jõupingutusi. Globaalprobleemid on: *Maa rahvastiku kasv *Loodusvarade ammendumine *Atmosfääri saastumine *Mageveevarude vähenemine *Energiakriis *Liigilise mitmekesisuse hävimine *Vihmametsade hävimine *Osoonikihi hõrenemine *Kõrbestumine *Kasvuhooneefekt *happesademed
Aasia. Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Suremuse langus * Näljahäda * Teaduse areng * Maailma taandareng * Toitumistingimuste paranemine * Linnastumine * Heaolu kasv * Haiguste levik * Religioossed ja kultuurilised tõekspidamised * Mullastiku vaesumine * Pereplaneeringu puudumine * Loodusvarade hävimine * Keskonnareostus ja paljud teised. Probleemi lahenduseks: Pereplaneerimine, teavitamine rasestumisvastastest vahenditest, hariduse võimaldamine naistele, naiste õiguste suurendamine, abieluea tõstmine, laste arvu piiramine, laste suremuse vähendamine. Toidupuuduse probleemidele on olemas samuti lahendused. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. Täiustada maaharimisviise ja -tehnoloogiat, kõrge saagikusega põllukultuurid
Tagajärjed:taimed ja loomad ei suuda kohastuda; muutuvad liikide levialad, osad liigid võivad hävida; vähenevad tundrad ja taigametsade pindalad; läienevad kõrbed; looduskatastroofid; liustike sulamine Lahendused: Tuleks vähendada õhusaastatust: parandades tööstustes tehnoloogiat, taastuvate energiaallikate kasutamine, vähendada autokütuste põletamist, aerosoolide kasutamise vähendamine, prügi sorteerimine. Liikide hävinemine: Põhjused: keskkonna muutumine, hävimine ja saastamine; soode kuivendamine, ohtlike liikide hävimine; jahipidamine; röövpüük ja kaubitsemine; võõrliikide sissetoomine; Tagajärjed: muutused toiduvõrgustikud/ahelas; Lahendused:hävimisohus olevate liikide kaitse alla võtmine; haruldaste liikide elupaikade säilitamine; kaitsealade rajamine; võitlus röövkaubandusega Erosioon ja kõrbestumine: Erosioon on tuulte või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne,
Globaalprobleemid: Inimkonna juurdekasv tekitab globaalprobleeme. Üheks põhilisemaks probleemiks on toidupuudus, teised kaks on inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemine ja osoonikihi hõrenemine. Toidupuudus: · Toidupuudus on kõige suurem Etioopias ja Somaalias. Sellest tingituna kogunevad inimesed viljakamasse piirkonda, mille tõttu hakkab toimuma metsade ja põldude hävimine, ülekarjatamine. · Peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutumine. · Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja-tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. Mullastiku hävimine: 1. Mullastiku looduslik ärakanne ehk erosioon: paduvihmad, vooluveed, tuul ja temperatuuri kõikumine. Mullastiku hävimist saab ära hoida oskusliku maaharimisega, terrass-ja
mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Nende üheks olulisemaks tahuks on inimeste teadlikkuse tõstmine. Loodusobjektide hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid. Kaitstavad liigid on jagatud 3 kategooriasse. I-Haruldased ja otseses hävimisohus liigid. II-väheneva arvukusega ohustatud liigid III-liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine. Esimese ja teise kategooria kaitsealuseid ei tohi tappa ega korjata, seega ei avaldata nende elupaiku. Kaitstakse ka isendi elupaika või kasvukohta. II kat. Puhul peab 50% ja III puhul 10% elupaikadest olema kaitstud. IGASUGUSED LEPPED, KONVENTSIOONID, SEADUSED. 1)Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- 1992.a Rio de Janeiros 157 riiki, ka Eesti. Eesmärk:bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine 2) Looduskaitse seadus-2004.a Eestis.
Vähenenud osooni kontsentratsioon 1985. Antarktika Arktika, Euroopa, Põhja-Ameerika Põhjused Poolustel loomulik nähtus lagunemine > tekkimine Freoonid (CFC) külmutusseadmed aerosoolipudelid kosmeetika elektroonikatööstus Heitgaasid Kütuste põlemine N-ühendid Vihmametsade põlemine Vulkaanipursked/merivesi Cl- ühendid atmosfäär Tagajärjed Ultraviolettkiirguse kahjulikkus organismidele Silmakahjustuste arvu suurenemine Nahavähk Nukleiinhapete hävimine Rakkude paljunemise pidurdumine Pärilikud haigused Taimeliikide saagikuse vähenemine Materjalide kahjustumine Lahendused Aerosooltoodete valmistamise piiramine Lennukite arvu/lennukõrguse vähendamine Vältima CH4 sattumast stratosfääri Tuleks hoiduda: kahjuritõrjetest, metsade ja kõrrepõldude põletamisest, tinaühenditega bensiini kasutamisest Olemus Happesademed - normaalsest madalama pH tasemega sademed Põhjustatud mitmesuguse päritoluga õhureostusest
121 retseptiravimit maailmas sisaldavad vihmametsadest leiduvaid koostisaineid. Taimedes leidub alkaloide, mis on meditsiinis väga tõhusad. Need aitavad viiruste, löövete, vähi ja isegi Aidsi vastu. 80% maailmas leiduvatest puuviljadest ja juurviljadest on pärit vihmametsadest. Näiteks: banaan, greip, kookos, jne. 3000 taimeliigist, mis teadlased on kindlaks teinud, on 70% aktiivsed vähi rakkude vastu ja 25% nende koostistest kastuatakse tänapäeval vähiravimites. Vihmametsade hävimine Probleem Inimtegevusega hävib tunnis 4km2 metsa (Amazonase's elab üle miljoni looma- ja taimeliigi). Vihmametsad on keemiliselt aktiivsed ja ainuüksi need toodavad üle 20% maailma hapnikust. Vihmametsade hävimine ähvardab ka indiaanlasi, kes on elanud nendes metsades juba sajandeid. Tulevased põlvkonnad ei saaks enam avastada vihmametsade saladusi ja tunda neist rõõmu. Tekkepõhjused Põhilise vihmametsadest hävitavad tulekahjud,
LIIGIKAITSE Liike ohustavad: · Elupaikade killustumine v hävimine kultuurmaastiku laienemise tõttu · Metsaraie ja mereloomade ülepüük · Keskkonna saastamine (keskkonna mürgid, heitmed vette ja õhku, jäätmetega prahistamine) · Liikidega äritsemine · Kohalikele liikidele on suureks ohuks tahtlikult v tahtmatult sisse toodud liigid (Ameerika naarits, karuputk, Austraalias ja Helsinkis jänesed) · Inimene on hävitanud täiesti v peaaegu paljusid kahjuriteks peetud liike (kanakull)
tuuleerosioon. Tuul kannab tolmuosakesed kuni kümnete kilomeetrite kaugusele ja viljakas muld mattub viljatu pinnase alla. Keskonnakahjustus Ülekarjatamine (lambad ja kitsed) Liiga suurte põldude rajamine Oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda muldade sooldumise Liigne kuivus Küttepuude raie Eelnevalt nimetatutest tulenev erosioon Kliimasoojenemine Ülerahvastumine Üleväetamine Huumuserikka mulla ja põldude hävimine Põuad ja nälg Liiva ja tulmutormid Põhjavee hävimine Kõrbestumine sunnib inimesi elukohta vahetama Põldude ümbritsemine hekkidega Loomade karjatamisel aedade kasutamine (et loomad ei saaks minna kaugemale ja seal taimestikku hävitada) Väiksemad karjad Puude istutamine Muldade õige niisutamine Kuna kõrbestumise vältimine on oluliselt odavam kui selle tagajärgedega tegelemine, tuleb teha kõik, mis me suudame, et kõrbestumist peatada. http://www
Põllumajandus Brasiilias Joonis 1 Brasiilia alepõllud • Metsade hävimine, ökosüsteemi hävimine Muldade hävimine, erosioon Ajutine lahendus, taastub kaua Joonis 2: Alepõld Brasiilias Joonis 3: Suurpõld Brasiilias • Muldade vaesumine, mets hävitatakse üks liik domineerib, ökosüsteem kahjustub GMOde sattumine loodusesse Joonis 4: Maisipõld • Maisi tootmine Parana regioonis Loodusolude mõju põllumajanduse arenguks • Brasiilia asub ekvatoriaal- ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Põhilised loodusvööndid Brasiilias on
inimkond jõudnud olukorda, mis ei võimalda meil normaalselt eksisteerida. Põhjused: Tootmise kasv Rahvastiku kasv ehk industrialiseerimine Linnastumine Rahvastiku kasv Põhjused: 1. Suur sündimus 2. Meditsiini areng (vaktsineerimine) 3. Madal haridustase 4. Pereplaneeringu puudumine 5. Religioossed tõekspidamised 6. Toitumistingimuste paranemine Tagajärjed: 1. Toidupuudus (nälg, veepuudus) 2. Elupaikade puudus 3. Metsade hävimine, hävitamine 4. Muldade hävimine, kõrbestumine Mida saab ette võtta? 1. Rahvastikupoliitika seadused 2. Haridustaseme tõstmine 3. Rasedusvastaste vahendite tutvustamine Toidupuudus Põhjused: 1. Liiga suur rahvaarv 2. Haritavat maad on vähe 3. Põuad 4. Muldade hävimine ja kõrgestumine 5. Halb toitainete jaotussüsteem Tagajärjed: 1. Nälga suremine 2. Alatoitumine 3. Tarbitakse väheväärtuslikku ja ühekülgset toitu Abinõud 1. Inimeste toitumisharjumuste muutmine 2. Maaharimisviiside parandamine 3
Paiknemine. Lambakasvatus. Seotud traditsioonide, rahvaarvu ja loodusega Suurima veiste arvuga riigid- India, Brasiilia, Hiina Suurimad lambakasvatajad Austraalia, Uus- Meremaa, Hiina 9. Toiduainetetööstus. Suurim kohvitootja- Brasiilia Veinitootjad- Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia Suhkrutootjad- Brasiilia, India 10. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid. Uute põldude rajamine- looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine- pinnase sooldumine Üleväetamine- saagi , põhja- ja pinnavete reostus Mürkkemikaalide kasutamine- kasulike eluvormide hävimine koos kahulikega, mesilaste, lindude toidu mürgistumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine- haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine
linnastumine, haiguste selleks ettenähtud lämmastikoksiididega naftareostus põhjustab äetiste õigeaegne levik , mullastiku kogumispunktidesse (autotransport, egnergia loomade hukkumist; kasutus; mitte kasutada vaesumine, tootmine jms) Probleemi lahendused: freoone loodusvarade hävimine, veetarbimise keskkonnareostus , vähendamine; heitvete (Näljahäda Nigeerias); puhastamine Probleemi (mehaaniline,
Referaat Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. rahvastiku kiire kasv........................................................................................................ 4 2. liikide hävimine................................................................................................................5 3. metsade pindala vähenemine........................................................................................... 7 4. Kõrbestumine ja näljahädad.............................................................................................9 5. põhjavee reostumine...................................................................................................... 11 6
inimtekkelised) Happesademed Tormid Brasiilias raiutakse igal aastal massiliselt metsa müügiks ja põllumaa saamiseks Metsatulekahju Ida-Virumaal, Illuka vallas 03.06.2008. Metsatulekahju Vihterpalus sel suvel, kus põles üle 400 ha metsa, mille kustutamine läks riigile maksma üle 2 miljoni krooni. Metsade hävimise tagajärjed Metsade pindala vähenemise tõttu kõrbestumine Kliimamuutused Pinnase erosioon ning paljude taime- ja loomaliikide hävimine Erinevatel andmetel on 20. sajandil hävinud 40-50% kogu maailma troopilistest metsadest. Viimasel aastakümnel on hävinud keskmiselt 200 000 km² troopilisi metsi aastas (see on umbes neljakordne Eesti pindala). Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. Kõrbestumine on Sahara piirkonnas tõsine probleem ning iga aasta liigub kõrb ligi 30 miili lõuna poole.
Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi (sõnajalgtaimed, koldtaimed,seemnetaimed), 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Liikide hävimine Maal elutsevate liikide mitmekesisus on väga suur ning ajaloo vältel on liike kogu aeg juurde tekkinud ja välja surnud. Mida mitmekesisem on meid ümbritsev loodus, seda vähem haavatav on meie elukeskkond - selline on üks keskkonnapoliitika juhtmõtteid. Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljardit liiki. Iga päev kaob neist igavikku 50 - 100. Meie 45 227 ruutkilomeetril on säilinud nii loodusmetsi, ulatuslikke soostikke kui ka liigirikkaid poollooduslikke
• Los-Angeles – 3,819,702 • Chicago -2,707,120 • Houston – 2,145,146 • Arenenud riikides peatus linnade kasv 20. sajandil, kuid nüüd on linnad tänu sisserändele jälle kasvama hakanud. Linnaosad euroopalikus ja ameerikalikus linnas LINNASTUMISEGA KAASNEVAD PROBLEEMID • Kliima soojenemine • Osoonihiki hõrenemine • Energiaprobleem • Rassism • Jäätmeprobleemid • Töötus • Taime ja loomalikide hävimine • Vaesus • Kuritegevus • Pinnase hävimine ja • Alkoholism kõrbestumine • Elamuprobleem • Veekriis ja veekogude reostumine • Happevihmad BosWash • Hiidlinnastu USA-s Atlandi ookeani rannikul ( 750 km) • Bostoni ja Washingtoni vahel • NewYork, Philadelphia ja Balti more • 17% USA rahvaarvust - 45 miljonit inimesi SanSan • Hiidlinnastu USA-s Vaikse
70% liikidest paiknevad 12 riigis: Austraalia,Brasiilia, Hiina, Mehhiko,Madagaskar, Peruu jne 50% maailma endeemsetest taimeliikidest kasvavad 34 tulipunktis. Endeem on liik või muu takson ,mille levik piirub suhteliselt väikese maa-alaga. Kõige enam on ohustatud kahepaiksed, peale seda kõik taimed, loomad jne. Kannatavad ka korallriifid. Tulipunkt vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud. LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused Inimtekkelised kliimamuutused LIIGIKAITSE AJALUGU EESTIS Mõisate loomapargid (18-19.saj) Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850) Koduloomakaitse ja kalatrepid ( 19.saj teine pool) Botaanilised ja zooloogilised kaitsealad Loodus ja loomakaitseseadus
ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. 54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; tee puuvill 56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumushorisonti - pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases
Iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg 15. Nimeta probleeme, mis tekivad seoses inimkonna kiire juurdekasvuga. Alusta kõige problemaatilisemast. Näljahäda, maailma taandareng, linnastumine, haiguste levik, mullastiku vaesumine, loodusvarade hävimine, keskkonnareostus jne. 16. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. Prügimäed, veereostus, liikide hävimine, hapestumine. 17. Oska nimetada Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, AlamPedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 18. Oska nimetada Eesti kaitsealuseid taime ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria. Euroopa naarits I kategooria, madukotkas I kategooria, siniraag I kategooria
kliimavööndi piires. 12. Toiduvõrgustikuks nimet. omavahel põimunud toiduahelate kogumit. 13. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). Iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg 14. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. Prügimäed, veereostus, liikide hävimine, hapestumine. 15. Nimeta Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, Alam-Pedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 16. Eesti kaitsealuseid taime- ja loomaliike ning nende kaitsekategooriaid. Vesilobeelia II kategooria, arukäpp III kategooria. Euroopa naarits I kategooria, madukotkas I kategooria, siniraag I kategooria. 17
elupaigad ja paljud liigid Third level Fourth level ei suuda ümber kolida Fifth level endale sobivatesse paikadesse. Suurimas ohus on taimed ja putukad kuna imetajad ja linnud suudavad kergemini oma elupaiku vahetada. Elupaikade hävimine Inimtegevuse käigus hävitatakse Click to edit Master text styles loomade ja Second level taimede elupaiku. Third level Fourth level Näiteks Fifth level hävitatakse metsi ja kuivendatakse soid ning nende asemele rajatakse põlde ja linnu. Reostunud ümbrus
Kategoo Purustused Tuule kiirus Laine kõrgus ria 1 Minimaalsed 119-153 km/h 1,5-2 meetrit 2 Keskmised 154-177 km/h 2-2,5 meetrit 3 Suured 178-209 km/h 2,5-4 meetirt 4 Ekstreemsed 210-249 km/h 4,5-5,5 meetrit 5 Katastroofilised 249-... km/h 5,5-... meetrit Tagajärjed • Veekahjustused (üleujutused) • Tuulekahjustused • Ehitiste hävimine, kahjustumine, purunemine • Hukkunud • Põllumaade hävimine Orkaanide nimed • 1953. aastast hakati orkaanidele naisenimesid andma • Hooaja esimene orkaan A tähega, teine B jne • 1978. aastast vaheldumisi naise ja mehe nimed • Nimi saadakse peale võimsaimasse staadiumisse jõudmist • Kuulsus + kahju = nime kasutamine vähemalt 10 aastaks keelatud 2014 ja 2015 nimed orkaanidele Atlandi ookeanil 2014 2015
ümbertöötlemist, eelistama kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kuluvat energiat. Kõrbestumine- on kõrbealade laienemine looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Tekkepõhjused : kliima tegurid, erosioon mullastiku looduslik ärakanne, inimtegevus: metsaraie, liigkarjakasvatamine, valed väetamis,-niisutamis või maaharimisvõtted. Tagajärjed: mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine, ala viljatuks muutumine. Lahendused: vähendama metsaraiet, üleliigset karjatamist, liigniisutamist. Liigilise mitmekesisuse vähenemine- elupaikade otsene hävitamine, keskkonna saastumine, kliima muutumine, teatud liikide eelisküttimine, maastiku killastumine Lahendused: Hävimisohus olevad liigid tuleb võtta kaitse alla, säilitama haruldaste liikide elupaiku ja rajada kaitsealasid. Erosioon- Mulla uuristamine ja lihvimine tuule, vee ja jää poolt
Maiade kultuurisaavutused on kahekümnendsüsteem, arv 0, 800 märgist koosnev hieroglüüfkiri, päikesekalender (365 päeva), rituaalne kalender (260 päeva), murrud, päikesesüsteemi tundmine, ennustasid päikese- ja kuuvarjutusi. Inkad olid arenenud kirurgias, ka neil oli kalender, milles oli 12 kuud, kuus 30 päeva ning nädala pikkus oli 10 päeva, oskasid ehitada rippsildu, glasuurisid ja lakkisid keraamikat. Hävimine: Olmeekide kultuuri hävimine on jäänund praeguseks peamiselt müsteeriumiks, ~400 aastat eKr pea pooled olmeekide maadest jäid rahvata, üheks põhjuseks peetakse keskkonna muudatusi, teiseks teooriaks on sissetungijad, kuid pole tehtud selgeks, kes ja kust need sissetungijad olla võivad. Maia linnriike tabas esialgne langus IX sajandil, mille põhjuseid pole täpselt teada, küll aga pakutakse nendeks näiteks klimaatilisi tingimusi (maavärinad), kuid see langus polnud lõplik
mittespetsiifiline immunvastus- põletik, kulukas, sest sissetungijaid hävitades tehakse palju kahju ka organismi enda kudedele. 3)Lümfotsüüdid- peavad olema võimelised eristama ja ära tundma sissetungijad, toodab spetsiaalseid valke, antikehasid. Tingitud haigused: 1)Entsefaliit-ajupõletik, peavalu, uimasus, väsimus, oksendamine, mäluhäired. 2)Lastehalvatus-viirushaigus, mõjutab liigutus keskuse neuroneid, vaktsiin olemas. 3)Dementsus- vaimsete võimete vähenemine ja hävimine, põhjus-ajurakkude hävimine. 4)Epilepsia- põhjus geenihäires, nakkushai, trauma, hapnikupuudus. Teadvuskadu, krambid. Haiguslood,mille korral ajurakud üle töötand.
kilomeetrit. Tundub, nagu töötaks aeg korallide kasuks, kuid paari viimase aastakümnega on saastatus, liiga suur kalapüük, kiire rannaalade areng ja mitmed muud tegurid hävitanud kümnendiku kõigist maailma korallriffidest. Ja samasuguse tempo jätkudes on tõenäoliselt kolmveerand korallriffidest hävinud juba viiekümne aastaga. Kuna tegamist on väga väikeste loomadega, võib esmapilgul tunduda, et ehk nende hävimine ei olegi väga suur probleem. Samuti pole see ala, mida korallrifid katavad, pindalalt eriti suur. Kuid oluline on see, et nad on elupaigaks veerandile kogu maailma ookeaniliikidest. Seega on korallrifid koos nende juures elavate loomadega vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Ja kui hävivad korallrifid, satub ka kogu ülejäänud süsteem ohtu. Korallrifid on inimestele vajalikud mitmetel põhjustel. Esiteks on nad väga oluliseks toiduallikaks.
Abiootilised tegurid: päikesevalgus,temperatuur,sademed,tuul,pH,toiteainete sisaldus,tuli,rõhk,veereziim. Biootilised tegurid: sümbioos,kommensalism,parasitsm,kisklus,fütograafia,konkurents. Antropogeensed: keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Sümbioos + - Kommensalism + 0 Parasitism + - Kisklus + - Herbifooria + - Konkurents - - Omnivooria- segatoiduline. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt sama tiigi karpkalad saavad anda järglasi vaid omavahel. Nt jugapuud Hiiumaal, euroopa naarits
Ökoloogilised globaalprobleemid.Toidupuudus Mulla hävimine.Maavarade kasutamine. Ökoloogilised globaalprobleemid Hapestumise probleemi põhjused: Kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärit saaste. Probleemi tagajärjed: Kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi ning orgaanilise aine lagundamine aeglustub Probleemi lahendus: Vähendada atmosfääri saastamist väävli-ja lämmastikoksiididega, Eestis tasakaalustab happesust paene aluskivim. Kasvuhooneefekt:
Third level Fourth level Fifth level Jaht Mõju: salaküttimine Tagajärg: liikide väljasuremine Muutused: regulatsioonid, suuremad karistused Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Loodusvarad Mõju: metsaraie, soode kuivatamine, turba ja põlevkivi kaevandamine Tagajärg: liikide hävimine, elukoha hävimine, kahjustatud loodus Muutused: tarbida säästlikult Põllumajandus Mõju: metsaraie, väetamine, niisutamine, kuivendamine Tagajärg: pinnase rikkumine, veekogude kadumine ning saastamine, elupaikade vähenemine, mitmekesisuse vähenemine Muutused: regulatsioonid Alles siis, kui viimane puu on surnud, viimane jõgi on mürgitatud ning viimane kala püütud, mõistame, et me ei saa raha süüa. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96koloogiline_tasakaal
Muldade probleemid- EROSIOON Tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad mineraalosad, siis mullaviljaksu väheneb oluliselt. 1. TUULEEROSIOON Mullaosakeste ümberpaigutamine tuule toimel. Tuuleerosiooni intensiivsuse ja ulatuse määravad põhiliselt ära tuule kiirus, mulla omadused ja maaharimisalane sesinud. Tuule kiirust mõjutab oluliselt maaaala reljeef ja metsasus. Lääne-eestis on tuuleerosiooni keskmiselt rohkem. Seal on enam liiv- ja turvasmuldi ning ilmad on tuulisemad. Eriti esineb seda mererannikutel(Häädemeeste, lääne- hiiuma). Põhjused: Liigne loomade karjatamine- loomad kurnavad mullaosakesed ära, muutes need peenemaks. See aga soodustab erosiooni teket. Elutegevus- Inimesed tahavad mullaomadusi parandada kuivendades, ...
