Kasvatusteadus (0)

Eksamiküsimusi - Kasvatusteaduse alused
Eksamiküsimusi – Kasvatusteaduse alused 1.Kuidas määravad inimesega seonduvad  põhiküsimused  ära kasvatuse sihid ja  eesmärgid?  Kes inimene on?  Milline peaks inimene olema? Kõige selle  mõjutamine  kuulub kasvatuse võimkonda. Tuginedes normi, väärtuste ja  eetikale.  Oleneb millist kasvatust peetakse oluliseks. Mis on kasvatajale oluline ja mida tema  väärtustab. Millised on tema  moraal , väärtused, normid ja  eetika .  Kasvatus on inimese  kasvamise  ja arengu reguleerija 1. Kirjeldage lühidalt kasvatuse erinevaid määratlusi. Mis siit on täna eriti  ajakohane? Põhjendage. • kasvandikus peituvate  instinktide  ja pürgimuste harmooniline arendamine • ...isiksuse kõlbelise iseloomu kujundamine • ...kultuuriväärtuste  vahendamine  kasvavale põlvkonnale • ...inimlik toiming, et luua eeldused inimese mitmekülgsele arengule • ...inimese kasvamise ja arengu reguleerija • õpitingimuste loomine õppiva inimese kujundamiseks • ... kasvamise  saatja , kasvada  aitaja • ... suhe ja suhete loomine • ... osa kultuuris  olevast  jõust

1

2. Millised on  kasvatusse jäävalt kuuluvad viis komponenti. Analüüsige üht neist  omal  valikul  põhjalikumalt. • Sihipärane mõjutamine • Interaktsioon  (kasvatussuhe) • Sotsialisatsioon  (millest võib kujuneda  manipulatsioon ) • Transformatsioon  (väärtuste ja kultuuripärandi ülekanne) • Arengutingimuste loomine 3. Kirjeldage, mis on  kasvatustegelikkus . Avage  mõni  komponent lähemalt, ja  põhjendage, miks seda peaks  uurima .  Inimeste poolt kasvatuseks nimetatud ja tunnistatud  tegelikkus oma tähenduste,  põhjuste ja mõjudega • Tegelikkuse tõsiasjad ja sündmused • Ühiskondades tekkinud  struktuurid , võrgustikud, süsteemid,  institutsioonid • Kasvatust puudutavad mõtted, väärtused, hoiakud, arusaamad • Ideaalid,  fantaasiad , unelmad, igatsused, illusioonid  ehk võimalik tulevikudimensioon 4. Avage lühidalt, kuidas on omavahel seotud  argiteadvus , pedagoogiline  teadvus ja  teoreetiline teadvus kui kasvatusteadvuse alavaldkonnad.  • argiteadvus (vanemad, inimesed tänavalt, inimesed  metsast , linnast, külast,  poliitikast , ametkondadest jne. •  - pedagoogiline teadvus (professionaalseks kasvatajaks/õpetajaks  õppinud   inimesed) • - teoreetiline teadvus (teadlased, õppejõud, intellektuaalid)

2
5. Millised oleksid kasvatusteaduse ülesanded? Avage need lähemalt. •

asvatusteadus selgitab kasvatus- ja koolitustegevuse teoreetilisi aluseid. • -   kasvatusteaduse   ülesanne   on   kirjeldada     kasvatuse,   õpetuse   ja   koolituse   ning vastavalt ka kasvu ja õppimise olemust,  eeldusi  ja tagajärgi. • - kasvatusteadusliku töö eesmärk on koolitada  tööjõudu. 6.  Loetlege  kasvatusteaduse alavaldkonnad ja kirjeldage, millega miski tegeleb. • Kasvatusfilosoofia  - arutletakse kasvatuste kui üldinimliku ilmingu üle,  kasvatusväärtuste ja inimese kasvatatavuse üle        kasvatusteaduse osa, mille ülesanne on kasvatuse ja õpetuse teoreetiline analüüs,  kasvatuses kasutatavate argumentide kriitiline analüüs ning kasvatuse kui  tervikuga   seotud probleemide kujutamine ja alternatiivsete lahenduste otsimine  kasvatusantropoloogia – ikrjeldatakse inimloomuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast,  arutletakse inimese olemuse ja olemise üle  kasvatuspsühholoogia – seotakse  psühholoogiline  teadmine kasvamise ja kasvatusega  kasvatussotsioloogia – uuritakse kasvatustegelikkuse sotsiaalset poo  võrdlev   kasvatusteadus  - uuritakse ja võrreldakse erinevate kultuuride kasvatussüsteeme  kasvatuse ajalugu -  ajalooperioodid  sisaldavad ka kasvatuskombeid ja -tavasid, mida on  kasulik teada  7. Kuidas erinevad omavahel kaks peamist kasvatusteaduslike paradigmade  rühma? Loodusteaduslikku  mõtteviisi  esindavad  paradigmad  – lähtekohaks on aistingute  ulatuses olev kindlatele  seadustele  alluv tegelikkus Empirism ,  positivism ,  pragmatism ,  biheiviorism Vaimuteaduslikku lähenemist esindavad paradigmad – lähtekohaks on tegelikkuse  inimesepoolne läbielamine  inimelu  terviklikus kontekstis Fenomenoloogia ,  hermeneutika ,  eksistentsialism ,  kriitilis -emantsipatoorne  paradigma

