Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat subkultuuridest (0)

3 HALB
Punktid
Ülenurme Gümnaasium
Rastafari
Referaat subkultuuridest
Koostas: Krister Tapper
Juhendas: õp. Pille Kuusik
Tartu 2009
SISUKORD
Tiitelleht ........................................................................................................... 1
Sisukord............................................................................................................ 2
Sissejuhatus....................................................................................................... 3
Liikumise tekkimine......................................................................................... 4
Tavad ja kombed............................................................................................... 5
Kokkuvõtteks.................................................................................................... 6
Kasutatud materjalid......................................................................................... 7
SISSEJUHATUS:
Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. Tihti sisaldab kultuur arvukalt subkultuure. Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Subkultuuris võivad peale väliste tunnnuste esineda ka kõik võimalikud kultuurielemendid: oma eripärane keel, moraal, hierarhia , kunst , muusika , kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused. Süstemaatilised subkultuuri uurimused  said alguse 20 sajandi kahekümnendatel, Chicago koolkonnas, peale 1945 aastat andsid suurima panuse kriminoloogid ning subkultuure defineeriti eelkõige kui deviantseid rühmitusi, mis koondavad sarnastele isiklikele probleemidele ühiseid lahendusi otsivaid inimesi. 70ndatel lähenes Birminghami koolkond subkultuuridele semiootiliselt lähtudes varasest Roland Barthesist, võttes samas aluseks marksistliku  maailmavaate ja Gramsci hegemooniteooria. Subkultuuri käsitleti kui imaginaarset lahendust vastuoludele vanemate töölisklassikultuuri ja pealetungiva massikultuuri vahel. Kaasaegsed subkultuuriteooriad keskenduvad enam subjektiivsetele tähendustele, mida noored oma tegevusele annavad.
Üks paljudest subkultuuri vormidest on rastafari, mida kutsutakse veel rastafarianismiks, rastafariaanluseks ning rastaks. Selle Jamaical sündinud usulis -ühiskondliku liikumise keskmeks on Etioopia keisri Haile Selassie I austamine jumala ja messiasena, mustanahaliste orjastamise -eelse Aafrika vaimse pärandi ja vabaduse väärtustamine ning vastuseis läänemaailmale. Rastafari usundis leidub nii kristluse, judaismi, Lääne-Aafrikast pärineva kumina kui ka hinduismi jälgi. Rastafari nimetus tuleneb sõnadest Ras, mis on amhaara kuningasoost isikute tiitel ja Tafari, mis oli Etioopia keisri Haile Selassie I kroonimiseelne nimi.
