Trinidad & Tobago (1)

Sisukord:
Asukoht…………………………………………………………4-5
Andmed
Iseloomustus
Pinnamood ……………………………………………………...5-6
Pinnamoe iseloomustus
Mõjud saarele
Maavarad
Asukoht maamunal
Kliima………………...…………………………………………6-8
Kliima iseloomustus
Mõju tegurid
Võrdlus moment
Majandus
Looduskatastroofid
Veekogud, jõed………………………………………………….8-9
Veevarud
Jõed
Järved
Vee kasutusalad
Veega seostuvad probleemid
Arengutase.................................................................................9-10
Kuuluvus rahvusvahelisse organisatsiooni
Tuntuim firma
Rahvastik ..................................................................................10-11
Eluiga
Paiknevus
Energiavarud .................................................................................11
Põllumajandus.........................................................................11-14
Maa kasutamiseviise
Kliima
Maavarad
Eksport ja import
Metsad ............................................................................................14
Töötlev tööstus.........................................................................14-15
Teenindusmajandus ......................................................................15
Reis lõunamaale
Turism ...........................................................................................16
Kasutatud kirjandus…………………………………………..…17
Asukoht
Trinidad & Tobago
Andmed: Trinidad ja Tobago vabariik koosneb kahekümne kolmest saarest. Suurima saare nimeks on Trinidad ja teise suure saare nimeks Tobago. Trinidad on 4828 km² suur ja Tobago 300 km². Saarte kogu pindala ulatub 5128 km². Saared asuvad Ameerika mandril Lõuna-Ameerika maailmajao põhjarannikul 10° 2' kuni 11° 12' ekvaatorist põhja ja 60° 30' kuni 61° 56' meridiaanist läänes. Jõhvist on Trinidad ja Tobago pealinn Port of Spain umbes 9760 km kaugusel. Trinidad & Tobago suurim naaber on Venetsuela edelas, edasi Grenada põhjas, kirdes Barbadosa ja kagus Guyana. Riik asub Atlandi ookeanis ja Kariibi meres.
Trinidad: Trinidad paikneb Lõuna-Ameerika lähedal, olles sellest eraldatud Mao Suu ja Lohe Suu nimeliste väinadega. Saare pindala on 4828 km². Trinidadi põhjaosas kõrguvad mäed kuni 940 meetrini.
Tobago: Tobago on saar Lääne-Indias, üks Väikestest Antillidest. Saare pindala on 300 km². Saar on künklik, kõrgus kuni 576 meetrit.
Riigi kuju ei saa iseloomustada kuna riik koosneb saartest . Kui siis Trinidad sarnaneb jämeda varrega „J“ tähele ja Tobago meenutab Jamaica saart .
Pealinn Port of Spain asub 61˚ja 30’ läänelaius kraadil ja 10˚ja 45’ ekvaatorist põhja poolel.
Trinidad ja Tobago asub Jõhvist umbes . Kellaaja vahe on meiega 6 tundi.
Pinnamood
Pinnamoe iseloomustus: Tobago saarel on kesk ala kaetud mägedega. Lõunas ja põhjas valitseb lauskmaa. Trinidadi põhjaosas asub kolmest massiivist koosnev ahelik , mille järgi saar on saanud nime Trinidad. Riigi kõrgeim tipp on Aripo 940 m. Saare kesk- ja lõunaosa on madal.
Mõjud saarele: Saarte pind ei valmista suuremat tüli transpordis. Küll aga on äärmiselt ebamugav ühendus saarte vahel. Ühelt saarelt teisele pääseb vaid laeva või väike-lennukiga. Eksport ja import toimub ka lennukite või laevade abil. Suurimaks pinnamoe kujundajaks võib nimetada merd . Kui saared 11 000 aastat tagasi Lõuna-Ameerika küljest eemaldusid on meri teinud suure töö. Samuti on suureks kujundajaks olnud muda -vulkaanid.
Maavarad: Trinidad ja Tobago kaevandab oma ainsa maavarana naftat.
Asukoht maamunal: Saared asuvad Lõuna-Ameerika laamal põhjas. Laama ääres paiknevatel saartel ei esine peale troopiliste tormide ja tsunaamide teisi looduskatastroofe. Üllataval kombel erinevalt teistest Kariibi mere saartest on Trinidad ja Tobago tihtipeale pääsenud igasugustest tormidest ja tsunaamidest. Viimati pääseti tsunamist nimega „Ivan“ aastal 2004. Troopilised tormid aga põhjustavad peavalu kaluritele. Nende all kannatab ka turismindus, vähendades tulusid.
Kliima
Kliima iseloomustus: Trinidad ja Tobago asub troopilises kliimavöötmes. Kliima peamised kujundajad on meri ja tuuled. Tuuled puhuvad peamiselt kirdest. Nende mõju ei mängi suurt rolli. Riigi keskmine temperatuur jääb 20-30˚C vahele. On põhimõtteliselt kaks hooaega . Kuiv hooaeg : mis valitseb esimesed kuus kuud aastast. Sellel ajal on sademeid vähe ja keskmine temperatuur tõuseb vahest 33˚C. Märg hooaeg: mis valitseb teise poole aastast, kui sademeid on rohkem ja temperatuur langeb kuni 20˚C. Sajab keskmiselt 200cm aastas.
Mõju tegurid: Kliimat mõjutab põhiliselt tuul mis puhub valdavalti kirdest. Mered kliimat ei mõjuta, kuna troopilises vööndis on koguaeg soe.
Võrdlus moment: Eestiga võrreldes on sealne temperatuur üle 20˚C kõrgem. Sademeid on Eestis rohkem ja õhuniiskus suurem. Suur erinevus on mere mõjul kliimale. Meie meri jahtub talvel maha ja soojeneb aeglaselt. Kõik need erinevused tulevad erinevast kliimavöötmest.
Majandus: Riigi üldine majandustase on tõusuteel. Suurt osa selles mängib nafta kaevandamine mis on aga ka suurim õhureostaja. Õhusaaste ei ole õnneks väga suur just arvestades majanduslikku arengutaset . Palju suuremat mure valmistab vee saaste.
Looduskatastroofid: Trinidad & Tobago on geograafiliselt vast üks kõige õnnelikematest riikidest. Saartest lähevad pidevalt mööda orkaanid ja tsunamid. 2004 aasta septembris möödus neist ülinapilt orkaan „Ivan“. Ivan oli kolmanda kategooria orkaan mis põhjustas ulatuslikke kahjusid terves kariibi meres ja ka USA-s. USA-le oli see ajaloo kulukaimate katastroofide edetabelis kolmandal kohal. Täielikult käis orkaan üle ka Grenada saartest. Kokku põhjustas orkaan 2006 aastaks 20,51 miljardi dollari ulatuses kahju. Viimased kahjustused pärinevad aga Tobagol 1963 aastast mil orkaan Flora tabas saart ja põhjustas laiaulatuslikke kahjusid. Õnneks ei olnud veel orkaan oma täis jõudu saavutanud. Trinidadi tabas aga 1974 aastal troopiline torm nimega Alma, õnneks kogus temagi alles jõudu.
Veekogud, jõed
Veevarud: Üldhinnang riigi veevarudele tuleks anda neli, seda viie palli süsteemis. Hinde tõmbab alla vee reostusulatus. Seda põhjustab nii sisemaal kui ka merre lastavad keemia jäägid. Üldiselt on vesi väga puhas ja joogiveest puudust ei tule. Joogivesi tuleb Caroni jõe veehoidlast.
Sellel kaardil on näidatud mõningad suuremad riigi jõed
Jõed: suurimad jõed asuvad Trinidadi saarel selle ida rannikul. Näiteks jõgi nimega Nariva on üks suurimaid riigis. Kõige pikemad jõed Trinidadis on aga Ortoire ja Caroni. Neist pikem Caroni on 40 km pikk. Tobago pikim jõgi kannab nime Courland. Need jõed, nagu ka enamik teisi, saavad alguse mägedest. Jõgede veetase püsib aasta läbi suhteliselt paigas. Aasta teises pooles on tänu vihmadele veetase natukene kõrgem. Kuna jõed saavad alguse mägedest ja mäed on saare ääres siis jõgedel üleujutusi ei ole. Ka vihma ei saja nii palju et jõgi ei jõuaks vett merre kanda. Ainuke erand oleks Caroni jõgi mis on riigi pikim ja ei alga väga kõrgel mägedes.
Järved: Trinidad ja Tobago on väga järvede vaene riik. Õigupoolest ei olegi seal järvi. Ainukesed suuremad veekogud on Caroni veehoidla ja maailma kuulus ja maailma kõige suurem asfaltjärv nimega Pitch.
Vee kasutusalad: pinnavett kasutatakse eelkõige joogiveeks mis on mõistagi enne puhastatud . Veel kasutatakse mere vee alasid transportimiseks. Jõe vett kasutatakse pesemiseks. Sisevee laevateid ei esine selles riigis
Veega seostuvad probleemid: suurimaks probleemiks on keemia jääkmete tekitatud reostus . Nafta tootmise ja keemia jäägid on 1980-dest aastatest valmistanud valitsusele peavalu. Tänaseks on olukord märgatavalt paranenud, on kehtestatud karmid seadused ja karistused.
Arengutase
Trinidad & Tobago ei ole ei rikas ega ka vaene riik. Nad elatuvad turismist, naftamüügist ja tööstuslikust tootmisest. Trinidad & Tobago on tuntud oma investeeringute poolest maailma firmadesse. Neile kuulub suurim kapitali tõus ladina-Ameerikas. ÜRO heaolu taseme järgi on kuulutakse heaolu riikide hulka. Kui Eesti on selles pingereas 44, siis Trinidad & Tobago on 59 kohal.
Kuuluvus rahvusvahelisse organisatsiooni
Kuulub alates 61 aastast ÜRO-sse. WTO-sse 1. märtsist 1995, IMF liige 10 septembrist 2007. Trinidad & Tobago on eesistujamaaks Kariibi kogukonnale, selle majandusele ja turule. Selle vastutusega kaasneb ka Kariibi Kohtu eesvedajaks olemine, alates 16 aprillist 2005. veel kuukutakse: ACP, C, Caricom, CDB, ECLAC, FAO, G-24, G-77, IADB , IBRD, ICAO , ICCt, ICRM, IDA, IFAD, IFC, IFRCS, IHO, ILO, IMO, Intelsat, Interpol, IOC, ISO, ITU, ITUC, LAES, NAM, OAS, OPANAL, OPCW, UN, UNCTAD, UNESCO , UNIDO, UNU, UPU, WCO, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTrO.
Tuntuim firma
Tuntuim firma üle on Caribbean Airlines . Ametlikult on firma asutatud 2006 aastal ja nende peakorter on Port of Spain’is. Tegelikult on firma üle ostetud ja kandis ennem nime West Indies Airways.
Rahvastik
Saartel elab kokku umbes 1,3 mlljonit inimest ja on väikeriik. Rahvaarvu poolest asub maailmas täpselt Eesti taga 149 kohal. Rahvastiku tihedus on 207,8 inimest/ km² kohta.
Võrdluseks naabritega , põhjanaaber nimega Grenadas elab 110 000 inimest ja tihedusega 259,5 inimest/km². Lõunas asub Venezuela , kus on aga 28,2 miljonit kodanikku ja tihedusega 30,2 inimest/ km². Trinidad & Tobago’l on madal iive. (0.37%)
Eluiga
Riigi kogu rahvastikust on 0-14 aastaseid 25%, neist mehi on 151,736 ja naisi 146,135. 15-64 aastaseid on 68%, kellest mehi 410,668 ja naisi 389,303. 65 aastased ja üle selle on kõigest 7%, mehi 34,559; naisi 43,122.
Kogu rahvastiku keskmine eluiga on 67,97. mis on üllatavalt kõrge. Meeste eluiga küündib 65,45 aastani ja naistel 70,59-ni.
Paiknevus
Riigi 1,3 miljonist elanikust enamus (96%) elab Trinidadi saarel. Vaid 4% inimestest elab teistel saartel kokku. Elatakse enamasti linnades, mis asuvad suures osas mere ääretes ja jõgede äärtes. Suuremad linnad on juba ajast, mil oli tähtsaim laevakaubandus ja põllumajandus. Kuna sisemaal on ka jõgesid normaalselt, siis asuvad mõned linnadest, mis on küll uuemad, ka mandri keskosa pool. Kuna laevandus ja selle kaubandus on ka praegu suurt rolli mängivad, siis on valitud uuemate linnade ehitamiseks ka hästi ligipääsetavad kohad just laevade jaoks, tähtsad on ka voolu ja hoovuste suund.
Energiavarud
Energiat ja elektrit toodetakse 99,27% ulatuses fossiilsest kütusest ehk naftast jms. Tuuleenegriat ja tuumaenergiat kasutatakse ülejäänud 0,73% sees. Aastas toodetakse ja tarbitakse 7,704 miljardit kilovatti elektrit ja seda kõike omal jõul. Iga inimene tarbib aastas umbes 6000 kolivatti elektrit aastas, kuid seda ei saa tõeks pidada, sest firmad ja tööstused tarbivad väga palju elekrtit. Energia eksport on 0% ja import samuti 0%. Minu soovitus oleks, et kasutada rohkem tuuleenergiat ja vb ka tuumaenergiat. Nafta jäägid saastavad väga palju seda imelist saart ja selle ümbrust.
Põllumajandus
Suurimal saarel Trinidadis on mullad viljakad ja põlluharimiseks maad jätkub, kuid praegusel ajal ei tegele sellega enam palju inimesi ja põllumajandus ennem kahaneb kui kasvab. Sademeid on piisavalt, et kasvatada eksootilisi vilju. Kaasa aitab ka põhjavee tase, kuid see saab aina rohkem saastatud.
Maa kasutuseviise:
vaba maa: 15%
maad põlluharimiseks: 9%
maa karjakasvatuseks: 2%
metsa ja puumaa: 46%
muu maa: 28%
Kuna vaba maad on 15 %, siis seda saaks väga edukalt kasutada ka põllumajanduses, kuid see ei tuleks kõige kasulikum ja tulutoovam. Tõsi umbes 5 % sellest vabast mast on mägede all, kuid karja saaks ka seal kasvatada.
Kliima
Trinidad & Tobago, asuvad mõnusas troopilises kliimas, mõlemad naudivad kerget troopikalist mõju kirre tuultega. Trinidad’is on madalamaks keskmiseks temperatuurisks 26 °C ja kõrgeimaks keskmiseks 33 °C. Niiskus on kõrge, eriti vihmasel hooajal, mil niiskus tõuseb 85 kuni 87% -ni. Saarele tuleb keskmiselt 311 cm vihmasademeid. Tavaliselt juunist detsembrini, kui lühikesed vihmasajud pidevalt taevast alla tulevad. Sademete tase on saare põhjas suurem, kus on asub ka mäestik ja ulatub kuni 381 cm-ni. Kuival hooajal võib esineda ka põuda riigi keskosas. Tobago kliima on vägagi sarnane Trinidad’ile, aga põgala võrra jahedam. Vihmasel hooajal , mis on kestab samuti juunist detsembrini on keskmine sademetehulk 250 cm. Saared asuvad õnneks väljaspool orkaanide tegutsemisalasid. Kahjuks olenemata sellele, tabas Tobagot oskaan Flora 1963 ja 1974 tabas torm Alma, mis mõlemad põhjustasid kahjustusi. Õnneks ei olnud orkaanid veel jõudu jõudnud koguda.
Maaparandustöid tehes saaks kuival perioodil hoida Trinidad’i keskosas maa niiskena. Äravoolavis on kõikidel saartel hea ja üleujutusi ei ole. Niisutamisega oleksid ka mullad veelgi viljakamad ja oleks suurem ala põlluharimiseks või karjakasvatuseks.
Põllumajandusega tegeletakse usinasti, kuid see mood kaob jõudsalt ja tulevad peale uued võimalused raha teenimiseks. Karjakasvatus on aga ikka moes, kuigi sellega ei tegeleta palju.
Maavarad
Trinidad & Tobago asub väga heas kohas ja see annab neile eelise kaupade vahetuseks nii suur kui ka väikeriikidega. Leidub ka naftat millest teenitakse suurem osa rahas ja riigi sissetulekust . Turismiks on see paik nagu paradiis . Hea õnne korral võib sinna sattuda.
Majanduse poolelt toetab riik põlluharijaid ja karjakasvatajaid, kui mida vähemaks jääb “talupoegi”, seda vähem neile oma tähelepanu põhendatakse.
Põllumajandus alal töötab umbes 10% inimestest, kuid need on vanad andmed ja arvatavasti on see arv juba väiksem. Enamsu inimesi tegeleb suhkruroo kasvatamisega , hooldamisega ja korjandamisega.
Rohkem esineb põllumajandusega tegelejaid, sest ennem nafta tohutut tähtsustõusu. Eksporditi peamiselt suhkruroogu , mis oli ka nn. kaubamärgiks. loomadega on natuke asi kehvem, sest see nõuab palju tööd ja ei tasu ennast ära.
Eksport ja import
Trinidad & Tobago on väga iseseisev riik. Imporditakse vaid vajamnevaid asju ja asju mida ise ei toodeta. Venezuelast tuuakse sisse ka asju mida kaugematele riikidele maha müüakse.Ekspordiga on asjalood teisiti, sest nafta eksport on väga suure tähtsusega, eriti Lõuna- Ameerikas ja USA-s. See riik on suurim nafta ja õli tootja terves Kariibi meres. Suuri keskkonnaprobleeme ei esine.
Gaasi eksport: 21.03 miljardit m³
Gaasi import: 0 m³
Õli eksport: 202,100 barrelt päevas
Õli import: 91,780 barrelti päevas
Ekspordi kogusumma : $14.13 miljardit aastas
Põhilised ekspordiallikad: petroleum ja petroleumi tooted, vedel gaas , metanool, ammonia, urea, terase tooted, teravili ja teravilja tooted, suhkur, kakao , kovhi, eksootilised puuviljad, köögiviljad ja lilled.
Ekspordi partnerid: USA 59.8%, Hispaania 5.3%, Jamaica 5.2%
Impordi kogusumma: $6.477 miljardit aastas
Impordi tooted: mineraalsed kütused, mehhanikat, trantspordi vahendeid, igasuguseid toodetuid asju, toitu, elavaid loomi ja vilja.
Impordi partnerid: USA 30.6%, Brasiilia 12%, Venezuela 6.8%, Gabon 4.7%, Kolumbia 4.6%
Metsad
Mets katab kogu riigist 46%, mida on õnneks palju. Tore on teada et peale eesti on veel riike kus on metsa rohkem kui vaja. Suurt metsaraiet ei tehta ja mets on seal hea hoole ja kasvatuse all. Kuna riik asub troopilises alas , siis on seal puid väga mitut liiki. Valik on lopsakas ja neid jagub kõikjale. Tõsi, mägistes piirkondades on puid vähem. Õnneks ei kasutata seda puudehulka paberi tegemiseks, vaid võetakse maha mõõdukalt ja kasutatakse enda tarbeks ja valmistatakse mööblit või mõni majake. Väga suuri probleeme metsadega ei ole. Kuival hooajal tahavad nad põlema minna kuid sinna ei saa inimene midagi parata. Mina loodan et jätkatakse puudepoliitikat ja ei hakata eksportima, sest selliseid metsi on Maa peal väga vähe järgi jäänud.
