Töötus Eestis (Referaat) (2)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Ettevõtluse osakond
nimi
EP 1
TÖÖTUS EESTIS
Referaat
Juhendaja :
Pärnu 2011

Sissejuhatus

Antud teema valikut põhjendatakse vajadusest uurida töötuse olukorda Eestis käesoleval aastal ning võrrelda tulemusi eelnevate aastatega. Kasutatakse andmeid, mida ei loeta nii täpseteks, et saaks ideaalse ülevaate tegelikule töötute arvule, kuna kasutatakse statistilisi andmeid.
Uurimuse eesmärgiks on uurida tööpuuduse olemust, pakutavaid teenuseid töötutele, erinevaid tööpuuduse liike, statistilisi andmeid tööpuuduse ja töötute kohta ning tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on olukord tööpuudusega ning mis seda põhjustab.
Uurimuseks vajalik informatsioon kogutakse enamasti eestimaistest, kui ka välismaistest artikklitest. Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaameti andmebaasidest.

sisukord

1.Tööpuudus ja tööotsimine 4
1.1.Tööpuudusest üldiselt 4
1.2.Töötu või tööotsija  5
1.3.Teenused töötule ja tööotsijale 6
2.Erinevad tööpuuduse liigid 8
3.Töötuse statistika aastatel 2009-2011 10
3.1.Töötuse statistika Eestis 2011 aastal 10
3.2.Töötuse statistika Eestis 2010 aastal 12
3.3.Töötuse statistika Eestis 2009 aastal 13
4.Noorte tööpuudus Eestis 16

Tööpuudus ja tööotsimine

Tööpuudusest üldiselt

Maie Pihlamägi (2010) arutleb täpsemalt tööpuuduse olemuse üle. Tööpuudus sündis käsikäes turumajandusega : turumajandus areneb tsükliliselt, mistõttu kõigub ka nõudlus tööjõu järele. Teatud tingimustes, näiteks kriisiajal või tehnilise progressi tulemusel, väheneb see järsult. Töötust mõjutab ka mõnede tootmisharude sesoonsus, ja seda isegi majanduse tõusuaastatel, samuti räägib kaasa rahvastiku kiire kasv. Kui sellises tempost rahvastikukasv aina kasvab, siis võib lähitulevikus oodata erinevaid kriisi moemente.
20. sajandi alguseni lähtus enamik riike ideoloogiast, et nii majandus kui ka tööturg suudavad end ise reguleerida. Inglismaa algatust järgisid järk-järgult teised riigid. 1919. aastal oli maailmas tööpuuduse vastu kohustuslikult kindlustatud 4,5 miljonit töölist - neist valdav osa, 3,7 miljonit, Suurbritannias - ja vabatahtlikult ligi pool miljonit. Pärast Esimest maailmasõda rakendasid töötuskindlustust Itaalia (1919), Austria (1920), Venemaa (1922), Poola (1924), Bulgaaria (1925), Saksamaa (1927) ja teised riigid. (Pihlamägi 2010). 1980ndate aastate rasket elu leiab ( Henry ) Charles Bukowski ütlusest: „Thanksgiving. It proved you had survived. another year with its wars , inflation, unemployment , smog, presidents.“ Sellega tahtis Bukowski öelda, et pühade ajal said aru, et olid kuidagiviisi veel ühe aasta sõdu, inflatsiooni, tööpuudust, tossu ja presidente ära kannatanud. (Bukowski 1978: 171) Kindlasti oli kogu maailm 1980ndatel siiski kiires pidevas arengus.

Töötu või tööotsija 

Tööotsija on isik, kes otsib tööd ja on tööotsijana arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses. Tööotsija peab vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks pöörduma Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksuse poole. ( Taskuraha noorte tööportaal 2011)
Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Tööturuameti piirkondlikus struktuuriüksuses ja otsib tööd. Töötu peab täitma individuaalset tööotsimiskava ning olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma. ( Ibid )
Töötuna või tööotsijana arvelevõtmiseks tuleb isiklikult pöörduda Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksusesse ning esitada avaldus. Töötule koostatakse individuaalne tööotsimiskava, mille alusel hakatakse osutama tööturuteenuseid ja pakkuma tööd. (Ibid)
Töötuna arvelolek lõpetatakse, kui isik (Teenused töötule... 2011):

• katkestab tööotsingu rohkem kui 30 päevaks;
  
• jõuab vanaduspensioniikka või talle on määratud ennetähtaegne vanaduspension;
  
• teist korda keeldub pakutud sobivast tööst või tööturukoolitusest;
  
• katkestab tööturukoolituse tööhõiveameti nõusolekuta;
  
• saab tööturutoetust või käesoleva seaduse § 3 lõike 4 punktides 1–4 loetletud juhtudel.
  

Paljude inimeste jaoks on raske uskuda , et töötus on just tihti madalate palkade põhjustajaks. 1980ndate alguses esines samuti ülemaailma tööpuudus ning kui sellest tekkis pikaajaline töötus, siis oli olukord juba kriisi ääre peal. (Rampell 2011) Samas erinevate uute muudatuste ja seaduste täideviimine võib endaga kaasa tuua veelgi suurema kriisi.

Teenused töötule ja tööotsijale

Tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks. Tööturuteenuste liigid on (Riigiportaal...):

teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja –toetustest;

töövahendus on töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine;

tööturukoolitus on töötule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist;

karjäärinõustamine on töötule ja tööotsijale tema isikuomadustele, haridusele ja oskustele vastava haridustee, tööalase valiku, koolituse või töö soovitamine. Karjäärinõustamise eesmärk on nõustada isikut töö- ja kutsevaliku, töö saamise ja karjääri kujundamise küsimustes;

tööpraktika on töötule praktilise töökogemuse saamiseks eraõiguslikust juriidilisest isikust või füüsilisest isikust ettevõtjast tööandja või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse juures osutatav tööturuteenus, mille eesmärk on täiendada töötu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi;

avalik töö on ajutine tasuline töö, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust. Töötu suunatakse tema nõusolekul avalikule tööle kuni 10 tööpäevaks, kuid mitte kauemaks kui 50 tunniks ühe kuu jooksul;

tööharjutus on töötule tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks osutatav tööturuteenus. Tööharjutuse eesmärk on töötu ettevalmistamine töölkäimiseks. Tööharjutuse kestus on kuni kolm kuud;

palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus.Toetus ettevõtluse alustamiseks.
Tööturuteenust võib osutada peale Tööturuameti ja selle piirkondlike struktuuriüksuste ka erafirma, mis on registreeritud Sotsiaalministeeriumis tööturuteenuse osutajana. Tööturuteenuse osutaja ei tohi nõuda tasu tema poole tööleidmise sooviga pöördunud isikult töövahendusteenuse eest. Töövahendusteenuse eest võib tasu nõuda üksnes tööandjalt või teiselt eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt. (Riigiportaal 2009) Antud juhul ei tohi tööotsija käest raha küsida.
Hoidmaks ära tööpuuduse teket peaksid ettevõtted suuremat tähelepanu pöörama oma pakutavatele töödele ja oma töölistele. Täpsemalt peab rõhku pöörama oskustega töölistele, kellest on ettevõttele palju abi. (Acemoglu 1999) Kokkuvõtteks on just oma ala spetsialistid need, keda kõige rohkem vajatakse.

Erinevad tööpuuduse liigid

Üheks tööpuuduse liigiks on siirdetööpuudus, mis on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal tööta. Siirdetööpuudus on enamasti lühiajaline ning seda ei peeta üldiselt probleemiks. ( Randveer , Kerem 1999)
Struktuurne tööpuudus on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest. Struktuurne tööpuudus võib olla teatud elanikkonna gruppidele väga raske. Niisuguse tööpuuduse leevendamine nõuab enamasti struktuurseid reforme — muudatusi haridussüsteemis, töötuskindlustuses vms. (Ibid)
Tsükliline tööpuudus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb. (Ibid)
Vabatahtlik tööpuudus on seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada. Kuigi nimetatud tööpuudus on osaliselt vastuolus tööpuuduse definitsiooniga (inimene ei soovi võtta vastu kättesaadavat tööd), kirjeldab ta ikkagi suurt osa tegelikust tööpuudusest. Peaaegu alati on majanduses mingeid vabu töökohti, tööpuudus tuleneb sellest, et inimesed soovivad paremat töökohta. Seega on tööpuudusel peaaegu alati vabatahtlik külg. (Ibid)
Varjatud tööpuudus on seotud inimestega kes ei otsi aktiivselt tööd kuigi tahaksid põhimõtteliselt töötada. Varjatud tööpuudus ei kajastu statistikas, sest ta ei vasta tööpuuduse definitsioonile. Varjatud töötute hulka kuuluvad näiteks heitunud töötajad - inimesed kes on kaotanud lootuse tööd leida; üliõpilased kes küll sooviksid töötada, aga tööd ei otsi, kuna sobivaid töid pole " nagunii " saada; jpm. Sobivatel tingimustel võivad niisugused inimesed hakata aktiivselt tööd otsima . (Randveer, Kerem 1999)
Arenenud riikidel on töötutel võimalik ennast tööturuametis registreerida. Registreerimine võib anda mitmeid hüvesid, nagu töötu abiraha, võimalus osaleda mitmesugustel koolitustel, haiguskindlustus jpm. Samas esitab riik töötutele ka mitmeid nõudmisi, näiteks kohustus teatud tööpakkumised vastu võtta või kursustel osaleda. Nendel ja muudel põhjustel kõik töötud ennast ei registreeri, lisaks ei ole kõik registreeritud töötud rangelt võttes töötud ja seega erineb registreeritud töötus tegelikust. (Ibid) Siin kohal võib leida sarnasusi ka Eesti riigiga võrreldes, kuna on osa inimesi, kes on ennast töötuks registreerinud, kuid samas käib ka n.ö. „mustalt“ tööl.

Töötuse statistika aastatel 2009-2011

Töötuse statistika Eestis 2011 aastal

Töötuid oli 2011. aasta I kvartalis 99 000 ja töötuse määr 14,4%, teatab Statistikaamet . Üle poole töötutest on pikaajalised töötud, kes on tööta olnud aasta või kauem. Eelmisel aastal kiiresti vähenema hakanud töötus tänavu I kvartalis veidi kasvas. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis IV kvartalis vähenes 93 000-ni, kasvas tänavu I kvartalis 6000 võrra. 2010. aasta alguses 19,8%-ni tõusnud töötuse määr vähenes aasta lõpus 13,6%-ni, tänavu aasta alguses tõusis aga 14,4%-ni. I kvartalis kasvas pikaajaline töötus. Pikaajaliste töötute arv tõusis 56 000-ni, neist 27 000 oli tööd otsinud koguni kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud). Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas I kvartalis 57%-ni. Samal ajal alla aasta tööta olnute arvu vähenemine jätkus. Järgnevalt on kujutatud töötuid töötusperioodi kestuse järgi esimeses kvartalis 2011 aastal: (I kvartalis kasvas...2011)
Joonis 1. Töötud töötusperioodi kestuse järgi esimeses kvartalis 2011 (I kvartalis kasvas...2011).
Antud joonise pealt võib välja lugeda, et pikema perioodiga töötuid on rohkem.
II kvartalis 2011 aastal oli töötuid 92 000 ja töötuse määr 13,3%. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud kaks aastat või kauem. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis tänavu I kvartalis oli 99 000, vähenes II kvartalis 7000 võrra. Töötuse määr oli II kvartalis 13,3%, mis on väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, mil töötuse määr oli vastavalt 14,4% ja 18,6%. (II kvartalis töötus...2011)
Aasta või kauem tööd otsinuid ehk pikaajalisi töötuid oli II kvartalis 51 000, neist 29 000 oli tööd otsinud koguni kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud). Pikaajaline töötus II kvartalis vähenes, kuid väga pikaajaline töötus suurenes. Väga pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas 31%-ni. Järgnevalt on joonisel kujutatud töötuid töötusperioodi kestuse järgi teises kvartalis 2011 aastal (Ibid):
Joonis 2. Töötud töötusperioodi kestuse järgi teises kvartalis 2011 (II kvartalis töötus...2011).
Võrreldes kahte joonist, võib öelda, et erinevused on väga väikesed kahe kvartali vahel, kuigi pikaajaliste töötute arv suurenes. Enamasti on töötuid, kes on olnud ilma tööta 12 kuud või isegi rohkem ning kõige vähem on töötuid, kes on olnud ilma tööta 6-11 kuud. Ainult 0,1% erinevusega on ka I kvartalis kõige vähem töötuid eelnevalt mainitud töötusperioodis.

Töötuse statistika Eestis 2010 aastal

2010. aasta I kvartalis tõusis töötuse määr 19,8%-ni, teatab Statistikaamet. Üle kolmandiku töötutest on tööta olnud aasta või kauem. Sarnaselt eelmise aasta algusele kasvas töötus hüppeliselt ka tänavu. Töötuse määr tõusis 15,5%-st eelmise aasta IV kvartalis 19,8%-ni tänavu I kvartalis. 2009. aasta I kvartalis oli töötuse määr 11,4%. (Pikaajaline töötus...2011)
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel suurenes töötute hinnanguline arv 2010. aasta I kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 30 000 võrra ja tõusis 137 000-ni. Töötukassa andmetel oli registreeritud töötute arv samal ajal 93 000. Töötute registreerumise aktiivsus, mis eelmisel aastal järjest kasvas, tänavu I kvartalis vähenes. Kui eelmise aasta IV kvartalis moodustas Töötukassas registreeritud töötute arv tööjõu- uuringul põhinevast töötute koguarvust 79%, siis tänavu I kvartalis 68%. Registreerumise aktiivsus vähenes pikaajalise töötuse kasvu tõttu. (Ibid)
Tabel 1. Töötud töötusperioodi kestuse järgi 2010
Kvartal
I
II
III
IV
Töötud kokku
136,9
127,7
105,9
93,2
Vähem kui 6 kuud
46,9
40,4
31,8
32,9
6-11 kuud
38,9
29,1
18,4
14,9
12 kuud või rohkem
51,1
58,2
55,7
45,4
..24 kuud või rohkem
18,3
19,3
20,8
18,9
Allikas: Töötud töötusperioodi... 2011.
I kvartalis oli 51 000 töötut tööd otsinud aasta või kauem (pikaajalised töötud), neist 18 000 kaks aastat või kauem (ülipikaajalised töötud). Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas 37%-ni, ülipikaajaliste töötute osatähtsus 13%-ni. Vähem kui 6 kuud töötute arv on viimased kolm kvartalit veidi vähenenud. (Ibid)
Töötus oli aasta alguses rekordiliselt kõrge, kuid inimeste usk töö leidmise võimalusse on siiski paranenud. Seda näitab heitunute arvu vähenemine. Kui eelmise aasta teisel poolel kasvas tööotsingutest loobunute arv 11 000-ni, siis tänavu I kvartalis vähenes see samale tasemele, mis eelmise aasta alguses — 7000-ni. (Pikaajaline töötus...2010)
Tööga hõivatute hinnanguline arv oli tänavu I kvartalis 554 000, mis on Eesti taasiseseisvusaja väikseim hõivatute arv. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes hõivatute arv 4,6%, eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,6%. Tööhõive on vähenenud rohkem meeste hulgas, mistõttu naiste osatähtsus tööhõives kasvab. Aastaga vähenes hõivatute arv 40 000 mehe ja 18 000 naise võrra. Tänavu I kvartalis olid 54% hõivatutest naised, aasta tagasi 52%. Tegevusalati on hõive vähenemist kõige rohkem mõjutanud ehitus, kus hõivatute arv vähenes aastaga 23 000 võrra (36%). Töötlevas tööstuses oli 17 000, kaubanduses 10 000 hõivatut vähem kui aasta tagasi. (Ibid)
Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu- uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. (Ibid) Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Töötuse statistika Eestis 2009 aastal

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel tõusis töötuse määr 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötus oli 13,8%. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem.
Töötute hinnanguline arv oli IV kvartalis 107 000, mis on kaks korda suurem kui 2008. aasta samas kvartalis. Aastakeskmine töötute arv oli 95 000 ja töötuse määr 13,8%, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim. Seni suurima töötusega 2000. aastal oli töötuid 90 000 ja töötuse määr 13,6%. Pikaajalise töötuse (inimesed, kes on tööd otsinud 12 kuud või rohkem) kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. III kvartalis oli tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse. Sama palju oli heitunuid ka IV kvartalis. Märkimisväärne on, et mitte-eestlaste töötus on ligi kaks korda kõrgem kui eestlastel, kuid tööotsingutest loobuvad kergekäelisemalt hoopiski eestlased. 2009. aastal oli pikaajalistest töötutest pooled mitte-eestlased, heitunute hulgas aga oli mitte-eestlasi ainult viiendik. (Pikaajaline töötus... 2010)
Töötuse määr tõusis 2009. aasta IV kvartalis 15,5%-ni, aasta keskmine töötuse määr oli 13,8.. Ligi kolmandik töötutest on tööta olnud aasta või kauem. Tööjõu-uuringu andmetel oli töötute hinnanguline arv 2009. aasta IV kvartalis 107 000, mis on kaks korda suurem kui 2008. aasta samas kvartalis. Aastakeskmine töötute arv oli 95 000 ja töötuse määr 13,8%, mis on Eesti taasiseseisvusaja suurim. (Ibid) Seni suurima töötusega 2000. aastal oli töötuid 90 000 ja töötuse määr 13,6%.
Tabel 2. Töötud töötusperioodi kestuse järgi 2009
Kvartal
I
II
III
IV

Töötud kokku
79,0
92,2
102,3
106,7

Vähem kui 6 kuud
46,5
54,3
48,4
48,1

6-11 kuud
11,9
16,2
25,3
25,2

12 kuud või rohkem
20,6
21,7
28,7
33,4

..24 kuud või rohkem
5,3
7,6
11,2
12,1
Allikas: Töötud töötusperioodi... 2011.
Mullu kasvas töötus kõige rohkem I kvartalis, iga järgmise kvartaliga töötuse kasv aeglustus. Et uusi töötuid tuli järjest vähem juurde, siis alla aasta tööd otsinute arv viimases kvartalis enam ei kasvanud. Samas kasvas hoogsalt pikaajaliste töötute arv. IV kvartalis oli 33 000 töötut tööd otsinud 12 kuud või rohkem. (Ibid)
Pikaajalise töötuse kõrval kasvas aasta teisel poolel ka heitunute arv. III kvartalis oli tööotsingutest loobunud 11 000 inimest, sest nad ei uskunud enam töö leidmise võimalusse. Sama palju oli heitunuid ka IV kvartalis. Märkimisväärne on, et mitte-eestlaste töötus on ligi kaks korda kõrgem kui eestlastel, kuid tööotsingutest loobuvad kergekäelisemalt hoopiski eestlased. (Ibid) 2009. aastal oli pikaajalistest töötutest pooled mitte-eestlased, heitunute hulgas aga oli mitte-eestlasi ainult viiendik.

Noorte tööpuudus Eestis

Noorte tööpuudus, mis saavutas 2010. aastal kõigi aegade rekordtaseme, ei kahane oluliselt ka 2011. aastal,  ütleb kolmapäeval avalikustatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni raport . Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) koostatud raport  hoiatab , et noorte tööpuuduse probleemiga tuleb kiiremas korras tegelema hakata, sest sel võivad maailmamajandusele väga pikaajalised tagajärjed olla. Raport märgib, et noorte töötuse tagajärjel on suurenenud  kuritegevus , kasvanud narkootikumide tarvitamine ja tõusnud depressiooniga võitlevate noorte arv. Noorte hulka arvatakse siinkohal 15-24 aastased inimesed, kes töötavad või soovivad tööd leida. Majanduskriisi perioodil kasvas noorte tööpuudus rekordkiirusel, jõudes kahe aastaga 11,6%-lt 12,7%-ni ja ei hakanud alanema ka pärast seda Noorte tööpuudus väheneb sel aastal prognooside kohaselt 0,1% võrra 12,6%-le. 2010. aasta lõpu seisuga otsis tööd ligi 75,1 miljonit 15-24 aastast. Võrreldes 2009. aastaga on noorte tööotsijate absoluutarv vähenenud vaid 600 000 võrra. (Mitri 2011) Tegemist on üsnagi tõsise ja ohtliku probleemiga ühiskonna jaoks ning ma arvan, et sellele tuleks üha rohkem rõhku pöörata.
Siret Varblane (2010) arutleb noori tabanud majanduskriisi üle ja sellega kaasneva tööpuuduse üle. Suur osa neist oli olnud hõivatud just nendes sektorites (teenindus ja ehitus), mis kõige enam kannatasid. Samuti on hetkel väga raske tööd leida äsja kooli lõpetanud ja töökogemuseta noortel. Eesti Töötukassa arvestab noortena vanusegruppi 16–24aastased, mida ühtlasi peetakse ka riskirühmaks. Pikaajaliseks peetakse töötust, kui inimene on tööta olnud 12 kuud. Noorte puhul aga kuuekuulist tööta olekut. Vaadeldavas vanusegrupis, 16–24aastased, on registreeritud töötuid hetkel arvel 14 386 ja nende puhul on keskmine arvel oldud päevade arv 469 päeva. Nendest on 12% töötuna arvel olnud üle aasta, 55% on aga selliseid, kes on arvel olnud alla 180 päeva. Töötukassa pakub noortele tööturule sisenemiseks või naasmiseks erinevaid teenuseid: töövahendust, karjäärinõustamist, tööturukoolitust, tööpraktikat, ettevõtluse alustamise toetust, avalikku tööd ning tööharjutust. Tööpraktikal ja tööharjutusel osaledes on võimalik taotleda stipendiumit 60 kr päevas. Avaliku töö eest, mida võib kuus teha kuni 10 tööpäeva, makstakse alampalga tunnimäära 27 kr tunnis. Ka on võimalik saada nende teenuste kasutamiseks transporditoetust. Tööandjatel on aga võimalik taotleda palgatoetust, kui võtavad tööle vähemalt kolm kuud töötuna arvel olnud 16–24 aastase töötu. Tööd otsivate noorte hulgas on palju neid, kes võtavad aktiivselt osa korraldatavatest koolitustest ja otsivad võimalusi, kuidas tööturul konkurentsivõimeline olla. Aga leidub ka noori, kes on üsna passiivsed ning piirduvad erinevatele tööpakkumistele vastamisega. Nemad ei ole kuulnud noorte teabe- ja nõustamiskeskustest, ülikoolide juures töötavatest karjäärikeskustest ega tea, kui laiad võimalused neil on abi saamiseks.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestist on võimalik vaba tööjõuressurssi leida. Kuid kahjuks tööturul tegutsejad (palgatööjõud ja ettevõtjad) tasakaalustavad oma huvisid, ignoreerides tööturult väljalangenute olemasolu ja probleeme. Tulemuseks on tööturule tagasipöördumise võimaluste kahanemine, sellega ka sotsiaalse välistamise oht. Taolised trendid viivad lõhe suurenemisele ühiskonnas, nõrgendades ühelt poolt ühiskonna sidusust, teiselt poolt aga ka majanduse enda jätkusuutlikku arengut.
Nii meeste kui ka naiste puhul võib Eestis tuua üldiste töötuks jäämist mõjutavate karakteristikutena välja nii hariduse, vanuse, rahvuse kui ka elukoha. Keskmisest enam on ohustatud madalama haridustasemega noored või üle keskea inimesed.
Iga soovija peab saama töötada, sest enese proovilepanek jõukohasel ja sobival töökohal ei ole enam kohustus, vaid ka eneseteostus. Õige inimene õigel töökohal toob kasu eelkõige endale, aga alati ka ühiskonnale tervikuna .

Viidatud allikad

I kvartalis kasvas töötus hüppeliselt 2010. Statistikaamet. [ http://www.stat.ee/37825 ] 22.11.2011.

II kvartalis töötus vähenes 2011. Statistikaamet. [ http://www.stat.ee/49359 ] 22.11.2011.

Acemoglu, D. 1999. Changes in unemplyment and wage inequality: An alternative theory and some evidence. United States of America: American Economic Association. The American Economic Review, Vol. 89, (5), pp. 1259.

Bukowski, C. 1978. Woman. United States of America: HarperCollins Pulblishers, pp. 171.

Hinnosaar, M., Hinnosaar T. 2006. Tööpuudus: Efektiivsuspalga teooria. [ http://toomas-marit.hinnosaar.net/pages/?latex:makro:slides_09.pdf ] 31.10.2011.

Kerem, K., Randveer, M. 1998. Mikro -ja makromajandus. - Eesti haldusjuhtimise instituut.

Mitri, M. 2011. ILO: Noorte tööpuudus seab ohtu riikide tuleviku. – Äripäev, 19.10.2011 [ http://www.ap3.ee/article/2011/10/19/ilo-noorte-toopuudus-seab-ohtu-riikide-tuleviku ] 22.11.2011.

Pihlamägi M. 2010. Töötusest Eestis kahe sööja vahel. – Horisont , 01.2010, nr 1, [ http://www.horisont.ee/node/1294 ] 31.10.11.

Pikaajaline töötus kasvab 2010. Statistikaamet. [ http://www.stat.ee/37917 ] 22.11.2011.

Pikaajaline töötus kasvas 2011. Statistikaamet.. [ http://www.stat.ee/49377 ] 22.11.2011.

Rampell, C. 2011. Long- term unemployment is a sticky situation. [ http://www.economist.com/blogs/freeexchange/2011/07/labour-markets ] 31.10.11.

Taskuraha noorte portaal [ http://www.taskuraha.info/index.php?id=118&keel=ee ] 31.10.11.

Teenused töötule ja tööotsijale. Töö ja töösuhted. Riigiportaal. [ http://www.eesti.ee/est/too_ja_ettevotlus/tootus_ja_too_otsimine/teenused_tootule_ja_toootsijale/ ] 22.11.2011.

Töötud töötusperioodi kestuse järgi, kvartal 2011 Statistikaamet. [ http://www.stat.ee/37201?highlight=t%C3%B6%C3%B6tus ] 22.11.2011.

Töötu sotsiaalse kaitse seadus 2000. – Riigi Teataja I osa, 2000, nr 57, art 371.

Varblane, S. 2010. Noorte tööpuudus – kas tunneli lõpus paistab ka valgust? – Aken, 04.05.2010, nr 39, lk 1-6. [ http://aken.enl.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=8242/aken32+web.pdf ] 25.11.2011.

Lisa 1. Tööjõu piirprodukt

Kuna täishõive korral on tööjõu piirprodukt suurem kui pingutuse kulu, siis sotsiaalselt optimaalne oleks, et kõik töötaksid. Saaks heaolu suurendada subsideerides palku. Tööjõu piirprodukti arvutamine (Hinnosaar, Hinnosaar 2006):
,
kus
e – pingutus ,
F – tootmisfunktsioon,
L – töötajate arv,
N – firmade arv.