Jamaica majandusgeograafiline ülevaade. (0)

Jamaica

Üldiseloomustus

Jamaica kuulub Kariibi mere regiooni, ning on suurim saar Kariibi meres. Jamaica piirneb
läänest Haiti saarega ja põhjast Kuubaga. Jamaica rannajoon on 1022km pikk ja 1,5% pindalast on vesi ning ülejäänud maismaa. Riigi suurus on 10991 ruutkilomeetrit ning seal elab 2804332 (2008) inimest keskmiselt tihedusega 245,3 inimest/km².
1. Pilt: Jamaica kaart.
2. Pilt: Jamaica paiknemine .
Jamaicas ametlik rahatäht on Jamaica dollar (JMD). Ametlikuks riigikeeleks on Inglise keel.
Kingston on Jamaica pealinn kus 2001a. seisuga elab 651880 inimest. Suuremad linnad
on veel: Kingston, Portmore, Spanish Town, Mandeville, Ocho Rķos, Port Antonio ja
Montego Bay. Enamus linnasid paiknevad rannikualal.
Jamaica asub troopilises kliimavöötmes ehk kuuma ja niiske õhuga kohas. Atlandi
ookeani orkaanidevööse kuulub ka Jamaica.
Saar on enamasti mägine, kujult pikklik ja sakilise rannajoonega. Jamaica kõrgeim koht
on Blue Mountain Peak (2256 m).
Saar – Avastatud Christopher Columbuse poolt 1494 . Kujunes välja Hispaanlaste poolt
16. sajandil. Pärismaalased Taino indiaanlased kes asusid Jamaical sajandeid hävitati ning asendati Aarika orjadega. Inglased omastasid saare 1655 ja asustasid sinna suhkru, kakaoo ja Kohvi istandused. Orjandus Lõpeatati 1834 ja veerand miljonit orja vabastati kellest paljud hakkasid väikseid farme pidama . Jamaica lõpuks vabastati Inglise võimu alt 1958 ning kuulutati iseseisvaks. 1958 liitus Jamaica teiste britti kolooniatega millest kujunes välja Lääne Indid . Jamaika sai täieliku iseseisvuse aastal 1962. Langev majanduslik olukonrd viis seitsmekümmnendatel kuritegevuse kasvuni ning tekkisid kuritegelikud organisatsioonid mis tegelesid narko veoga ja rahapesuga. Kuritegevust, narkovedu ja teisi probleeme esineb Jamaical siiamaani, kuid enamus Jamaica piirkondadest on ohutud ning heas majanduslikus seisus.

Rahvastik

Arengutase

Jamaica inimarenguindeks (IAI) on 0,766. Üks koht kõrgemal IAI nimekirjas asub Tonga . Maailmas on ta seega 100. kohal (2009a. seisuga). Jamaica on seega keskmise arengutasemega riik.Jamaica kuulub Ladina-Ameerika ja Kariibi mere regiooni. Nagu jooniselt on näha, on Jamaica IAI arenenud suhteliselt samas tempos kui Ladina-Ameerika ja
Kariibimere regiooni IAI, kuid jääb ikkagi sellele alla.
2. Pilt: Jamaica IAI (HDI)
Tabel. 1. Regioonide inimarenguindeksi muutused 1980-2005
Regioon
IAI väärtused ja selle muutumine
Kõrgelt arenenud riigid ( OECD )
1980 oli see 0,85 kuid aastaks 2005 oli see tõusnud 0,93 -le
Ida- Aasia
1980 oli see 0,75 kuid aastaks 2005 oli see tõusnud 0,78 -le
Must-Aafrika
1995 oli see 0,45 kuid aastaks 2005 oli see tõusnud 0,51 -le
Jamaica
2000 oli see 0,76 kuid aastaks 2005 oli see tõusnud 0,761 –le
Tabel 2. IAI (HDI) osakomponendid
Riik
IAI indeks
Koht maailma riikide hulgas
Keskmine oodatav eluiga
Täiskasvanute (üle 15.a) kirjaoskus
SKT inimese kohta (GDP
per capita PPP $)
Norra
0,971
1
80,5
100%
53 433 $
Eesti
0,883
40
72,9
99,8%
2061 $
Sierra Leone
0,365
180
47,3
35,1%
679 $
Türgi
0,806
79
79,7
87,4%
12955 $
Jamaica
0.766
100
71.7
87,9%
6079 $

Interneti kasutamise võimalus:

Kuigi meile, Eestlastele tundub interneti kasutamise võimalus täiesti tavaline, ning tänaseks võib öelda, et igasse Eesti majja on võimalik saada interneti ühendus, siis igalpool maailmas see kahjuks veel nii tavaline pole. Jamaicas näiteks on ainult 28% inimestest võimalik internetti kasutada.

Täiskasvanute kirjaoskamatus:

See, et inimesed veel igalpool kirjutada ei oska tundub tänapäeva maailmas nii ebareaalne , kuid ilmselgelt ei ole igas riigis kooliharidus nii kättesaadav. Jamaicas on 12,5% kirjaoskamatuid täiskasvanuid. Norras 0,1% ja Nigeerias üle 30%.

Suremus AIDSI:

Rahvastiku tihedus ja paiknemine:

Jamaicas on suhteliselt tihe asustus. Rahvasiku tihedus ruutkilomeetri kohta on
245,3 inimest ruutkilomeetri kohta.
3. Pilt: Rahvastiku paiknemise kaart.
Rahvastik paikneb tihedamalt põhjas kuna seal asub Jamaica pealinn. Ülejäänud maal
paiknevad inimesed ühtlasel hõredamini. Jamaica sündimuse näitaja: 20,04 sündi/1000
inimese kohta (2008). Jamaica suremuse näitaja: 6.37 surma/1000 inimese kohta (2008).
Jamaika loomulik iive on 14030 ja rändesaldo on -5.88 migranti/1000 inimese kohta.
Jamaicas sureb 15,57 imikut 1000 inimese kohta. Keskmiselt on lapsi naise kohta 2,3.

Rahvastikupüramiid:

Jamaica elanikkond jaguneb protsentuaalselt järgmiselt: Vanusegrupp 0-14 moodustab
32% kogu riigi elanikest. Nendest 458715 poisid ja 440928 on tüdrukud.
Vanusegrupis 15-64 on 60,6% riigi elanikest. Kellest 837241 mehed ja 861906 naised.
65 ja vanemad moodustavad kõigest 7,4% elanikest, 93415 mehed ja 114971 naised. Statistikast tuleb välja, et kahjuks/õnneks on igas vanusegrupis ülekaalus naised.

Linnastumine :

Jamaicas elab 53% elanikkonnast linnades. Suur enamus Jamaica elanikkonnast elab Jamaica pealinnas, Kingstonis. Jamaicas on kah ilmselt linnastumine käimas, sest Kingstoni rahvaarv on kasvanud 1991. aastast 500 tuhande pealt 700 tuhandele. Kingstoni linn rajati 22. juulil 1692. aastal. Sinna linna asusid elama inimesed kes kaotasid oma kodud Port Royalis toimunud maavärinas. Kingston on Agraarajastu linn.
Tööjõu poole pealt seda, et Jamaical on 1 261 000 tööealist inimest, seal on 10,10% töötuid, ehk mingi 200 000 inimest on töötud. Sellest ilmselt on ka tingitud Jamaical suurenev kuritegevus.

Infrastruktuur

Transport:

Transpordi süsteem Jamaical on suht tavaline, maanteed , raudteed ja lennuliiklus. Põhiliseks on ikkagi maanteed.

Teedevõrk:

Jamaica teedevõrk koosneb üle 21000 kilomeetrist teedest millest 15000 kilomeetrit on sillutatud teid. Jamaica valitsus on alates 1990ndate aastate lõpust ning koostöös erainvestorite alustanud infrastruktuuri arendamise projekte, ning üks nendest hõlmab ka seda, et Jamaica saaks kiirteed.Selle projekti raames on alles ehitatud 33 kilomeetrit kiirteed.

Raudteed:

Raudeed kahjuks ei leia enam niipalju kasutust nagu nad vanasti leidsid . Nüüdseks on olemasolevast 272 kilomeetrist raudteest alles jäänud ainult 57 kilomeetrit raudteed.

Lennuliiklus:

Jamaical on 2 lennujaama. Oma korraliku tehnika ja korralikude lennuradadega on Jamaical isegi võimalik maanduda suuremate lennukitega. 1 Jamaica lennujaamadest asub Kingstonis, ning teine nendest asub Montego Bayl. Mõlemand nendest jaamadest on koduks Jamaica oma lennufirmale Air Jamaica.

Energiamajandus

Jamaica sõltub nafta impordist, et rahuldada oma rahvuse energia vajadust. Paljud
organisatsioonid on otsinud Jamaicalt naftat kuid kasutamiseks vajalikku kogust pole
leitud. Enamik import kütusest imporditakse Mehhikost ja venetsueelast.
Jamaica elektrienergia toodetakse diisel-generaatoritega Old Harbouris. Teised
väiksemad elektrijaamad toetavad saare elektrisüsteemi: Jaht Laht Elektrijaam , Bogue
Elektrijaam , Rockfort Elektrijaam ja väiksed hüdroelektrijaamad järgmistes
asukohtades:Valge Jõgi, Rio Bueno , Morant Jõgi, Must Jõgi (Maggotty) ja Roaring Jõgi.
Tuule farmid on asutatud Wigtonisse ja Manchesteri.
Jamaica impordib umbkaudu 80000 barrelit nafta energia tooteid aastas, kaasaarvatud
asfalt ja määrde õlid. 20% imporditud kütustest kasutatakse maantee transpordiks , üle
jäänud osa kasutatakse elektri tootmises, lennunduses ja tööstuses.
Jamaica toodab suures koguses vett sisaldavat etanooli (5% vee sisaldus), enamus selles
tarvitatakse joogiks aga ei kasutata kütusena. On olemas ka vahendid et toota puhast
etanooli (0% vee sisaldus) kuid see on praegustes oludes ebakasulik(mitte vajalik) ja
tehnoloogiat ei kasutata
Tabel 3. Alternatiivenergia allikad.
Alternatiivenergia liik.
Kasutamist soodustavad tegurid.
Kasutamist takistavad tegurid.
Tuuleenergia
Saarel on tuult potentsiaalselt rohkem kui maismaal.
Kallis tehnoloogia .
Päikeseenergia
Suhteliselt palju päikeselist aega.
Kallis tehnoloogia.
Hüdroenergia
On maad kuhu hüdroelektrijaamu rajada.
Takistavad laeva liiklust ning kalade ujumist.
Geotermaalenergia
Pole
Pole sellise energia kätte saadavust.

Energia toodang:

Joonis 1. Jamaica energiatootmise ülevaade.
Joonis 2. Maailma energiatoodang.
Isegi maailmas toodetakse enamus energiast soojuselektrijaamades. Alternatiivseid
allikaid kasutatakse siiski vähe, kuna nende tehnoloogiad on kallid. Suhteliselt suure
hulga energiat toodavad ka hüdro- ja tuumaenergia jaamad.

HEA TEADA:

- Jamaical Toodetakse 7,3 miljardit kWh elektrienergiat aastas. Ning selle järgi on nad tootmises maailmas 100. kohal. Esimesel kohal on uhkelt USA kus toodetakse 4,11 trillionit kWh aastas.
- Jamaica toodetud energiast kasutavad jamaica elanikud ära 6,3 miljardit kWh elektrienergiat aastas. Ja see teeb ühe inimese kohta 2,2 tuhat kWh elektrienergiat aastas.
- Jamaica kasutab energiat üpris normaalselt arvestades seda, et Eesti on 93. tarbimiselt ja Jamaica 101. + Mainiksin ära, et Jamaica elektri kogutoodang on enamvähem samapalju kui Eesti kasutab kokku.
- Energiatoodant inimese kohta ei tohiks eriti arengutaset määrata. Kuigi jah. Põhjamaades on ta suurem ja lõunamaades väiksem.
- Jamaica poolt tekitatud süsinikdioksiidi emissioonide hulk on 12,25 mio.tonni.
Jamaica on Venema jaa Ameerika kõrval puhas poiss. Venemaa ja Ameerika mõlemad tekitavad jõhkralt palju CO2-e Venemaa 1 000+ ja ameerika 5000+.
- Jamaica impordib 9 153 126 l naftat päevas.

Import Ja Eksport

Tabel 1. Olulised Näitajad.
Koguväärtus tuh $
Inimese kohta $
Eksport
1 988 808
703
Import
5 041 379
1783
Kaubandusbilanss
(ekspordi-impordi vahe)
-3 052 571
- 1080
Kaubandusbilanss = eksport – import. Sellest annab järeldada seda, et negatiivne kaubandusbilanss on see kui ostetakse välismaalt rohkem kui välismaale müüakse. Positiivne aga vastupidi, müüakse rohkem kui ostetakse. Riigi majandust mõjutab see sellessuhtes, et negatiivne ei ole nii hea. Jamaical on kaubandusbilanss alati suht negatiivne olnud.
Tabel 2. Ekspordi struktuur ja muutused.
Peamised eksporttooted
Muutused vastava toote ekspordis 1999-2003
%-des algaasta suhtes
Vastava toote osatähtsus maailma-kaubanduses %
Peamised turud
MitteOrgaanilised: Metaalid/Kemikaalid
Langenud 3 %
1,27%
Kanada (27%) , Hiina(20%)
Mineraal kütused
Kasvanud 11 %
1.09%
Kanada(27%), Hiina(20%)
Kaevandused
Landenud 3 %
0,01%
USA(100%)
Raud Ja Teras
Kasvanud 4 %
0,02%
Hiina(87%), Taipei (6%)
Suhkur
Sama 4 %
0,3%
Inglismaa(94%), USA (5%)
Järeldus: Riigis on ilmselgelt olemas maavarad ja muu selline kraam. Vimaste aaastate jooksul on kasvanud ainult mineraalsete kütuste ning Raua ja Terase väljamüük. Põhiline turg on Kanadas, Hiinas, USA-s ning Inglismaal.
Tabel 3. Inpordi Struktuur ja muutused.
Peamised import tooted
Muutused vastava toote impordis 1999-2003 %-des algaasta suhtes
Peamised riigid, kust imporditakse
Mineraalsed Kütused
Kasvanud 7 %
Venezuela(42%), Trinidaadid(36%)
Tuuma reaktorid
Langenud 1 %
Usa(62%), Inglismaa(4%)
Elektroonika
Langenud 4 %
Usa(69%), Rootsi(9%)
Plastmass
Sama
Usa(89%), Hiina(12%)
Sõidukid
Langenud 2 %
Jaapan(59%), Usa(16%)
Järeldus: Huvitav Jamaica puhul on see, et ta ekspordid ja impordib Mineraalseid kütuseid kõige rohkem. Mineraalsete kütuste inport on kah kasvanud. Tuumareaktoreid, Elektroonikat, plastmassi ning sõidukeid imporditakse ikka sama palju. Muutused nendes neljas asjas on ainult langus või minimaalne kasv.
Eksport
Import
Hinnad muutuvad tahes või tahtmata. Jamaicat võib mõjutada näiteks mineraal kütuste hindade kõikumine, sest see on nende põhiline Import, eksport ala. Näiteks: Ostavad kütust kokku ning hinnad järsult tõusevad. See on ju Jamaicale hea. Odavalt saadud kütus kallilt maha müüa. Aga jah, eks see ikka mõjutab majandust, ühel või teisel moel.
Teiseks probleemiks on veel see, et kui on liigapalju väliskaubandust siis ei pruugi inimestele töökohti riigis sees olla. Ning siinkohal mainiks veelkord ära, et riigis on 10,10% töötuid.

