EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Marika Kallemaa JAHIMEESTE STAATUS ÜHISKONNAS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal Juhendaja dotsent Tiit Randveer Tartu 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töös kasutatud teiste autorite tööd ning andmeallikad on viidatud. Käesolevaga kinnitan, et annan lõputöö tulemuste suhtes oma intellektuaalomandi varalised õigused üle Eesti Maaülikoolile. 01.06.2009 / Marika Kallemaa ........................................... kuupäev /nimi / allkiri / Juhendaja 01.06.2009 / Tiit Randveer ............................................ 2 kuupäev /nimi / allkiri Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lü...
III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest. süsteemi mõiste põhineb elemendi ja suhte mõistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid,...
19. BÖRSID JA jaanuar 2012 VÄÄRTPA Väärtpaberid on dokumendid, mis annavad omanikule teatud õigused ja väärtpaberite emitentidele tekivad teatud kohustused. BERID Võrreldes deposiitidega annavad väärtpaberid võiamluse suurema tulu teenimiseks, kuid samas on nad võrreldes deposiitidega olulisemalt riskantsemad. Esmane tööjaotus mehed on jahimehed ja naised on korilased. Teine tööjaotus tekib põlluharimine ja karjakasvatus. Tekib partnerkaubandus vahetatakse kaupa kauba vastu. See aitab veelgi süvendada tööjaotust. Kuid partnerkaubandusel on ka puudused- nt. aeg,...
Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" Esimene peatükk - Konkreetse teadmine Usk põlisrahvaste intellektuaalsesse piiratusse abstraktsete/spetsiifiliste sõnade hulga järgi nende keeles on vägagi ennatlik. Leidub palju rohkemate abstraktsete sõnadega 'metslaste' keeli kui eurooplased normaalseks peavad. Ja õigupoolest on sõna 'pöök' sama abstraktne kui sõna 'puu' (mis mõnedes pärismaalaste keeltes kokkuvõtva nimetusena puudub, kusjuures see ei tähenda, et puuduksid konkreetseid puid tähistavad sõnad). Ja teatud ala spetsiifiliste sõnade hulk oleneb tugevalt keskkonnast (ja sellest tingitud huvipunktidest), nt observatoorium võrdluses talliga. Iga tsivilisatsioon hindab ennast kui objektiivseimalt mõtlevat. Vale on arvamus, mille kohaselt 'metslased' varustavad nimedega ainult neid taimi, mis neile mingil viisil kasulikud on (nagu tunneks taimi ainult kõhumurede pärast). Näiteks Filipiinide hanunoodel on tohutult palju spetsiifilisi s...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine RIIGI TEKKIMINE : Tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine 2) selle võimu teostamine territoriaals...
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
MORAAL / EETIKA kümne käsu valgusel Sissejuhatus Moraali (ladina keeles mos, mores "komme, tuju") all mõeldakse üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaamu heast ja halvast ehk õigest ning valest käitumisest. Sellega on olemuslikult seotud mingi arusaam, et on asju, mida võib ja peabki tegema, või mille tegemisest tuleb hoiduda. Kui tehakse, midagi sobimatut, siis sellele järgneb teiste inimeste poolne halvakspanu, hukkamõist või karistus. Kui aga käitutakse õigesti, siis on teised rahul ja võidakse kiitagi. Sõna eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, ethika, mis tõlkes tähendab "komme, kommetesse puutuv". Seega eetika tähendab enamvähem sama mis moraal. Tänapäeval mõistetakse selle all teadust, mis uurib moraaliküsimusi ehk kõlblusõpetust. Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu nähtuste kirjeldamisega, vaid ka määrab, millised need peaksid ol...
Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäit...
Tallinna 21. Kool Tallinn 2010 Esimene raamat Sinuhe on Senmuti ja tema naise Kipa ''poeg'', kes sattus sinna perre pigitatud kõrkjalootsikuga allavoolu tulles. Nad olid vaesed, aga elasid ruumikamas ja avaramas majas kui teised. Senmut töötas vaestearstina ning tihti oli kõrvalt õppimas ka Sinuhe. Kipa jutustas Sinuhele muinasjutte ning ütles talle ka seda, et ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi - näiteks: ''Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.´´(lk 16) ja ''Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb ''kena poiss'' ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli.'' (lk 17). Sinuhe oli teistest erinev sellessuhtes, et ta nägu oli kitsam,...
Rangifer tarandus REFERAAT 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I PÕHJAPÕDER (Rangifer tarandus) 4 II PÕHJAPÕDER KOOLASAAMIDE MÜTOLOOGIAS 9 III PÕHJAPÕDER NEENETSITE MAAILMAPILDIS 15 KOKKUVÕTE 19 KASUTATUD KIRJANDUS 20 LISAD Lisa 1 21 Lisa 2 22 Lisa 3 23 Lisa 4 24 Lisa 5 25 3 SISSEJUHATUS Ta on päike. Tema tee on päikese teekond. Ta on lumivalge, kuldsete sarvedega. Meandash on Koola ja elu algus. Ta on karjamaade algus. Ta lendab maakera seest; ta lendab maa ühest äärest (Imandra kandist) teise. Ta lippab ühest maakohas...
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele...
Sooteadus MI. 0920 3,0 EAP 1. Sood ja sooteadus 2. Soode mõiste ja levik 2.1. Soo ja turba mõiste 2.2. Soostumist ja soode teket mõjutavad tegurid 2.3. Soode levik maailmas 2.4. Sood maastiku osana ja ökosüsteemina 3. Eesti soode ökoloogiline iseloomustus 3.1. Soostumist põhjustavad tegurid 3.2. Soode arenemiskäik 3.3. Veereziim soodes 3.4. Turvas, turbaliigid ja -lasundid 3.5. Soode levik Eestis 4. Eesti soode üldine liigitus ja iseloomustus 4.1. Madalood 4.2. Siirdesood 4.3. Rabad 5. Aineringe sookooslustes 6. Soode kasutamine 6.1. Kasutamise võimalused 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused 6.2.2. Melioratsiooni mõiste ja liigid; metsaparanduse objektid 6.2.3. Kuivendusviisid, nende valik 6.2.4. Kuivendusvõrgu ja kuivendussüsteemi mõ...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nen...
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on k...
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline ...
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
