Suurimaks ohustajaks on inimkapitali defitsiit, seda nii kvaliteedi kui kvantiteedi osas. Madal sündivus ja enneaegsete suremus. Õnnetused, kuritööd ja ebaterved eluviisid. Potentsiaali ei suudeta piisavalt hästi realiseerida. Vaesuses laste kõrge osakaal, väljalangevus koolist, haridussüsteemi ebaefektiivsus ning mittevastavus tööturu nõudmistele. Tööturult väljalangemine väljarände, ea, tervise, või heitumuse pärast. VI REGIONAALNE INTERGRATSIOON JA INTERGRATSOONIPROTSESSID MAAILMAS 1.Majanduslikud ja poliitilised põhjused integratsiooniks Poliitilised põhjused: Regionaalne integratsioon suurendab liikmesriikide julgeolekut ja mõjujõudu rahvusvahelistel läbirääkimistel. Majanduslikult integreerunud regioonides on tulemusena vähem sisemisi konflikte. Integratsiooniga kaasnenud positiivsed mõjud julgeoleku ja poliitilise stabiilsuse suurenemisele. Majanduslikud põhjused:
ühiskondlik korraldus,mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurele rahvahulgale.Massimeedium- massikommunik.vahend(ajalehed,ajakirjad,raadio,tv).Interaktii vne kommunikatsioon-suhtlemine arvuti teel.Avalik arvamus- inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikusesse.Kommunikatsiooni ül-täidab riigi igapäevaelus mitmeid ülesandeid,seob riigi ühiseks tervikuks.Rahvus-see on inimeste ühtekuuluvusvorm,mis põhineb ühisel territooriumil,ajalool,tavadel,keelel.Intergratsioon- rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste,arusaamade ja eesmärkide baasil.Leibkond-sotsiaal ja majanduslik üksus,mis koosn kooselavatest inimestest,kes ei pruugi olla omavahel sugulased.Ülalpeetav-inimene,kes ei saa palka.Tööjõud-ühiskonnas täätavad ja selleks võimelised inimesed.Sotsiaalne kihistus-peegeldab hierarhiat e paremusjärjestust.Pluralism-mitmekesisus-rikastab ühiskonda ja teeb selle huvitavaks, kuid võib tekitada ka probleeme
Suureks sammuks oli lepingu sõlmimine, millele kirjutas alla 100 riiki. Lääneriigid hakkasid oma majandust taastama. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950- 1960 aastatel Lääneriikides heaoluühiskond. Arenenud riigid hakkasid samuti liikuma infiühiskonna suunas. Enamikes Lääne- Euroopa maades taastati demokraatlik riigikord. See kinnitati põhiseaduste vastuvõtmisega. Uueks nähtuseks sõjajärgses Euroopas sai majanduslik lõimumine ehk intergratsioon st eri riikide majandusepoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. 1951 aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus ning selle alusel samuti Euroopa Liit, millega liitus 2004 aastal ka Eesti.
Elementaarosakesed Kõige lihtsamad ja algelisemad osakesed. Pole olemas sellist osakest, mis ei muutu. Vastastikmõju- intergratsioon Kõige nõrgem jõud on gravitatsioonijõud. See toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk, et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik mõõta. Ainult tänu sellele,et ta mõjub kuitahes kuitahes kaugele ja toimib ainult ühtemoodi, s.o. tõmbavalt muutub ta suurte kehade (nt maakera) juures tuntavaks. Gravitatsioonijõud on maa külge tõmbejõud. Osakeste vaheline tõmbejõud. Gravitatsioon hõõlmab kogu mateeriat.
Massimeediumid ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel. Tööleping sõlmitakse tööandja ja töövõtja vahel, lepingusse märgitakse töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused. Tööturu osapooled tääandja ja töövõtja. Tööjõud ühiskonna tööealised ja töövõimelised inimesed. Ülalpeetav laps, õensionär või puudega tööealine inimene, kes ise palka ei teeni. Intergratsioon ehk lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. Moodustub sidus tervik, mille osad säilitavad oma eripära. Migratsioon riikidevaheline ränne. Rahvastiku iive rahvaarvu suurenemine ja vähenemine sündide, surmade, sisse- ja väljarände tagajärjel. Ühiskonna sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel (elukoht, jõukus, rahvus jne)
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine majanduslik, kultuuriline ja rahanduslik integratrioon(koostöö). Intergratsioon majanduses: kaubad, kapital ning tööjõud liiguvad vabalt. Kasvavad rahvusvahelised ettevõtted. Poliitiline integratsioon: poliitilised organisatsioonid(ÜRO, maailma pank, pagulased jne) Kultuuriline globaliseerumine: Inglise keel, Rahvusvaheline meedia, Miks on globaliseerumine: IT areng, transport on hea, kasvavad rahvusvahelised firmad, Kaasnevad globaliseerumisega: Kujuneb välja kogu maailma ühendav majandussüsteem, süveneb spetsialiseerumine, kaup liigub pikki maid
· Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne ,,teadvusväli", avatud mitmetele meeltele korraga; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikult helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest. · Pidevus, sidusus tavateadvus on ajas invariantne ja pidev, jagamatu teadvuseväli. Teadvusväli on ajakulgemise mõttes ühtne ja pidev. Teadvuse funktsioonid: · Prioriteetide, toimingute järjestamine · Mineviku ja oleviku intergratsioon · Käesoleva hetke märgistamine · ... jne · Teadvuse üks funktsioon on teadvust mittevajavate protsesside loomine? Aju ja teadvus sõlmimisprobleem (binding problem) Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Kus ja kuidas tekib ühtne teadvustatud kogemus e informatsiooni kokkusõlmimine? (Crick, 1995) Teadvuse uurimise raske probleem: siiani peetakse võimatuks uurida, mis teadvus on. Uuritavad teadvuse seisundid: · Kooma
Inimene- Homo sapiens ('tark inimene'), mille alamliigiks on omakorda homo sapiens sapiens (nüüdisinimene). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, mitmesuguste abivahendite - tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning väidetavalt ka mõistuse olemasolu. Individuaalsus- isikupära, omapära. Kõik pakutav peab olema lastele eakohane ja loovust arendav. Silmas tuleb pidada iga lapse huve, võimeid ja vajadusi. Intergratsioon- Üldõpetus- Koduloolisuse printsiip- selle ehituslikuks teljeks aastaaegade rütm - inimene ja loodus erinevatel aastaaegadel järgides printsiipi lähedalt kaugemale, üksikult üldisele. Arenguvestlus- Kasvatamine ja õpetamine- see on ainus tee lapse ettevalmistamiseks eluks ühiskonnas, eakaaslaste ja täiskasvanute hulgas, eluks ja tegevuseks, mis tooks rahulolu ja rõõmu nii lapsele endale kui ka teda ümbritsevatele täiskasvanutele vanematele ja kogu ühiskonnale
Suhete ringmudelid: Timothy Leary, Jerry S. Wiggins, Leonard M. Horowitz. Kaks sõltumatut dimensiooni love (hostility vs friendliness) dominance (dominance vs. submisseveness) komplementaarsus, konflikt Psühhodünaamiline paradigma Erik Homburger Erikson (1902-1994) Ego-analüütiline Childhood and Society. NY: Norton, 1950 Identity: youth and crisis. NY: Norton, 1968. 1. arengu psühhosotsiaalne mudel 2. psühhobiograafia, psychohistory 3. mängu uurimine ego intergratsioon ühiskonda kreatiivne ego kultuuri kontekst I. Arengu staadiumid: epigeneetiline printsiip staadium - isiksus ego areng ego tugevus ( virtue) isiksuse terviklikkus kriis (crisis) konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel positiivne ja negatiivne lahendus rituaalid + rituaal (ritualization) - riitus (ritualism) I. 0 - 1.5 basic trust vs basic mistrust eesmärk: baasturvalisus positiivne lahendus: lootus (hope),
Suhete ringmudelid: Timothy Leary, Jerry S. Wiggins, Leonard M. Horowitz. Kaks sõltumatut dimensiooni love (hostility vs friendliness) dominance (dominance vs. submisseveness) komplementaarsus, konflikt Psühhodünaamiline paradigma Erik Homburger Erikson (1902-1994) Ego-analüütiline Childhood and Society. NY: Norton, 1950 Identity: youth and crisis. NY: Norton, 1968. 1. arengu psühhosotsiaalne mudel 2. psühhobiograafia, psychohistory 3. mängu uurimine ego intergratsioon ühiskonda kreatiivne ego kultuuri kontekst I. Arengu staadiumid: epigeneetiline printsiip staadium - isiksus ego areng ego tugevus ( virtue) isiksuse terviklikkus kriis (crisis) konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel positiivne ja negatiivne lahendus rituaalid + rituaal (ritualization) - riitus (ritualism) I. 0 - 1.5 basic trust vs basic mistrust eesmärk: baasturvalisus positiivne lahendus: lootus (hope),
2) latentne periood (6/7 – murdeiga) 3) genitaalne periood (murdeiga – täiskasvanuiga) Erik Erikson PSÜHHOSOTSIAALNE ARENG (kriisid) - usaldus – umbusaldus -> lootus (0-1,5a) - autonoomia – häbi -> tahe (1,5-3a) - initsiatiiv – süü -> eesmärgi mõistmine (3-7a) - töökus – alaväärsus -> kompetentsustunne (7-11a) - identiteet – identiteedi segadus -> kindlus - intiimsus – isolatsioon -> armastuse mõistmine - loovus – endasse tõmbumine -> hoolitsusest aru saamine - intergratsioon – lootusetus -> tarkuse mõistmine Jean Piaget (1896-1980) - KOGNITIIVNE ARENG (kuidas lapse mõtlemine areneb ehk millised kvalitatiivsed muutused lapse mõtlemises tekivad) *bioloogiline küpsemine valmistab ette kognitiivseks arenguks *tähtsaimad muutused on kvalitatiivsed, mitte kvantitatiivsed ARENG KOOSNEB - aju ja närvisüsteemi küpsemine - kogemused, mis aitavad lastel adapteeruda uutese keskkondadesse (katsetamine lapsena – väikesed teadlased)
Eesmärk on kirjeldada ühiskonda kui tervikut. Põhisõnum on, et ühiskond ei ole kaootiline ega juhuslik, vaid ühiskonnas toimivad üksteisest sõltuvad sfäärid, sõltuvad ja toetavad üksteist. Rõhutab, et tema poolt esitatud kirjeldus pole täpselt peegeldus ühiskonnast vaid konstruktsioon. ADAPTSIOON – majandus vahend: rikkused otsene tulemus: raha EESMÄRGID – poliitika vahend: poliitilised otsused otsene tulemus: võim INTERGRATSIOON – vahendid: normid otsene tulemus: mõjuvõim/mõju palju, koolisüsteem, õigusesüsteem, kohtusüsteem jne, ühteliitmise eesmärk MUDELITE/VORMIDE vahendid: vaimsed väärtused otsene tulemus: väärtuste TOOTMINE – kultuur omaksvõtt Iga horisontaalne rida tähistab üht ühsikondlikku funktsiooni
Ühtsus – teadvustatud kogemus on ühtne „teadvusväli“, avatud mitmetele meeltele korraga; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikult helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest. Pidevus, sidusus – tavateadvus on ajas invariantne ja pidev, jagamatu teadvuseväli. Teadvusväli on ajakulgemise mõttes ühtne ja pidev. Teadvuse funktsioonid: Prioriteetide, toimingute järjestamine Mineviku ja oleviku intergratsioon Käesoleva hetke märgistamine ... jne Teadvuse üks funktsioon on teadvust mittevajavate protsesside loomine? 27. Aju ja teadvus. Sõlmimisprobleem. Töökeskkonna hüpotees. Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Kus ja kuidas tekib ühtne teadvustatud kogemus e informatsiooni kokkusõlmimine? (Crick, 1995) Teadvuse uurimise raske probleem: siiani peetakse võimatuks uurida, mis teadvus on.
individuaalsust, ühiskonnas pärsib iseseisvust · Aktiivus, ja mõtlemisvõimet kogemuslikkus, enese · Passiivne õpetus: valikud, õpetaja on õpetajakeskne, suunaja liiga valmis · Tegelikkusel põhinev teadmine üldharidus · Tükeldatud · Valikuvabadus, ainete faktiteadmine: intergratsioon, õpilastest tehakse kohustuslikke aineid entsüklopeediaid vähe · Palju aineid · Ei tunnistusi ega kiitusi, takistavad sisemine motivatsioon süvenemist · Hinded ja tunnistused määravad õpetuse laadi
inimestele ja tegevustele. Taktikaliste plaanide arendamine: - Strateegiliste plaanide ja taktikaliste eesmärgide seoste tunnetamine. - Oluliste ressurside ja ajaliste rajade määratlemine. - Kohustuste määratlemine tööks inimestega. => Taktikaliste plaanide täideviimine: - Hinnata iga tegevuse suunitluse vaatamist eesmärkidele omandada ja jagada infot ressursse. - Jälgida horisontaalse ja vertikaalse suhtlemise ja tegevuse intergratsioon. Operatiivne plaanimine: - Suunatud operatiivse eesmärkide saavutaisele. - Kitsa suunitlusega ning ette nähtud täita lühikese aja jooksul esmastasandi juhtide poolt. Uhekordseks - programmid ja projektid. 8 Korduvakasutamiseks - poliitikad, standardprotseduurid (määrab tegevuse järgnevuse mingital kindlatel asjaoludel) ja -reeglid (kirjeldavad üksikasjalikult, kuidas eriolukordades käituda). Strateegilise juhtimise tasandit:
Leibkond – ühise majapidamise alla kuuluvad inimesed Pluralism – lubatud on erinevad vaated, ideoloogiad Identiteet – riigi elanike vaimne ühtekuuluvustunne. Tolerantsus - salivus (eriarvamuste suhtes) Kultuur – mitmete inimpõlvede poolt loodud materiaalsete ja vaimsete väärtuste kogum Kompromiss – kokulepe, mis saavutatakse, kui mõlemad pooled annavad järgi. Konsensus – üksmeelne kokkulepe. Mõlemad pooled saavad seda, mida nad tahavad. Intergratsioon – lõiming. Rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähendamine ühtsete väärtuste eesmärgil. (nt oli vene ja eesti laste integratsioonilaager, et nad hakkaks sõbrunema. TARBIJAKAITSE Riigi Tarbijakaitseamet Eesmärk tutvustada kõigile inimestele rahvusvahelise tarbija põhiõigusi ja kohustusi. Nt kui ostad halva pasteedi, pead selle kõigepealt viima poodi tagasi. Kui seal saadetakse sind tagasi, siis pöördud Tarbijakaitseametisse
Leibkond ühise majapidamise alla kuuluvad inimesed Pluralism lubatud on erinevad vaated, ideoloogiad Identiteet riigi elanike vaimne ühtekuuluvustunne. Tolerantsus - salivus (eriarvamuste suhtes) Kultuur mitmete inimpõlvede poolt loodud materiaalsete ja vaimsete väärtuste kogum Kompromiss kokulepe, mis saavutatakse, kui mõlemad pooled annavad järgi. Konsensus üksmeelne kokkulepe. Mõlemad pooled saavad seda, mida nad tahavad. Intergratsioon lõiming. Rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähendamine ühtsete väärtuste eesmärgil. (nt oli vene ja eesti laste integratsioonilaager, et nad hakkaks sõbrunema. TARBIJAKAITSE Riigi Tarbijakaitseamet Eesmärk tutvustada kõigile inimestele rahvusvahelise tarbija põhiõigusi ja kohustusi. Nt kui ostad halva pasteedi, pead selle kõigepealt viima poodi tagasi. Kui seal saadetakse sind tagasi, siis pöördud Tarbijakaitseametisse
Wiggins, Leonard M. Horowitz. Kaks sõltumatut dimensiooni love (hostility vs friendliness) dominance (dominance vs. submisseveness) komplementaarsus, konflikt PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA. Erik Homburger Erikson (1902-1994) Ego-analüütiline. Childhood and Society. NY: Norton, 1950 Identity: youth and crisis. NY: Norton, 1968. Kriis. 8 arenguetappi. Arengu psühhosotsiaalne mudel. Psühhobiograagia, psychohistory. Mängu uurimine. Ego intergratsioon ühiskonda. Kreatiivne ego. Kultuuri kontekst. I ARENGU STAADIUMID: Epigeneetiline printsiip. Staadium-isiksus. Ego areng. Ego tugevus (virtue), isiksuse terviklikkus. Kriis (crisis) – konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel. Positiivne ja negatiivne lahendus. Rituaalid – rituaal, riitus. I areng. 0-1.5aastat, baasliin usaldus ja ebausaldus. Eesmärk on baasturvalisus
annaabi.ee 
