Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soolad - konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Soolad
Soolad koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist.
Soolad on liitained , milles metalliioonid on seotud happejääkioonidega.
Soolad on ioonsed ühendid, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest.
Liigitus
  • Tavasoolad (lihtsoolad) : NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4 ...
  • Vesiniksoolad – happe vesinikioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliiooniga
    Cu(HCO3)2 – vask(II)vesinikkarbonaat
    NaH2PO4
    – naatriumdivesinikfosfaat
    Na2HPO4 – naatriumvesinikfosfaat
  • Hüdroksiidsoolad - aluse hüdroksiidioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliga
    MgOHCl - magneesiumhüdroksiidkloriid
  • Kristallhüdraadid - soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett
    CuSO4 ∙ 5H2O - vaskvitriol
    Nimetuses on mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral o.-a.
  • Metalli nimetus + aniooni (happejäägi) nimetus
    Li2SO4 – liitiumsulfaat AlPO4 - alumiiniumfosfaat
  • Metalli nimetus + (o.-a.) + aniooni nimetus
    FeCl3 – raud(III) kloriid ja FeCl2 – raud(II)kloriid
  • Metalli nimetus + vesinik + aniooni nimetus
    KHPO4 – kaaliumvesinikfosfaat
    4. Metalli nimetus + hüdroksiid + aniooni nimetus MgOHCl
    Al(OH)SO4 - alumiiniumhüdroksiidsulfaat
    Soolade saamisviisid
    1) hape + alus à sool + vesi vahetus neutralisatsioonireaktsioon
    H2SO4 + 2LiOH à
    Li2SO4 + H2O
    Nii leelised ja ka vees lahustumatud hüdroksiidid reageerivad hapetega:
    Cu(OH)2 + H2SO4
    à CuSO4 + 2H2O 2Fe(OH)3 + 3H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6H2O
    2) hape + aluseline oksiid à sool + vesi vahetus
    H2SO4 + CuO à CuSO4 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O
    Happed reageerivad aluseliste oksiididega sõltumata sellest, kas oksiid lahustub vees või mitte.
    3) hape + sool à uus sool + uus hape vahetus
    Li2S + 2HCl à 2LiCl + H2S↑ 2NaCl + H2SO4 à Na2SO4 + 2HCl↑
    Tekkiv hape on reageerivast happest nõrgem või lenduvam (HCl, H2S)
    BaCO3 + 2HCl à BaCl2 + H2O + CO2 ↑ Na2SO3 + 2HCl à 2NaCl + H2O + SO2↑
    Kui tekivad H2CO3 ja H2SO3, siis tekkemomendil lagunevad veeks ja oksiidiks (CO2 või SO2)
    4) hape + metall à
    sool + vesinik asendus
    H2SO4 + Zn à ZnSO4 + H2↑
    Cu + HCl ≠ reaktsiooni ei toimu
    Hapete reageerimisel metallidega tuleb arvestada metalli asendit aktiivsuse reas ja happe iseloomu.
    Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au
    Metallide aktiivsuse rida ( pingerida ) algab aktiivsete metallidega, rea lõpus on väheaktiivsed metallid. Aktiivsuse reas vesinikust vasakul paiknevad metallid tõrjuvad lahjendatud hapetest vesiniku välja, paremal olevad metallid aga ei tõrju.
    Tugevad happed (konts. H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga HNO3 ) reageerivad ka mõnede pingereas vesinikust paremal olevate metallidega, kuid antud reaktsioonides vesinikku ei eraldu.
    Cu + 4HNO3 (konts) à Cu(NO3)2 + 2NO2 ↑ + 2H2O
    Erandlikult ei reageeri raud ja alumiinium kontsentreeritud H2SO4 ja HNO3-ga, kuna metalli pinnale moodustub tihe oksiidikiht , mis segab edasist reaktsiooni.
    5) alus + happeline oksiid à happelisele oksiidile vastava happe sool + vesi vahetus
    Ca(OH)2 + SO2 à CaSO3 ↓
    + H2O 2KOH + CO2
    à K2CO3
    + H2O
    (H2SO3) (H2CO3)
    6) alus (leelis) + sool à sool + alus vahetus
    CuSO4 + 2NaOH à Cu(OH)2↓ + Na2SO4 3 Ca(OH)2 + Fe2(SO4)3 à 2 Fe(OH)3↓ + 3 CaSO4
    Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja vähemalt üks saadustest sadeneb.
    7) metall + sool à uus sool + vähem aktiivsem metall asendus
    Fe + CuSO4 à FeSO4 + Cu (pingerida arvestades)
    Cu + AlCl3 ≠ reaktsiooni ei toimu
    Soolade vesilahuste reageerimine metallidega toimub vastavalt pingereale (v.a. metallid, mis reageerivad veega IA ja IIA alates Ca). Iga metall tõrjub pingereas temale järgnevad metallid soola lahusest välja, kuid ei tõrju talle pingereas eelnevaid metalle. Pingerida pole rakendatav aktiivsete metallide puhul (Li, K, Ba, Ca, Na, Mg), mis reageerivad esmalt veega vesiniku eraldumisega ja seejärel tekkiv hüdroksiid reageerib soola lahusega.
    Na + CuSO4 à
    1. etapp: 2Na + 2H2O à
    2NaOH + H2↑
    2. etapp: 2NaOH + CuSO4 à Cu(OH)2↓
    + 2Na2SO4
    Summaarselt: 2Na + CuSO4 à
    Cu(OH)2↓
    + 2Na2SO4 + H2↑
    8) sool + sool à sool + sool vahetus
    Na2SO4 + BaCl2 à BaSO4↓ + 2NaCl 2KI + Pb(NO3)2 à PbI2↓ + 2KNO3
    Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained lahustuvad vees ja vähemalt üks saadustest sadeneb.
    9) aluseline oksiid + happeline oksiid à sool ühinemis
    SO2 + CaO à
    CaSO3 6K2O + P4O10  4K3PO4
    Reaktsioonil tekib happelisele oksiidile vastava happe sool
    10) metall + mittemetall à sool ühinemis
    2K + Cl2 à 2KCl (kaaliumkloriid) kõigi halogeenidega
    Ca + S à
    CaS (kaltsiumsulfiid)
    6Na + 3N2 à 2Na3N (naatriumnitriid)
    3Ba + 2P à Ba3P2 (baariumfosfiid)
    Keemilised omadused
  • Reageerivad metallidega - tekib uus sool ja uus metall (Vt. saamises p 7)
    2. Reageerivad hapetega - tekib uus sool ja uus hape (Vt. saamises p 3)
    3. Reageerivad alustega (leelistega) - tekib uus sool ja uus alus (Vt. saamises p 6)
    4. Reageerivad sooladega - tekib kaks uut soola (Vt. saamises p 8)
    5. Karbonaadid lagunevad kuumutamisel oksiidideks
    MgCO3
    à
    MgO + CO2 ↑
    Rahvapärased nimetused
    NaCl - keedusool NaHCO3 - söögisooda Na2CO3 - pesusooda
    CaCO3 - lubjakivi , marmor , kriit, paas, paekivi CaCO3 ∙ MgCO3 - dolomiit
    AgNO3 - põrgukivi CaSO4 ∙ 2H2O - kips KmnO4 - kaaliumpermanganaat
    FeS2 - püriit Ca3(PO4)2 - fosforiit CuSO4 ∙ 5H2O - vaskvitriol FeSO4 ∙ 7H2O raudvitriol
  • Soolad - konspekt #1 Soolad - konspekt #2 Soolad - konspekt #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 3lisabeth Õppematerjali autor
    Konspekt - soolade liigitamine, tekkimine, näited, nimetused.

    Sarnased õppematerjalid

    Aineklassid
    3
    rtf

    Aineklassid

    a Ia) lagundamine Cu(OH)2 = CuO + H2O · Liitaine + hapnik CS2 + 2 O2 = CO2 + SO2 · Soolade lagundamine CaCO3 = CaO + CO2 Happed alused soolad Definitsioon Arrhenius: Ained mille dissotsiatsioonil eralduvad Arrheniuse järgi ained, mille elektrolüütilisel Liitained, mille kristallivõre koosneb katioonidest (enamasti vesinikioonid (H+) dissotsiatsioonil eralduvad hüdroksiidioonid metalliioonid) ja anioonidest (happejäägiioonid)

    Keemia
    Keemia põhiteadmised
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone

    Keemia
    Keemia põhiteadmised
    17
    pdf

    Keemia põhiteadmised

    Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone

    Keemia
    Kokkuvõte keemiast
    17
    pdf

    Kokkuvõte keemiast

    Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon

    rekursiooni- ja keerukusteooria
    Keemia konspekt eksami jaoks
    14
    doc

    Keemia konspekt eksami jaoks

    (mol/dm3) Gaaside lahustuvus suureneb, kui tõsta rõhku või alandada temperatuuri. Suspensioon = vedelik + tahke lahustumatu aine Emulsioon = vedelik + lahustumatu vedelik Vaht = vedelik + lahustumatu gaas Aerosool = gaas + tahke aine või vedelik Mööduvat karedust põhjustavad Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 Püsivat karedust põhjustavad CaCl2, MgCl2, CaSO4 ja MgSO4 Tugevad Elektrolüüdid ­ Tugevad happed, leelised ja soolad. Nõrgad Elektrolüüdid ­ Nõrgad happed ja alused. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees(elektrolüüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). PH<7 happeline PH>7 aluseline Ioonvõrrand Ioonidena kirjutatakse tugevad elektrolüüdid. Molekulaarselt nõrgad happed, nõrgad alused, praktiliselt lahustumatud soolad, vesi, oksiidid, lihtained ja gaasid.

    Keemia
    Keemia ja selle seletused
    8
    docx

    Keemia ja selle seletused

    Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br n?

    Keemia
    Hapete valmid ja nende nimetused
    2
    doc

    Hapete valmid ja nende nimetused

    HAPPED RAUDVARA 1. MÕISTE Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone H+. Nende molekulid koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja ühest happe anioonist. Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused: Happe nimetus Happe valem Aniooni nimetus Aniooni valem vesinikfluoriidhape HF fluoriid F­ vesinikkloriidhape (soolhape) HCl kloriid Cl­ vesinikbromiidhape HBr bromiid Br­ vesinikjodiidhape HI jodiid I­ divesiniksulfiidhape H2S sulfiid S2­ väävelhape H2SO4 sulfaat SO42­ väävlishape H2SO3 sulfit SO32­ süsihape H2CO3 karbonaat C

    Keemia
    raudvara happed
    2
    docx

    raudvara happed

    Raudvara teemast HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone H+. Hapete molekulid koosnevad ühest või mitmest vesinikust (H-st) ja ühest happe anioonist (vt tabelist õpik lk 157 vasakul ääres ülevalt-alla tulbas ükskõik missugune, peale OH-). Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused, mis peavad peas olema: HCl, H2S, H2SO4, H2SO3, H2CO3 , HNO3, HNO2, H3PO4 , HBr, HI, HF, H2SiO3. Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused: Happe nimetus Happe valem Aniooni nimetus Aniooni valem vesinikfluoriidhape HF fluoriid F– vesinikkloriidhape (soolhape) HCl kloriid Cl– vesinikbromiidhape HBr bromiid Br– vesinikjodiidhape HI

    Keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun