Jahindus
küladesse ja maakohtadesse. Linnastumine on Rootsis hiljutine fenomen: 1930 elas veel
pool elanikkonnast maapiirkondades ja paljud linnainimesed on farmidest ja metsadest
tulnud ära alles põlvkond või kaks tagasi. Linnainimesed on säilitanud sidemed maaga:
paljud omavad suvekodusid, lahkudes linnast juba juulis. USA-s tehtud uuringud
kinnitavad, et maal elamine ja sidemed maaga on peamised tegurid, mis aitavad kogemuste
kaudu suhtuda jahindusse lugupidavalt. (Heberlein ja Willebrand 1998)
Paljud inimesed tegelevad Rootsis jahipidamisega. 1981 aastal tehtud uuring Rootsis näitas,
et 15 -75 aastastest 7,5 % ütles, et ta käib jahil mõnikord või sageli. 1991 aastal tehtud sama
uuring leidis, et 7,9 % ütles, et nad käivad jahil (avaldamata andmed). (Heberlein ja
Willebrand 1998)
Rootsis mängib jahipidamine olulist rolli nii maa kui linnakultuuris. Põder on väga
nähtav sümbol, mida tõstetakse esile reklaaminduses, piltidel, turisti nipsasjadel ja maantee