Töötöev tööstus
Trinidad & Tobago on juhtiv õli, gaasi ja nafta tootja Kariibimeres. Majandus on suuresti üles töödeldud just nendele toodangutele ja nende müükidele.nad moodustavad umbes 40% kogu toodangust ja 80% kogu ekspordist. Suuremad ettevõtted paiknevad suuremates linnades, kus on tööjõud ja hea trantspordi võimalus. Masinatööstus ei ole väga lai, kuid ajab asja ära. Kõik mis vaja imporditakse ja võimaluse korral toodetakse ise. Kõrgtehnoloogia arenguks ei ole korraliku tööjõudu, kuid 97% inimestest osakab nii lugeda kui ka kirjutada. See protset on küllaltki kõrge. Muidugi on alati võimalus, et hakatakse arendama kõrgtehnoloogiat, kuid sealsetel inimestel polegi sellist huvi, et hakata tootma mingit ulmet, vaid elavad rahulikult oma elu.
Teenindusmajandus
Trantspordiga on asjalood head. Naaberriigid on läedal ja suurimad ostjad pole ka kaugel. veeteed on aastaringselt avatud ja lennukuga saab hops ja hops inimesi lennutada ühest maailmajaost teise. Küll aga pidurdab trantsporti looduse enda trikid , sest tormise merega ei ole ohutu laevadega sõita. Autodega ja rekkadega sõitmine pole mingi probleem, sest teedevõrk on tihe ja nende hooldamine ei nõua suurt pingutust, talv neil ju puudub. Raudtee on aga riigis vähearenenud. Kui tegu on riigiga mis koosneb saarest, siis loogiline on, et naabritega raudteeühendus puudub. Venezuelaga oleks võimalik luua ühendus, kuid 11 km raudteesilda läheb liiga kalliks. Saared on ka piisavalt väiksed, nii tuleb autodega ja laevadega transportimine odavam ja tõhusam välja kui korraliku raudteevõrgu rajamine ja hooldamine. Jõevee trantsporti ei ole toimumas, sest jõed ei ole piisavalt sügavad ja laiad . Enamik linnadest asub mere kaldal , üksikud mis je kallastel asuvad ei oma suurt sadamat, vaid lastakse oma paat jõkke ja püütakse välja oma õhtusöök lastele. Lennukitega trantsporditakse eelkõige ikka inimesi, selles osas on õhutrantsport kõige tõhusam, kiirem ja vast odavam.
Reis lõunamaale
Eestist Trinidad & Tobago pealinna Port of Spaini saab kõige kiiremini lennukiga. Võtame marsuudi ajaks 22 oktoober 2008. Tallinnast londoni läheb lennuk mõne tunniga ja kõigest 1245 krooniga , jõutakse kohale kell 7 õhtul. Londonis peab ootama, sest Londonist Port of Spain’i läheb lennuk järgmisel hommikul kell 10:00 ja jõutakse väikese vahepeatusega kohale 03:20.see teeb kogu reisi ajaks koos peatuste ja ootamistega 34 tunni ja 20 minutiga. Kui arvestada veel ajavahet siis pikeneb reis 4 tunni võrra. Kuid õhe otsa piletid kokku läheksid maksma 8005 EEK-i kuid sinna lisanduvad veel maksud .
Turism
Turism riigis on kiiresti kasvav majandusala. Iga aastaga lendab sinna kohale aina rohkem inimesi, sest koht on ilus, väike ja räägitakse inglise keelt. Suureks plussiks on ka väga arenenud ja tohutu suur õhuvõrk. Saartele saab igast maailmajaost. Kõige enam külastatakse Tobago saart, kuid põhiline turism käib Trinidadi saarel, selle pealinnas ja ümbruses. Kahjuks ei toimu Eestis ühtegi otselendu, kuid ühe ümberistumisega ei ole sõit väga piinarikas. Turism moodustab ligikaudu 20% kogutoodangust. See on suuruselt teine toodanguallikas riigis.
Kasutatud materjal:
http://et.wikipedia.org/wiki/Trinidad_ja_Tobago
http://www.geodyssey.co.uk/trinidad/downloads/Geodyssey%20brochure%20for%20Trinidad%20Tobago.pdf
http://www.visittnt.com/index.asp
http://www.photius.com/countries/trinidad_and_tobago/climate/index.html
http://www.atlapedia.com/online/countries/trinidad.ht m
16