kolm: mere elusvarude ülepüük, maismaalt tulev reostus ja elupaikade hävimine). Ökoloogilised mõjud Kohalike liikide arvukuse muutused, (lokaalne) väljasuremine Kohalike liikide levikumustrite muutumine Muutused toiduvõrgustikes Keskkonnatingimuste muutumine Ainevoogude muutumine Kahjulikud mõjud inimtegevusele Kahjud kalandusele Kalade toidubaasi halvenemine Töönduskala toiduks võõrliigile Kalapüügivahendite ummistamine, lõhkumine Kudealade hävimine Ohud inimese tervisele Mürgised liigid Parasiidid Patogeenid(nt. koolera) Võõrliigid läänemeres Läänemere eripära • Läänemeri on invasioonide suhtes kõrge vastuvõtlikkusega, kuna ta on Eluta loodus geoloogiliselt noor, väheste liikidega ja Isolatsioon tugevalt mõjutatud inimtegevusest maailmamerest • Suurem osa võõrliikidest on toodud
Laamad jagunevad: *suuruse järgi-*suured(vaikse ookeani laam) *keskmised *väiksed maakoore järgi: *ookeaniline maakoor(Vaikse ookeani l, Kariibi l, Filipiini l) *nii ook kui mand maakoor(Euraasia l,Põhja-Am l) *mandriline maakoor(Araabia l) Laamade liikumise tulemusena toimub palju geoloogilisi protsesse: *maavärinad *vulkaanid *vulkaanilised saared *murrangulõhed *pangasmäestikud *kurrutused *kurdmäestikud *maakoore teke *maakoore hävimine *süvikud *kivimite moondumine *saarkaarte tekeRift-ookeanimäestiku keskosas,murrangulõhe1.Laamade lahknemine spreeding *Atlandi ookeani keskpaik *protsessid,mis kaasnevad: *ookeanilise mk teke *maavärinad *vulkaanipursked *vulk saarte teke, pangasmäestike teke 2.Subduktsiooni tulemusena tekivad: *ookeanilise mk hävimine *kurdmäestik *süvik *moondekivimite teke *vulkaanid *maavärinad 3.Kahe ookeanilise laama kokku põrkamine,mille tulemusena 1 laam sukeldub maa
1) Nad on erineva mattumissügavusega 2) Neil on erinev kütteväärtus 14. Too näiteid, kus on Eestis võimalik näha: a) Kambriumi kivimeid Põhja-Eesti pankranniku jalamil b) Ordoviitsiumi kivimeid Põhja-Eesti pankrannikul c) Siluri kivimeid Saaremaal, Kesk-Eestis d) Devoni kivimeid Lõuna-Eestis 15. Analüüsi maavarade kaevandamisega kaasnevaid keskkonnaprobleeme Eesti näitel. Õhusaaste, põhjaveereostus, maapinna vajumine, pinnase hävimine elustiku hävimine, põllumajanduse hävimine, toitainete puudus, puhta õhu ja veepuudus. 16. Miks on litosfäär lõhenenud erineva suurusega laamadeks? Konvektsioonivoolud vahevöös olevad konvektsioonivoolud liigutavad laamasid. 17. Leia kaardilt ookeanilise maakoorega laamasid. Vaikse ookeani laam, Nazca laam, Scotti laam, Kookose laam, Filipiini laam. 18. Millises piirkonnas liiguvad laamad üksteise suhtes kõige kiiremini?
2.Mis on tagajärg? Inimesed koonduvad viljakamatesse aladele ja see põhjustab metsade hävingu, ülerahvastamise ning erosiooni ja kõrbete leviku. 3.Võimalikud lahendused. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. Täiustada tuleks maaharimisviise- ja tehnoloogiat. Vältida mulla vaesumist, erosiooni. EROSIOON 1.Inimtegevus- toidupuuduses inimesed koonduvad viljakamatele aladele, põhjustades sellega erosiooni. Paduvihmad, vooluveed, tuul põhjustavad erosiooni. 2.Viljakate muldade hävimine. Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine. Veekogude kuivamine. Sooldumine, mis ohustab inimtervist. 3.Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terass- ja ribapõllundus). Tõkete rajamine põldude äärde. Puude istutamine. LOODUSVARADE KASUTAMINE 1. Metsade kasutamine tooraine saamiseks- nt. puit paberi saamiseks. Jahipidamine. Lageraie. Soode kuivendamine . 2.Metsade hävimine- taime- ja loomaliikide hõrenemine- erinevad kliimaprobleemid.
Liikide väljasuremine Fooniline väljasuremine – ühed liigid surevad välja, uued liigid tekivad juurde Väljasuremise põhjused: Suur kasv N…. Aeglane, raskendatud sigimine N… Kitsas ökoloogiline amplituut (toidu, vee soolsuse, happelisuse suhtes jne.) N… Kitsas levila N… Inimtegur N… Massiline väljasuremine (5+1?) – välja sureb kuni 75% liikidest Väljasuremise põhjused: Kliima muutused N… Elukeskkonna hävimine N… Inimene Elupaikade hävimine N… Elupaikade killustumine N… Pestitsiidid N… Erosioon N… Veereostus, eutrofeerumine N… Õhureostus (happevihmad, kliima soojenemine, õhu saaste) N… Jaht, kalapüük, kollektsioneerimine N … Kaubandus N… Rahvameditsiin N… Võõrliigid, haigused N… Inimese subjektiivne vaen, traditsioonid N … Euroopas ohustatud. 42% imetajatest, 15%lindudest, 52%mageveekaladest
praegu tunnistajaks elurikkuse pidevale vähenemisele, millel on nii ökosüsteemide toimimise kui sellest tulenevalt ka inimese jaoks kaugele ulatuvad tagajärjed. Loodusressursside kahanemisel on otsesed tagajärjed majandusele, inimeste tööhõivele, tervisele ja isegi püsimajäämisele ning oodata on konfliktide süvenemist piiratud loodusressursside pärast, nagu kalavarud, viljakad maalapid, joogivesi või kütused. Vihmametsade hävimine Hapnik, mida me hingame, tekib fotosünteesi käigus, mille ajal taimed muudavad valgusenergia keemiliseks energiaks. Vihmametsade olulise panuse tõttu hapniku tootmisel nimetataksegi neid mõnikord "Maa kopsudeks". Vihmametsade hävimisel, muutub maapinna albeedo (pinnalt hajunud ja sellele pinnale langenud valguse intensiivsuse suhe). See rikub konvektsiooni (õhu- või soojusvahetus), muudab ilmastikutingimusi ning sademete rütmi, mis avaldab mõju kogu maakera ilmale.
Infektsiooni tüüp Muutused rakus Virionide Viirused produktsioon Tsütotsiidne Morfoloogilised Jah Alfaherpesviirused, muutused rakus Enteroviirused, (TPE), proteiini, reoviirused RNA ja DNA sünteesi inhibitsioon, raku hävimine Persistentne Ilma TPE-ta, Jah Pestiviirused, produktiivne kerged arenaviirused metaboolsed Marutaudiviirus, häired, rakkude enamus retroviiruseid paljunemine jätkub Koerte katku viirus Persistentne Ei mitteproduktiivne Rakus muutusi ei
loodusest. Need on näiteks õhk, muld ,vesi, päikesekiirgus, temperatuur, tuul, sademed jne. Biootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organismide kooselust, nende omavahelistest suhetest. See võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik. Näiteks sümbioos, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria. Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Näiteks keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. 2. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näiteks sääsk/paeluss (parasiit) ja inimene (peremees). Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks mükoriisa (taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos), samblik (vetika ja seeneniidistiku sümbioos). Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Näiteks ilves ja jänes, hunt ja kits/põder.
Litosfäär · maakoore ja vaheväöö ülemine tahke osa · paksus 50-200km · tihedus küllalt tihe · muutused väga aeglased · maakoor tekib ja hävib toimub kivimite ringe. Inimtegevuse mõju sfääridele: Metsatulekahjud · Otsene mõju atmosfäärile suits ja tahm · Pedosfäärile hävib mullaelustik · Hüdrosfäärile saaste · Biosfäär hukkuvad taimed ja loomad Maavarade kaevandamine · Otsene mõju pedosfäärile mulla hävimine. · Litosfäärile kivimite kaevandamine, kasutamine. · Hüdrosfäärile põhjavee taseme muutused, vee reostumisoht. · Biosfäärile taimekoosluse hävimine. · Atmosfäärile karjäärist tekkiv tolm, sageli muud ühendid satuvad õhku. Fossiilsete kütuste põletamine · Otsene mõju atmosfäärile saasteained õhku · Hüdrosfäärile - saasteained veekogudesse · Bisofäärile - happevihmad Energiabilanss Maale saabuva ja Maalt lahkuva energiavoo vahe.