3

8. Millistest aspektidest on võimalik lapsepõlve kirjeldada? Mis on igas  aspektis   põhiküsimuseks? • kui pedagoogilist  •  ...kui ajaloolist  • ... kui psühholoogilist •  ...kui sotsiaalkultuurilist  - valitsevate  ühiskonnaelu viisid 9. Kuidas erineb ja kuidas sarnaneb lapsepõlve  defitsiitne  mudel tänapäeval omaks  võetud seisukohtadega? Täiskasvanu täisväärtuslik mudel, laps mitte saavutatud kvaliteet. Lapsepõlvemõte on kellekski saamine täiskasvanud on tegelikkuse nägemise autoriteedid lapsi saab kasutusele võtta kui ressurssi kellegi eesmärkide teostamiseks lapsesse suhtutakse kui täiskasvanute projekti laste soovid, vajadused ja tegevused on vähem väärt kui täiskasvanui 10. Millised on lapse kasvukeskkonna tähtsaimad  muutused? Millist peate ise  olulisimaks? Avage see lühidalt ja põhjendage oma väidet .  Lapse väärtus on tõusnud. Pööratakse rohkem tähelepanu lapse heaolule. Mille  tulemusena on lapsepõlv mitmekülgsem ja rikkalikum, võimalusi on rohkem nö  täiskasvanu heaks tehtavat tööd vähem, lahutatud on elu ja  töötegemine  Lapsed saavad kogeda hoopiski rohkem erinevaid kogemusi kui varem. Selle tulemusena on võimalik lapse maailma rikastada. Lasta tal ise teha.  Normide, seoste, reeglite  purunemine  ( varasemalt põhines müütidel, tabudel).  Peamiselt reguleeriti häbitundega lapse käitumist.  perede  haprus

4
11. Milline on väärtuste osa inimelus ja miks on väärtused üks kasvatuse 

põhiküsimusi? • Väärtustest lähtuvad inimeste eesmärgid • Väärtused suunavad inimesi otsuste tegemisel • Väärtused suunavad inimeste  valikuid • Väärtused innustavad tegutsema • Väärtuste abil  loome  pildi soovitud olukordadest • Väärtuste alusel anname hinnanguid • Väärtused on maailmavaate osaks ja korrastavad  maailmavaadet • Väärtused on inimese identiteedi  sisuks Väärtused on kasvatuse põhiküsimusi seepärast, et teenivad inimkonna enese ja tema  poolt õigeks  loetu  jätkuvust. Inimelule orientatsioonilist alust loovad  väited , mille  nimel midagi juhtub ja millele ehitatakse üles maailmavaade 12. Kirjeldage lühidalt väärtuste seost moraali, normide ja eetikaga. •Väärtused - inimelule orientatsioonilist alust loovad väited, mille nimel midagi juhtub  ja millele ehitatakse üles maailmavaade •  Normid – üldkehtivad reeglid, mille alusel praktilises elus toimitakse •  Moraal – väärtuste ja normide kogum, mis võetakse omaks mingi  kultuuriga  seoses ja mis kujutab põhimõtteid praktilise elu jaoks. Moraal on vaatenurk  tõsiasjade väärtuse  hindamiseks.  •  Eetika – moraali puudutavad  arutelud  hea ja halva, õige ja vale suhetest. 

5

13. Milliseid väärtusi võib lugeda universaalseteks ja kuidas on nad  esindatud  Eesti  kasvatustegelikkuses? Inimene kui väärtus Indiviidi vabadus Indiviidi õigus Indiviidi võrdsus 14. Millised võiksid olla väärtuskasvatuse ülesanded? Ennekõike  tutvustada väärtusi. Seejärel suunata õppijal vahet tegema  headel   ja mitte  nii headel väärtustel. Olla eeskujuks heade väärtuste näitamisel.  Luua võimalus  õpilastel praktiseerida? 15. Kuidas on kool väärtuskeskkond? Kool edastab väärtusi läbi  õppekava .  Koolikultuur  mõjutab õpilasi. Ka  õetaja   on  väärtuste  edastaja .  16. Millised on ühiskonnapoolsed ootused  koolile  ja kuidas need koolis toimuvat  mõjutavad? Eesti ühiskond ootab, et koolis  kasvaksid targad, loovad, ettevõtlikud,  ausad , sallivad,  osalustahtelised ja vastutustundlikud noored.( TU teave) 17. Kuidas kujuneb haridusprotsessides inimese  identiteet ? • . HARIDUS  KUI TEEKOND • ... HARIDUS  KUI ENESELEIDMINE • ...HARIDUS KUI ENESELOOMINE • ...HARIDUS KUI ENESEÜLETAMINE • ...HARIDUS KUI VABANEMINE • ...HARIDUS KUI TÄISEALISUS

6

18. Avage kolm kuni viis hariduse määratlust. Milline on nende seos  tänapäevaga ?9.  • Haridus kui inimese loomine harmooniliseks tervikuks - ( humanism ) Haridus tähendab  arengu jooksul sammhaaval omandatud võimet olla oma arengu  subjekt : inimesest 
saab nn  iseenese  teos.  Humanistid   rõhutasid  inimese vaba tahet, valikuvabadust ning  võimet eneseteostuseks hariduse abil.  • Haridus kui inimese võimete ja suutmiste  esiletoomine . - uushumanism, Sarnaselt  renessansi humanismiga pidas uushumanism tähtsaks inimese enesemääramisõigust 
ning võimalust hariduse abil end teostada Haridus kui inimese ja maailma ühenduse  teke, inimese saamine vabaks mõistusega olendiks – ( Humboldt , uushumanism)  • Haridus on protsess, milles toimub oma mina sidumine  maailmaga . Haridus teostub  inimese kogemuse ja n-ö maailma visandamise dialektikas. Sellega ei  seisa  maailm 
enam inimesega  vastamisi  kui tuttav, vaid kui võõras. • Haridus kui riiklik süsteem - Eestis  domineerib  praegu hariduse käsitamine riikliku  süsteemina : haridusteadusega tähistatakse kõike, mis hõlmab haridussüsteemi 
problemaatikat, haridusastmeid, õppimise ja õpetamisega seonduvat, õppekavasid jne. 19. Keda võib lugeda haritud  inimeseks  (kasutades von Hentigi määratlusi). Miks? •  on valmis vastutama iseenda ja maailma eest • - eitab ebainimlikkust nii  eneses  kui enese ümber • - on võimeline olema õnnelik ja tundma rõõmu, sest  deemonid  temas on rahu saanud • - suudab ja tahab asju ning inimesi mõista • - tunneb oma olemasolemise lugu - nii ajaloo muutumisi kui enese  isikulugu • - on tundlik suurtele küsimustele, ei  karda  vaimset pingutust 20. Kuidas avaldavad  modernistliku  kooli tunnusjooned end  tänases  koolis? • MÕISTUSLIK   EESMÄRGIPÄRASUS • UNIFITSEERITUS  VERSUS   UNIKAALSUS • KOOL TEEB TÖÖMAAILMALE TELLIMUSTÖÖD

7
• ÜHEKÜLGNE POSITIIVNE  TEADUSLIKKUS  – SEE VÄLISTAB TUNDED EGA  VÄÄRTUSTA VAIMSUST

• TEHASETOOTMISE PÕHIMÕTE KOOLI ÜLESEHITUSEL • KOOL ORIENTEERUB KESKMISELE  ÕPILASELE 21. Haridus  kaasajal  – millised on selle  sõltuvused  ja millised on siin  vabadused ? 22. Kirjeldage lühidalt, milline on õpilase rolli mõju noore isiksuslikule kasvule? Õppides muutuvad arusaamad, toimub maailmapildi korrastamine ja uute hoiakute,  teguviiside  omastamine .  23. Mis on koolikultuur ja kus võiks näha selle arenguvõimalusi? • VAIMNE ALA – MILLE NIMEL? • TÖÖKORRALDUS  – KES JA KUIDAS? •  JUHTIMINE – MIDA JUHITAKSE? •  NORMID – MIDA HINNATAKSE? •  KOMMUNIKATSIOON – KES KELLEGA SUHTLEB JA KUIDAS? •  TUNDETAUST – MIDA TOHIB TUNDA? Aregnuvõimalused ÜHISTÖÖ JA KOLLEGIAALSUS OTSUSTAMISES •  LÄHTEOLUKORRA  KAARDISTAMINE  – ANALÜÜSIME JA DIAGNOOSIME  OMA KOOLI SEISUNDIT •  KOOLI SISEMINE VÄÄRTUSARENDUS

8
•  TEADUSE TULEMUSTE KASUTAMINE – KUIDAS MÕTESTADA 

TEADUSUURINGUID OMA KOOLI SEISUKOHALT •  ÕPPEKAVA ARENDAMINE – LOOB ÜHISTÖÖ JA MUUTUMISVÕIMALUSI •  ÕPETUSE PEDAGOOGILINE ARENDAMINE – ROHKEM INIMKULTUURIS  ESINDATUD TEGEVUSI KOOLI 24. Millal saab õppimine isiksuslikult tähenduslikuks? Tajutakse uue teadmiste  vajalikkust õppimine ise on väärtuslik Õppija  tajub , et tema juhib õppimist 25. Kirjeldage soodsa õpikeskkonna tunnuseid Salliv   õhkkond ja positiivne õhkkond Õppijate erinevuste  arvestamine õppimise  planeerimine Õppija eneseaustuse tagamine õpetaja entusiasm ja  loovus toetus 9