Maailmavaate poolest on rastad inimesed, kes usuvad, et Aafrika on musta rassi spirituaalne kodu. Samuti usutakse valdavalt, et Kristuse tõotatud teine tulemine on juba sündinud ning Kristus on tulnud Etioopia endise keisri Haile Selassie I-na. Siiski on rastafarism palju enamat kui religioon . See on eluviis, sotsiaalne liikumine, meeleseisund. Inimesed, kes arvavad , et rastad on tegelased, kes elavad Jamaical, suitsetavad kanepit ja kannavad rastapatse, ei suuda mõista, mis peitub selle liikumise taga. Seda proovimegi järgnevas lahti seletada...
LIIKUMISE TEKKIMINE:
1930. aastatel Jamaical valitsenud depressiivne meeleolu, rassism ja klassidevaheline ebavõrdsus lõid vaeste inimeste hulgas hea keskkonna uue religiooni sünniks. Vaesuse ja diskrimineerimise tulemusena tekkis esmalt liikumine "Tagasi Aafrikasse", mille liidriks sai Marcus Garvey . Sellest liikumisest tulekski otsida rastafari juuri. Garvey oli Jamaica suurim mustanahaliste õiguste eest võitleja, kes kutsus Aafrika päritolu inimesi kogu maailmast ühinema ning naasma Aafrikasse, et seal üheskoos tulevikku üles ehitada. Garvey oli erakordselt mõjukas isiksus. Tema huvi oli valge ja musta rassi võrdsus ning et selles vallas edu saavutada, pidas ta oluliseks haridust ning religiooni. Garvey asutas organisatsiooni UNIA (United Negro Improvement Association ), millel 1920. aastail oli maailmas umbes viis miljonit liiget, ning andis välja ajalehte Negro World. Samuti asutas Garvey mustade Aafrikasse tagasi transportimiseks laevakompanii Black Star Line. Väidetakse, et just Marcus Garvey ennustas imperaator Haile Selassie tõusu. Nimelt olevat Garvey 1927. a ühes Kingstoni kirikus lausunud sõnad: “Vaadake Aafrikasse, kus kroonitakse must kuningas, sest siis on lunastuspäev käes.” Sellest sündmusest pole säilinud ametlikke salvestusi ega kirjalikke tõendeid ja on arvatud, et see ütlus on tegelikult sündinud 8. novembril 1930.aastal Jamaica ajalehes Blackman ilmunud Garvey artikli väärtõlgenduse tulemusena. Rastad peavad ent Garvey’d enda prohvetiks.
Kui 1930. aastal Ras Tafari Etioopia keisriks krooniti ja talle anti tiitlid , mis on alati antud Etioopa kuningatele (Kuningate Kuningas, Isandate Isand, Juuda Hõimu Võidukas Lõvi, Maailma Valgus, Jumala Valitu ), siis mõisteti, et ennustus ongi täitunud. Eks ole need ju samad nimed, mida Piiblis kasutatakse taastuleva Kristuse kohta. Rastafari liikumise algatajate hulka kuuluvad Leonard Percival Howell, Joseph Nathaniel Hibbert ja Archibald Dunkle. Just nemad hakkasid jutlustama, et Messias on saabunud päästma Aafrika inimesi. Inimesed, kes nendega liitusid , hakkasid end peagi kutsuma rastafari' deks . Nende jaoks muutus Selassie elavaks jumalaks, Messiaks ja Etioopiast sai nende Zion. Leonard P. Howell asus 1940. aastal oma 16 000 poolehoidjaga elama Kingstonist eemale St Catherineisse ning asutas seal esimese rastafari-kommuuni - Pinnacle'i kommuuni. Howell pidas end selleks, keda on saadetud kuulutama tõelise Messia tulekut. Võimud hävitasid kommuuni 1954. aastal ja Howell viidi vaimuhaiglasse. Sel perioodil ärritas Jamaica valitsevaid klasse rastade rassiuhkus ning kokkupõrked politseiga olid tavalised . Rastasid peksti, isegi tapeti , sageli aeti neil juuksed maha.

Howelli määratletud rastafari-reeglid, millest paljud rastad täies ulatuses kinni ei pea, oleksid järgmised: 1) vaen valge rassi vastu 2) must rass on ülim rass 3) kättemaks valgetele nende õeluse eest 4) Jamaica valitsuse ja ametiisikute võimu eitamine 5) Aafrikasse tagasipöördumise ettevalmistamine 6) austus imperaator Haile Selassie kui ülima olendi ja mustade tõelise juhi vastu.

Tavad ja kombed:


Rastafari usulise praktika lahutamatu osa on kanepi suitsetamine . Jamaicale jõudis kanep 19. sajandi keskel, usulistesse riitustesse arvatavasti 1940. aastate alguses. Rastad ei pea kanepit meelemürgiks vaid tarkuse ja vaimse vabanemise allikaks; selle kinnituseks toovad nad mitmeid piiblitsitaate. Kuna ametlikult on kanepi kasutamine keelatud, on see ühtlasi üks võimalus välja astuda vaenuliku Paabeli süsteemi vastu. Sõna "marihuaana" tuleb mehhiko - hispaania keelest ning tähendab "joovastav taim". Marihuaanaks nimetatakse kanepi lehtede, varretükikeste ja õite kuivatatud ja purustatud segu. Sageli eemaldatakse emastaimedel õied, mille tulemusena tekib lõikekohtades eriliste omadustega vaik . Sellise töötluse tulemusel saadud marihuaana on tunduvalt kangem ning seda nimetatakse ganja'ks.
Rastadele on kanep tarkuse taim, kuna legendi järgi kasvas see taim ka maailma kõige targema mehe Saalomoni haual. Rastafari religiooni üks tähtsamatest ideedest on Jumalaga üheks saamine. Kanepi kasutamise ajend on võimalus, et see võib aidata kasutajal saada müstilisi kogemusi. Kui aga saadakse tundma Jumalat, hakatakse mõistma ka iseennast , maailma ja universumit ning inimese meel vabaneb Babylon'i süsteemi vangistusest. Kanep tervendab rahvast. Samas on Babylon kanepi kasutamise keelanud ning tahab, et inimesed jätkuvalt pimeduses elaksid . Seega on kanepi tarbimine mitte ainult sakrament , vaid võimaldab rastal ka näidata, et ta on Babylon'i seadustest vaba. Põhjendusi kanepi tarbimisele leitakse Piiblist. 1. Moosese raamat 1:12. Maa laskis võrsuda haljast rohtu ...Ja Jumal nägi, et see hea oli. 1. Moosese raamat 1:29. Ja Jumal ütles: "Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal...need olgu teile roaks." Ilmutuse 22:2. Keset linna tänavat ja mõlemal pool jõge oli elupuu ... Ja puu lehed tulid terviseks rahvastele. Salm 18: Suits tõusis ta sõõrmeist ja tuli ta suust oli lõõmamas, tulised söed lõõmasid tema seest. (Tähendab, ka Jumal armastab suitsetada.) Tõelised rastad ei suitseta sigarette, kuna seda peetakse ebaloomulikuks ja tervisele kahjulikuks. Arvatavasti tarbis Bob Marley (pildil tiitellehel) oma elu jooksul kuni 300 kilo marihuaanat.
Suitsetades kanepit põlgavad rastad valdavalt alkoholi ja tubakat ning eelistavad nn ital-toitu (sõnast vital-elav). Ei kasutata soola, välditakse suhkrut, õli, kohvi ja piima. Paljud toitumistavad langevad kokku juutide kosher-toidu reeglitega. Kuna inimese keha peetakse osaks jumalikust tervikust, püütakse seda hoida saastumast kahjulike ainetega. Tähtsustatakse looduslikkust ja loomulikkust, eitatakse aborti ja sündivuskontrolli. Oma naisi nimetavad rastad küll kuningannadeks, kuid peavad neid usklikena ja ühiskondlikus mõttes meestest alamateks. 20. sajandi lõpupoole on naiste sõnaõigus ja vabadus siiski mõnel määral suurenenud.
Rastafaridele on omane eriline inglise keele kasutus, mida inglise keeles nimetatakse I-talism. Rastad kasutavad enda kohta ainult nimetavat käänet, umbes nagu kuningas ütleb enda kohta "meie". Tihti öeldakse nii "meie" kui "mina" tähenduses I-an’-I (mina ja mina). Ka Haile Selassie nimele järgnevat Rooma ühte hääldavad rastad samuti nagu sama kirjapildiga ingliskeelset sõna "mina". Jumala nimeks on rastadel Jah. Paabel tähistab valgete läänemaailma ühiskonnakorraldust, Siion on aga maapealne paradiis, tõotatud maa, Etioopia. Kõnes on oluline koht metafooridel ja sõnamängudel, mis väljendavad uskumusi ja suhtumist .
KOKKUVÕTTEKS:
Rastafarism on elustiil, mis on musta rassi seas tekkinud vastuseks Lääne kultuurist põhjustatud rõhumisele, vaesusele ja kolonialismile. Rastad pole vastu võtnud Lääne ühiskonna peale surutud maailmavaadet, vaid on truuks jäänud oma eellaste traditsioonidele. Oluline Aafrikast pärit doktriin on animism, mille järgi on kõikidel asjadel hing. Rastad pole lasknud end loodusest eraldada, mistõttu on nad kaugenenud Lääne ühiskonna seadustest ning säilitanud austuse Maa vastu. Rastafari traditsiooniline muusika pole sugugi reggae , vaid nn. nyabinghi-muusika, mille peamine element on trummid . Nyabinghi-muusikas on kolme sorti trumme - bass, funde ja akete. Trummide saatel lauldakse oma usulistest tõekspidamistest ning väidetakse, et trummid on Jumala hääl.
KASUTATUD MATERJALID:
  • Kes on rastad ? www.reggae.ee 21. oktoober 2008.
  • Rastafarianism. http://et.wikipedia.org/wiki/Rastafarianis m. 20. mai 2008.
  • Rastafarism Throughout Time http://rastafarism.free.fr/ 20. mai 2008.
  • An introduction to Rastafari by Ras Charles and French Dread http://www.earthcultureroots.com/rastafarism.html 20. mai 2008.
    7
  • Referaat subkultuuridest #1 Referaat subkultuuridest #2 Referaat subkultuuridest #3 Referaat subkultuuridest #4 Referaat subkultuuridest #5 Referaat subkultuuridest #6
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Crossed Õppematerjali autor
    Rastafari usund

    Sarnased õppematerjalid

    Subkultuurid
    14
    docx

    Subkultuurid

    LÄÄNE – VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 Anna Filatova REFERAAT SUBKULTUUR Mõdriku 2013 SISUKORD Tiitelleht........................................................................................................... 1 Sisukord............................................................................................................ 2 Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Liikumise tekkimine.................................................................................

    Kultuur
    Lühireferaat Rastafarianism
    10
    doc

    Lühireferaat Rastafarianism

    2. Rastafarianism 2.1. Ajalugu Rastafarianism, samuti tuntud ka kui rastafari, rastafariaanlus ning rasta, on vaeste neegrite hulgas tekkinud usuline äratusliikumine. Rastafarianismi nimetus tuleneb Haile Selassie I kroonimiseelsest nimest ras Tafari Makonnen. Võrreldes teiste usunditega, on rastafarianism väga uus usund. Rastad usuvad, et Kristuse tõotatud teine tulemine on juba käes ning Kristus on uuesti tulnud Etioopia endise keisri Haile Selassie I-na (Lisa 1). Samuti usuvad rastad, et Aafrika on musta rassi spirituaalne kodu ning väärtustavad vabadust. (Reggae 2006; URI 2002) Rastafarianism sai alguse 1930. aastal Jamaical, kui seal valitses rassism, depressiivne meeleolu ja klassidevaheline ebavõrsus ning see lõi vaeste inimeste hulgas hea keskkonna uue religiooni sünniks. Selle tulemusena tekkiski liikumine "Tagasi Aafrikasse" ja liikumise liidriks sai mustade õiguste eest võitleja Marcus Garvey. Ta kutsus Aafrika päritoluga inimesi üle kogu maailma Aafrikasse na

    Kirjandus
    Rastad
    32
    pptx

    Rastad

    Rastad Mari-Anne Tammiste Kes on rastad? Maailma vaate poolest on rastad inimesed, kes usuvad, et Aafrika on musta rassi spirituaalne kodu. Inimesed, kes arvavad, et rastad on tegelased, ks elavad Jamaical, suitsetavad kanepit ja kannavad rastapatse, ei suuda mõista, mis peitub selle liikumise taga. Rastafarism on palju enamat kui religioon. See on eluviis, sotsiaalne eluviis, meeleseisund. Rastafari liikumise teke Rastafari-usundis leidub nii kristluse, judaismi, Lääne-Aafrikast pärineva kumina kui ka hinduismi jälgi. 1930.aastatel Jamaical valitsenud depresiivne meeleolu, rassism ja klassidevaheline ebavõrdsus lõid vaeste inimeste hulgas hea keskkonna uue religiooni sünniks. Tekkis esmalt liikumine "Tagasi Aafrikasse", mille liidriks sai Marcus Garvey. Garvey oli Jamaica suurim mustanahaliste õiguste eest võitleja, kes kutsus Aafrika päritolu inimesi kogu maailmast ühinema ning naasma Aafrikasse, et seal üheskoos tulevikku

    teaduslikku uurimistöö alused
    Aafrika ajalugu
    76
    doc

    Aafrika ajalugu

    Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suu

    Ajalugu
    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
    168
    doc

    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

    Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

    Ajalugu
    Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
    39
    odt

    Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

    Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada

    10.klassi ajalugu
    11-klassi ajalooeksam
    35
    doc

    11. klassi ajalooeksam

    Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

    Ajalugu
    VARAUUSAEG
    68
    pdf

    VARAUUSAEG

    VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun