10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tauno1995
Õppematerjali autor
Allotroopia � �ks element moodustab mitu erinevat lihtainet. Keemilistes reaktsioonides metallidega k�ituvad mittemetallid alati oks�deerijatena. 2Ca + O2 ---> 2CaO Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oks�deerija suurema elektronegatiivsusega mittemeetall, redutseerija on v�iksema elektronegatiivsusega mittemetall. H2 +S ---> H2S Oks�deerija- S, redutseerija � H2 O2 + S ---> SO2 Oks�deerija � O2 ja redutseerija � S Orgaaniline keemia � s�siniku�hendite keemia. S�siniku valents on 4, N valents on 3 O -2 H�1 Summaarne valem, el molekulivalem C2H6O Struktuurivalem Tasaapinnaline e. klassikaline joonise oodi. Lihtsustatud CH3 � CH2 -OH Graafiline � Kriipsudega. Orgaaniliste ainete liigitamine jne. 1. S�sivesinikud � Sisaldavad ainult C-d ja H-d a) K�llastunud s�sivesinikud e. alkaanid CnH2n+2 b) k�llastumata s�sivesinikud: 1) Alkeenid � kaksiksidet sisaldavad CnH2n 2) Alk��nid � kolmiksidet sisaldavad CnH2n-2.
olema lahustumatu c) sool + hape � peab tekkima reageerinud happest n�rgem hape v�i sade d) metall + sool � sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape � metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi � ainult IA ja IIA r�hma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi � ei reageeri SiO2 KEEMIA P�HIM�ISTED Aatom � elemendi v�ikseim osake, millel s�ilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate � aatomi tuuma �mbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass � aatomi mass. Avaldatakse aatommassi �hikutes. Aatomituum � aatomi keskel olev positiivse laenguga �liv�ike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng � aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on v�rdne prootonite arvuga tuumas.
olema lahustumatu c) sool + hape � peab tekkima reageerinud happest n�rgem hape v�i sade d) metall + sool � sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape � metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi � ainult IA ja IIA r�hma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi � ei reageeri SiO2 KEEMIA P�HIM�ISTED Aatom � elemendi v�ikseim osake, millel s�ilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate � aatomi tuuma �mbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass � aatomi mass. Avaldatakse aatommassi �hikutes. Aatomituum � aatomi keskel olev positiivse laenguga �liv�ike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng � aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on v�rdne prootonite arvuga tuumas.
Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br n�
olema lahustumatu c) sool + hape � peab tekkima reageerinud happest n�rgem hape v�i sade d) metall + sool � sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape � metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi � ainult IA ja IIA r�hma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi � ei reageeri SiO2 KEEMIA P�HIM�ISTED Aatom � elemendi v�ikseim osake, millel s�ilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate � aatomi tuuma �mbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass � aatomi mass. Avaldatakse aatommassi �hikutes. Aatomituum � aatomi keskel olev positiivse laenguga �liv�ike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng � aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on v�rdne prootonite arvuga tuumas.
Oksiidid Happed Alused Soolad Nimetused 1) Mittemetallioksiidide nimetustes t�histatakse Hapete nimetused peavad olema peas. Vesiniksoolade nimetustes lisatakse happeaniooni nimetuse ette elementide aatomite arvud kreeka keelest "vesinik", mille ees on mitme vesiniku aatomi korral aatomite tuletatud eesliidetega (Cl2O- diklooroksiid). arvu n�itav liide. 2) Kui metallil on muutuv o.a, siis m�rgitakse see CaHPO4- kaltsiumvesinikfosfaat nimetuse keskel sulgudes. Kui metal
V = n *22,4 = 0,6 mol * 22,4 = 13,44 dm3 H2 Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 10%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga? Kuna tsingiga reageerib HCl, mitte lahuses olev vesi, siis tuleb k�igepealt leida lahuses oleva HCl mass: 73 g - 100% x g - 10% x = = 7,3 g HCl n == = 0,2 mol HCl 0,2 mol x mol Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 2 mol 1 mol x = = 0,1 mol ZnCl2 m = n *M = 0,1 mol * 136 = 13,6 g ZnCl2 8 Valik m�isteid. (mida eespool pole toodud) Keemia � teadus ainetest ja nende muundumistest. Keemia uurib ainete koostist, ehitust, omadusi, saamist, kasutamist. Keemiline reaktsioon � protsess, mille k�igus �htedest ainetest (l�hteainetest) tekivad teised ained (saadused). Keemilise reaktsiooni tunnused v�ivad olla v�rvuse muutus, soojuse ja valguse eraldumine, l�hna muutus, gaasi eraldumine, sademe (lahustumatu aine) teke. Puhas aine � koosneb ainult �he aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused.
Aineklassid ja nendevahelised seosed Aineklassid Lihtained: Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained Oksiidid (koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3...) o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: Üheproot
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid