Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia ja selle seletused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Happedkoosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse
vesinikioone (H2 SO3).
vesinikioon happeanioon
Alused – koosnevad metalliioonidest ( metall ) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad
lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH ( kaaliumhüdroksiid ), Fe(OH)2
(raud(II) hüdroksiid ), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid).
Oksiididkoosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3).
Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik),
neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II.
Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja
happeanioonist (näiteks: SO4
2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO4, K2CO3.

Anioon Happeaniooni

OH- -hüdroksiid metall-OH ( NaOH ) -
Cl- -kloriid HCl ( vesinikkloriidhape ) metall-Cl näit. KCl ( kaaliumkloriid )
F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid)
Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br näit. CaBr2 ( kaltsiumbromiid )
I- -jodiid HI ( vesinikjodiidhape ) metall-I näit. LiI (liitiumjodiid)
S2- - sulfiid H2S (divesiniksulfiidhape) metall-S näit. Na2S ( naatriumsulfiid )
SO3
2- - sulfit H2SO3 ( väävlishape ) metall-SO3 näit. Al2(SO3)3 (alumiiniumsulfit)
SO4
2- - sulfaat H2SO4 ( väävelhape ) metall-SO4 näit. FeSO4 (raud(II)sulfaat)
PO4
3- - fosfaat H3PO4 ( fosforhape ) metall-PO4 näit. K3PO4 ( kaaliumfosfaat )
CO3
2- - karbonaat H2CO3 ( süsihape ) metall-CO3 näit. Na2CO3 ( naatriumkarbonaat )
SiO3
2- - silikaat H2SiO3 ( ränihape ) metall-SiO3 näit. Al2(SiO3)3 (alumiiniumsilikaat)
NO3
- - nitraat HNO3 ( lämmastikhape ) metall-NO3 näit. KNO3 ( kaaliumnitraat )
NO2
- - nitrit HNO2 ( lämmastikushape ) metall-NO2 näit. NaNO2 (naatriumnitrit)

REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE

HAPE + ALUS SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH → Na2SO4 + 2H2O
+ ALUSELINE OKSIID SOOL + VESI 2HCl + MgO → MgCl2 + H2O
+ SOOL UUS SOOL + UUS HAPE
H2SO4 + Na2S → Na2SO4 + H2S↑
+ METALL SOOL + VESINIK
2HCl + Zn → ZnCl2 + H2↑
Cu + 4k. HNO3→ Cu(NO3)2 + 2NO2 ↑ + 2H2O
ALUS + HAPE vaata HAPE + ALUS
+ HAPPELINE OKSIID SOOL + VESI 2NaOH + CO2→ Na2CO3 + H2O
+ SOOL UUS ALUS + UUS SOOL
CuCl2 + 2NaOH → Cu(OH)2↓ + 2NaCl
lagunemine (to) ALUSELINE OSKIID + VESI Ca(OH)2→(to) CaO + H2O
HAPPELINE
OSKIID
(mittemetalli
oksiid)
+ VESI HAPE
SO3 + H2O → H2SO4
+ ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID
+ ALUSELINE OSKIID SOOL SO2 + Na2O → Na2SO3
ALUSELINE
OKSIID
(metalli oksiid)
+ VESI LEELIS
Li2O + H2O → 2LiOH
+ HAPE vaata HAPE + ALUSELINE OKSIID
+ HAPPELINE OKSIID vaata HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID
METALL + HAPNIK OKSIID 4Fe + 3O2→ 2Fe2O3
+ VÄÄVEL SULFIID (sool) 2Na + S → Na2S
+ HALOGEEN (F, Cl, Br, I) → SOOL (halogeniid) 2K + Cl2 → 2KCl
+ VESI LEELIS + VESINIK
2Na + 2H2O → 2NaOH + H2↑
+ VESI OKSIID + VESINIK
3Fe + 4H2O → Fe3O4 + 4H2↑
+ HAPE vaata HAPE + METALL
+ SOOL UUS SOOL + UUS METALL
Zn + CuCl2 → ZnCl2 + Cu
SOOL + HAPE vaata HAPE + SOOL
+ ALUS vaata ALUS + SOOL
+ SOOL UUS SOOL + UUS SOOL
NaCl + AgNO3 → NaNO3 + AgCl↓
+ METALL vaata METALL + SOOL
REAKTSIOONIVÕRRANDID JA NENDE KOOSTAMINE
Ühinemine (kahe aine ühinemisel tekib üks uus aine). Oksiid + vesi, happeline oksiid +
aluseline oksiid, metall + mittemetall. Näit: SO2 + H2O H2SO3
Lagunemine (ühe aine lagunemisel tekib 2 või enam uut ainet). Hüdroksiidide,
hapnikhapete, karbonaatide lagunemine. Näit: Cu(OH)2 CuO + H2O
Asendus ( lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisesse kuuluvaid aatomeid). Metall +
hape, metall + sool, metall + vesi jt. Näit: Mg + H2SO4 MgSO4 + H2
Vahetus (kahe liitaine esimesed pooled vahetavad koha). Näit: NaCl + AgNO3 
NaNO3 + AgCl
Oksiidid
Jagunevad happelised (SO2, NO2), aluselised (CaO, BaO), amfoteersed (Al2O3), neutraalsed
(NO, N2O, CO).
Reageerivad:
a) aluselised oksiidid
Hapetega, tekivad sool ja vesi (CuO + H2SO4  CuSO4 + H2O)
Veega (ainult aktiivsete metallide oksiidid): CaO + H2O Ca(OH)2
Happeliste oksiididega, tekib sool: CaO + CO2CaCO3
b) happelised oksiidid
Alustega, tekivad sool ja vesi (CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + H2O)
Veega tekib hape: SO3 + H2O H2SO4 (ei reageeri SiO2)
Aluseliste oksiididega tekib sool: CaO + CO2 CaCO3
Happed
Jagunevad: a) vesiniku aatomite arvu järgi – üheprootonilised (HCl) ja mitmeprootonilised
(H2SO4), b) hapniku sisalduse järgi – hapnikhapped (HNO3) ja hapniku mittesisaldavad happed
(HBr), c) tugevuse järgi – tugevad (HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI, HF), nõrgad (H2S, H2CO3),
keskmise tugevusega happed (H2SO3, H3PO4).
Reageerimine:
Metallidega. Reageerivad pingereas H2 vasakul paiknevad elemendid (on erandeid).
Üldjuhul tekivad sool ja H2. Näit: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2
Aluseliste oksiididega. Tekivad sool ja vesi. Näit: CuO + H2SO4 CuSO4 + H2O
Alustega. Tekivad sool ja vesi. Näit: NaOH + HCl NaCl + H2O
Sooladega. Reaktsioon toimub siis, kui tekib reageerivast happest nõrgem või
lenduv hape või kui tekib sade. Tekib sool ja hape. Näit: 2NaCl + H2SO4 
Na2SO4 + 2HCl
Lagunemine kuumutamisel. Tekkib happeline oksiid ja vesi. Näit: H2SiO3 SiO2
+ H2O
Alused
Reageerimine:
Happeliste oksiididega. Tekivad vastava happe sool ja vesi. Näit: CO2 + Ca(OH)2
CaCO3+ H2O
Hapetega. Tekivad sool ja vesi. Näit: KOH + HCl KCl + H2O
Sooladega. Lähteained peavad olema lahustuvad ja vähemalt üks saadud ainetest
peab olema lahustumatu. Tekivad hüdroksiid ja sool. Näit: CuCl2 + 2NaOH 
Cu(OH)2+ 2NaCl
Soolad
Reageerimine:
Metallidega. Vaid siis kui reageeriv metall on aktiivsem kui soola koostises olev
metall. Ei reageeri aktiivsed IA ja IIA rühma metallid. Tekib sool ja metall. Näit: Fe
+ CuSO4 FeSO4 + Cu
Hapetega. Vt. hapete reageerimine sooladega.
Alustega. Vt. aluste reageerimine sooladega.
Sooladega. Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja vähemalt üks
saadustest peab olema lahustamatu. Tekib kaks soola. Näit: NaCl + AgNO3 
AgCl+ NaNO3
Oksiidide saamine
Lihtainete põlemisel: S + O2SO2
Liitainete põlemisel: CH4 + O2 CO2 + 2H2O
Liitainete lagunemisel. Hapnikhapete lagunemisel: H2SO4 H2O + SO3, hüdroksiidide
lagunemisel (v.a IA rühma metallide hüdroksiidid ): Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O, soolade
lagunemisel: CaCO3 CaO + CO2
Hapete saamine
Hapnikhappeid saadakse vastavate oksiidide reageerimisel veega: H2O + SO3 H2SO4
*Mittehapnikhappeid saadakse: a) vesiniku reageerimisel vastava lihtainega: H2 + Cl2
2HCl, b) vastavate soolade reageerimisel tugeva happega: FeS + H2SO4 FeSO4 +
H2S
Hüdroksiidide saamine
Leeliseid saadakse: a) metalli reageerimisel veega: 2Na + 2H2O 2NaOH + H2, b)
aluselise oksiidi reageerimisel veega: Na2O + H2O 2NaOH
Lahustumatuid hüdroksiide saadakse vastava metalli lahustuva soola reageerimisel
leelisega: CuCl2 + 2NaOH Cu(OH)2+ 2NaCl
Soolade saamine
Hape + metall sool + H2
Hape + aluseline oksiid sool + H2O
Hape + hüdroksiid sool + H2O
Hape + sool sool + hape
Hüdroksiid + happeline oksiid sool + H2O
Hüdroksiid + sool sool + hüdroksiid
Sool + metall sool + metall
Sool + sool sool + sool
Aluseline oksiid + happeline oksiid sool +
Metall + mittemetall sool
Vasakule Paremale
Keemia ja selle seletused #1 Keemia ja selle seletused #2 Keemia ja selle seletused #3 Keemia ja selle seletused #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rihardjahh1 Õppematerjali autor
Teeb selgeks need asjad mida õpetaja ei seleta lahti.
See materjal sisaldab enamasti 8 ja 9 klassi õppimiseks vajalikke teadmisi.

Sarnased õppematerjalid

Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

Keemia
Kokkuvõte keemiast
17
pdf

Kokkuvõte keemiast

olema lahustumatu c) sool + hape ­ peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool ­ sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape ­ metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ­ ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ­ ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom ­ elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass ­ aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum ­ aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng ­ aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.

rekursiooni- ja keerukusteooria
Keemia konspekt eksami jaoks
14
doc

Keemia konspekt eksami jaoks

Allotroopia ­ Üks element moodustab mitu erinevat lihtainet. Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena. 2Ca + O2 ---> 2CaO Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija suurema elektronegatiivsusega mittemeetall, redutseerija on väiksema elektronegatiivsusega mittemetall. H2 +S ---> H2S Oksüdeerija- S, redutseerija ­ H2 O2 + S ---> SO2 Oksüdeerija ­ O2 ja redutseerija ­ S Orgaaniline keemia ­ süsinikuühendite keemia. Süsiniku valents on 4, N valents on 3 O -2 H­1 Summaarne valem, el molekulivalem C2H6O Struktuurivalem Tasaapinnaline e. klassikaline joonise oodi. Lihtsustatud CH3 ­ CH2 -OH Graafiline ­ Kriipsudega. Orgaaniliste ainete liigitamine jne. 1. Süsivesinikud ­ Sisaldavad ainult C-d ja H-d a) Küllastunud süsivesinikud e. alkaanid CnH2n+2 b) küllastumata süsivesinikud: 1) Alkeenid ­ kaksiksidet sisaldavad CnH2n

Keemia
Konspekt
29
rtf

Konspekt

Perioodi number = elektronkihtide arv A-rühma number = e arv väliskihil = maksimaalne o.-a. B-rühmade elementidel on väliskihil tavaliselt 2 e Ümmardatud aatommass = massiarv = p arv + n arv (seega n arv = ümmardatud aatommass ­ aatomnumber) Elektronskeem väljendab elektronide jaotumist elektronkihtidele: Elektronskeemi koostamiseks: Kirjutame elemendi sümboli ja tuumalaengu (=aatomnumbriga). Tõmbame püstjoone ja selle järele tähistame kaarekestega elektronkihid (=perioodi number). Kirjutame kõige parempoolse kaarekese sisse väliskihi elektronide arvu (A-rühma number või B-rühma elemendi korral 2). Täidame sisemised elektronkihid järgmiselt: 2, 8, 18, 32. NB! Alates 4. perioodi elementidest tuleb eelviimase kihi elektronide arv leida arvutamise teel: liidame kokku juba kirjapandud elektronide arvud ja lahutame saadud summa elektronide koguarvust. Näited: Na+11| 2)8)1) Fe+26|2)8)14)2)

Keemia
Aineklassid
3
rtf

Aineklassid

OKSIIDID Metallioksiidid: nimetus à metalli nimi (vajadusel oksüdatsiooniaste)oksiid Mittemetallioksiidid : tavaliselt on molekulaarse ehitusega ja nimetus reagee Metallioksiidid on ioonilised ained ja molekule pole moodustatakse eesliidete abil (mono, di ,tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, rimine Näiteks CaO ­ kaltsiumoksiid Fe2O3 raud(III)oksiid e. diraudtrioksiid nona ,deka) CO2 süsinikdioksiid N2O dilämmastikoksiidP4O10 tetrafosfordekoksiid reageerimi ne SOOLATEKITAJAD OKSIIDID NEUTRAALSED OKSIIDID

Keemia
Metallid
11
doc

Metallid

Aatom ­ keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate ­ aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass ­ aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum ­ aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu ­ mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus ­ e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ­ ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid ­ metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon ­ negatiivse laenguga ioon Elementide rühm ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel p

Keemia
Oksiidid-happed-alused-soolad
2
doc

Oksiidid, happed, alused, soolad

Oksiidid Happed Alused Soolad Nimetused 1) Mittemetallioksiidide nimetustes tähistatakse Hapete nimetused peavad olema peas. Vesiniksoolade nimetustes lisatakse happeaniooni nimetuse ette elementide aatomite arvud kreeka keelest "vesinik", mille ees on mitme vesiniku aatomi korral aatomite tuletatud eesliidetega (Cl2O- diklooroksiid). arvu näitav liide. 2) Kui metallil on muutuv o.a, siis märgitakse see CaHPO4- kaltsiumvesinikfosfaat nimetuse keskel sulgudes. Kui me

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun