Oksiidid, happed, alused, soolad (2)

Oksiidid
Happed
Alused
Soolad
Nimetused
1) Mittemetallioksiidide nimetustes tähistatakse elementide aatomite arvud kreeka keelest tuletatud eesliidetega (Cl2O- diklooroksiid).
2) Kui metallil on muutuv o.a, siis märgitakse see nimetuse keskel sulgudes. Kui metalli o.a on püsiv, siis seda nimetuses ei märgita.
Hapete nimetused peavad olema peas.
Vesiniksoolade nimetustes lisatakse happeaniooni nimetuse ette “ vesinik ”, mille ees on mitme vesiniku aatomi korral aatomite arvu näitav liide.
CaHPO4 - kaltsiumvesinikfosfaat
-SO4 – sulfaat -S - sulfiid -NO2 - nitrit
-SO3 – sulfit -NO3 - nitraat
Keemilised omadused
1) Aluselised Oksiidid reageerivad:
a) hapetega → sool ja vesi. Toimub alati.
b) veega → leelis . Ainult aktiivsete metallide oksiidid.
c) happeliste oksiididega → happelisele oksiidile vastava happe sool.
2) Happelised oksiidid reageerivad:
a) alustega → happelisele oksiidile vastava happe sool ja vesi.
b) veega → osiidile vastav hape . Veega ei reageeri SiO2.
c)aluseliste oksiididega → happelisele oksiidile vastava happe sool. Toimub alati.
1) Hapete molekulid dissotsieeruvad vesilahustes vesinikioonideks ja happe- anioonideks.
2) Reageerivad metallidega → sool ja vesinik.
3) Reageerivad aluseliste oksiididega → sool ja vesi, toimub alati.
4) Reageerivad alustega → sool ja vesi, toimub alati.
5) Reageerivad sooladega→ uus sool ja uus hape, peab tekkima võetud happest nõrgem hape või sade.
6) Lagunevad kuumutamisel → vesi ja happeline oksiid (ainult hapnikhapped ).
1) Reageerivad happeliste oksiididega, tekib sool ja vesi:
CO2+Ca(OH)2 → CaCO3+ 2H2O
2) Reageerivad hapetega → sool ja vesi.
3) Reageerivad sooladega → uus sool ja uus hüdroksiid. Üks saadustest peab olema vees lahustumatu .
4) Lagunevad kuumutamisel → aluseline oksiid ja vesi. Ei lagune 1.A rühma metallide alused.
1) Reageerivad metallidega → uus sool ja uus metall . Reageeriv metall peab olema aktiivsem, kui soola koostises olev metall.
2) Reageerivad hapetega → uus sool ja uus hape. Peab tekkima võetud happest nõrgem või lenduvam hape.
3) Reageerivad alustega → uus alus ja uus sool. Vähemalt üks saadus peab olema lahustumatu.
4) Reageerivad sooladega → kaks uut soola. Vähemalt üks saadus peab olema lahustumatu.
Saamine
1) Lihtaine põlemisel: 2H2 + O2 → 2H2O
2) Liitainete põlemisel ühinevad tavaliselt kõik liitaine koostisse kuuluvad elemendid haphikuga.
3) Liitainete lagunemisel:
a)hapnikhapete lagunemine : H2SO4 → H2O + SO3
b)aluste lagunemine: (v.a lA rühma metallide alused)
c) soolade lagunemine: CaCO3 → CaO + CO2
1) Hapnikhappeid saadakse vastavate oksiidide reageerimisel veega: H2S + SO3 → H2SO4. Veega ei reageeri SiO2.
2) H2S ja Vesinikhalogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused. Neid saadakse:
a) vesiniku reageerimisel vastava lihtainega
H2 + Cl2 → 2HCl
b) vastavate soolade reageerimisel tugevama happega : FeS + H2SO4 → FeSO4 + H2S↑.
1) Leeliseid saadakse:
a) metalli reageerimisel veega: H2 + Cl2 → 2HCl
b) aluselise oksiidi reageerimisel veega: Na2O + H2O → 2NaOH.
2) Lahustumatuid aluseid saadakse vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega: CuCl2 + 2NaOH → Cu(OH) 2↓ + 2NaCl .
1 Alati toimuvad reaktsioonid:
a) alus + hape. b) aluseline oksiid + hape. c) happeline oksiid + alus. d) a. oksiid + h. oksiid
2 Teatud tingimustel toimuvad r.-d:
a) sool + sool – mõlemad lähteained lahustuvad vees ja vähemalt 1 saadus ei lahustu.
b) sool + alus – sama
c) sool + hape – peab tekkima võetudt h.appest nõrgem hape.
d) metall + sool – sool peab lahustuma vees ja metall peab olema aktiivsem kui soola koostises.
e) metall+ hape – metall pingereas vesinikust vasakul.
f) aluseline oksiid + vesi – ainult l ja ll A rühma m.etallide oksiidid.
g) happeline oksiid + vesi – ei reageeri ainult SiO2
Liigitus
1) Aluselised oksiidid: oksiidid, mis reageeriva hapetega, moodustades soola ja vee. Enamik metallioksiide (CaO, Na2O, FeO jt.).
2) Happelised oksiidid: oksiidid, mis reageerivad alustega moodustades soola ja vee. Enamik mittemetallioksiide ja mõned kõrge o.a B-rühmade metallide oksiidid (CrO3, Mn2O7 ).
3) Amfoteersed oksiidid: võivad reageerida nii hapete kui alustega, kuid vaid ekstreemsetes tingimustes, ei reageeri veega (Al2O3, ZnO).
4) Neutraalsed oksiidid: hapete, aluste ja veega ei reageeri (NO, N2O, CO)
Oksiid: aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed)
Aatomite arvu järgi:
1) Üheprootonilised happed (HCl, HNO3 )
2) Mitmeprootonilised happed (H2SO4, H3PO4)
Hapniku sisalduse järgi:
1) Hapnikhapped (HNO3, H2SO4)
2) Hapnikku mittesisaldavad happed (HCl, H2S)
Tugevuse järgi:
1) Tugevad happed (H2SO4, HNO3, HCl)
2) Nõrgad happed (H2CO3)
Hape: ained, mis annavad lahusesse vesinikioone.
Vees lahustuvuse järgi:
1) Vees lahustuvad alused ehk leelised (tugevad alused)- aktiivsete metallide alused, näiteks NaOH , KOH, Ba(OH) 2, Ca(OH) 2.
2) Vees praktiliselt lahustumatud alused (nõrgad alused)- enamuse metallide alused.
Alus: ained, mis annavad lahusesse
hüdroksiidioone. Hüdroksiidid
koosnevad metallianioonidest ja
hüdroksiidioonidest
Leelis: vees lahustuv alus NaOH,
Ba(OH)2. (tugevad alused).
1) Vesiniksoolad : sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku ( NaHSO4 ).
2) Kristallhüdraadid: sisaldavad tahkes olekus kristallvett ( CuSO4 · 5H2O)
Sool: kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest