Katoliku kirik, ristisõjad, keskaegsed ülikoolid (0)

VAIMULIKUD ORDUD By Oll©®™ 2004
Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane.
Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegli järgi peab valitsema tasakaal palve ja töö vahel ehk mungad pidid tegelema mõlemaga suhteliselt võrdselt. Munkadel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne . Mungad ei tohtinud kloostrist ka ilma mõjuva põhjuseta lahkuda. Benediktlased kandsid musta rüüd ja seetõttu on neid nimetatud ka mustadeks munkadeks. Kloostreid rajasid vaiksematesse kohtadesse. Kuulsaim klooster Cluny Prantsusmaal, Eestis benediktlaste kloostreid pole.
1098. aastal rajati Loode-Prantsusmaale Cîteaux’sse esimene tsistertslaste klooster. Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostreid kõrvalistesse paikadesse, et olla eemal ilmaliku elu ahvatlustest ning pühenduda ainuüksi Jumala teenimisele. Nad kandsid valget rüüd, mis pidi olema puhtuse ja rikkumatuse märk. Kuulus on veel Clairvaux, klooster, Eestis asuvad tsistertslaste kloostrid Padisel ja Kärknas.
Frantsisklaste ordu rajas Fransiscus Assisist 13. sajandil. Tegemist oli kerjusmungaorduga. See muutus kohe väga populaarseks. Nad nimetasid end ka vähemateks vendadeks. Kuna Fransiscus ei soovinud tähelepanu, polnud ta ordu algul tegelikult seaduslik, kuid kuna ta tahtis paavsti kogu hingest teenida, kirjutas ta koos oma abilistega lihtsa ordureegli, mille paavst kinnitas 1223 . aastal. Frantsisklasi iseloomustas halastustegevus, seetõttu olid nad rahva seas väga populaarsed . Nende põhimõte oli, et munk peab pidama rahva seas jutlusi, seega pidid nad oskama ka kohalikku keelt. Kandsid pruunikas-halli rüüd. Kloostrid rajati tihti linnadesse, Eestis näiteks Tartus ja Rakveres.
Dominiiklaste ordu, samuti kerjusmungaordu, rajas hispaania vaimulik Dominicus . Kuna ta oli väga haritud, oli haridus dominiiklaste seas väga tähtis. Nad jutlustasid palju (oskasid seega samuti kohalikku keelt) ja püüdsid viia usku rahvale lähemale. Kuulsad ka oma koolide poolest. Olid rahva seas austatud. Rüü must, Eestis klooster Tallinnas.
Augustiinlaste ordu rajas Augustinus. Nad liikusid samuti rahva seas, jutlustasid palju. Näiteks Martin Luther oli samuti augustiinlane. Kandsid must-valget rüüd. Klooster Pirital.
GREGORIUSE REFORMID By Oll©®™ 2004
Gregoriuse reformide eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalike huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Muutuste järjekindla eestvõitleja Gregorius VII (paavstitroonil 1073- 1085 ) järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks.
Reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõim kreekakatoliku kiriku üle. Lisaks muudeti paavsti valimise korda. Kui senini valisid paavsti Rooma vaimulikud ja rahvas, siis nüüdsest Rooma peapiiskopkonna kardinalid .
INVESTITUURITÜLI By Oll©®™ 2004
Investituuritüli oli tüli paavstivõimu ja ilmaliku võimu vahel. Selle põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Lõplikuks piisaks karikasse oli paavst Gregorius VII dokument märtsist 1075 – paavsti diktaat . Sisuliselt nõudis paavst, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja ühtlasi tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Loomulikult ei tahtnud keiser sellega nõustuda. 1076. aastal kuulutas selleaegne keiser Heinrich IV välja paavsti tagandamise. Vastuseks kuulutas jällegi Gregorius VII tagandatuks ka Heinrichi, heites ta ühtlasi kirikust välja. Heinrichil ei jäänud muud üle, kui proovida paavstilt andestust paluda, sest tema valitsejatroon hakkas kõikuma – saksa ülikud olid ähvardanud valida uue keisri. Nii astuski Heinrich paavsti ette patukahetsejana jaanuaris 1077 . Nii jäi Heinrich keisriks, kuid see ei tähendanud veel investituuritüli lõppemist. See lõppes aastal 1122, kui järgmine keiser Heinrich V ja paavst Calixtus II sõlmisid Wormsi konkoraadi. Selle järgi valiti vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop (vaimulik investituur ). Kuna nad olid samaaegselt ka oma piiskopkonna või abtkonna ilmalikud valitsejad , seega keisri vasallid , said nad oma ilmaliku võimu ametitunnused keisrilt (ilmalik investituur).
AQUINO THOMAS By Oll©®™ 2004
Keskaja tuntumaid teolooge, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat, oli Aquino Thomas (1225-1274). Ta sündis Lõuna-Itaalias, astus 1244. aastal dominiiklaste ordusse ning õppis oma aja ühe kuulsama teadlase ja teoloogi Albertus Magnuse käe all Kölnis ja Pariisis.
Enne Aquino Thomast ei pidanud teoloogid usutõdedest inimmõistusega arusaamist võimalikuks. Thomas seevastu ei näinud usu ja mõistuse vahel mingit vastuolu – usutõdedest arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö. Usutõdesid ei vaidlustatud, mõistus pidi neist tegema oma järeldused, kasutades Aristotelese loogikat. Siisiki leidus mõni selline arusaam (nn ilmalik tõde), mis ei kuulunud mõistusega seletamisele, vaid võis avaneda ainuüksi ilmutuse teel.
Katoliku õpetuse arendamisse antud suure panuse tõttu kanoniseeriti Aquino Thomas 1323. aastal pühakuks. Tema kuulsaimad teosed on “Summa Theologiae” (“Teoloogia summa”) ja “Summa contra gentiles” (“Summa paganate vastu”).
KETSERLUS By Oll©®™ 2004
Ketserlus on liikumine, mille liikmete usulised tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusuga ning neid on läbi aegade jälitatud. Ehkki ketserid olid enamasti sügavalt usklikud, jäid nad kehtiva kirikuorganisatsiooni vastasteks ning neid ei peetud mitte ainult kiriku õpetuste aluste, vaid ka kogu kehtiva ühiskonnakorra õõnestajateks.
INKVISITSIOON By Oll©®™ 2004
Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada . Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsiooni juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. sajandi esimesel poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst.
RISTISÕDADE AEG, PÕHJUSED, EELLUGU By Oll©®™ 2004
Ristisõdade ajaks loetakse ajajärku 1096 -1270( 1291 ). Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku “püha sõja” doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjus oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma (palverändurid). Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks oli Itaalia rikkad kaubalinnad ( Veneetsia , Genova ), kelle kolooniad olid piki Väike- Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures (türklaste oht!).
1095. aastal kutsus paavst Clermont’i kirikukogul kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minna ning “uskmatuid” muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama . Paavst kinnitas ristisõdijatele mitmesugused privileegid : kõik nende patud anti andeks, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, nad vabastati sõjategevuse ajaks kõigi võlgade tasumisest ja surmasaamise korral ootas neid pääs paradiisi .
RISTISÕDADE TAGAJÄRJED By Oll©®™ 2004
Ristisõjad olid kokkuvõttes täiesti mõttetud ettevõtmised. Õnnestunuks võib neist lugeda vaid esimest – ülejäänud kuus olid ebaõnnestunud. Sõdade eesmärke ei õnnestunud lääneeurooplastel saavutada: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse, ülemailmset paavstiriiki ei tekkinud. Ida- ja läänekristlus on eraldi tänapäevani. Ristisõdades olid vastakuti kolm tsivilisatsiooni – läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants – ning nende kõigi vahel süvenes vaen.
Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid.
Samas iga konflikt on kontakt. Ristisõdade käigus õppisid erinevad kultuurid üksteist lähemalt tundma.
By Oll©®™ 2004
ÜLIKOOLID JA TEADUS
o Pärast barbarite sissetunfi Rooma riigi aladele oli hariduse ja kogu kultuuri järsk langus
o 7 “vaba kunsti”-grammatika, retoorika ,dialektika( triivium ),aritmeetika, geomeetria , astronoomia , muusika (kvadiirium)
o Ilmaliku teaduste edasiarengus oli põhiosa täita ülikoolidel
o Koolide ja ülikoolide rajamise peamiseks tõukejõuks on haridust ja teadust hiindavate inimeste olemasolu
o Euroopa vanim Bologna ülikool(1119)
o Doktorid-õpetajad
o Üliõpilasorganisatsioonid-universiteedid
o Juht-rektor
o Doktorid moodustasid kolleegiumi
o Pariisi ülikool, Oxfordi ülikool, Cambridge’I ülikool, Salamanca ülikool
o Õpinguid tuli alustada kunstide teaduskonnast, pärast võis valida usu-,arsti-,õigusteaduskonna
o Õppejõujuht- dekaan
o Kesk-Euroopas sai ülikoolide rajamine alguse 14.sajand
o Teadusi nimetati skolastikaks-tooetumine autoriteedile
o Kujunesid matemaatika , füüsika, astronoomia
o Suurimaks saavutuseks peetakse trükikunsti(tähed lõigati puuplaadi sisse, värviti, pressiti tekst papüürusele või pärgamendile)-Johann Gutenberg
o 1456.a Piibel-igal lehel tekst kahes virus , kummaski 42 rida, esimene trükitud raamat Euroopas
o Hakati trükkima ka paberraha ja mängukaarte
o 1599.a koostati paavsti korraldusel keelatud raamatute nimekiri –raamatud, mis tundusid katolikule kirikule kardetavad
o Keskaja teadsuliku mõtte suurimaid esindajaid on Leonardo da Vinci( maalikunst ja skulptuur), arhitekt , insener,leiutaja ja loodusuurija
o Vinci projekteeris helikopteri, autu jõul töötava seadme, kruviga liikuva paadi, tundis huvi geoloogia, astronooma jmt ala vastu.Uuris laipu, vereringet, südant , tegi siseorganitest jooniseid
Ristiusu kirik varasel keskajal
Enamus Rooma keisririigi elanikke oli vastu võtnud ristiusu. Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Roomlased hakkasid häda korral abi paluma kirikult, mitte keisrilt. Paavsti võim oli väga tugev eriti paavst Gregorius 1. ajal. Mitmed kristlased läksid erakutena elama kloostritesse, et pühendada oma elu jumalale . Neid nimetati munkadeks ja nunnadeks.  Munk Püha Benedictus rajas Monte Cassino kloostri ning kirjutas selle kohtakloostrielu reeglid. Nendes oli ära märgitud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad kuuletuma .
Ristiusk oli rohkem levinud linnades, kui maal. Misjonärid, olid ristiusu levitajad , kes levitasid ristusku. Nad püüdsid sulada paganatega ja siis neile ristiusku peale suruda. Nende töö tulemusena hakkas ristiusk vaikselt levima. Esimesena pääses ristiusk võidule Iirimaal . Seal levitas ristiusku Püha  Patrick , kellel õnnestus see väga edukalt.
Araablased
Araablased elasid Araabia poolsaarel, mis oli täis kõrbeid. Kuna kõrbes põldu harida ei ole võimalik, siis tegelesid nad rändkarjakasvatusega, liikudes kariloomadega paremaid karjamaid otsides pidevalt ringi. Kaameleid kasutati nii sõiduvahenditena ja tema karvadest valmistati rõivaid.
Poolsaare lõunaosas leidub ka selliseid paiku, kus on taimi ja on võimalik tegeleda põlluharimisega. Sellised paigad asuvad Jeemenis. Siin tegeleti ka kauplemisega ja üldse oli Jeemen üks arenenumaid piirkondi Araabias. Siiski oli jõukaid kaubalinnu ka põhja osas. Üks neist oli  Meka . Mekas asus araablaste püha ehitis ja usukeskus-  Kaaba tempel.Selles asus must kivi, mis oli kõikidest kõige püham ja millele käisid palverändurid austust avaldamas.
7. sajandil hakkas üks Meka kaupmees  Muhamed  kuulutama uut usku, islami usku. Ta rääkis, et on olemas vaid üks jumal  Allah , kellele kõik peavad kuuletuma. Muhamed pidas ennast jumala prohvetiks ja rääkis, et tema ülesanne on inimestele tõelist usku kuulutada. Kaupmehed ja Kaaba templi preestrid suhtusid sellesse vaenulikult , sest nad kartsid, et kui inimesed pööravad uude usku, ei tulda enam Mekasse palverännakutele ja kaupmeeste tulu jääb saamata. Selle tagajärjel hakati Muhamedi taga kiusama ja ta põgenes 622. aastalMediinasse.
Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat-  koraan . Selles raamatus oli kirjas 5 käsku:

Allah on ainujumal.

5x päevas peab näoga Meka poole palvetama.

1 kuu aastas peab paastuma.

1x elus peab käima Mekas palvetamas.

25% varast annetama vaestele.
Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii .
Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud.
Araabia  kultuur
Araablased ei püüdnud oma kultuuri alistatud maadele peale suruda, pigem võtsid nad ise nende maade kultuuri omaks. Aegamööda alistatud maade kultuurid sulasid ühte ja seda nimetatakse araabia kultuuriks.
Araabiamaades oli kultuur väga tasemel.
Ühed silmapaistvamad ehitised olid islami pühakojad ehk mošeed. Hooned olid sammaste ning kuplitega. Iga mošee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust vaimulikud rahvast palvustele kutsusid. Veel rajati ka uhkeid paleesid.
Ka kultuur oli kõrgelt arenenud. teadlased õppisid palju vanadelt kreeklastelt . Araabia õpetlane Ibn Rušd austas Aristotelest ja uuris terve elu tema töid. Veel tegelesid araablased astronoomia ja astroloogiaga. Arenenud oli ka arstiteadus . Nad oskasid ravida silmahaiguseid ja mõistsid nakkushaiguste olemust. Ibn Sina oli arst, astronoom ja ka filosoof , kes pani oma meditsiinialased teadmised kirja teosesesse „Arstiteaduste kaanon“.
Araabia kirjanduse muinasjutukogu „ Tuhat ja üks ööd“ on kirjanduse tähtteos.
Araablaste kaudu on tundma õpitud kompassi, püssirohtu, araabia numbreid jne.
Ristisõjad
Kuigi kristlik õpetus keelas tappa, tapeti ometigi palju inimesi. Mittekristlaste tapmist õigustasid nii mõnedki rahvad.
Peale türklaste vallutusi Väike-Aasias ja Jeruusalemmas suhtusid muhameedlased Euroopast tulnud palveränduritesse mitte nii leebelt ja usaldavalt. Sest ristiusu pühapaigad olid neile suletud. 
Türklaste sissetungid olid ärevaks teinud ka Bütsantsi valitsejad. Sõjalise abi saamiseks pöördus üks Bütsantsi valitsejatest läänekiriku poole. Sellajal valitses läänekirikut paavstUrbanus 2. 1095. aastal pidas Urbanus kõne, kus kutsus kõiki prantslaseid türklaste vastu võitlema ja vabastama Kristuse hauda.
Esimene ristisõda(1096-1099)
Paavsti üleskutsel liikusid tuhanded saksa ja prantsuse talupojad pühale maale, et leida paremat elujärge nii maa peal kui ka taevas. Liiguti läbi Ungari, Bulgaaria ning Kreeka ja lõpuks jõuti Konstantinoopolisse. Talupojad olid näljased ja vihased , tekitasid kohalikes õudu. Kuid keiser toimetas nad üle Bosporuse väina ja türklased piirasid nad seal sisse ning hävitasid.
Samal aastal asus teele ka feodaalide vägi. Üksikud feodaalisalgad hakkasid Konstantinoopoli poole jõudma, kuid nende vägi ei olnud ühtne. Siiski suutis keiser neilt välja meelitada, et türklaste käest vabastatud maa tagastatakse keisrile. 1099 aastal suudeti siiski Jeruusalemm vallutada. Seal toime pandud tapatalgud olid jubedad. Peale Jeruusalemma vallutamist langes ristisõdijate alla veel suur osa Vahemere idarannikust. Sinna tekkisid ristisõdijate riigid. Neist tähtsam oli Jeruusalemma kuningriik. Seal üritati kehtestada feodaalset hierarhiat, nagu Lääne-Euroopas, kuid see ei õnnestunud.
Palverändurid, kes tulid Euroopast palverännakutele, olid kaitsetud ja nende kaitseks rajati vaimulikud rüütliordud. Nende liikmeteks olid nii mungad kui ka rüütlid. Nendeks ordudeks olid Templiordu ja Saksa ordu. 
Teine ristisõda(1147-1149)
Esimese ristisõja käigus vallutatud alad suutsid türklased peagi tagasi vallutada.
Teise ristisõja algatajateks olid Bernard Clairvaux´st, prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas  Konrad . Juba alguses hakkas see sõjakäik viltu vedama. Bernardi üleskutses räägiti, et ristisõdu võib pidada ka Euroopas ja Euroopa valitsejad hakkasidki lääneslaavlaseid ehk vende ristima. Kui ristisõdijad Pühale maale tungisid, suleti kohe linnaväravad ja sõjamehed ei saanudki Palestiinasse tungida . Näidates üles pahameelt hakkasid nad rüüstama selle ümbrust. Ristivägi, mis jõudis Väike- Aasiasse , kaotas muhameedlastele.
Kolmas ristisõda(1189- 1192 )
Järk järgult vallutasid muhameedlased omi maid tagasi ja varsti langes ka Jeruusalemm. Püha linna langemine hirmutas läänemaailma ja taas õhutas paavst nende vastu relvi haarama. Ristisõdijaid juhatasid Saksa-Rooma keiser  Friedrich Barbarossa, Inglise kuningas  Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas  Philippe Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateid pidi. Kuid uppus üht mäestikujõge ületades. Saksa ja Prantsuse kuningad liikusid Jeruusalemma alla mereteid pidi, kuid kui lõpuks suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla jõuti, ei suudetud seda siiski vallutada. Tehti kokkulepe, et palverändurid võivad püha linna siiski külastada. Ristisõdijad olid kaotanud.
Neljas ristisõda(1202-1204)
Neljanda ristisõja eestvedajaks oli paavst Innocentius. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et nad viivad ristisõdijad kohale, aga tingimusel, kui viimased aitavad kaupmeestel vabaneda mereröövlitest. Ristisõdijad vallutasidki Zara linna, mida peeti mereröövlite pesitsuspaigaks. Veneetslased aga suutsid ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida pühal maal või hoopis Konstantinoopolis. Ristisõdijad vallutasidki 1204. aastal  Konstantinoopoli ja tegid seal suurt laastamistööd.
Ristisõdijad ei saavutanud pühal maal kavandatud eesmärke, kuid mingi kasu sellest ikkagi oli. Tihenes kaubavahetus Idamaadega ja ka käsitöö sai hoogu juurde.
Ristiusu kirik paavstivõimu hiigelajal
Keskaegsed inimesed olid sügavalt usklikud. Nad uskusid, et peale surma satuvad head inimesed taevasse , halbu ootab aga ees põrgu. Seepärast austati kirikut ja vaimulikke. Vaimulikud olid ainsad haritud inimesed, kes jagasid ka teistele õpetust.
Aastal  1054  sai alguse suur kirikulõhe, mis jagas kiriku kaheks. Lääne-Roomas oli katoliku kirik, kasutati ladina keelt, kirikuelu juhtis Rooma paavst. Kuid Ida-Roomas oli õigeusu kirik, seal juhtis kirikut  patriarh, räägiti kreeka keelt ja kirik allus Konstantinoopolile.
Paavst Innocentius oli osav poliitik ja ka kirikumees, kes kasutas keisrivõimu nõrgestamiseks feodaalide tülisid. Mitmel korral kutsusid kuningad teda tülide lahendajateks ja talle anti ka vasallivanne. Tema valitsusajal oli paavsti võim väga tugev.
Alates Innocentiuse ajast peale oli keisri üle hakanud võimust võtma paavst, kasutades ära sõdivaid feodaale. 13. sajandi keskel kaotas keiser oma võimu täielikult.
Katoliku kiriku eesotsas seisis Rooma paavst, kelle valisid Itaalia kõrgemad vaimulikud-kardinalid. Paavstile alluvaid ametnikke, kes tegelesid igasuguste küsimuste lahendamistega, nimetati paavsti kuuriaks. Legaadid olid aga maakondadesse paavsti poolt asetatud asemikud. Et kirik saaks oma tegemisteks raha, korjati inimestelt kirikukümnist. Sellest rahast jäi väheks ja hakati müüma patulunastuskirju ehk indulgentse.
Mungaordud, ketserid, inkvisitsioon
Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega.
11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Ristiretked viisid inimesi kodudest eemale ja seega laiendati ka inimeste silmaringi. Ka vanad harjumused ja ettekujutused hakkasid muutuma .
Varasel keskajal olid Lääne-Euroopas levinud benediktlaste kloostrid, kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid, nagu Püha Benetictuse reeglites kirjas seisab. Kõik inimesed olid sellega harjunud ja teistsugust elu ei kujutatud ettegi. Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust.
Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad , tegelikult nad ei elanudki kerjusmungaordudes, vaid rändasid kerjates ja jutustades mööda ilma ringi. Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks.
Kõigepealt rajas Franciscus Assisi linnast Põhja Itaaliast  frantsisklaste ordu. Fransiscus oli kaupmehe poeg, kes annetas kõik oma vara vaestele ja hakkas kerjates ja jumalasõna kuulutades mööda maad ringi rändama. Frantsisklaste mungad käisid paljajalu , olid vaesed ja hankisid elatist kerjates või lihtsa tööga.
Veidi hiljem rajas hispaania aadlik Dominicus dominiiklaste ordu. Ordu eesmärgiks sai jutluste abil katoliku kiriku toetamine . Dominikaani mungad olid haritud inimesed, kes tundsid pühakirja ja oskasid vaidlustes katoliku usu tõdesid osavalt põhjendada.
Ketserid olid inimesed, kelle vaade katoliku kirikule erines teiste omast. Nad väitsid, et paavst on nende meelest jumala teener ja kirik saatana kätetöö. Nende arust pidid mungad olema vaesed nagu kirikki.
Katoliku kirikule ketserite tegevus muidugi ei meeldinud ja nad arvasid selle levitamist hukatuslikuks olevat nii ketseritele kui ka neile, kes seda kuulda olid võtnud. Ketsereid vangistati või aeti maalt välja, nende vara aga võeti endale. 13. sajandil moodustati ketserite vastu võitlemiseks eriline kirikukohus ehk inkvisitsioon. See pidi välja selgitama, kas inimene on ketserluses süüdi või mitte. Süüdimõistetuid põletati tuleriidal.
5