Loodushoiuga Eestis aitab ka veel Eesti ornitoloogia ühing, kus vabatahtlikud tegelevad lindude vaatlusega ning uurimisega ja aitavad kaasa lindude elupaikade säilimisele. Minu arust on Eesti loodushoid väga kõrgel tasemel, suur osa inimesi hoolib loodusest ja liiguvad selle suunas, et Eesti loodushoid oleks veelgi paremal ja kõrgemal tasemel ning looduskeskkonna probleeme jääks vähemaks, võrreldes tänasega. Kindlasti on Eesti suurim looduskeskkonna probleem kalastiku hävimine, liigse prügi teke looduses ja loomade, lindude, kalade väljasuremine. Kalastiku hävimine on kindlasti seotud suurte tööstustega, mis on rajatud Läänemere kallastele. Teiseks põhjuseks võib võtta võõrliigi ehk mudili sisse tungi Läänemerre. Mitte ainult Eestis, vaid ka suures osas ülejäänud maailmas on levinud keskkonna kaitse ja loodushoid. Enamus riikides suur osa jäätmetest taaskäideldakse ja taaskasutatakse, et
Globaalne jahenemine oli 1970.aastate oletus Maa pinna ja atmosfääri ähvardavast jahenemisest kulmineerudes jääajaks. Seda hüpoteesi toetasid ka mõned teaduskonnad. 1940ndatest kuni varajaste 1970ndateni muutus temperatuur madalamaks ning jää paksus kasvas. Globaalne soojenemise põhjused Üks võimalik põhjus on kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti. Seda on põhjustanud: intensiivne põllumajandus, fossiilsete kütuste,taimestiku hävimine kõrbestumise teel. Inimeste suurenenud energiatarbimine toob kaasa soojusproduktsiooni suurenemise. Otsene soojusproduktsioon muudab Maa energiabilanssi eelkõige siis, kui kasutatakse taastumatuid energiaallikaid ja tuumaenergiat. Ebaharilikult kõrge vulkaanilise tegevuse järgne aeg. Pikaajalise kliimatsükli pessimumi järgne aeg. Tagajärjed · Jää sulamine veetaseme tõus, mis matab enda alla saared ja
Amazonas'e jõgikond vihmametsade hävimine Martin Jeret Asukoht Amazonas'e jõgikond asub Lõuna Ameerikas Põhja - Brasiilias ulatub Andide mäestikust kuni Atlandi rannikuni, koosnedes laiast alast, mida toidavad selle võimsa jõe lisajõed ja moodustab ligi 25% kogu maailma jõgede vetest. Amazonase jõgikonnas asuvad troopilised vihmametsad laiuvad 6 miljoni km2 ulatuses 9 erineva riigi pinnal. Vihmametsade elusooneks on Amazonas oma lisajõgedega. Amazonase
Sünteesitakse regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Pidurdub raku geenide transkriptsioon, mis aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele. Viiruse paljunemisperioodil toimub viiruse genoomi korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees. Neist moodustuvad uued viirusosakesed, mis lõpuks lagundavad membraani ja kesta ning väljuvad ümbritsevasse keskkonda. Sellega kaasneb peremeesraku hävimine. 4. Milline on viiruste lüsogeenne tsükkel Viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi koostisesse. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakkudesse. 5. Milline on viiruste osa looduses Viirused on rakuparasiidid, mis on nakatunud organismidele kahjulikud põhjustades nende haigusi ja tihti ka surma. See toob kaasa suuri muutusi rakkude talituses. 6. Millised on levinuimad viirushaigused
viljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Kaitse pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis.
kuivanud, kuna põhjavee puudus on neis piirkondades väga suur. Muidugi ei saa rahvaarvu reguleerimiseks kõikides riikides kehtestada lastepiiranguid, nagu seda on tehtud Hiinas ja Jaapanis, kuid inimesi peaks rohkem teadvustama ka veepuuduse probleemist. Kui see olukord ei muutu, siis ei saa öelda, et meie tulevik helgena paistab. Muidugi ei ohusta raiskamine ja ületarbimine ainult inimesi, vaid ka muid elusorganisme. Taime- ja loomariikide hävimine on paljuski pöördumatu muutus, kuid raiskamine kiirendab seda veelgi. Hävimisohus olevate või ohustatud linnu- ja imetajateliikide osatähtsust märgitakse juba kahekohaliste arvudega. Peamine liikide kadumise põhjus on elukohtade hävimine, ent nende kadumist võivad põhjustada kliima soojenemisest või keskonna saastamisest tingitud paigamuutused. Sama lugu on ka kalastamisega. Merebioloogid väidavad, et inimesed püüavad kalu nii suurel hulgal, et paljud
atmosfääri ja neeldub maapinnal. CO2 2.Kliima soojenemine. 3.mageveevarud saavad otsa. 4.Happevihmad - Otseselt tingitud inimtegevusest. Kütuse põletamisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga.SO2 ja SO3 5.jääkainete kuhjumine. 6.Toidupuudus. peamine mure aafrikas, aafrika suured maaalad on põllumajanduseks kõlbmatud. ülekarjatamine, mullastiku vaesumine erosioon ja kõrbete levik. 7.Mullastiku hävimine. Toidupuudus Toidupuudus on üks paljudest globaalprobleemidest. Nälg tähendab füsioloogilist vajadust süüa. Aga kui nälga pole võimalik kustutada? Tekib alatoitumus, mis tähendab, et õiged ning vajalikud toitained organismis puuduvad. Näljahädad levivad põhiliselt Aafrikas, Lõuna- ja Ida- Aasias, Ladina- Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, mõndades piirkondades Venemaal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
