Kolumbia (1)

Pärnu Ühisgümnaasium
KOLUMBIA MAJANDUS
Referaat
Getri Mitt G1B
Juhendaja õp. Marge Kurm
Pärnu 2007
SISUKORD....................................................2
SISSEJUHATUS............................................3
1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS.....................4
1.1.Üldandmed...........................................5
1.2.Geograafiline asend.............................6
1.3.Kliima...................................................7
1.4.Arengutase.................................................8
2. Rahvastik .....................................................9
3. Energiamajandus ......................................10
4.Tööstus......................................................11
5. Turism ......................................................12
Kokkuvõte.....................................................13
Kasutatud kirjandus........................................14
LISA 1.............................................................15
LISA 2.................................................................16
Sissejuhatus
Columbia on riik millest ma varem ei teadnud suurt midagi,kuid kui anti võimalus valida omal valikul riik mida uurida ning koostada referaat sellest siis teadsin,et mu valik saab olema just teiselt poolt maakera.Columbia tundus olevat piisavalt salapärane ning tulvil põnevaid fakte ,et sellest kokku panna uurimus.Kogu sisu on kogutud lõputust internetist ning raske oli just kõige paremad palad kokku suruda,kuna materjali on tohutus koguses .
1.Columbia üldiseloomustus
1.1.Üldandmed
Ametlik nimetus : Colombia Vabariik
Pealinn: Bogota
Riigikeel: hispaania
President : Álvaro Uribe Vélez
Asepresident: Francisco Santos Calderón
Pindala: 1 141 748 km²
Rahvaarv(2006): 41 966 000
Rahvastiku tihedus: 36,6 in./km²
Iseseisvus : 20. juuli 1810
Riigihümn: Oh Gloria Inmarcesible!
Rahaühik: peeso (COP)
Rahvuslik koosseis:segaeurooplased 58%,valged 20%,mulatid 14%,afroameeriklased 4%, põlisameeriklased 4%
Kirjaoskus: 92.5% (2006).
Keskmine vanus:Naised 26.93a. ,mehed 25.14 a. (2005a. andmetel)
Departemange:32( Lisa 1)
Columbia lipp ning vapp
1.2 Geografiline asend
Columbia paikneb Lõuna-Ameerika loodeosas Kariibi mere ning Vaikse ookeani ääres. Riik piirneb koos ühise piiriga Brasiilia(1 644km),Peruu(1 800km), Venezuela (2 050km), Panama (225km) ning Ecuadoriga(590km).Peale riikide kellega Columbial on ühised maised piirid on Columbia vabariigil veel ühised merepiirid Kariibi riikide Haiti , Jamaica , Dominikaani vabariigi ning Kesk-Ameerika vabariikide Honduras , Nicaragua ning Costa Ricaga.Columbia on ainus riik Ladina –Ameerikas kellel on loodus niivõrd erinev ja mitmekesine riigipiiridel. Veel on Columbia Vaikse Ringi osa,mis on vulkaani ja maavärinate piirkond.Esineb ka juhuslike vulkaani purskeid ,maavärinaid ning perioodilisi põude.
Maastik on samuti väga mitmekesine,rannikualad on valdavalt madalad ,Andides kõrge ning riigi keskel mägismaa. Kõrgeim punkt on Pico Cristobal Colon 5 775 m ning madalaim Vaikne Ookean 0 m .
Hea geograafilise paiknemise tõttu võimaldab Columbia sealsetele elanikele tegeleda erinevate majandusharudega,kalastamisest kullakaevandamiseni.
Geograafilised koordinaadid: 4 00 N, 72 00 W
Colombia asukoht Lõuna-ameerika põhjaosas
1.3 Kliima
Colombia kliima määrab ekvaatori lähedus kus peamiselt domineerib troopiline kliimaTemperatuur sõltub altituudist,mis väheneb 2 °C iga 300m järel üle merepiiri,mille tõttu leidub ka lumiseid mäetippe.Sadu on jällegi igalpool erinev ning esineb kaks aastaaega (kaks kuiva ja kaks vihmast ).Colombias on kõige rohkem sademeid Vaikse ookeani piirkonnas.Sademed Guijara poolsaare regioonis on ca.75cm aastas.Edela Colombias on ,aga sademeidd rohkem kui 500cm aastas
Altituud mitte ainult ei mõjuta temperatuuri vaid ka vegetatsiooni perioodi.Tegelikult ,altituud on üks tähtsamaid mõjutajaid vegetatsiooni perioodis Colombias.Riigi mägiseid piirkondi saab jagada mitmeks erinevaks piirkonnaks kus on erinev vegetatsiooni periood.Kuigi altituudi piir mitmeti ka sõltub laiuskraadidest.Tierra caliente(kuum maa) alla 1000m,on troopilise saagi ala .Aga Tierra fria(külm maa),latituud on 1000m kuni 2000m,kus kasvatatakse peamiselt kartulit ja nisu.Forestada(metsa tsoon) piirkonnas mis asub 3200m ja 3900m,domineerivad erinevad puud.Üle 4600m kus temperatuur on alla nulli, ‘’tierra helada’,piirkond kus on pidevalt jää ja lumi.
Suvi on põhiliselt Colombias vihmane periood.Idas asuvad madalmaad ,Kariibi ja Vaikse ookeani ranniku madalmaades on troopiline ja ekvatoriaalne kliima,kus on temperatuur kõrge ning niiske aasta läbi.Riigis keskmiselt on sademeid 1000mm.Seal pole täilikult kuiva aastaaega ,kuigi põhjas ja loodes on kuivemad talved .Mägistel aladel,kliima tingimused on palju paindlikumad.Mis sõltuvad topograafilisest asukohast,altituudist ning tuulte ja päikese mõjust.
Kuum ja niiske kliima Colombia rannikul,üks vihmasemaid maailmas.
1.4.Arengutase
Columbia on üsna vähe arenenud riik.Seal asub lugematul hulgal istandusi kus kasvatatakse kohvi,banaane,lõike lilli ja muud.Praegugi on tähtsaim kultuurtaim kohvipuu.Mida kasvatatakse ca. 150 000 istanduses.Kõik see eksporditakse riigist välja.Seega töötab rohkelt inimesi istandustes .Madalat arengutaset näitab ka interneti kasutamine riigis milleks on kõigest 6 miljonit 44 miljonist ,ning neist ühel miljonil on olemas interneti ühendus kodus .
Riigist välja eksporditakse ka veel elektrit,tekstiili,toitu,kulda, smaragde .Kokku võttes kasumit õieti polegi kuna import ületab ekspordi ning see on jällegist üheks arengumaa tunnuseks.Laialdaselt on levinud ka Columbias kuritegevus ,milleks on suuremjaolt kaubitsemine narkootikumidega,mis samuti näitab madalat arengutaset.Näiteks kokaiini, oopiumi ,kanepiga.Columbia on maailma juhtiv riik kokaiiniga kaubitsemises,seal asub 144 000 hektarit maad kus kasvatatakse mooni ,millest toodetakse just kokaiini.
Tabel Columbia majandusandmetest :
Tarbimine
42.01 billion kWh (2004)
Eksport
1.682 billion kWh (2004)
Import
48 million kWh (2004)
Loodusliku gaasi tootmine
6.18 billion
Tarbimine
6.18 billion
Eksport
0 cu
Import
0 cu
(Lisa 2)
2.Rahvastik
Oma 43 millioni inimesega on Columbia kolmas riik rahvaarvukuse poolest ladina-ameerikas pärast Brasiiliat ja Mehikot.Linna elanikkond suurenes 31%-lt 57%-ni 1938a ning jõudis kuni 70 protsendini 1990. aastaks.Praegune protsent on umbes 77%. Peaaegu 30 linna elanikkonna arv on 100 000 .On ennustatud ,et 2015. aastaks on Columbia populatsioon umbes 52 millionit .Riigil on väga värvikas ning mitmekesine rahvastik mis peegeldub just rikkalikust ajaloost . Hilisel 19. Sajandil immigreerus Columbiasse palju erinevaid rahvaid ,just enamasti eurooplasi ,kuid ka arvukalt aafrikast kohale laevatatud orjasid..
Colombia on üks paljudest hispaania keelt kõnelevatest rahvustest ,kuigi inimesi kes on puhtaid hispaanlased on ainult 20%.Kõige enam, on mestiizosi keda on 58%.Järgmisena on mulatte 14%.Veel on aafrika päritolu 4%. Vähim on zambosi keda on vaid 3%.
Tähtsaks osaks Colombia rahvastikus on veel suur emigreerumine.Kaks põhilist sihtpunkti kuhu suundutakse on Venezuela ning Ameerika Ühendriigid .1980. lõpuni
olid põhilisteks emmigreerujateks nn.ajud,kes olid andekad proffesionaalid kes lahkusid kodumaalt välismaale parema palga ja elamistingimuste tõttu.Ka illegaalselt Venezuelas elavate
colombialaste arv on umbes poole ja kolmandiku miljoni vahepeal .Kahjuks illegaalset migratsiooni on võimatu kontrollida kuna piirid Venezuelaga on avatud ning colombialasi on peaaegu võimatu eristada venezuelalastest.1990 aastate jooksul migratsiooni trend kahanes tänu Venezuela majanduslikele problemidele.Üldiselt pole colombialaste riigist välja emmigreerumise põhjuseks madal majanduslik tase vaid ebakindel ning mitte turvaline elu kodumaal.(vt ka Lisa 2)
Colombia lapsed
3.Majandus
3.1.Põllumajandus
Colombia majandus põhineb peamiselt põllumajandusele,mineraal ressursidele ning tööstusele.Põllumajanduses on domineeriv kohv,olles tootlikuselt teine riik terves maailmas.
Põllumajandusel on 25% osatähtsus kohalikust tootlikusest ning 75% eksportidest(kaasa arvatud kokaiin ja kanep ).Alates 20.sajandi algusest on tähtsaimaks saaduseks olnud kohv .Umbkaudselt asub seal 300,000 kohvi kasvatavat farmi,enda alla võttes 2,5 miljonit aakrit maapinda,tootes 654,000 tonni kõrgkvaliteetset kohvi Järgmisena eksportimise tähtsuselt on banaanid ,puuvill, suhkruroog ,pirnid ja lilled.Põhilisteks kodumaal kasutamiseks viljad on riis, kartul ,mais ning tubakas.
Colombia on veel tuntud oma mägise pinnamoe pärast,kuid riigi erinev topograafia ning kliima lubavad laialdlasest kasvatada erinevaid taimekultuure. Kariibi madalmaast,
kus asuvad banaani istandused ,kuni Andide mägismaani,kus asuvad kohvi istandused,on colomblased kasvatanud erinevaid põllumajanduslike saaduseid. Colombiat katab palju erinevat tüüpi troopilisi metsi,kuigi palju müüakse välja. Hilistel 80'ndatel umbes 500,000 hektarilt toodeti ümarpuitu.Kuigi seal kasvab rohkem kui tuhat erinevat
puutüüpi ,on ainult kolmekümnel suurem väärtus.Kui 1980. ja 1990. aastatel veeti välja palju puitu ning jäi järele vaid lagendikud, ei tegeletud metsa taastamise ehk uute puude
istutamisega riigi rahanappuse tõttu .
3.2 Energiamajandus
Kõige enam kasutatakse Columbias hüdroenegiat (81%),kuna riigil on mägine maastik ning arvukalt jõgesi.Umbes 3% riigis asuvatest jõgedest kasutatakse elektri tootmiseks. Fossiilsetest kütustest saadud energiat kasutatakse teisejärgulisena(19%).Kuigi riigil on palju taastuvaid energiaressurse nagu tuule-,päikese ja biomassi ei kasutata neid seal peaaegu üldse.
Colombial on märkimisväärselt palju erinevaid energia ressursse,eriti söe ning gaasi tagavarasid.Riik on ka ühtlasi 16.kohal söe tootmiselt maailmas ning esimene ladina ameerikas(66 miljonit tonni 2006. aastal),kuna nad ise ei kasuta seda üldse ,sest nagu eelnevalt mainitud kasutavad nad enamasti hüdroenergiat.
Nafta on üks suurim rahateenija riigile eksportides seda suurel hulgal USA-sse ning olles samal ajal ka tähtsaim varustaja.Aastast 1982 on kasvanud nafta tootmine meeletult, 7.4 miljonilt tonnilt 1982.aastal 30.1 tonnini 1995.aastal.
Colombia loodusvarad :petrooleum,maagaas,rauamaak,süsi, nikkel ,kuld,smaragdid.
4.Tööstus
Colombial on palju erinevaid tööstusharusid,põhiliselt seotud põllumajanduse,mineraalide ning metsa saadustega.Riik varustab erimevate vaajdustega tarbijaid tööriistade,kemikaalide,puutoodete,paberi,sõidukite ja masinatega.
Tehaste arv Colombias on kahekordistunud alatest 1980. aastatest .Umbes 20% rahvastikust töötab tööstuses.Põhi tööstusalad on tekstiil (kasutades kohalikku villa ning puuvilla),jalanõude tootmine,tubakas,raud ja teras(osaliselt kasutades kohalikku rauamaaki), tsement .
Umbes 70% riigi tööstusest asub nendes peamistest linna keskustes –Bogota,Medellin ja Cali.
Riigi põhiliselt vahetus partnerid on USA(36% eksporti nng 38% importi 1988.a),Saksamaa(18% eksporti),Jaapan(11% eksporti) ning Prantsusmaa (4%)
Riigi eesmärgiks on rohkem hakata tegelema valmis kaupade ekspordiga,kuna sellega teenib rohkem .Senimaani on tegeletud suurem jaolt tooraine müügiga välisriikidesse.Viimase kümne aasta jooksul on valmis kaupade müük teistesse riikidesse aitanud tõsta Colombia majanduslikku taset .
Avatud söekaevandus Colombias
5.Turism
Turism on üks põhilisi tegevusi riigis.Kõige populaarsem turismi piirkond Colombias on Bogota,ehk riigi pealinn.Turism on kasvanud iga aastaga alates 1950. aastatest tänu majanduse arengule.Samuti on Colombia ka üks kümnest riigist ülemaailma kus käib earvukalt turiste.Kõige rohkem reisib turiste Colombiasse just kuulsate festivalide ajal nagu Cali's Fair ,Barranquilla Karvenval,Bogota Suve Festval,Iberoamericani Teatri Festival ning Lille Festival. Peamiselt tõmbab turiste ajaloolised paigad ning erinevad rannad.
Riiki on nimetatud ka veel üheks ohtlikumaks riigiks kuhu reisida .Seal tegutseb palju mässavaid jõuke,suur narkokaubandus ning veel võib tabada turiste erinevad haigused nagu malaaria, hepatiit jt.
Põhilised tegevused ning sihtpunktid turistidele on ranniku ääres.Kuid rannikuäärses linnas Nueva Granadas pole eriti populaarne turistidele ,kuna kaks sajandit toimus seal koloniaal aegadel suured hukkamised
Liikumine turistidele on tehtud Colombias lihtsaks –riigi suurtemate linnade vahel on pidev lennuühendus.Päevaselt väljuvad lennukid ka teistesse riikidesse nagu U.S, Kanada , Mehhiko ,Costa Rica ,Prantsusmaa,Panama,Hispaania ja Lõuna-Aafrika.
Enim külastatavad paigad:
Bogota Botaanika Aed
Kulla Muuseum
Luís Ángel Arango Raamatukogu
Bolivari väljak
San Andresi saar
Colombia Rahvuslik Kohvipark
Ziaquira Soola katedraal
Los Katiosi Rahvuspark
Kokkuvõte
Kuna valisin Colombia just sellepärast,et ma ei teadnud selle kohta suurt midagi,olid lihtsalt tühipaljad oletused,osutus see just selliseks nagu ma olin seda arvanud.Kogu selle materjali otsimine põhjatust internetist oli tõesti ülimalt aeganõudev ning vahepeal tundus, et ma ei lõpetagi selle referaadi koostamisega niipea.
Raskeimaks osutus mõne peatüki koostamine mille kohta ei olnud täpset informatsiooni ning pidin ise kombineerima ning kokku panema kogu sisu.Keeruliseks tegi ka asjaolu,et eesti keelset informatsiooni peaaegu ,et ei eksisteeri Colombia kohta ning olin sunnitud tegema pisut tõlketööd .
Kasutatud kirjandus
http://www.indexmundi.com/colombia/maritime_claims.html
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/co.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Colombia#Geography_and_climate
http://www.tradeport.org/countries/colombia/01grw.html
http://www.miksike.ee/
http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Colombia
http://www.nationmaster.com/country/co-colombia/eco-economy
http://home1.gte.net/gomezedg/English.ht m
http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Americas/Colombia.html
http://globaltechforum.eiu.com/index.asp?layout=rich_story&doc_id=7421&categoryid=&channelid=&search=crude
http://www.traveldocs.com/co/economy.ht m
http://www.travelblog.org/South-America/Colombia
LISA 1(lk 4)
Departemangud nimeliselt
Lisa 2(lk 8)
Ennustatav rahvastikupüramiid aastaks 2010
16