Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Jahindus (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kesk-Euroopas see vabadus (mis vabadus ?
 
Säutsu twitteris
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond
Marika Kallemaa
JAHIMEESTE STAATUS ÜHISKONNAS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal
Juhendaja dotsent Tiit Randveer
Tartu 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töös kasutatud teiste autorite tööd ning andmeallikad on viidatud . Käesolevaga kinnitan , et annan lõputöö tulemuste suhtes oma intellektuaalomandi varalised õigused üle Eesti Maaülikoolile.
01.06.2009 / Marika Kallemaa ........................................... kuupäev /nimi / allkiri /
Juhendaja
01.06.2009 / Tiit Randveer ............................................
2 kuupäev /nimi / allkiri
Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Marika Kallemaa Õppekava: Loodusvarade kasutamine ja kaitse Pealkiri: Jahimeeste staatus ühiskonnas ja seda mõjutavad faktorid Lk.: 39 Jooniseid: 6 Tabeleid: 4 Lisasid: 0 Osakond: Metsakasvatuse osakond Uurimisvaldkond: jahindus Juhendaja(d): dots . Tiit Randveer Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu, 2009 Jahindusel on pikk ajalugu ja omad traditsioonid. Ürgajal saadi küttimisest enamus eluspüsimiseks vajalik ­ toit, riided ja tarbeesemed . Jaht õpetas koostegutsemist ning arendas füüsilisi võimeid. Sajandeid kuulus jahipidamise õigus meil aadlikele. Tänapäeval ei ole jahindus enam mõne ühiskonnaklassi privileeg, vaid jahimeheks võib saada igaüks, kes seda soovib. Jahimehi on igal pool üle maailma.
Bakalaureusetöös vaadeldakse erinevate riikide jahimeeste staatust, ühiskonna suhtumist jahimeestesse ning mõjutavaid tegureid. Antakse ülevaade jahimeeste osakaalust ning seisundist Euroopa riikides, riikide elanikkonna arvukusest ning metsasusest. Tutvustatakse erinevate riikide jahimeeste staatust ning jahiorganisatsioone ning Eesti jahinduse ajalugu ja tänapäeva. Mõjutavate faktoritena vaadeldakse jahimeeste suhteid maaomanikega ning teiste huvigruppidega (loomaõiguslased).
Töö koostamise metoodikaks on internetiallikate ja erinevate kirjanduslike allikate (jahindusalaste ajakirjade, raamatute, artiklite) uurimine, ning nendest refereeringute ning kokkuvõtete tegemine. Töös käsitletud uuringu andmed pärinevad töö juhendajalt, dotsent Tiit Randveer `ilt.
Töö käigus jõudis autor järeldusteni, et mida järjepidevamad on riikides jahindusalased traditsioonid, seda parem suhtumine on elanikkonnal jahimeestesse. Avalikkuse teadlikkuse tõusuga muutuvad ka inimeste suhtumised jahindusorganisatsioonidesse ja nende liikmetesse. Riikides, kus on ajalooliselt tugevad jahitraditsioonid, on arvamused jahimeestest positiivsemad.
Märksõnad: jahindus, jaht, jahimees , ühiskond, suhtumine
3 Estonian University of Life Sciences Abstract of Bachelor's Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author : Marika Kallemaa Speciality: Natural Resources Management Title: Hunters status in society is influenced by factors 39 pages 6 figures 4 tables 0 appendixes Department : Department of Silviculture Field of research: game management Supervisor(s): dots. Tiit Randveer Place and date : Tartu, 2009 Game management has a long history and its own traditions . In primordial times hunting provided most of what was needed for survival ­ food, clothes, and other necessities. Hunting taught people to cooperate and developed their physical abilities. For centuries , the right of hunting was reserved for noblemen. Today , game management is no longer the prerogative of select few ­ anybody can become a hunter . There are hunters all over the world.
This Bachelor's thesis examines the status of and attitude towards hunters in different countries and the factors that contribute to it. An overview is given of the percentage and position of hunters in European countries, as well as the populations and forest density of different countries. The status of hunters in various countries, different hunting organizations , and the history and current situation of game management in Estonia are discussed. Hunters' relationships with landowners and other stakeholders ( animal rights activists) are examined as contributing factors.
The methodology of the research consists in studying internet sources and literature (hunting magazines, books, articles ), and writing their synopses and summaries . The source of data used in the research that has been discussed in the thesis is the supervisor, senior lecturer Tiit Randveer.
It was concluded that the greater the continuity of a country 's hunting traditions, the more favourable the general attitude towards hunters. By raising the awareness, also people's attitudes towards hunting organizations and their members change . In countries with historically strong hunting traditions the general opinion of hunters is more positive .
Keywords: game management, hunting, hunter, society, attitude,
4 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................6 1. Jahindus minevikus ............................................................................................................ 8 1.1 Jahindus Eestis ............................................................................................................. 9 2. Jahindus tänapäeval Euroopas .........................................................................................12 2.1. Euroopa riikide metsasus ja jahimeeste arv............................................................... 15 2.2. Jahindus Eestis tänapäeval.........................................................................................16 3. Jahimehed ja avalik arvamus ........................................................................................... 18 4. Maaomanikud ja jahindusorganisatsioonid ......................................................................24 5. Eestlaste arvamus jahindusest ..........................................................................................28 Kokkuvõte.............................................................................................................................31 Viidatud allikad.....................................................................................................................33
5 Sissejuhatus Ürgajal oli jahipidamine inimestele peamiseks elatusvahendiks. Küttimisest saadi enamus eluspüsimiseks vajalik - toit ja materjal kehakatete valmistamiseks. Jaht õpetas koostegutsemist, kokkuhoidmist ning arendas füüsilisi võimeid.
Traditsioonidel on sügav tähendus ja tohutu jõud. Tõenäoliselt pärineb tänapäeva inimese jahipidamise kirg kaugest minevikust. Nüüdisajal ei sunni jahimeest metsa minema ainult saagi himustamine, sest toidulauda saab rikastada ka teisiti, vaid pigem huvi looduse vastu.
Ühiskonna arenedes aga hakkasid toimuma muudatused. Jahipidamisest sai aadlike privileeg, meelelahutus ja hobi . Alamalt klassilt võeti õigus jahti pidada. Tänapäeval ei ole jahindus enam mõne ühiskonnaklassi privileeg, vaid jahimeheks võib saada igaüks, kes seda soovib ja jahimehi on igal pool üle maailma.
Jahipidamine on üks vaba aja veetmise võimalustest, huvitav ja hariv enesetäiendamine ning sportlik tegevus. Võimalus viibida looduse keskel ja pidada jahti ulukitele. Jaht on ka distsiplineeriv tegevus, kuna tuleb kinni pidada kindlaks määratud reeglitest.
Antud teemat uuurides jõudis autor järelduseni, et järjest enam autostuvas ühiskonnas tuleb rohkem mõelda elanikkonna tervisele, propageerides erinevaid vaba aja veetmise võimalusi, seal hulgas jahipidamist kui aktiivset elustiili.
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida erinevate riikide jahimeeste staatust, ühiskonna suhtumist jahimeestesse ning mõjutavaid tegureid. Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis antakse ülevaade jahinduse ajaloost üldiselt ja eraldi vaadeldakse Eesti jahinduse minevikku. Töö teises osas vaadeldakse jahindust tänapäeval üldiselt ning lisaks
6 Eestis. Lõpuks esitatakse jahindust puudutavaid üldsuse ja erinevate huvigruppide arvamusi ja uuringuid.
Peamiseks meetodiks oli teema uurimine internetist, jahindusalastest ajakirjadest, raamatutest ja artiklitest ning nendest refereeringute ning kokkuvõtete tegemine. Töös käsitletud uuringu andmed eestlaste arvamuse kohta jahindusest, pärinevad töö juhendajalt dotsent Tiit Randveer `ilt. Osa materjalist on tõlgitud inglisekeelsetest artiklitest ning kasutatud saksakeelset jahiteatmikku.
7 1. Jahindus minevikus Jahindusel on pikk ajalugu ja väljakujunenud traditsioonid. Jahipidamine tähendas ürgajal kivikirve, oda ja püügiauguga pigem uluki primitiivset tapmist inimese toitumise ja riietumise eesmärgil, mille aluseks olid puhtalt oma eksistentsi kindlustamise mõtted. Kuid juba tollane jaht toimus kindlate reeglite alusel, millele annavad tunnistust väljakaevamised ja koopamaalingud. Koos inimkonna arenguga on muutunud üha enam ka tavad, kombed ja jahiviisid. ( Stackelberg 2006) Jaht oli esimene teadlik looduse mõjutamine inimese poolt ning esimesi töövorme (Randveer 2004).
Ajalooliselt võib Euroopas eristada mitut ajajärku:
· Esimene ajajärk kestis kuni 7.-8. sajandini. Valitses vaba küttimise õigus ehk fikseeritud seadusi ei olnud. (Randveer 2004) · Teisel ajajärgul lõppes Kesk-Euroopas see vabadus (mis vabadus? sõnasta paremini!!!) juba 8. sajandil. Teadaolevalt oli Karl Suur (742 -814) esimene, kes paremad metsad ainult enesele jahipidamiseks sekvesteeris. Neis metsades võisid küttida vaid kuningas ja tema kõrgest soost külalised. Euroopa äärealadel valitses igamehe küttimisõigus kauem. Näiteks Rootsis on teadaolevalt vanimad ürikud, kus on jahipidamist märgitud, pärit 13. sajandi algusest. Rootsis kehtestati kuninglikud privileegid alles 14. sajandil: 1351. aasta statuut nägi ette karmid karistused neile, kes küttisid kuninga maadel . (Randveer 2004) · Kolmas ajajärk kestis 12.-13. sajandist 19. sajandi keskpaigani. Jahiõigus oli ka kõrgaadlil, kes omakorda osa õigustest alamatele aadlikele edasi andis. Vürstid ei andnud alamale aadlile edasi mitte kogu jahiõigust, vaid ainult võimaluse küttida teatavaid ulukiliike. Lisaks jahiõiguse sätestamisele ilmusid sel ajajärgul ka esimesed küttimispiirangud, mille eesmärk oli ulukeid säästa. (Randveer 2004)
8 Aadlikel ei olnud jahi eesmärgiks toidu hankimine , vaid oluliseks osutus trofeede saamine. · Neljanda ehk viimase ajajärgu ajal murdis aadlike privileegid kodanlik revolutsioon , mis toimus Prantsusmaal 1789.-95. aastal ja Saksamaal 1848. aastal. Muidugi tuli aadlikel loobuda ka jahipidamise eesõigustest. Jahiõigus, mis oli selle ajani seisuslik privileeg olnud, seostati maaomandusega. Sellest sai fundamentaalne põhimõte, mis püsib tänini. Jahiõigus jaotati kaheks: jahiõiguseks kitsamas mõttes, mis oli igal maaomanikul, olenemata sellest, kas ta huvitus jahipidamisest või mitte, ning jahiõiguse kasutamise õiguseks. (Randveer 2004)
Saksamaa kauaaegsete jahindustraditsioonide kohaselt olid enamik kõrgematest riigitegelastest aktiivsed jahimehed. Sealsed keisrid on jäädvustanud ennast ajalukku kirglike jahimeestena. Nende aukartustäratavate kütitud ulukite suur arv pakub huvi ka tänapäeval. Aegade muutudes asus väljapoole suunatud suurelise pidukära saatel toimuva keskaegse jahipidamise asemele üha rohkem meie isade poolt hiljem viljeldav vaikne jahikultuur. (Stackelberg 2006)
1.1 Jahindus Eestis Jahiõigus kuulus alates 15. sajandist sisuliselt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Jahindus #1 Jahindus #2 Jahindus #3 Jahindus #4 Jahindus #5 Jahindus #6 Jahindus #7 Jahindus #8 Jahindus #9 Jahindus #10 Jahindus #11 Jahindus #12 Jahindus #13 Jahindus #14 Jahindus #15 Jahindus #16 Jahindus #17 Jahindus #18 Jahindus #19 Jahindus #20 Jahindus #21 Jahindus #22 Jahindus #23 Jahindus #24 Jahindus #25 Jahindus #26 Jahindus #27 Jahindus #28 Jahindus #29 Jahindus #30 Jahindus #31 Jahindus #32 Jahindus #33 Jahindus #34 Jahindus #35
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marika kallemaa Õppematerjali autor

Lisainfo

jahimeeste staatus ühiskonnas janeid mõjutavad faktid
jahimehed ühiskonnas

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (3)

lurts258 profiilipilt
Laura Kaseküli: Suhteliselt põhjalik ja hea
14:38 19-12-2011
rattas123 profiilipilt
Maiker Kronberg: väga, väga hea materjal
21:42 04-02-2010
aadu33 profiilipilt
aadu33: väga hea materjal
16:23 15-11-2010


Sarnased materjalid

528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
53
pdf
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
53
pdf
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
58
docx
Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks
62
doc
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun