Kasvatuse võim ja võimetus ( kokkuvõte) (0)

Kasvatusteadustete loengud ja grupitööd

Sissejuhatuskasvatusteadustest olevate loengute kokkuvõtted ja grupitööd.

Kasvatusteadus

Kasvatuse määratlused, kes on inimene.

SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE

SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE

Eksamiküsimused Kasvatusteaduse alused

Eksamiküsimused Kasvatusteaduse alused - mõned on juba vastustega 1.Kuidas määravad inimesega seonduvad põhiküsimused ära kasvatuse sihid ja eesmärgid? 2. Kirjeldage modernistliku kooli tunnusjooni ning nende mõju inimesele. 3. Eneseteadvus ja minasus kognitivistlikus mõtlemiskontekstis (J. Loevinger) 4. Kirjeldage lühidalt kasvatuse erinevaid määratlusi. Mis siit on täna eriti ajakohane? Põhjendage. 5. Millised on kasvatusse jäävalt kuuluvad viis komponenti. Analüüsige üht neist omal valikul põhjalikumalt. 6. Kirjeldage, mis on kasvatustegelikkus. Avage mõni komponent lähemalt, ja põhjendage, miks seda peaks uurima. 7. Avage lühidalt, kuidas on omavahel seotud argiteadvus, pedagoogiline teadvus ja teoreetiline teadvus kui kasvatusteadvuse alavaldkonnad. 8. Millised oleksid kasvatusteaduse ülesanded? Avage need lähemalt. 9. Loetlege kasvatusteaduse alavaldkonnad ja kirjeldage, millega miski tegeleb. 10. Kuidas erinevad omavahel kaks peamist kasvatusteaduslike paradigmade rühma? 11. Millistest aspektidest on võimalik lapsepõlve kirjeldada? Mis on igas aspektis põhiküsimuseks? 12. Kuidas erineb ja kuidas sarnaneb lapsepõlve defitsiitne mudel tänapäeval omaks võetud seisukohtadega? 13. Filosoofia tähendused 14. Inimest määratlev kvaliteet: tung elu mõtestatusele 15. Inimese interpersonaalsus ja Pierre Bourdiau kapitalid jne.

Sissejuhatus kasvatusteadusse

Kooli ajalugu ja tänapäev

Konspekt

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteidTerve mõistusInimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu.UskumusedSelle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel.

Tiiu Kuurme "Kasvatuse võim ja võimetus" refereering

fondi suurus 12, reavahe 1.5 Iga peatüki kohta on toodud välja 2-6 tsitaati või mõtet, mis seda lugedes tekkisid. Keelekasutus hea. Kogu aine hinde (portfoolio eest, millest ka see refereering) sain A, õppejõule meeldis.