Vara-keskaeg (0)

Muhamed (570-632), jõukas Meka kaupmees , hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma .622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidžra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest.
Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest . Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism( muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine , paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põlu alla sattunud usulahud.
Islami põhitõed on pandud kirja pühasse raamtusse, Koraani. See kirjutati üles Muhamedi surma järel. Koraani täiendab püha pärimus sunna, õpetlaste tõlgendused prohveti tegudest ja lausumistest.
Islami 5 tugisammast:
* usutunnistus ( Ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik) * palve 5 korda päevas näoga Meka poole
* paast ramadaani kuul´ * almuste jagamine paöverännak Mekasse
Muhamedi surma järel toimus islami jagunemine kahte põhivoolu:
*sunniidid tunnistasid esimese kaliifina Aku Bakrit ja sunnat
* šiiidid eitasid kolme esimest kaliifi ja leidsid , et Muhamedi seaduslik järeltulija on tema mõrvatud väimees Ali, kelle järeltulija ilmub enne maailmalõppu välja kõigi muhameedlaste vailtsejana.
Kalifaadi laienemine-
Peale Muhamedi surma, sai juhtpositsiooni ta lemmiknaise isa Aku Bakr , kellest sai 1. kaliif e prohveti järglane. Ta positsioon oli kohe ebakndel ja mõned hõimud lõid lahku. Aku Bakr allutas need ning alustas vallutustega: alistas Süüria ja Pärsia.
7 sajandil hakkas kohe Araabia laienema, kuna
* Minnes sõjaretkele naabermaadesse, loodeti vabaneda omavahelistest sõdadest
* naabermaad olid rikkad ja sõjameest palgad maksti sõjasaagiga ning vallutatud aladel kehtestatud maksudega
* islami sõjameeste innukust tõstis asjaolu, et koraan lubas pühas sõjad (džihaad) langenuile otsepääsu paradiisi
Järgmine kaliif, Omar , kujundas araabia rahvusriigi ümber teokraarlikuks maailmariigiks, kus vaimulik ja ilmalik on lahutamata, usujuht on riigijuht .
Omijaadide dünastia(võimul alates 661)
kaliifid valitsesid riiki Damaskusest (kuni 750) Nende järglased Abassiidid viisid pealinna Bagdadisse.
emiir - maakonna valitseja tiitel
Araabia kultuuri olulisemad mõjutused ja laenud:
rüütlikultuur- Hispaaniast õpitud armastus- ja kangelasluule põhjal kujunes Lõuna- Prantsusmaal trubaduuride luule
teadus- araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunes 13. sajandil Euroopa ülikoolid, mõjud eriti nähtavad Itaalias ja Prantsusmaal. Just Hispaania kaudu avastati uuesti Aristoteles, mis pani omakorda aluse 12. saj uue kristliku filosoofia skolastika kujunemisele. Konkreetsetest laenudest on olulisemad araabia nrd, mille araablased omakorda Indiast üle võtsid
tehnika- astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu ja võeti araablase vahendusel üle Hiinast, ning paber
arhitektuur - gootika laenas võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraažide värvikuse arbaalastelt, eriti palju Cordoba mošeedest; ka vene kirikute sibulkuplis võib näha araabia mõjutusi
Keskaja algussündmusteks võib pidada:
viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal
ja lõpuks:1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut
Feodaaltsivilisatsiooni tunnused:
* katoliiklus * feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted) * ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud * katoliiklik külaühiskond * enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud * valitsev majandusviis oli naturaalmajandus
Keskaja ruumiline piiritlemine:
Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil.
Rahvasterändamise tagajärjed:
* Lääne-Rooma impeeriumi likvideerimine * orjuse likvideerimine ja feodaalsuhete kujunemine * vana-aja lõpp
* germaanlaste riikide tekkimine Lääne-Euroopas, mis pani aluse tänapäeva Lääne-Euroopa riikide kujunemisele * germaanlaste ja Rooma riigi kultuuride segunemine * eri hõimude kokkusulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad ja keeled
Bütsantsi keisri Justinianuse eesmärgid ja saavutused:
a) taotles Rooma riigi välise hiilguse ja suuruse taastamist
Saavutused: * purustas vandaalide riigi
* vallutas Itaalia idagootide käest tagasi * liitis Bütsantsiga osa Hispaania
b) Rooma impeeriumi sisemise hiilguse taastamine
Saavutused: * Justinianus lasi ehitada suuri ja võimsaid katedraale (Hagia Sofia ). * Justinianuse korraldusel töötati välja nn tsiviilõiguste kogum ( aluseks oli sellele Rooma õigus)
Ida-Rooma püsimajäämise põhjused:
* Ida-Roomas asusid arenenumad linnad, mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks ( Konstantinoopol )
* Ida-Rooma asus mere- ja maismaa kaubateede ristumiskohal
* Ida-Rooma oli sõjaliselt tugevam, kuna seal leidus rohkem vabu talupoegi kui orje
Karl Martelli tähtsus ajaloos:
* Ta saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs’ lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse
* Ta teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks
Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana:
* kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel
* koolide rajamine – Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom - ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika , aritmeetika, muusika , astronoomia ja geomeetria
* antiikkultuuri väärtustamine – Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast)
Talupoegade ja aadlike vaheliste suhete erinevus vasalli ja aadliku vahelistest:
* sarnaselt vasalliga sai talupoegki kasutada maad tingliku omandi põhimõtte alusel, ent selle eest tasumine oli neil erinev
* talupojad ei olnud vabad, nad sõltusid oma isandast, kellel omakorda polnud talupoegade suhtes mingeid kohustusi nagu senjööril vasalli suhtes
domeen – kuninga maavaldus
benefiits – pärandamisõiguseta maavaldus
feood – pärandamisõigusega maavaldus
mõisahärrus – talupojad kasutasid vaid väikest maalappi mõisamaadest
rendihärrus – kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti
sunnismaisus – talupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata
Ristiusu kirik :
1054 . aastal toimus kiriku lõhenemine e. skisma.
a) läänekirik e. katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile
b) idakirik e. õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile
Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel:
Läänekirik Idakirik
*püha vaim lähtub isast ja pojast, *ristimärk 5 sõrmega *püha vaim lähtub vaid isast *ristimärk 3ga
*armulaual said ilmalikud vaid leiba(hapendamata leiba) *armulaual said kõik nii veini
kui leiba(hapendatud)
* teenistus toimus vaid ladina keeles *vaimulike vallalisus *teenistus oli lubatud kohalikus keeles
*vallalisus vaid munkadel
Püha Benedictuse Monte Cassio kloostrielu reeglid:
* munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. * kloostri elanik pidi vastuvaidlematult kuuletuma abtile (abtsissile).
* füüsiline töö kloostris oli kohustuslik. * kloostri elanikud pidid raamatuid ümber kirjutama
7 sakramenti:
ristimine , leeritamine, armulaud , pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine
Kiriku tähtsus varakeskajal:
*antiikkultuuri alleshoidja * ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * vaeste eest hoolitsemine * koolihariduse andmine * kohtumõistmine
Gregorius I Suur(valitses 590-604) pärines rooma kõrgaristokraatiast ja oli varase kiriku mõjukaim paavst . Ta oli tuntud kui eriti innukas ja pühendunud kristlane . Tema 15 a kestnud pntifikaadi ajal:
* Avardusid oluliselt kristlaskonna piirid, *muutus kirikuliturgia(Gregoriuse koraal); vaimuliku võimu märgiks kandis paavst mitrat, ilmaliku võimu märgiks tiaarat * levis püha Benedictuse kultus ning tema kirjutatud ordureeglid * kujunes Kesk_itaalias paavstide ilmaliku võimu tugiala (Patrimonium Petri ) ja algas eemaldumine Bütsantsist ning Konstantinoopoli patriarhist.
Püha Augustinus(354- 430) kiriku ülemvõimu põhjendaja.
* Ta ühendas platonismi kristlusega, samastades Platoni ideede maailma Jumalaga : kui Jumal lõi maailma, siis eksisteerisid ideed Jumala mõtteis.
* Ta rajas pärispatuõpetuse, et selgitada maailmas valitsevat kurjust. Pärispatt pidavat peituma kõigis inimestes.
* Vaba tahe hävis niivõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsakssaamiseks. Jumal oli otsustanud mõned inimesed igavesest hukatusest lunastada. See, kes päästetakse, on ette määratud(predestinatsioon), sõltub jumala tahtest.
Liturgia - kirikulaul langobardid - Itaaliaasse põhja poolt tunginud germaani hõim
Majordoomus - suursugune kojaülem
Karli poeg Pippin Lühike (741-768 valitses) sõlmis poliitilise kokkuleppe paavstika, mille tagajärjel paavst ta 751. a frankide kuningaks kuulutas. Hiljem kinkis see riigi kirikule, tekkis kirikuriik.
L-Euroopa killustus 9-10 saj
Ludwig Vaga, Karl Suure (Martelli poeg) poeg jagas 843a riigi kolmeks (Verduni kokkulepe)
Lääne(Prantsus)-, Ida(Saksa) ja Lõuna-Frangi riik ( Lagunes hiljem)
Tagajärjed: Araablased ründasid
Paljude rahvaste komel austasid skandi - rüütlid rüüstasid
naavlased loodusjõude, eriti päikest, ungarlased rändasid sisse
loodusobjekte(puid, jõgesid, allikad) ning ka
esivanemaid.
Maailm oli nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olenditega, kelle seal paistsid silma näiteks inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid. Viimased kogusid lahinguväljadelt langenud sõjameeste laipu, et toimetada võitluses hukkunud sõdalaste valda Valhallasse.
I aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrval kasutasid bondid (taluperemehed)
normannid - skandinaavlased
Eriku Punane - pealik
Leif Erikssom - Eriku poeg
Konungid - kogokondade pealikud