Jamaica muusika eripära (0)

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
Rita Raidma
Jamaica muusika eripära
Juhendaja : Aire Luhaoja
8. klass
Pärnu 2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
JAMAICA MUUSIKA MUUDATUSED 4
SKA 5
RASTAFARI 6
PILDID 7
Sissejuhatus
Jamaicale orjadeks viidud lääneaafriklased tõid saareriiki endaga kaasa burru- trummid ,mida nimetati ka rääkivateks trummideks. Muide, hiljem hakaksid sarnaseid trumme kasutama ka rastafarid oma palvustel. Orjade pidustused, ehkki neid toimus harva, olid alati täis Aafrika mõjutustega laulu ja tantsu, kuigi aafriklaste kultuur hakkas peagi segunema Euroopa ja Jamaica kohalike elanike folklooriga. Suurimateks olid jõulude ajal peetavad   Jonkanoo - pidustused, kus kanti maske, tantsiti, taoti trumme ning mängiti teisi muusikariistu. Esialgu lubasid kolonisaatorid sellistel pidustustel toimuda, kuid avastasid siis, et orjad kasutavad trumme omavaheliseks suhtlemiseks ning Jonkanoo keelati. Edaspidi püüdsid koloniseerijad mustanahalisi muuta “tsiviliseerituteks”, tutvustades neile ristiusku ja õpetades Euroopa tantsusid. Pärast orjuse kaotamist 1838. a leidsid jamaikalased taas üles oma juured, mis ulatusid muidugi Aafrikasse. Sajandivahetuseks olid jamaikalased muutunud mobiilsemaks, külastasid ka teisi Kariibi mere saari ja tutvusid sealse kultuuriga .
Jamaica muusika muudatused
Suured muudatusel olid tulekul. Ameerikast alguse saanud jazzmuusika levis suure kiirusega üle kogu maailma. Hoolimata suurest vahemaast oli võimalik juba 1940-ndatelJamaical kuulata Memphise, New Orleansi ja Miami raadiojaamu. Jazzipalavikku süvendasid mõned USA-st toodud plaadid. Nimed  Duke Ellington ja Count Basie olid inimeste seas üsna tuntud. Saareriigis hakkasid inimeste meelt lahutama omad jazzbändid, näiteks Eric Dean’s Orchestra või lauljad  Jackie Opel ja Laurel Aitken. Kuid nende populaarus polnud ehtsate Ameerika artistidega võrreldav. Kingstonis tegutsenud Alpha Boys katoliikliku kooli juhtkond oli samuti jazzilembeline ja nõnda asutatigi kooli oma puhkpilliorkester , milles võrsusid näiteks The Skatelites'i liikmed Tomy McCook jaDon Drummond.
Kuid 1950-ndate saabumisega hakkasid Ameerika popmuusikas toimuma muutused. Jazzis sai uueks suunaks be-bop. Tugevalt tungis peale  rhythm & blues , mille kohta varem kasutati terminit  race music. Jazzorkestrite ajastu hakkas vaikselt vaibuma, kuna muusika oli muutumas jõulisemaks ja nooruslikumaks. Need uued rütmid jõudsid muidugi ka Jamaicale. Väga armastatuks said näiteks  Fats Domingo ja Louis Jordan.
Ka Jamaica ise hakkas muutuma. Siiani põllumajandusega tegelenud rahvas valgus pealinna Kingstonisse, et otsida peale sõda paremat elujärge. Nädalavahetustel kogunesid kingstonlased tantsupidudele, kus  sound system'id mängisid uusimat Ühendriikidest pärinevat muusikat. See oli võimalus kuulata uut muusikat ajal, mil paljudel polnud raadiot . Ja pealegi - milleks maksta bändile, kui võib kuulata ka värskeid plaate . 
Populaarseimaks stiiliks oli sel ajal r&b. Sound system'ite omanikud reisisid tiheda konkurentsi tõttu sageli Ühendriikidesse, et osta uusimaid plaate, või kasutasid sealsete agentide teenuseid. Lemmikplaati mängiti sageli peo jooksul 15 –20 korda.
SKA
Ska on 1950. aastate lõpus tekkinud Jamaica päritolu tantsumuusika stiil, milles on kokku sulanud Kariibi muusikatraditsioon (mento, kalypso) ning raadio kaudu Ameerikalõunaosariikidest tuntuks saanud jazz ja rütmibluus.
Oli selge, et Jamaica muusika leiab varem või hiljem oma identiteedi. Üllatav oli vaid asjaolu, et see juhtus nii kiiresti. Kui Jamaica oma artistid püüdsid kodumaise muusikatööstuse jaoks kopeerida ameerika r&b muusikat, siis see päriselt ei õnnestunud. Välja tuli hoopis muusika, mis tegelikult kujutas endast segu sellistest stiilidest nagu r&b, jump blues, mento, aga ka calypso, swing, pocomania jt. Selle stiili nimi oli  shuffle  ja tuntuimate artistidena võiks siin mainida nimesid  Neville Esson, Owen Grey  ja The Overtakers. Kuid selle suuna viljeleja  Prince Buster  (Cecil Bustamente Campbell) leidis, et midagi siiski puudub. Ta palus oma kitarristil Jah Jerryl rõhutada rütmis teist ja neljandat lööki. Sama tehnikat hakkas kasutama ka Rosco Gordon . Nii sündis ska. Aasta siis oli 1962. Tegelikult tehti sarnaste elementidega lugusid muidugi ka juba varem. Uus stiil tekkis väga õigeaegselt. Jamaica oli just saavutamas iseseisvust ja ska peegeldas töölisklassi uut optimismi. Ska muusikataktis tantsu hakati kutsuma nimega skanking. Laulutekstid võisid olla religioossed ( Jimmy Kings - ' King Of Kings'), aga sageli ka romantilised (Delroy Wilson- 'Dancing Mood') või nonsens - teemadel (Eric Morris - 'Humpty Dumpty'). Lisaks lauldi sotsiaal-poliitilistel teemadel, eelkõige  rude boy'dest. Rude boy'de liikumine hakkas silma paistma 1961 aastal. Skaga on neil pistmist vaid niipalju, et see oli nende lemmikmuusikaks (nagu ka enamikele teistest jamaikalastest). Tegemist oli töötute Kingstoni noormeestega, kes leidsid, et poliitikute tegevus nende eluolu parandamisel on ebatõhus ning tõstsid mässu kogu süsteemi vastu. Taheti olla 'keegi', kuigi ühiskond ütles, et sa oled ' eikeegi '. Töö puudumisel püüti teha raha igal võimalikul viisil ja sageli elatuti peamiselt kanepikaubandusest. Soovituslikuks on siin 1973. aastal valminud film 'The Harder They Come ' Jimmy Cliffiga peaosas (kuid see film pole Cliffi elulugu). Tegelikke vägivalla tundemärke hakkas liikumine ilmutama siiski alles 1966 aastal, kui oli juba tekkinud rocksteady. Rude boy'de riietus sarnanes Hollywoodi gansterite stiilile (sarnaselt riietab näitlejaid ka Tarantino oma filmides 'Pulp Fiction '). Inglismaale emigreerunud rude boy'd võtsid kaasa ka oma muusika ning panid aluse uue subkultuuri - skinheadide – tekkele. Tänapäeval võivad rude boy (bwoy) tiitlit kanda lihtsalt ska scenepühendunud liikmed, kes kuulavad ska muusikat ja riietuvad vastavalt stiilile.
RASTAFARI
Rastad on kujundanud jamaica identiteeti üle kogu maailma ja puna-rohe-kollane lipp ,dreadlock'id ja Bob Marley on paljudele ka kogu Jamaica sümboliteks. Tuleb ette, et turist on äärmiselt üllatunud, kui saab teada, et Jamaica lipp polegi puna-rohe-kollane. Kuid lisaks muusikutele on ka mitmed Jamaica tuntud kunstnikud , poeedid ja kirjanikud mõjutatud rastafari kultuurist. Jamaica inglise keelde on rastade kõnepruugist ilmunud näiteks väljendid “I-and-I”, “Jah”, lisaks “babylon” või näiteks ”idren”, mis tähendab “lapsed”. Ka Läänes kasvatavad inimesed endale dreadlock'id protestiks tavapärase vastu või siis lihtsalt moe pärast. Marihuaana kasutamine rastade poolt on andnud tõuke paljudeks kanepitaime omaduste teaduslikeks uuringuteks. Rastad on alati olnud kanepi legaliseerimise soovijad, et saaks seda taime kasutada riitustele lisaks ka rahvameditsiinis. Rastade ital-toit on mõjutanud kogu Jamaica toiduvalmistamise tavasid.
Bob Marley Prince Buster

Courtney Pine Montego- Bay

Kasutatud kirjandus.
9