JAHINDUS JA ULUKIBIOLOOGIA (1)

Metsandus - Jahindus

5 VÄGA HEA

Lõik failist

JAHINDUS JA ULUKIBIOLOOGIA
Soovitav kirjandus:

Http://sunsite.ee/loomad/imetajad
Jahiraamat (2004) T. Randveer
Mati Kaal Hunt, Pruunkaru

JAHIDOKUMENDID

Jahitunnistus peab jahil kaasas olema. Jahiluba/suuruluki küttimisluba.
Omades 20ha maad võib omanik küttida väikeulukeid. Näiteks rebaseid, kes tulevad kanu murdma . Kuid selleks peab olema jahitunnistus, kuid ei pea kuuluma jahiseltsi.
Relvaluba
Laskekaitse tunnistus
Jahikoera pass
Jahipiirkond peab olema vähemalt 5000ha. Piirkonda peab ära mahtuma vähemalt ühe suuruluki elupiirkond (näiteks põdra).
Ulukiseire osakond (Tartu) – korraldab ulukite loendust, korraldab aruandeid.
Soomaa Rahvuspark ja Kilingi -Nõmme jahipiirkond . toimib väga intensiivne ulukite uurimine (GPS ilvestel , hundil, metsseal). Seal ei kütita suurulukeid.
18-19 sajand seostati jahiõigus maaomandiga. Maaga kaasneb jahiõigus.
2682. aastal hakkas Eestis kehtima jahiseadus
1892. a kehtis Vene jahiseadus
1934. a uus jahiseadus
1994. a lühike ja lakooniline jahikorralduse seadus
2003. a Viimane jahiseadus

II LOENG METSKITS

Perinataalne suremus – loodete suremus enne sündi või vastusündinute surm pärast sündi.
Populatsioon – ühe liigi isendite grupp, kes asustab mingil ajaühikul teatud kindlat territooriumi.
Parmixsia – isendite kogum, kes võivad ristuda omavahel ning kelle ristumine teise analoogilisi kogumi esindajaga on mingil põhjusel takistunud. Näiteks Eesti ja Soome põtru eraldab Soome laht. Mingi ajaperioodi jooksul tekivad eristumised (geneetilised jne).
Lättepopulatsioon – elujõuline, edasiarenev, potentsiaalne poplatsioon.
Mülgaspopulatsioon – vastupidine !
Asustustihedus – 1000 ha kohta tavaliselt (põtradel näiteks)
Populatsiooni kasv – eksponentsiaalnekasv: dN/dt=rN. Algne kiire kasv
Logistiline kasv: dN/dt=rN(K-N)/K
Kasv aeglustub: toidubaas , stress, haigused
Liebigi seadus – kasv määrab taimel tema kõige väiksem toitaine saadus , ehk „tünni“ reegel – vee taseme tünnis määrab kõige lühem laud.
Bioloogilised väljad: mingisuguse liigi poolt ümber muudetud piirkonda informatsiooniks teistele liikidele. Näiteks koer urineerib postidele, karu küünistab puid (loeb kriipsude kõrgus ehk näitab karu suurust teisele karule, kas on mõtet viibida või mitte) jne.
Põhipopulatsiooni arvukus – loendus kevadel enne vasikate, kutsikate sündi.
Potentsiaalne juurdekasv – vasikate, tallede , kutsikate loendus.
Kollakeha – näitab õnnestunud viljakuse arve, kui mitu kollakeha on (see näitab tõenäoliselt mitu poega järgmine kevad sünnib).
Metskitsede looduslik suremus ligikaudu 10%.
Et looduslikku suremus vähendada: aidata loomi (söödaplatsid), valikküttimine (üritatakse küttida nõrgemad, vanemaid loomi, neid kes nagunii talve üle ei elaks.

PRAKTIKA

Eesti ulukitelt on võimalik saada 13 trofeed.
Põder, sokk ja hirv - on võimalik saada sarved
Metssiga - kihvad
Karu, ilves ja hunt - saab kolju ja nahad
Rebane, kährik ja nugis - koljud
Varsti lisanud ka koprakolju.
Trofeesid hinnatakse näitustel, kus neid hindavad litsentseeritud kohtunikud. Andmed kantakse kataloogidesse. Pärast hindamist saavad parimad trofeed medalid (hinnatakse pallide alusel).
Eestist pärit ilvesenahk omab maailmarekordit.
Naha trofeedes omab suurt rolli ka naha parkija!
Koljude hindamisel on üks osa. Võetakse kõige suurem laius ja kõige suurem pikkus. Need liidetakse omavahel kokku ja saadakse teatud punktisumma (millimeetritäpsus).
Trofu kriteerium - loom peab olema kütitud vastavalt jahiseaduse reeglitele. Vastasel juhul trofee ei loe.
Põhjapõtradel on nii isas , kui emasloomadel sarved, teistel kitsedel nii ei ole.
Sarvekännise peale hakkab sarv kasvama. Iga aastaga moodustub sinna peale kibunapärg.
Sarved heidetakse enne talve, uued sarved kasvavad külmal ajal (talve ja kevadel).
Vahest harva on ka kitsel sarved (1:500; 1:1000 ( hormonaalne nihe ).
Sarvede pikkus, kaal, maht – vajalik trofeede (sarvede) hindamisel. Maht – kaalutakse kuivalt ja vees. Kaaluvahe annab mahu. Teise osana hinnatakse (subjektiivselt) laiuse suhet pikkusele, värvust (mida tumedam, seda hinnatum), kibinate rohkust. Ka seda kui kõrgel nad sarvede peal on kasvanud, kibunapärgi (kui ühtlased ja laiad nad on), sarvede tippude teravust ning värvust.
Kihv – pikkus ja alt laius, ülemisel kihval ümbermõõt. Hinnatakse ka lihvimisjälje suhtelist pikkust. Hinnatakse ka kihval kasvamise harmooniat. Mida mustemad ülemised kihvad on, seda hinnatumad.
Nahk – 1) hunt – kaks mõõtu, sabast ninaotsani ja esikäppade tagant. Mõõdud korrutatakse omavahel ja jagatakse 100-ga. Loeb ka karvade pikkus (10% mõõtude hinnangust). Loeb ka karvastiku ühtlus (10%). Laka võimsus (5%). 2) Ilves – pikkus sabaotsani, kuhu korrutatakse otsa esikäppade vaheline pikkus ja käppade pikkus, summa jagatakse 200-ga.
5% - karvkatte tiheduse eest
5% - karvkatte täpilsisus
3% - kõrvatuttide eest
2% - vurrude eest
10% - põskhabe eest
Ja need kõik kuni algsest summast

PRAKTIKA RELVAD

Vesktulepadrun – sütik keskel
Ääretulepadrun – sütik kesta ääres
Sileraudse relvaga lastakse tavaliselt kuni 35m kaugusele laskemoonaks kardetakse ja haavlid, kuulid.
Jahipüssi toru otsas on tsokid , mis suruvad haavlid kokku, uuematel relvadel on need vahetatavad (kitsamad ja laiemad)
Jahipüssi kaliibrid 2,4 .. 30, 32. Mida väiksem kaliiber, seda suurem kuul. Kõige levinumad 12 ja 16 kaliiber.
Et jahti pidada peab relv olema vähemalt 40cm pikk. Üldine jahipüssi raua pikkus on 72cm.
Vintpüss peab vastu ligikaudu 5000 lasku . Vindisamm, see on nii pikk samm, kui kuul teeb rauas ühe täispöörde ümber oma telje.
Kuul – kaliiber X kesta pikkus
Täismantel – kuul ei lähe kehas laiali, tina ei paista.
Poolmantel – kuul läheb kehas laiali ( tapab selle, kellele pihta läheb).

METSKITS

Tagumikul laik (kuidas talvel ära tunda?): emasloomal laiguga ka teist värvi tutt , isasloomal laigul tutt puudub.
Hädaohu korral ajavad kitsed tagumikul olevad laigukarvad turri, et ka teised märkaksid. Suurimad ligi 2x.
Septembris karvavahetus: kasukas muutub hallikaks, selle ajal (võib-olla natuke hiljem) hakkavad ka sarved langema (ennem vanemate loomadel, siis noorematel).
Sokk on kuri loom! Võitleb kõigiga, keda ta ei karda. Näiteks ka põõsastega.
Mais, juunis sünnib tall . Kitsel peavad sidet piiksudes. Juuni keskel kaovad tallidelt täpid.

ULUKITE LOENDUS

Esimene printsiip: Üritatakse kindlaks teha, milline on kogu asunduse suurus ning piirdume teadmisega, kas ühe või teise loomaliigi arvukus/tihedus kasvab või kahaneb. Enamasti ja tänapäeval on jõutud teadmiseni, et teisest variandist piisab ning esimene on enamjuhul võimatu.
Teine printsiip: Kas loendatakse ulukid mingil proovitükil või kogu alal, tehakse üldistus.
Kolmas printsiip: Kas me loendamine kokku isendeid või loendamine nende tegevusjälgi Fikseeritakse jälgede tihedus, pabulahunnikute tihedus.

Loendusmeetodid ja seire

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

127 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Fiiru Õppematerjali autor

Jahidokumendid, metskits, praktika, relvad, ulukite loendus, jahimeetodid.

JAHINDUS ULUKIBIOLOOGIA jaht metskits Jahidokumendid uluk

Sarnased õppematerjalid

doc

Eksami kordamisküsimused

Kuna ajukoer peab palju jooksma, peab kehaehitus vastama tõustandardile. Käpp olgu tugev ja kompaktse ehitusega ja tagajalgade nurgad õiged, tagakeha ei tohi olla turjast kõrgem, rinnakorv olgu sügav, mahutamaks tugevat kopsu, selg sirge. Peatavad koerad, laikad (vene-euroopa ja lääne-siberi laika, norra põdrakoer) nende ülesanne on leida jälg, hääletult uluki jälje ajamine, juurde hiilimine ja ta haukumisega peatama ning samas anda ka märku jahimehele, et uluk on leitud. Hea laika ei tööta omapäi, nagu hagijas, vaid püüab omanikuga kontakti hoida. Laikaga peetakse Eestis metsseajahti, mingilmääral ka põdrajahti. Välimus: kikk-kõrvad, paksukarvaline, tugev. Vene-Eurooa ja Lääne-Siberi laikad on keskmisekavulised. Norra põdrakoer aga on alla keskmise turjakõrgusega. Urukoerad (taksid, jahi- ja foksterjerid) väikesed koerad, kes poevad urgu, et ulukit kiusata. On visad, julged, väsimatud, agressiivsed, sõltumatud ning ettearvamatud

Ulukibioloogia ja jahindus

docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

Eesti imetajad Kui palju on Eestis imetajaliike? Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces)  Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud.  Esivanemate olulisem jahiuluk.  Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus  300-500 kg  kõrgus 1,90m  habe  lõualotis keev vesi  isasel sarved (umbsarved) – kasvavad igal aastal uuesti; põhjapõdradel on ka emastel sarved  5-6 eluaastast kasvavad kühvelsarved  10. eluaastast alates hakkab sarvede mass kahanema Põdra levik

Bioloogia