Tere lugupeetud kuulajad, Olen Andres Vambola G1C klassist. Minu uurimustöö teemaks sai valitud EMT mobiilifirma uurimine tingituna oma isiklikust huvist EMT vastu. Töö eesmärk oli käsitleda EMT pakutavaid teenuseid, ajalugu, leviala katvust Eestis ja uurida ka koostöö partnereid ning teisi EMTga seotud teemasid. Töö jaguneb neljaks peatükiks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Töö osadeks on EMT innovatsiooni näited, EMT leviala, EMT internet ja Teliasonera. Esimeses peatükis tuuakse välja mobiilifirma tähtsamad hetked ja saavutused läbi aegade, teises peatükis, saab teada EMT leviala katvusest Eestis. Kolmas peatükk kirjutab EMT pakutavatest võimalustest, ja viimane, neljas peatükk, räägib Teliasonerast kui sellest millest EMT üldse alguse sai.
Minu emapoolne suguvõsa Uurimistöö Autor: Gerli Reilson Juhendaja: Tiiu Ojala Teema valik Valisin uurimistöö teemaks oma emapoolse suguvõsa, kuna viimasel suguvõsa kokkutulekul tundus mulle väga huvitav kuidas sai see suguvõsa alguse ja kuidas minu esivanemad elasid. Eesmärk Minu töö eesmärkiks on saada teada oma suguvõsa vanimate inimeste kohta. Peatükid Töö on jaotatud kaheks peatükiks. Esimese peatükis räägin suguvõsa vanimatest inimestest. Teises peatükis tutvustan Neumannide järeltulijaid. Esimene peatükk Neumannide suguvõsa vanim teadaolev inimene on Häärmann. Häärmann sai kaheksa last. Peale oma esimese lapse Jakkapi sündi kolis Häärman Järelpallu(praegune Järelpallo). Sinna ehitas Häärmann neile uue maja, millest on alles ainult üks nurk. Ehitati juurde ka kolm kõrvalhoonet. Viimane kõrvalhoone, mis ehitati oli sõiduhobuste tall
Näidendid Tema kirjutatud näidendeid on lavastatud läbi aastate. Üks esimesi on lavastatud Nukuteatris 1992 ‘’Vanamehed seitsmendalt’’ Üheks hilisemaiks on lavastatud Eesti Draamateatris 2012 ‘’Kevadine Luts’’, lavastajaks Uku Uusberg. Raamat ‘’Rehepapp’’ Ilmus 2000.aastal. 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, nüüdseks veel rohkem. Tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Romaan on jagatud 30 peatükiks. Pealkirjadeks on esimesest kolmekümnenda novembrini. Kasutatud allikad https:// et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Kivir%C3 %A4hk http:// www.teater.ee/teater_eestis/eesti_au toreid/aid-25/ANDRUS-KIVIR%C3%84HK https://et.wikipedia.org/wiki/Rehepap p_(Kivir%C3%A4hk ) AITÄH KUULAMAST!
ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika Kroonika on kirjutatud ladina keeles ja tõenäoliselt ajavahemikus 12241227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile. Henriku kroonika originaaltekst pole säilinud. Paljude praeguses Eesti ja Läti ajaloos oluliseks saanud isikute ja nähtuste kohta on Henriku Liivimaa kroonika ainus allikas. Kroonika struktuur Kroonika on jagatud 30 peatükiks, millest esimesed kaks käsitlevad vastavalt piiskoppide Meinhardi ja Bertholdi aega, järgnevatest käsitleb aga igaüks üht piiskop Alberti ametiaastat. Aastate arvestus käibki kroonikas piiskop Alberti ametissepühitsemise aja järgi, mis oli ilmselt märtsikuus, umbkaudu maarjaaasta alguses.
Islamiusuliste osakaal riikide rahvastikus Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Mosee Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist
arvustajana. Tuntumad teosed ,,Ivan Orava mälestused" ,,Sirli, Siim ja saladused" ,,Sibulad ja sokolaad" ,,Rehepapp" ,,Leiutajateküla Lotte" ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Raamatust ,,Rehepapp" 2008. aastaks oli "Rehepappi" müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb Kiviräha 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Tegelased rehepapp Sander küla tohter, tark, usaldusväärne Räägu Rein mõisavihkaja, ahne, ülbe Liina talumees Reinu tütar, uhke
Ja Lina sünnitab tütre Tessie. Desdemona sai peale lapse sündi aru, et lähedastes sugulussuhetes inimeste lastel võib esineda haigusi. Siis ta muutub ärevaks ja hakkab enda moraalsuses ja seksuaalses suhtes oma vennaga kahtlema. Ta katkestab nende abielu. Mees avab sellepeale baari ja hasartmängutoa. Aeg läks edasi ja Milton ning Tessie kasvasid suureks. Nad abiellusid. Tessie ja Milton omavahel nõud saavad kaks last. Esimene on poeg, keda kutsutakse Üheteistkümnendaks peatükiks seepärast et ta ajas enda perefirma pankrotti. Tema on bioloogiliselt täiesti normaalne laps. Ja siis saavad nad Callie, kes pole päris terve. ,,Nii palju, kui loote hormoonid suudavad mõjutada aju keemiat ja histoloogiat, on mul meesterahva aju. Kuid mind kasvatati üles tüdrukuna." Perekond ei teadnud pikka aega, et tal on selline harvaesinev eripära nagu mõlemasoolisus. Toimub Detroiti mäss ja perekond kolib Middlesexi tänaval asuvasse majja. Pealkiri
Üldjuhul arvatakse ikka väga hästi, ta on väga lugupeetud kirjanik. · Tunnused: Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest, Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest, Juhan Liivi luuleauhind 1991, Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001, Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. Luulekogu tutvustus · "Mandragora" ilmus aastal 2002. · Igal teose lehel oli üks luule. Raamat ise oli jaotatud neljaks n.ö peatükiks: keelatud raamat, teemantneem, laulud väikesele printsile, helin. Mõndadel lehtedel oli illustratioon, milleks oli punakaspruun pilt, sarnane raamatu kaantele. Mulle selle raamatu välimus meeldis, kuna see oli kunstiline ja minimalistlik , samas huvitav ja omapärane. Sobis ka raamatu sisuga. Luulekogu tutvustus · Luulekogu pealkiri pärineb samanimeliselt lillelt, mida on peetud imettegevaks armulilleks. Üsna palju iseloomustab see ka raamatu
· Aastast 1996 Kirjanike Liidu liige. · Tema raamatut "Rehepapp" on tõlgitud ka soome, norra ja ungari keelde. Rehepapp · Romaan 19. sajandi eestlaste raskest elust mõisahärrade valitsemise ajal · Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. · Tegelasteks on peale külarahva ka mütoloogilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. · Teos eestlaste ebausust, ahnusest ning rumalusest. · Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. · Kivirähk on kujutanud tegelasi ja nende elu tihedas seoses muistsete uskumuste ja mütoloogiaga, samal ajal nende eluviisi naeruvääristades. · Pidevalt käiakse naabrite juures või mõisa sahvris toidu ja muude tarbeasjade vargil, et endal hing sees hoida. · Kaugemalt asjade varastamiseks kasutatakse kratte (luudadest ja muudest esemetest valmistatud nukud, kellele on Vanakuradilt hing
union commitment in Latvia: development perspectives of strategic management“ ning Robert J. Allio „Leaders and leadership – many theories, but what advice is reliable?“ Samuti on mõiste määratlemisel kasutatud aine juhtimise alused õppematerjale ja raamatut „Juhtimine“ Aino Siimoni ning Kulno Türgi poolt. Lisaks sellele kasutasime oma töös ka õpikut „Organisatsioon ja juhtimine“, mille on kirjutanud Raoul Üksvärv. Töö on jagatud kaheks peatükiks: esimeseks peatükiks on eestvedamise mõisteanalüüs, teine kirjandusallikate uurimismeetodid. Nendele peatükkidele lisandub sissejuhatus, kokkuvõte ning kasutatud kirjanduse loetelu. 3 1. EESTVEDAMISE MÕISTE ANALÜÜS 1.1. Autorite vaatenurkade sarnasused ja erinevused Mõistet „eestvedamine“ võib defineerida mitmeti olenevalt definitsiooni fookusest. Alljärgnevas tabelis on välja toodud referaadis kasutatud kirjandusest mõiste
käsitlevaid teoseid ja artikleid. Uurimistöö käigus selgus, et Eesti mõisaansamblite ilme kujundamisel oli mõisate kõrvalhoonetel märkimisväärne osa, millest kõneleb kõrvalhoonete arvukuski. Audrus oli 20. sajandi algul üle neljakümne hoone. Tänaseni on endistest Audru mõisa hoonetest suhteliselt hästi säilinud neliteist ehitist, mitmed neist muinsuskaitse all. Töö on liigendatud neljaks peatükiks ja kolmeks alapeatükiks. Audru mõisa ajaloost. Audru mõisa on esmamainitud 1449 a-l aegade jooksul on mõisa kingitud korduvalt erinevatele omanikele. Audru mõis on üks hoonete rikkamaid mõisaansambleid Pärnu ümbruses. Enamik mõisahooneid paikneb piki Audru jõge. Muinsus kaitse all on 14 hoonet. Omapäraseim neist on teenijate maja, mille loode nurka ilmestab kellatornina toiminud nurgatorn. Mõisal on säilinud tänaseni peaaegu kogu majapidamishoonete ansambel
3 Referaadi koostamine 9.01.2014 andmed said ning kogusid. Oleks viisakas tänada oma juhendajat, konsultanti või siis lihtsalt kedagi, kes sind töö tegemisel kaasa aitas. Sissejuhatusesse ei kirjutata töö tulemusi või järeldusi, seda tehakse töö lõpus. Töö põhiosa Töö põhiosa jaotub kolmeks: referatiivseks peatükiks kasutatud kirjanduse põhjal, uurimuseks ja analüüsiks. Töö jaotatakse sobivatesse lõikudesse ning järjekordadesse. Peatükid algavad kõik uuest lehelt kaks rida ülevalt. Uue mõtte rõhutamiseks taandrida ei kasutata, jäetakse hoopis üks tühi rida. Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele ei mahu vähemalt kaks rida teksti, tuleb alapeatükk paigutada uuele lehele. Lisatud fotod peavad olema varustatud teabega: mis/kes on fotol, kes on fotograaf, millal on pildistatud.
A. Kivirähk „Rehepapp“ Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse
ühtse jutu ja nendest saab uurimustöö olemusest ja tulemusest aimu. Vastavalt uurimustöö pikkusele, Sissejuhatus ja kokkuvõte peaksid moodustama kumbki liigikaudu 5% töö sisulise osa mahust. Sellega autor sai hakkama. Kokkuvõtes autor toob uuringu tulemusi ja soovitad kasutada antud uuringu praktiliseks töövahendiks. Sisuline osa on üles ehitatud kahest kujutletavast peatükist teoreetiline osa ja metoodiline osa. Kuigi tegelikkus jaotatakse sisuline osa tavapäraselt kolmeks peatükiks, mis tähendab, et töös jäävad tulemused ja arutelu (ettepanekud ja soovitused) puudu. Esimene osa, mis on teoreetiline, annab analüüsiva ülevaate mobiilsidevõrkude ja -seadmete arengust, nutitelefonide olemus ning turusituatsioon maailmas ja Eestis ja tarbija roll ostuprotsessis. Koostatud tabelite on alla märkitud informatsiooni allikad. Teine osa, mis on metoodiline, räägib uuringu metoodika ja valimi kirjelduse kohta ja
üks ühinemiseelse etapi peamisi eesmärke. Eesti lõppeesmärk oli ühtlustada kõigi asjaomaste valdkondade kõik õigusnormid acquis communautaire'iga (ELi kõikide õigusaktide üldnimetajaga). . 1998. aasta märtsis käivitusid Eesti ja Euroopa Liidu vahelised ühinemisläbirääkimised. Aastail 1998 1999 toimus niinimetatud sõelumine, mis lõppes 1999. aasta sügisel. Acquis communautaire, kõigi Euroopa Liidu õigusnormide kogu, on jagatud 32 peatükiks. Eesti õigusnorme ja haldussüsteemi analüüsiti selle iga peatüki raames hoolikalt. Sõelumise eesmärk oli selgitada, millises ulatuses on Eesti õigusnormid juba viidud vastavusse Euroopa Liidu normidega ja milliseid meetmeid tuleb veel tarvitusele võtta. Eesti integratsioonile maailma majandusega on kaasa aidanud liberaalne majanduspoliitika ja mitmed riiklikul tasemel sõlmitud kokkulepped. Osalemine
kuuleb, et Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Rehepapp kavaldab üle Vanapagana, kelle hundid lõhki kisuvad. Loll sulane Jaan aga tulistab andresepäeval armulaualeivaga kiriku ust ning saab selle tembu läbi üheks päevaks võimu osaliseks. oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult piiranud oli, sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama. Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale. Rehepapp on arukas ja kaval vanamees, kes aitab külaelanikke igasugu haiguste ja hädade korral. Ta on muidu väga tore mees, aga armastuse koha pealt jääb tal minu arvates ikka kõvasti puudu. Tema jaoks ei eksisteeri suurt armumist jms. Kuigi ta ise kahetseb, et ta nõida Miinat nooruses ei kosinud. Ma arvan, et mina oleksin kindlasti
tuvastada ja analüüsida, kas need on koostatud funktsiooni- või struktuuripõhiselt, millised on sarjad, kas on ka allsarju ja allfunktsioone, kas esineb juurdepääsupiiranguid, kes on sarjade eest vastutajad, millised on säilitustähtajad. Selleks valiti internetist saadaval olevad dokumentide loetelud ja asjaajamiskorrad võimalikult erinevate tegevusvaldkondadega organisatsioonidest, et saada võimalikult põhjalik ja laiahaardeline ülevaade. Töö on jaotatud kaheks peatükiks, millest esimese eesmärk on tutvuda asjaajamiskordadega ning teises peatükis käsitletakse dokumentide loetelusid. Mõlemad peatükid on jaotatud omakorda kolmeks alapeatükiks. 1. ASJAAJAMISKORRAD 1.1 Konguta Kooli asjaajamiskord Konguta Kooli asjaajamiskord jõustus 31.08.2011 Konguta Kooli juhataja käskkirjaga. Kõik nõutud punktid ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused" 1. peatüki § 4 alusel on välja toodud, kuid minu hinnangul on need üsna pealiskaudsed
Andrus Kivirähk ´´ Rehepapp `` Sigrid Sitnikov 9.C Autor: Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust ning nüüd töötab ta Eesti Päevalehes. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate üheks menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk ka Kirjanike Liidu liige. Sisututvustus Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. Miljöö on peamiselt Eesti külas umbes 19. sajandil. Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. Tegelasteks on peale külarahva ka müstilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. Sisu Kaarli sulane Jaan oli suurtes valudes, sest ta oli lollist peast seepi söönud, mida rehepapp ravitsema kutsuti.
Kokkuvõte raamatust ,,Rehepapp" Raamat on jagatud 30'ks peatükiks. Neist igaüks tähistab üht päeva novembris. (1.-30. November). Raamat räägib 19. Sajandi Eesti külast, lisana mütoloogilised olendid nagu Kratid, hinged, libahundid ja Vanapagan. Raamat algab 1. Novembril, kui sulane Jaan on käinud mõisa aidas pugimas, ning seepärast söönud ära hea maotäie seepi. Seepeale on kohale kutsutud rehepapp Sander, kes olukorrast aru saab, ning Jaanile mõista annab, et too on rumal seebisööja, ning et kõhuvalu on sellise
Siiitide meelest kehtestab usulist võimu ainuüksi imaam. Muslimite pühaksraamatuks on Koraan, mis kujutab endast Jumala sõna ülima ilmutuse üleskirjutist.Ta on ilmutatud raamatute seas ainulaadne, tähenduselt universaalne ja tema tähtsus on aegumatu. Koraan on väljavõte taevas hoitvalt tahtvlilt, millel on kirjas Jumala sõnad.Öeldakse, et sageda lugemise tulemusena jõuab lugeja Jumalale lähemale. Teksti pähe õppimist peetakse erilise vagaduse märgiks. Koraan on jaotatut 114 peatükiks ehk suuraks. Koraan esitab holistliku usuõpetuse, mis nõuab kõigest ülimuslikkust ega luba mingit jaotust religioosseks ja ilmalikuks. Ta käsitleb erinevaid teemasid ning samuti ka moraaliõpetust. Lisaks Koraanile on islamis veel teine pühade tekstide kogu prohvetlik tava. See kogu on hoopis mahukam kui Koraan ja see on maailma muslimitele eeskujuks nende igapäevase elu korraldamises. Islami usu kirjeldamiseks kasutatakse araabiakeelset sõna iman. Usu aluseks on täielik monoteism,
Tants aurukatla ümber Mats Traat Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Viis tantsu ümber aurukatla Raamat jaguneb viieks tantsuks ehk peatükiks. Raamat räägib talupoegade elust XX sajandi algusest kuni keskpaigani iga tants on omaette periood. Perioodi ühendab üks tegevuskoht Aiaste taluõu. Tegelased kanduvad ühest tantsust teise edasi. Esimene tants Algamas on viljapeksuaeg ning katelt tuuakse Aiastele. Aurukatlal oli väga suur tähendus (katkend raamatust, lk 9) Keset töötegemist saabus tallu kaks kirja üks masinistile pojalt Elmarilt, kes oli sõjas ja
Islam on populaarsuselt teine religioon maailmas, jäädes alla kristlusele. Muslemeid, islami usu järgijaid, on maailmas kokku üle 1,7 miljardit, mis on rohkem kui 20 protsenti maailma populatsioonist. Islam on monoteistlik religioon, mille kohaselt on maailmas Ainujumal Allah, mis tähendab araabia keeles Jumalat. Islam tähendab araabia keeles Jumala tahtele allumist. Islami rajajaks on Muhammad ibn Abd Allah, kes sündis Mekas 570a. pKr. Islami püharaamat on koraan, mis jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks, ning sisaldavad Allahi ilmutusi Muhammadile. Islami usu põhimõte kohaselt peab isik elama tõelises sisemises rahus, ning alluma täielikult Jumala tahtele ja elama Tema seaduste kohaselt. Moslemi elu aluseks on islami viis põhisammast, milleks on usutunnistus, palvus, annetamine, paast ja palverännak. Esimene põhisammas usutunnistus Usutunnistus, mis on viiest põhisambast kõige tähtsam, nimetatakse araabia keeles sahaadaks.
Karl Ernst von Baer ülevaatlik kokkuvõte Karl Ernst von Baer sündis 1792. aastal Rakke lähedal Piibe mõisas. Oma esimesed teadmised sai ta Tallinna koolis. Lapsepõlve veetis ta Rakvere lähedal Lasilas. Ta õppis Tartu ülikoolis, kus omandas ka meditsiinidoktori kraadi. Hiilgavate bioloogiliste uurimuste eest valiti ta Venemaa Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta on embrüoloogia rajaja, kellena on ta läinud kogu maailma teaduse ajalukku. Baer unistas ammu reisist polaaraladele. Just seal, kaugel põhjas, karmi looduse rüpes, lootis ta välja selgitada orgaanilise elu levikuvorme. 1820. aasta maikuus asus Baer koos Tartu ülikooli loodusteadlase Lehmanni, Peterburi rahapaja kunstniku Rederi, zooloogiamuuseumi preparaatori Filippovi ja teenistuja Dronoviga Novaja Zemlja poole teele ning juulikuus atsus Karl Baer Novaja Zemlja pinnale, mida polnud veel ükskiloodusteadlane uur...
Mina valisin oma raamatuks Pick your brains about Italy. Itaalia valisin sellepärast, et sellel suvel õnnestus mul seda maad külastada ning seda raamatut lugesed äkki avastan endale veel midagi põnevat selle maa kohta. Raamat on jaotatud 16-eks peatükiks, nendest kõigist üritan ka siia väikese lühikokkuvõtte teha, et ka Sul, kallis lugeja, oleks aimu selle maa võludest ning üllatustest. Esimene peatükk : Vital Facts and Figures (eluliselt olulised faktid ja figuurid). Teine peatükk : Italian History in a Nutshell(Itaalia ajalugu kokkuvõtvalt). Kui minna tagasi piisavalt kaugele, siis kõikide maade ajalood algavad hõimudest. Itaalia ajalugu algas tegelikult umbes 1000 aastat tagasi. Inimesed tulid
2013 Sissejuhatus Referaat Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" eepose sünni ja kujunemise lugu on valminud uurimustöö ja kirjanduse tunni raames. Töö eesmärgiks oli teada saada eepos ,,Kalevipoeg" sünnilugu. Valisin selle teema, kuna tahtsin saada teada ,,Kalevipoja" sünnist ja kuidas see on kirja pandud ja kes seda üleüldse on kirjutanud? Referaat jaguneb kolmeks peatükiks: 1) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882); 2) Eepose algus; 3) Kalevipoeg rahva pärimuses. Esimene peatükk uurib Kreutswaldi elust ja tema tegemistest. Teine peatükk annab ülevaate eepose sündimisest ja kellele oli seda eepost vaja. Saab teada, kes seda tegid ja millest see koosneb. kolmas peatükk jaotub kaheks alapeatükiks: ,,Kalevipoja haud", mis analüüsib Kalevipoja surmapaigast. ,,Kalevipoja varandus", Kalevipoja varandusest ja kus see peaks paiknema. 1
ASIS&T liikmed esindavad erinevaid valdkondi: infoteadus, arvutiteadus, keeleteadus, haldus, raamatukogundus, ehitus, õigusteadus, meditsiin, keemia ja haridus. 1.1. http://www.asis.org/Chapters/europe/ (Euroopa kontekst) ASIS&T-EC on Euroopa juhtiv organisatsioon, kus on teadlased ja praktikud, kes tegelevad infoteaduse valdkonnaga. ASIS&T-EC on ASIS&T organisatsiooni osa. Organisatsioon loodi 1993. aastal, kui Põhja-Euroopa peatükk muutus üle Euroopa peatükiks. Peatüki eesmärgiks on edendada ideede ja heade praktikate vahetust professionaalide, teadlaste ja koolitajate seas infoteaduse, tehnoloogia ning nendega seotud valdkondades. Üheks ülesandeks on hõlbustada võrgustike ideid ja organisatsiooni ülesehitust Euroopa riikide seas ning ASIS&T liikmete vahel üle maailma. 1.2. http://www.asis.org/Chapters/chapters-student.html (üliõpilastele suunatud alajaotus)
Tehnoloogia juhtimise eriala magistriõpingute protsessist kõikide aspektide lõikes. Kodutöö on koostatud tulevase tudengi/ kandideerija vaatenurgast ning kõrval seisvaid isikuid ja üksuseid ei kajastata (õppejõud, õppetool jms). Kodutöö eesmärgiks on anda ülevaade tulevasele kandideerijale õpingute protsessist, alustades kandideerimisest kuni lõpetamiseni. Töö sisuline pool on üles ehitatud neljaks peatükiks, millest esimene annab üldise ülevaate ning järgnevad peatükid puudutavad vastavaid teemasid, mis vajavad täpsemat kirjeldust nagu kandideerimine, õppimisprotsess ja lõpetamine. Kõik alljärgnevad peatükid algavad BPMN mudeliga ning neile järgneb põhjalikum kirjeldus koos kommentaaridega. Töö koostamiseks on autor kasutanud peamiselt läbi magistriõpingute saadud teadmisi ja tekkinud arusaamasid, mida toetab alljärgnevatelt linkidelt saadud informatsiooniga
“Eluhelbed” Betti Alver 1. Luulekogu tutvustus raamatumüüjana: Betti Alveri luulekogu “Eluhelbed” tuli välja 1971 aastal, mil Alver on 65 aastane, mis võib selgitada ka luulekogu pealkirja. Ma ütleks, et kogu tema luule on nagu habras müsteerium. Luulekogu on jagatud neljaks suuremaks peatükiks “Ja see oligi kõik,” “Väike perekonnalugu,” “Õhukivi” ja “Eluhelbed.” Kogu tema luulekogu on tugevalt seotud loodusega, kõige enam esimene osa. Väikeses perekonnaloos on ta teinud luuletuse emast, isast, külalistest ja tuulelastest. Üleüldiselt on tajutav pigem negatiivsus ja minu arust kõige enam “Õhukivis,” kus on väga palju nukrameelseid epiteete ja seda ka põhjusega, et seal on luuletatud sõjast. “Eluhelbed” arutleb läbi elu
Valisin selle, sest igapäevaselt sotsiaalmeediat külastades või lehti lugedes puutun kokku kuulutuste ja bänneritega, mis on üheks turunduse osaks. Seetõttu otsustasin seda valdkonda lähemalt uurida. Infot kogudes leidsin, et turundust võib jaotada internetiturunduseks ja traditsiooniliseks turunduseks, nagu minuni jõudnud reklaame sotsiaalmeedia ja ajalehe kaudu. Selle alusel pealkirjastasin oma referaadi "Internetiturundus vs traditsiooniline turundus". Töö on jaotatud kolmeks peatükiks: turunduse ajalugu, turunduse mõiste ja interneti turundus vs traditsiooniline turundus. Jaotus on tehtud selle alusel, et esmalt saada baasteadmised turunduse ajaloost, tutvuda turunduse mõistega ja seejärel võrrelda kahte erinevalt turunduse osa. Referaadi materjal on kogutud internetiallikatest. Põhinen Annika Laansoo õppematerjalil, Vikipeedia vabaentsüklopeedial ja Kristjan Raude artiklil. 1. TURUNDUSE AJALUGU Turundusilminguid võib leida juba 19
Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Antsla 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Teema sai valitus sellepärast, et tahtsin rohkem teada saada passiivmajadest. Tänapäeval tehakse järjest rohkem selliseid maju ja inimesed on hakanud rohkem mõtlema ökonoomsuse peale. Materjali leidmiseks kasutasin erinevaid interneti lehekülgi, kuna raamatutest ei leidnud sobivat materjali. Minu töö jaguneb viieks peatükiks. Esimese peatükis tuleb juttu passiivmaja mõistest. Teises peatükis räägin passiivmaja põhielemenditest. Kolmandas peatükis tuleb juttu maja projekteerimisest ja energiatõhusa ehk madalaenergia maja eeliseid. Neljandas peatükis käsitlen hooldusest ja reguleerimisest. Viiendas peatükis räägin, et majade ehitamistega on võimlik aeglustada kliima muutusi. Referaat koosneb veel tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. 3
III põhiseadus: · Hakkas kehtima 1938 · Viidi sisse suure võimuga presidendi ametikoht · Kahekojaline parlament (alamkoda ehk Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, Riiginõukogu 40 valiti osalt kutsekodade poolt, osa ameti poolest, osa määrati presidendi poolt) · Valitsuse eesotsas peaminister IV põhiseadus: · Töötati välja Põhiseaduse Assamblee poolt ja võeti vastu 1992 · Põhiseadus jaguneb 15 peatükiks. Parlamentaarne vabariik · Presidendil esindusfunktsioon Põhiseaduse muutmine: rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse kooseisu poolt, Riigikogu poolt kiireloomulisena. 3. Kollektiivne otsustamine: Valimised kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustada. Nt Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised
materjali käsitletakse ja millise nurga alt materjalile lähenetakse. Samuti seletatakse referaadi eesmärki ja ülesehitust. Sissejuhatuses põhjendatakse ka teema valikut ja tähtsust. Referaadi põhiosa Referaadi põhiosa liigendatakse teemast ja materjalidest lähtuvalt peatükkideks ja alapeatükkideks. Tuleb jälgida, et iga lõik oleks loogiline tervik ja annaks edasi ühte mõtet. Lõigud peavad olema ühendatud sidusalt alapeatükiks või peatükiks. Tuleb jälgita, et ei esineks lühikesi, paarist lõigust koosnevaid peatükke. Seda välditakse, ühendades sellised peatükid eelneva või järgneva peatükiga. Referaadi keeleks on reeglina eesti keel. Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus. Kokkuleppeliselt kasutatakse umbisikulist väljendust, v.a oma seisukohtade avaldamiseks. Ei sobi kasutada emotsionaalset ega kujundlikku stiili. Välditakse kõnekeelt ja võõrsõnadega liialdamist. Kokkuvõte
Süzeeliinid ristusid. ,,Carmen" polnud tüüpiline romantistlik romaan, kuid siiski loetakse teda üheks. Romantistlike tunnuste vahele oli põimitud ka realismile omaseid jooni. Dialoogi kasutati parajal määral. Mitte kuskil ei pingutatud sellega üle. Väga mitmetes kohtades kasutas autor kõrvalepõikeid ajalukku, keeleteadusesse jms, et luua taas neutraalne pind ning sealt edasi taas pinget arendada. Teos jagunes neljaks peatükiks: esimene peatükk, kus kohtusid Jose ja jutustaja; teine peatükk, kuidas mina-tegelane Carmeniga tutvub, kolmas peatükk, kus toimub põhisündmustik ning Jose räägib, kuidas tema Carmenit teab ja mida nad koos tegid ning neljas peatükk, mis on ülevaade mustlaste elust üldiselt. VII. Autori keel ja stiil Autor kasutas palju tsitaate erinevatest teostest ning mitmeid väljendeid ja vanasõnu. Sõnavara oli lihtne, kuid siiski köitev
Võrdlused selles luuletuses puuduvad. ,,Tagavaraväelane" Surm astub lubjaviltides 4 Gulagi Arhipelaagi tagaraväelaseks. Jääkülm on lihtne: nälg, pridurkad ja nuut. Selle sünge luuletusel puuduvad võrdlused aga isiksustatud on surma kui lubjaviltides tagavaraväelast, kes astub. LUULEKOGU VORMISTUS JA KUJUNDUS Antud luulekogus on ainult tavalised luuletused ehk siin pole ei piltluuletusi ega lausemänge. Luulekogu on jagatud kuueks peatükiks milles on erinevaid luuletusi. Luuletused on enamasti vabavärsilised aga Lepikule meeldib vahepeal ka paar riimi enda luuletustesse sobitada nagu sõdalasteks ja tapetavateks, sauna ja pauna, õleväljad ja näljad. Luuletused on erinevate pikkustega. Mõned luuletused on kolm lehekülge pikad ja mõned teised koosnevad ainult neljast värsist. Luuletused jagunevad erineva pikkustega stroofidesse. Lepik ei pane iga uue rea ette suurt tähte vaid ainult siis kui uus lause algab
Ka temale järgnevad olid pärit islami kogukonna, nii poliitilised kui ka usulised juhid. Kalifaadiks nimetatakse suurriiki, mida araabia moslemid rajasid oma vallutussõdade käigus ja selle lõpuks peetakse 1258. aastat, mil vallutati Damaskus. Islami eetika aluseks on Koraan ja Sunna. Igapäevases elus väljendub eetika nähtuses saria. See jaguneb usulised kohustused ja inimeste omavahelisi suhteid. Kõlbelise elu aluseks on Islami pühakiri Koraan Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk Suuraks. Peatükid on järjestatud pikkuse järgi. Kirja on pandud riimproosas sadz nimetusega. Moslemid peavad Koraani araabia proosa pärliks. Koraanis eneses on islami peamised õpetused kuid mitte eriti süstemaatilises järjekorras. Kõige olulisem on see, et Jumalat on üks. Seal on ka seadusi, kus kõneldakse Muhameedile eelnenud prohvetitest. Jumalasse uskumine ja usutunnistamine on üks tähtsamaid kombeid islami maades. Usutunnistamine on viies alussambast kõige olulisem
AÜ, Ajalugu II kursus Retsensioon raamatule ,,Juudid, leedulased ja holokaust" Alfonsas Eidintase kirjutatud ,,Juudid, leedulased ja holokaust" 1 ilmus 2003. aastal Vilniuses välja antuna kirjastuse Versus Aureus poolt. Raamatu kogumaht on 534 lehekülge, mis on jaotatud kolmeks peatükiks ning väiksemateks alajaotusteks. ,,Juudid, leedulased ja holokaust" sisaldab ka 16lehelist pildimaterjali. Holokaust ühes oma võigaste osistega on talletanud end paljude mällu. Ohvrid, nende lähedased neid ühendab mälestus sellest, mis kunagi neid üksteisest lahutas, kas siis igaveseks või aastateks. Seda leedulastegi ajaloos rolli mänginud sündmust on võtnud kajastada Leedu ajaloolane Alfonsas
kuhu olid Major ja Oiva rajanud ohtralt lõkse, et saada kätte rebasid. Selles lõksu jäi ka Siira ja ta sai koheselt surma. Siira kulla andis Oiva Majorile ja nad otsustasid minna oma endisesse ellu tagasi. Kompositsioon, autori keel ja stiil: Teos koosneb eraldi süzeeliinidest, mis omavahel lõpus ristuvad ja ühinevad. Zanriliselt on tegu romaaniga, kuid samas on ka see piisavalt humoorikas ning tõsine. Dialooge on toese piisavalt ja on ka lapi murret. Teos jaguned 30 peatükiks ja on loogilise ülesehitusega. Lõpphinnang teosele kui tervikule: Teost on lihtne lugeda ja tekst on hästi arusaadav.Raamat on kindlasi väärt lugemist, seal kirjeldatakse põhjamaa rasket eluolu, ilusat maastiku ja tänapäeva ühsikonna kaasaegseid probleeme. Kasutatud kirjandus: Arto Paaseilinna ,, Poodud rebaste mets" 1983 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?440 http://et.wikipedia.org/wiki/Arto_Paasilinna
sellest, mida need mõisted tähendavad ning milleks on tekstianalüüs ja tekstihoole vajalikud. Töö põhineb eesti keeleteadlase ja Tartu Ülikooli õppejõu Reet Kasiku kolmel artiklil: „Tekstil on mitu palet“ kogumikust „Tekstid ja taustad. Artikleid tekstianalüüsist“, ilmunud aastal 2002, „Keel tekstidena“ ajakirjast Oma Keel, ilmunud 2001 ja „Tekstianalüüs ja tekstihoole“ ajakirjast Keel ja Kirjandus, ilmunud aastal 2002. Referaat on jaotatud viieks peatükiks. Esimeses peatükis tuleb juttu teksti olemusest, selle ülesannetest ning sellest, kuidas ajakirjandus loob meid ümbritsevat maailma. Teine peatükk kirjeldab keele uurimismeetodeid ning seda, mida keele puhul uuritakse. Kolmandas peatükis seletab töö autor lahti keelehoolde eesmärgid ja ülesanded. Neljas peatükk räägib tekstianalüüsi eesmärkidest ja olemusest, kirjeldatud on ka Halliday funktsionaalset grammatikat (1985) ning tekstianalüüsi seost klassikalise retoorikaga
................................................................8 SISSEJUHATUS Antud referaadi teemaks on ,,Probleemid mesinduses". Käesolev teema on aktuaalne, kuna Eestis on kokku veidi üle 5000 tuhande mesilasperedega majapidamisi, kes peavad tegelema probleemidega, mis võivad ette tulla mesindusega tegeldes. Üldiseks tööeesmärgiks oli anda lühike ülevaade välja valitud probleemidest, mis on võimalikud murekohad mesilaste pidamisel. Käesolev referaat jaguneb kolmeks põhiliseks peatükiks, millest esimeses on väljatoodud mitmed ilmastikuga seotud probleemid, nagu näiteks vajalik temperatuur hea saagi saamiseks. Teises peatükis on räägitud võimalikest mesilashaigustest ning nende sümptomitest ning kolmandas peatükis on kirjeldatud rändel esinevad mureküsimusi. 1. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID Mesilaste saagikusele suurimat mõju avaldavaks teguriks on ilmastik. Esiteks on vaja kindlalt temperatuuri, mis võimaldab mesilastel saagi korjamist. Suurem osa
1) institutsionaalne süsteem pärit Gaiuse teosest ‘’Instituudid’’. Kogu õigus, mida me kasutame, käib kas isikute, asjade või hagide kohta. corpus juris civilis (rooma kodanike õiguse kogu) (kogu - õigus - kodanik) 2. LOENG Õiguse süstematiseerimine nii, et ka tavainimene ilma spetsifiliste teadmisteta mõistaks seda 2) Pandektiline süsteem - eristatakse… - üldosa ehk kõik need osad, mis ülejäänud õiguses korduvad, tõstetakse välja esimeseks peatükiks. Sisaldavad alati isikuid, tähtajad, tehingute tõendamine, tsiviilseadused - eriosa -> alaosad nagu asjaõigus (reaalne õigus), obligatsiooni õigus, perekonnaõigus, pärimisõigus pärimisõigus - pärimine testamendi ja pärimine seaduse järgi Pandectae (entsüklopeedia) e-dicere (väljarääkimine, praetori dokument) ius aedelicum () ius honorarium (tasu, mis ei ole palk; kingitus) Õiguse allikad (jagunevad kaheks):
............................................................ 13 VIIDATUD ALLIKAD................................................................................................ 14 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on jätkusuutlik areng. Antud valdkond on tänapäeval väga aktuaalne, kuna kogu maailm püüdleb selle poole, et tagada inimestele hea elukeskkond ja elukvaliteet, võttes sealjuures arvesse ka tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Antud töö on jaotatud kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis selgitatakse jätkusuutliku arengu üleüldist mõistet. Samuti tuuakse välja viis peamist vaadet, millesse inimesi nende isiklike seisukohtade kattuvuse järgi on võimalik grupeerida. Teine peatükk käsitleb ÜRO jätkusuutlikku arengut. Lähemalt räägitakse ÜRO 1992. aastal koostatud vabatahtlikust arengukavast „Agenda 21“ ning 20 aastat hiljem toimunud Rio+20 konverentsist, mis oli samuti jätkusuutliku arengu teemaline. Lisaks antakse lühike
TARTU ÜLIKOOL ÕPPEVARA ANALÜÜS Tartu 2009 Analüüsi tegemiseks kasutasin ajalooõpikut ,,Keskaeg II. Ajalooõpik 7.klassile" ja sellele koostatud töövihikut ,,Keskaeg II. Töövihik 7.klassile". Õpiku on koostanud Mait Kõiv ja Priit Raudkivi, see on välja antud 2004.aastal kirjastuse Avita poolt. Töövihiku autoriteks on Eda Maripuu ja Ivo Maripuu ning selle on välja andnud samuti kirjastus Avita, seekord 2007.aastal. Analüüsitavaks peatükiks on 32. ,,Renessansss ja uue ellusuhtumise kujumine". Analüüs on kirja pandud põhimõttel,et alguses esitan näite ning siis kommenteerin näite mõtet ja vajadust. Näide 1. (1) Humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskajal Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas (2) Maailmavaadet, mis seab esiplaanile inimese ühes kõigi tema vooruste ja puudustega
· Katk: Rehepapi kavalusega suudeti katk tappa. · Halltõbi: Kimbutas Koera Kaarlit, kuid mees ajas viinaga tõve ära. Silver 9B · Vanapagan: Ta andis krattidele hingesid, kuid peaaegu iga kord suutsid külaelanikud ta üle trumbata. 2. Sündmustik Teos on jagatud kolmekümneks peatükiks. Igale peatükile vastab üks kuupäev ehk esimene peatükk on esimene november, teine peatükk teine november jne. Raamat algab sellega, et sulane Jaan on maas ja valmis surema. Tuppa astub Rehepapp ja saab teada, et piinleja on seepi söönud. Ta annab paar õpetussõna ning riidleb kõvasti, et pole mõtet kõiki mõisas olevaid asju suhu toppida ning läheb minema. Edasi hakkab raamat minema järjest põnevamaks. Räägu Liina ostab Luiselt endale vana parunessi musta surikleidi ja annab
ja põhjavette nitraaditundlikul alal Iseseisev töö 2011 Sissejuhatus Käesoleva töö läbivaks teemaks on põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal. Kuna nitraaditundlikul alal on enamasti viljakad mullad ja intensiivsem põllumajandustootmine, siis tuleks selle kaitsele suuremat tähelepanu pöörata. Töö on jaotatud neljaks peatükiks (keskkonnaprobleemi tehniline kirjeldus, probleemi õiguslike aspektide analüüs, regulatsioon Eestis ning hinnang regulatsiooni kohasusele) ja käsitleb antud teemat õiguslikest aspektidest lähtuvalt. Töö on koostatud tuginedes avalikult ilmunud internetiallikatele ning kasutatud on üheksat erinevat allikat. Eesmärgiks on tutvuda antud probleemi puudutava seadusandlusega ning analüüsida selle kohasust.
Siiski erinevad need keeled piisavalt värvinimetuste moodustamise, kasutuse ning ka kaasaskäivate tähendusvarjundite poolest. Käesolev referaat tugineb kahele artiklile. Esiteks Asta Õimu 1983. aastal ilmunud artikkel "Värvinimetuste moodustamisest ning kasutamisest eesti ja vene keeles" ning teiseks Larissa Degeli 2005. aastal ilmunud artikkel "Värvinimetuste semantikast eestlaste ja venelaste maailmapildis". Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Esimesed kaks sisaldavad värvinimetuste moodustamise ja kasutuse kirjeldust ning kolmas hõlmab endas eesti ja vene keele põhivärvinimetuste tähenduste võrdlusi. 3 1. Värvinimetuste moodustamine Asta Õim kirjutab, et vaadeldes esmapilgul võrdlevalt eesti ja vene keele värvinimetusi, võib tunduda eesti keel värvide väljenduse poolest rikkamana. See on tingitud värvinimetuste
ajavahemikul 610-632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta (Meka või Mediina). Suurade pikkus on väga erinev. Alguses on peatükid pikemad, lõpu poole lühemad. Pikim, teine peatükk, sisaldab 286 värssi (âya). Lühimad, 103., 106. ja 108. ainult 3 värssi. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Islam, judaism ja kristlus
uurida võib olla juba hilja. Minu uurimistöö pealkiri on „Vanaema ja vanaisa lugu“. Valisin sellise teema sellepärast, et ühel hetkel mõistsin ma, et ma ei teagi oma esivanemate kohta suurt midagi. Töö põhieesmärgiks ongi kirja panna vanaema ja vanaisa elukäigud. Lisaks sellele püüan mõista paremini Eesti ajalugu ning meie suguvõsa seoseid sellega. Uurimistöö jaguneb 3 peatükiks. Esimeses peatükis annan ülevaate oma vanaema Helju Rünga noorpõlvest sünnist kuni 1955.aastani. Vanaema elab ning jutt on kirja pandud tema enda mälestuste põhjal. Teises peatükis on kirjas vanaisa elulugu. Kuna vanaisa enam ei ole, on siingi põhiallikaks vanaema mälestused. Kolmandas peatükis käsitlen nende ühist elu Ahjal ja Põlvas. Võib öelda, et kogu suguvõsa aitas uurimistöö tegemisele kaasa, sest kõik, keda küsitlesin, aitasid fakte täpsustada
intelligentsuse teooriatest ja ka sellest, kuidas oleks kõige õigem kasutada intelligentsusteste koolis ning kas see üldse lubatud on. Eesmärk on luua teadmine sellest,millised on praktilise intelligentsuse teooriad, mida üldse mõeldakse praktilise intelligentsuse teooriate all ning kuivõrd olulisi muutusi on toonud praktilise intelligentsuse teooria vaimse intelligentsuse teooriasse. Oluline on teada saada ka IQ testide kasutamise võimalustest koolis. Töö jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses käsitletakse praktilise intelligentsuse teooriaid, võrreldakse neid vaimse intelligentsuse teoritega ning tuuakse välja kaasnenud muutused. Teine petükk räägib aga intelligentsustestidest ja nende rakendamisest koolis. Töö on koostatud ainult kirjalike materjalide alusel. Kasutatud on Edgar Krulli õpikut ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat", lisaks sellele on veel kasutatud Robert J. Sternbergi raamatut ,,Praktiline intelligentsus argielus". Lisaks on veel kasutatud
kohviku näitel. Lisaks on töö eesmärk kajastada töö autori eneseanalüüsi. Töö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgnevad ülesanded: - teostada külastused Lehe kohvikusse - analüüsida teenindussuhtlust ja teeninduskogemust - anda hinnang ettevõtte teeninduskultuurile - koostada autorite eneseanalüüs. Töö koostamisel on tuginetud teenindusfilosoofia ja teeninduse alused aine õppematerjalidele. Töö on jagatud kaheks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldatatakse kahte kohviku külastust ja hinnatakse selle teeninduskultuuri. Teises peatükis on ära toodud autorite eneseanlüüs käitumisest valitud teenindusettevõttes. Külastuse kuupäev Kellaaeg Kirjeldus 11. oktoober 16.45-17.10 lk. 4 13. oktoober 12.45-13.15 lk. 4- 5 15. oktoober 16.45-17.25 18. oktoober 16.50-17.30 20
Tallinn: Centre of Equality Advancement. Payne, M. (1995). Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn. Poolamets, O., Uljas, J., Raun, M., Punab, M. (2000). Mees muutuvas maailmas. Tallinn: Europrint. Russianoff, P. (1983). Why do I think I am nothing without a man? New York: Bantam Books. Uljas, J. (2002). Mehe ettekujutus võrdõiguslikkusest. Tallinn: MR Piller. Kursusetöö peamiste peatükkide tutvustus Plaanitavalt jaguneb kursusetöö kolmeks peatükiks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis antakse teooriatele tuginedes ülevaade perekonna olemusest, selle funktsioonidest ning perekonnaliikmete rollidest. Teine peatükk annab ülevaate hetkeolukorrast Eesti tööturul ja eestlaste töömigratsioonist. Kolmas peatükk tutvustab kavandatava uurimuse metoodikat, andmete kogumise ja analüüsimise viise ning valimi moodustamise põhimõtteid. Metoodika kirjeldus ja põhjendus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