Põllumajandus

Jamaica põllumajandus moodustab umbes 6% SKTst , mis on vähem kui enamikes
arengumaades. Põllumajandus (koos metsanduse ja kalandusega) on suuruselt kolmas
välisvaluuta teenija ja suuruselt teine tööandja. Katsed korvata tõsiseid hinna-ja
tootmistoetuste probleeme traditsiooniliste põllumajandustoodete eksporti, soodustades
tootmist talvel köögiviljadel, puuviljadel, ja lilledel on olnud piiratud edu. Köögiviljade
ja melonite toodang 1999. aastal oli 184000 tonni; peamiste sortide hulka kuulusid
kõrvitsaseemned, porgandid, kapsas , tomat ja kurk . Teiste põllumajanduskultuuride
(juhtivad sordid )toodang aastal 1999 oli järgmine: kaunvilju (punane herneste,
maapähkel, gungo herned) - 5000 tonni; maitseaineid (talisibul, kuum paprika, sibul ) -
7000 tonni; puuvilju (papiaa, ananass, arbuus ) - 1416000 tonni; teravilju (mais, riis ) -
2000 tonni, ja juurvilju ja mugulaid ( jamss , kartul , jahubanaanid) - 307000 tonni.
Suhkrut, juhtivat ekspordi põllukultuuri, toodetakse peamiselt istandikes ,mis on
paigutatud ümber kaasaegse suhkruvabrikute. Toorsuhkur tootmine, aastal 2000, oli
hinnanguliselt 175000 tonni langenud 290000 tonnilt aastal 1978. Suhkur on Jamaica
suurim põllumajandustoodete ekspordiartikkel, teenides $ 66 miljonit aastal 2001. Suhkur
kasutatakse ka Melassi (79653 tonni aastal 2002) ja rummi (24,2 miljonit liitrit aastal
2002) tootmiseks. Banaani tootmine, 1999 aastal, oli 130000 tonni. Teised peamised
põllukultuuride ekspordiartiklid aastal 1999 olid kakaod ja kohvi. „Blue Mountain“ kohv,
mida peamiselt eksporditakse Jaapanisse , toob igal aastal Jamaicale sisse $ 12 miljonit.
Jamaica ekspordib samuti kookospähkleid, tsitrusvilju, ingverit, tubakat, jamssi,
papaiasid, pipart , ja lõike lilli. Jamaica eksportis 227,7 miljoni ja importis 402,7 miljoni
dollari väärtuses põllumajandustooteid aastal 2001.
Jamaica toidu vajadused on täidetud ainult osaliselt kodumaistest toodetest ja toiduained
on suur impordiartikkel. Peamised toidu põllukultuurid, mida kasvatatakse peamiselt
väikestes taludes , on maguskartul jamss, riis, kartul, maniokk, tomatid , ja oad.
Jamaica on suur marihuaana tootja, aga see jääb endiselt ebaseaduslikuks. Jamaica valitsus osaleb USA rahastatud kampaanias, marihuaana kauplemise likvideerimiseks. Jamaica riigis on vist vahepeal arutadud ka seda, et kanep legaliseerida, kuid siiamaani ei ole seda veel tehtud.
Pilt: Kanepi leht.

Kalandus ja metsandus

Looduslikud metsad, maa millel kasvas vähemalt 21% ulatuses metsa, moodustas 24
protsenti kogu maaalast. Valitsuse metsa reservid olid suured.
Kui 1980-ndate aastate lõpus, kuid omavarustatust oli veel kaugel. Pikaajalise arengu peamiselt hardwoods, mänd ja teiste liikide oli kavas toetada mööbli-, käsitöö- ja ehitamise konkurentsivõimet. Väikesed saeveskid olid olemas kui ei olnud kunagi piisavalt varusid.
Hiliste 1980-ndate aastate lõpuks oli vaid 185000 hektarit (457000 aakri ) alles jäänud
Jamaica algsest metsast (1000000 hektarist ehk 2500000 aakrist). Ümarpuidu toodang
suurenes 55000 cu m (1,9 miljonit cu jalga) 1981 220000 cu m (7,8 miljonit cu jalga)
aastal 1988 ja 881000 cu m (31,1 miljonit cu jalga) 2000. Umbes 68%
metsamaterjaliturul lõigatud puidust kasutati kütusena . The Forestry osakond alustas
uuendamise programmi aastal 1963, mis pidi kestma 30 aastat; eesmärgiks oli istutada
istikuid 1200 hektarile aastas. 1990ndatel taasmetsastati keskmiselt 5000 hektarit aastas.
Kala tarbitakse Jamaical suurtes kogustes üle omamaise toodangu hulka. Kuivatatud
soolakala imporditi ajalooliselt Kanadast ja vahetus kaubaks oli Jamaica rumm. Saar
impordib rohkem kui 50000 kilo krevette, Turska, sardiini ja heeringat. Kalade tootmine vähenes märkimisväärselt 18500 tonnilt, 6000 tonnini aastal 1984 seetõttu, et varustus oli kallis, kuid tootmine kasvas taas aastal 1985, jõudes 9550 tonnini. Alates 1983. kuni 1985. aastani, püügiala kasvas 55 protsenti, et suurendada mageveelt püütud toodangut kohalikule turule ja viia toodangut eksporditurule. Parem turustamise, mis nõuaks lüliti soodustusmäärade tarbijate maitse alates soolase vee kalad mageveekalad jäid takistuseks edu siseveeliikluse kalakasvatus.

Kultuur

Jamaica sümbolid:

Lipp : Värvide tähendused on järgmised: must – raskused, millega jamaikalased on silmitsiseisnud ning mille on nad võitnud; roheline – põllumajandus ressursside rikkus; kuldne – päikesevalgus saare kohal ja tulevikulootused.
Vapp : Jamaica sai vapi aastal 1661, mil selle disainis Canterbury peapiiskop William Sandcroft. 1957 muudeti seda veidi, kuid üldkuju on jäänud samaks. Vapil on kujutatud Aravaki indiaanlasi . Kirjas on ka jamaikalaste moto.
Rahvuspuu: Kassinaeriliste (Malvaceae) sugukonda kuuluv Hibiscus elatus (inglise keeles blue mahoe). Levinud lisaks Jamaicale ka Kuubal , kuid seda kasvatatakse ka mujal Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Puu kasvab kuni 20 meetri kõrguseks, õied on kollased , orazhid või punased. Puitu kasutatakse mööblitööstuses pisidetailide tootmisel.
Rahvusvili: Ackee (Blighia sapida) ( sugukond Sapindaceae). Tegemist on igihalja umbes 9 meetri kõrguseks kasvava puuga , mille legendi järgi tõi Jamaicale kapten William Blingh (siit ka taime nimi) aastal 1793 Lääne-Aafrikast. Praegu kultiveeritakse seda taime üsna laialdaselt troopikas ja subtroopikas üle kogu maakera. Kaks korda aastas valmivad punased viljad , mis küpsetena avanevad , paljastades kolm suurt musta seemet , mis on kaetud valge pehme viljalihaga. Söödavaks osaks ongi see viljaliha , mida võib tarbida alles siis, kui vili on avanenud, kuna ülejäänud osa viljast on mürgine. Ackee soolatursaga on Jamaica rahvustoiduks.
Rahvuslind: Koolibri Trochilus polytmus (inglise keeles streamer- tailed hummingbird), keda kohalikud kutsuvad nimega doctor bird. See lind elab üksnes Jamaical. Isalinnul on sabas kaks pikka “vimplit”.
Rahvuslill: Lingnum Vitae ( Guiacum officinale). Väike helesiniste õite ja oranzhikate viladega puu, mis on levinud troopilises Ameerikas ja Kariibi mere saartel. Kasutatakse nii taime puitu, vaiku , koort, vilju , lehti kui ka õisi.
Religioon : Jamaikalased on väga religioosne rahvas. Religioonist on läbi imbunud nii akadeemilised debatid, äri, tseremooniad kui ka poliitika. Ligikaudu 80% elanikest tituleerib end kristlasteks. Paljudest ristiusu variatsioonidest levinumateks on anglikaanid (43% elanikest), baptistid, metodistid ja rooma katoliiklased (5%). Rooma katolism saabus Jamaicale hispaanlastega, anglikanism inglastega. Baptismi kiire levik toimus eelkõige selle eitava hoiaku tõttu orjapidamisse. Saarel eksisteerivad islami, judaismi ja hinduismi kogukonnad . Juudid saabusid saarele juba 16. sajandil, põgenedes Hispaania inkvisitsiooni eest. Jamaica usunditest pakuvad huvi kultused, milles on ristiusk segunenud Lääne-Aafrikast pärineva animismiga. Sellised kultused on populaarsed vaesema klassi hulgas, kuid haritud jamaikalased vaatavad neile enamasti ülalt alla. Kõige levinuim nendest kultustest on pocomania. Selle usundi järgijad peavad riitusi, kus palvetatakse, tantsitakse, taotakse trumme. Sageli minnakse transsi, kas siis rummi ja ganja abil või ilma. Mõnikord saadakse kontakt teispoolsusega ning saadakse endale kaitsevaim.
Kumina on levinud eelkõige St Thomase maakonnas. Tegemist on tugevaid Aafrika mõjutusi omava usundiga. Keskendutakse surnud inimeste rändavate hingede lepitamisele. Mõnikord ohverdatakse neile kitsi. Riitustel mängitakse trumme ja kõneldakse bantu keeles. Kumina'le iseloomulikus trummimängust kujunes välja rastafari trummimäng. Rastasid arvatakse olevat umbes 100 000. Mõned rastad ei kanna dreadlocke ( rastapatse) ja mõned ei suitseta kanepit. Guinessi rekorditeraamatu andmeil on Jamical kõige suurem arv kirikuid ruutkilomeetri kohta maailmas - 10 kirikut ruutmiili kohta. Pühapäeva hommikuti on kirikud tulvil inimestest, kes on pannud selga parimad riided ning veedavad päeva puhates ning palvetades.
Rasta .
Muusika : Reggae , reggae ja veel kord reggae? Jah, reggae on Jamaica südametuksed. Reggae alaliigid on alati olnud jamaikalaste igapäevast elukogemuste oraatoriks. Aga ei tohi unustada ka teisi, rahvuslikke muusika vorme.
Levinud on töölaulud, mille juured peituvad möödunud orjapõlves. Sageli on üks töötajatest eeslaulja , kelle värssi kordab kogu ülejäänud grupp.
Palju võib näha ringmänge mängivaid lapsi, kes saadavad mängu oma laulude ja käteplaksutamisega. Väga oluline on religioosne muusika. Euroopa ja Aasia religioossete gruppide segunemisel on tekkinud sellised religioossed liikumised nagu rastafari, pocomania ja kumina. Need kõik on väga muusikalembelised usundid. Rastade muusikas on olulisel kohal trummid ning palvelaul, pocomania ja kumina puhul kasutatakse lisaks trummidele ka tamburiine ja shaker'eid. Trummid on Jamaica folkmuusikas erakordselt olulised. Trummid on Aafrika süda. Valge mees võis küll püüa kontrollida kogu rassi, kuid ta ei saa peatada Aafrika südamelööke. Traditsioonilisteks tantsumuusika liikideks on mento, kvadrill, jonkonnu, dinki mini ja bruckins ja neid tantse tantsitakse sageli kõikvõimalike pühade ajal. Muusika ja tantsuga võrdväärselt tähtsad on siin ka värvikad kostüümid
Jamaika ilmselt kõige tuntuimaks Reggae lauljaks on Bob Marley.6. veebruaril 1945 Jamaica põhjaosas Rhoden Hallis poiss, kellel pandi nimeks Robert Nesta Marley. Kuigi isa sai oma perekonda rahaliselt toetada, oli ta hõivatud teenistusega ning nägi oma poega harva
   1950-ndate lõpus rändas Bob koos emaga Kingstoni. Sellel ajal oli Kingston maal elavate inimeste jaoks unistuste linn ja võimaluste maa. Kuid tegelikkuses polnud Kingstonil sugugi tööd pakkuda sellele inimestehulgale, kes pidevalt linna voolas. Tema sõpradeks oli teised tänavanoored. Eriti hästi sai ta läbi Neville O'Riley Livingstoniga (aka Bunny), kellega koos kuulasid nad vaimustunult Ameerika raadiojaamadest selliseid artiste nagu Ray Charles, Fats Domingo ja Curtis Mayfield. Kui Bob lõpetas kooli, oli tal vaid üks huvi - muusika. Kuigi ta asus tööle ühes poes, veetis ta palju aega Bunnyga, harjutades laulmist . 1962 kuulis Bobi laulmist Leslie Kong , kes kutsus poisi stuudiosse ja nii ilmuski Beverley labeli all esimene Bobi skalugu "Judge Not". Bob Marley oli edukas artist ning ta esines kah mitmetel kordadel Jamaica riigipeadele. Eriti meeldejääv kontsert oli see mille andis Bob Marley peaminister Michael Manley ja opositsiooni liidri Edward Seaga ees kontserdi, mis on läinud ajalukku nime all One Love Peace Concert .

Turism:

Jamaica rahvusvahelised lennujaamad: Kingston - Norman Manley; Montego Bay - Donald Sangster.
Toll : Üle 18-aastased isikud võivad maksuvabalt riiki sisse tuua: kuni 25 sigarit, 200 sigaretti, 1 pint alkoholi (v.a. rumm), 1 unts tubakat, 1 kvart veini. Keelatud on riiki sisse tuua lilli, taimi, mett , puuvilju, liha ja köögivilju ning tulirelvi.
Riiki saabumisel võib immigratsiooniamet tunda huvi teie peatuskoha vastu. Vähemalt esimeseks ööks peaks mingi aadress olema.
Riigist lahkumisel peab iga 12-aastane või vanem isik tasuma 500 Jamaica dollari suuruse maksu.
Öömaja valimisel on peamiseks probleemiks suhteliselt kõrged hinnad. Tunduvalt odavam on ööbida hostelites, kus hinnad algavad umbes 250 kroonist ja selle eest saab küll vaid voodi
Jõulud Jamaical - Tähistatakse üldjoontes sarnaselt teistele maadele, kuid on mõned iseärasused. Religioosne tähistamine - inimesed viibivad palju kirikus, palvetavad või osalevad spetsiaalüritustel. Usuelule pannakse tunduvalt rohkem rõhku kui näiteks USA-s. Jonkanoo -pidustused - traditsioon ulatub tagasi orjaaega. Kostümeeritud paraad tänavatel, vaatajatelt võetakse vastu kingitusi. Boxing Day - 26. detsember. Tähistamine pärineb inglatelt. Rahulik päev, viimane päev koos perekonnaga. See on ka riigipüha.
Jootraha. Kõik jamaikalased on meeledi nõus teilt alati raha vastu võtma. Tasu oodatakse sageli ka igasuguse informatsiooni eest. Restoranides antakse jootrahaks 10-15% arvest, kui seda pole juba arvele lisatud.
Blue Montaini tippu ronimisel peaks kasutama giidi abi. Vastasel juhul on oht ära eksida
Joogivesi on hästi puhastatud ja ohutu juua kõikjal Jamaical.
Einestamine Jamaical.
Jamaica kuulsaim toiduvalmistamismeetod on " jerk ". See tähendab kana, sealiha või kala valmistamist koos mitmesuguste vürtsidega. Selline toit võib olla harjumatult piprane. Kuna saarel elab väga erinevaid etnilisi gruppe, on ka toitumiskultuur kirev . Ackee ja soolakala. Eelistatult soolatursk. Kuna kala on väga soolane , leotatakse seda enne söömist vähemalt öö otsa. Toitu tohib valmistada vaid küpsetest ackee viljadest, muidu säilib pisike mürgituse oht. Callaloo. Tegemist on rohelise köögiviljaga, mis meenutab spinatit. Seda rauarikast ja maitsvat toitu võib samuti süüa koos soolakalaga. Plantains. Need on sarnased banaanidega, kuid suuremad, vähem magusad ja vajavad töötlemist enne kui neid võib toiduks tarbida. Hea kaaliumiallikas. Alkohoolsetest jookidest on tuntuimad õlled Red Stripe ja Real Rock ning liköör Tia Maria. Jõulude ajal pakutakse erilist jooki, millel nimeks sorrel.
Narkootikumid. Neid pakutakse sageli müüa otse tänaval. Ent kui soovite proovida, siis tuleb arvestada, et karistused vahelejäämise korral on väga karmid. Kanepil ja kokaiinil selles osas vahet ei tehta . Politsei korraldab sageli läbiotsimisi. Lennujaamas nuusutavad narkokoerad üle kogu pagasi.
Kauplemine. Mida suveniiriks osta? Rumm, ehted , merekarbid, kohalikud kunsti- ja käsitööd, värvikad riided, vürtsid, muusikariistad ja muidugi reggae helikandjad. Kuuba sigaritega ei tasu minna USA-sse, kuna need on seal endiselt embargo all. Soovitav pole osta korallitükke ega kilpkonna kilpe, kuna korallid ja kilpkonnad on kaitse all. Mõned tänavakaupmehed võivad olla väga agressiivsed. Ära kunagi maksa kaupmehele esimest hinda. Ole humoorikas ja näita respekti.
Kauplused on lahti E-R 8-16 või 17, L 8-13.
Pangad on avatud E-N 2-14, R 9-12 ja 14-17.
Käibemaks on 15% ja see on enamasti juba hinnale lisatud.
Liiklus . Vasakpoolne. Kiiruspiirangud - 50 km/h linnas ja 80 km/h linnast väljas (kui pole teisiti tähistatud). Auto rentimiseks peab olema vanust vähemalt 24 aastat. Sõita tuleks ettevaatlikult, kuna teed tuleb sageli jagada jalakäijate ja loomadega. Vasakpoolse liikluse kohta veel niipalju, et kui ajakirjanik Ross Kemp käis Jamaical siis Downtowni kohalikud rääkisid talle sellest, et kuigi liiklus on vasakpoolne siis mõnes kohas sõidetakse paremal, et saaks aru kes on kohalik ja kes on turist .
Takso . Sageli pole taksodes taksomeetrit, seega on soovitav enne sõidu alustamist hinnas kokku leppida.
Helistamine . Jamaicale helistamiseks vali suunakood 1876 + kohalik number. Kõne hind on 25 krooni minut. Jamaicalt välja helistamiseks vali 00 + riigi kood.
Prostitutsioon on noorte alamklassi neidude hulgas tavaline. Sellega tegelevad ka paljude klubide go-go dancerid. Kuid hügieeninõuded on tantsijate hulgas sageli tundmatud. Väga tihti võib kohata ka kaugelt maalt saabunud naisturistude pilke püüdvaid meesgigoloid (rent-a-Rasta). Kui Rasta sulle juba ligi ajab ja sa oled korra juba nõustumise märke näidanud siis on väga raske temast lahti saada, ning nad võivad vägivaldseks muutuda. Asjakohane on siin film nimega How Stella Got Her Groovy Back (1998).
Homoseksualism. Jamaical on erakordselt homofoobne ühiskond. Osaliselt on see seletatav ristiusu mõjudega (Soodoma ja Gomorra lugu 1. Moosese 19 peatükk). Homosid hurjutavad ka paljud reggae- artistid (Elephant Man - We Bun Out Gay Guy).
Kuritegudele sunnib jamaikalasi eelkõige saarel valitsev vaesus . Rekordina registreeriti ainuüksi 2001 aastal saarel 1138 mõrva. Ehkki enamik tõsisemaid juhtumeid leiab aset getodes, kuhu pole soovitav seiklema minna, teatavad turistid siiski sageli röövimistest. Kindlasti peaks täitma lihtsaid ettevaatusabinõusid: auto uksed hoida lukus ka sõidu ajal; mitte avada hotellis ust isikule, kes ei suuda end identifitseerida; mitte telkida, jne. Naised peaks olema veelgi tähelepanelikumad, kuna ka vägistamisjuhud pole haruldased .
Hustlers. Need on enamasti meeskodanikud, keda on terve armee ja kes kolavad mööda tänavaid ning pakuvad müüa käsitööd, juveele, drooge, pakuvad end teie autot pesema , soovivad teha massaazhi või mida iganes. Mõnikord piisab , kui öelda "No thank you" ja kõndida edasi.
Prussakad . Jamaica on troopika ning prussakad on kõikjal tavalised . Kuid need putukad ohustavad vaid restorane, kus nad võivad rikkuda toiduaineid.
Krokodillid on pigem kalatoidulised. Kuid siiski alles 2001 aastal teatati hukkunud naisest. Ohusildid on enamasti turistide poolt külastatavate jõgede ääres väljas.
Ujumisel ja sukeldumisel tuleks vältida kokkupuudet korallidega ja meduusidega. Saare ümbruses ringi ujuvad hailiigid pole eriti ohtlikud, kuigi nad võivad rünnata enesekaitseks.
Ühistransport: Buss on küll kõige odavam liiklusvahend kuid veab ainult siis kui sa sinna vara jõuad. Mingied kindlaid liikumiskellaaegu ei ole kuid buss hakkab liikuma alles siis kui rahvast täis on. Kui kahjuks sattud olema viimane siis oled sina see kes need viimased praod ära peab täitma.

Kasutatud kirjandus:

http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/
http://www.intracen.org/menus/countries.ht m
http://www.indexmundi.com/ jamaica/land_use.html
http://www.nationsencyclopedia.com/ Americas / Jamaica- AGRICULTURE .html
http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Jamaica-forestry.html
http://countrystudies.us/caribbean-islands/33.ht m
http://www.indexmundi.com/jamaica/land_use.html
http://www.eia.doe.gov/emeu/international/electricitygeneration.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Jamaica
http://hdr.undp.org/
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/jm.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Jamaica
http://en.wikipedia.org/wiki/Caribbean
http://en.wikipedia.org/wiki/Kingston,_Jamaica
http://et.wikipedia.org/wiki/Kariibi_mere_regioon
http://et.wikipedia.org/wiki/Jamaica
http://trip.ee/taxonomy/term/367
http://en.wikipedia.org/wiki/Bob_Marley
http://en.wikipedia.org/wiki/Jamaica#Culture
http://www.hot.ee/smaddy/jamaica.html
Sisukord
Üldiseloomustus 1
Rahvastik 3
Arengutase 3
Interneti kasutamise võimalus: 5
Täiskasvanute kirjaoskamatus: 5
Suremus AIDSI: 5
Rahvastiku tihedus ja paiknemine: 6
Rahvastikupüramiid: 7
Linnastumine: 7
Infrastruktuur 8
Transport: 8
Teedevõrk: 8
Raudteed: 8
Lennuliiklus: 8
Energiamajandus 9
Energia toodang: 10
HEA TEADA: 11
Import Ja Eksport 12
Põllumajandus 15
Kalandus ja metsandus 17
Kultuur 18
Jamaica sümbolid: 18
Turism : 22
Kasutatud kirjandus: 26
Kool
Jamaica
Referaat
Koostaja :Nimi
Juhendaja : Õpetajanimi
Linn/Maakond 2010