Ajaloo KT keskaeg (0)

Q: Kuidas funktsioneeris linnaühiskond?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo KT keskaeg

Q: Milline on kultuuripärand?

Vastus leiad õppematerjalist: Ajaloo KT keskaeg

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas funktsioneeris linnaühiskond?
Milline on kultuuripärand?

Ajaloo KT – Keskaeg
1)iseloomusta keskaja ühiskonda ja eluolu: seisused , nende ülesanded
Keskaeg jagunes:

Varakeskaeg (5-10.saj) - Suur rahvasteränne ja Lääne- Rooma riigi hääbumine (476 a).Barbaririikide kujunemine Euroopas.Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne-Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste , viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked .Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a).Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv.

Kõrgkeskaeg (11-13saj) - Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a).Algas kuningavõimu tugevnemine.Ristiusu kiriku lõhenemine suure kirikulõhe käigus ida- ja läänekirikuks (1054 a).Katoliku kiriku initsiatiivil alustati ristisõdu idamaades ja Ida-Euroopas (11.saj-13.saj).Paavstivõimu hiilgeaeg 12.-13.sajandi vahetusel.Linnade taasteke ja kaubanduse ning käsitöö areng. Tsunftikorralduse valitsemine.Mongolite-tatarlaste sõjaretked Ida-Euroopasse ja Vene vürstiriikide allutamine Kuldhordi poolt (13.saj).

Hiliskeskaeg (14-15 saj) - Euroopat tabas 14.saj keskel katkuepideemia (must surm).Kirikulõhe katoliku kirikus (paavstide „ Avignoni vangipõlv”) ja paavstide autoriteedi langus.Ketserlike liikumiste levik Euroopas (n hussiidid).Kuningavõimu jätkuv tugevnemine Prantsusmaal ja Inglismaal pärast Saja-aastase sõja (1337 – 1453 a) lõppu.Rahvaarvu taastumine pärast musta surma; linnade, kaubanduse ning tehnika areng.Keisrivõimu nõrgenemine Püha Rooma riigis ja poliitilise killustatuse püsimajäämine Saksamaal.Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola-Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt ( 1480 a).Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele.

Keskaeg kestis 5-15saj.
Keskaja ühiskond jagunes kolmeks:

vaimulikud – ülesanne palvetada kogu ühiskonna eest; Jumala teenimine ja teistele seisustele jumalasõna levitamine

Aadlikud – ülesanne kogu ühiskonda kaitsta;

Talupojad – ülesanne teha tööd, toita ja maksta makse; I ja II seisuse ülalpidamine
Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu.See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg.Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus.Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid.Keskajal toimus ka meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse.Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad.
2) iseloomusta kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana;
Kirik oli organisatsioon . Kirikusse kuulus esimene seisus ehk vaimulikud. Kirik oli püha pind ning koht kus lunastati patte. Kiriku sakramendid olid ristimine, leer , armulaud, abielu, pihtimine, vaimulike ametisse pühitsemine , viimne võidmine (7 sakramenti). Kirikud ja kloostrid olid keskaja rikkaimad asutused. Peamisteks sissetulekuallikateks olid kirikukümnis ja
igasugused võimalikud annetused, mida kingiti kirikule, et vabaneda patukoormast ning hiljem pääseda taevariiki. hakati müüma ka indulgentse ehk patulunastuskirju, mis
samuti omakorda tõstsid katoliku kiriku sissetulekut. Keskaja inimesed olid sügavalt usklikud. Kõik etendused, raamatud jms põhines piiblil , kirikujutustustel.
3) selgita linnade tekkimise põhjusi. Kuidas funktsioneeris linnaühiskond?
Linnade tekke põhjused: rahvaarvu kasv, põlluharimisviiside täiustumine , põllumajandustoodangu kasv, käsitöö ja kaubanduse eraldumine põlluharimisest, kaubavahetuse elavnemine .
Linnade isandateks olid maahärrad – linna isandad , kuid ka kuningas, krahv, hertsog või piiskop. Linnad asusid tavaliselt kaubateede ristumiskohtades, valitsejate lossides, sadamates, linnustes, kloostrites või sildadel . Linna ülesanneteks olid maksude kehtestamine, kohtumõistmine , kauplemisteede kehtestamine ja nende täitmise kord, julgeoleku ja ausa kauplemise tagamine. Linna juhid valiti kaupmeeste seast, kuna nad olid kõige rikkamad – elanikkonda kuulusid ka käsitöölised ning linna alamkihid. Kodanikeks saadi sünni läbi või olles teatud aja linnas elanud – viimase puhul tuli anda kodanikuvanne – maksta tuli ka kodanikumaksu. Kodanike eesõigusteks olid käsitöö, kaubandus, linna metsade, karjamaade ja põllumaade vaba kasutamine, see, et nad olid tollimaksust vabad ning et linnakohus mõistis neile kohut. Kohustusteks oli aga vahiteenistus linna müüril, linna sõjaline kaitse, maksude maksmine ja osavõtt linnale vajalikest töödest.
4) iseloomusta islami teket ja levikut, milline on kultuuripärand?
Islami religioonile pani aluse Meka kaupmees Muhamed , kes 7.saj alguses hakkas jutlustama ranget monoteismi- Allahi austamist ainujumalana. Muhamedi õpetust hakati nimetama islamiks (ar k allumine) ja selle pooldajaid moslemiteks (ar k muslim – see, kes allub). Muhamed pidas ennast prohvetiks (usukuulutajaks), kelle Allah on välja valinud oma sõnumit araablastele edastama . Judaiste ja kristlasi pidas Muhamed rahvasteks, kellele Jumala kuulutus on osaks saanud (raamatu rahvaks), kuigi nad polnud seda õieti mõistnud. Pärimuse järgi olnud Muhamed kirjaoskamatu ning kuulutas oma õpetust suuliselt. Muhamedi õpetuse alusel koostati islami püha raamat – Koraan (ar k etteloetu), mis räägib ainujumal Allahi kõikvõimsusest ja armulikkusest.
5) Nimeta ristisõdade põhjusi ja tulemusi, kuidas mõjusid sõjad kultuurile ja väärtushinnangutele;
PÕHJUSED: 1) kirik – suurendas oma võimu, suunas agressiivsust mujale 2) ilmalikud valitsejad – nende uued valdused ja rikkused, lõpp sisetülidele 3) ristisõdijad – rikkused , pääs paradiisi 4) Clemont´i kirikukogu – „Jumal tahab seda“ 5) 638.a. Jeruusalemm moslemite käes
MÕJUD: eurooplaste kombed muutusid peenemaks, võeti üle Araabia arstide meetodeid , rüütlid hakkasid otsima südamedaame, kellele oma võit pühendada, võeti üle araabia numbrid – nr 0 , mõjutasid gooti stiili teket, peened riided võeti kasutusele – siid , lina , pangandus arenes, kuninga võim tugevnes
TULEMUSED: 8 ristiretke Vahemere idarannikule ketserite vastu, Läänemere ääres ; kultuurikontaktid; Itaalia kaupmeeste edu
6) iseloomusta keskaegsete ülikoolide tegevust
Ülikoolis oli kunstide teaduskond ehk Filosoofia: õigusteaduskond, arsti- ja usuteaduskond. Ülikooli kuulusid rektor, doktor/magistrid, bakalaureused ja tudengid . Koolis oli 7 vaba kunsti – grammatika, retoorika, arutluskunst e dialektika, geomeetria , aritmeetika, muusika ja astronoomia. Õppevormid olid loen ja väitlus piiblitekstide põhjal ( dispuut ). Ülikoolid rajati, kuna vajati ilmalikke haritlasi ning koolis käisid ainult noormehed, kool oli ladina keeles, kooli eesmärk oli koolitada vaimulikke. Olid kloostri- ja linnakoolid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

SeksikasKahvel Õppematerjali autor

Ajalugu keskaeg kontroll muhamed rooma kirikulõhe kuningavõim teaduskond kaupmees ülikoolid

Sarnased õppematerjalid

docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

13.s  Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216). aj  Inkvisitsioonikohtu loomine võitlemaks ketserluse ja nõidumise vastu.  Mõõgavendade ordu loomine (tegutses 1202 – 1236).  Frantsisklaste ja dominiiklaste kerjusmungaordude loomine.  Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 2  Mongolite sissetung Kesk-Aasiasse, Lähis-Itta ja Vene vürstiriikidesse.  Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274).  1291.a. – moslemid vallutasid Akra - viimase ristisõdijate tugipunkti Lähis-Idas. 14

Ajalugu

docx

Keskaegne ühiskond

ja Inglismaal pärast Saja-aastase sõja (1337 1453 a) lõppu. Rahvaarvu taastumine pärast musta surma; linnade, kaubanduse ning tehnika areng. Keisrivõimu nõrgenemine Püha Rooma riigis ja poliitilise killustatuse püsimajäämine Saksamaal. Keskaegne ühiskond KESKAEG 2 Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola-Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG

Ajalugu

docx

Keskaegne ühiskond

killustatuse püsimajäämine Saksamaal. · Tugevate riikide esilekerkimine Ida-Euroopas: Poola- Leedu uniooni kujunemine (1385 a) ja Moskva suurvürstiriigi vabanemine Kuldhordi ülemvõimu alt (1480 a). · Türklased vallutavad Konstantinoopoli (1453 a) ja Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer Otomani riik laieneb Balkani poolsaarele. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 1. RIIKLUSE ARENG KESKAJAL: 1.1. Suur rahvasteränne ja barbaririikide teke Euroopas: 4.saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride

Ajalugu

rtf

Vara-keskaeg

Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põlu alla sattunud usulahud. Isl

Ajalugu

docx

Ajalugu konspekt õ.lk. 62-89

Konspekt õ.lk. 62-89 Keskaeg - 5.-15. sajand 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Keskaega on võimalik suhtuda mitut moodi: tagurlik e vanameelne või romantiline? (keskaega hakati romantiseerima) Keskaeg jaguneb kolmeks: 1)Varakeskaeg (5.-11.saj) 2)Kõrgkeskaeg(11.-13.saj lõpp) 3)Hiliskeskaeg(14.saj - 16.saj algus) Keskaegse Euroopa iseloomustus: * Poliitiliselt killustunud *Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e Ida-Rooma Bütsantsi tõus

Ajalugu

docx

KESKAEG - kokkuvõte ja kordamine kontrolltööks

KESKAEG Keskaja alguseks peetake Lääne-Rooma lagunemist 476.a ning Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lagunemist 395.a. Keskaja lõpuks peetakse a) 1453.a- türklased vallutavad Konstantinoopoli, b) 1492- Kolmbus avastas Ameerika ja c) 1517- reformatsiooni algus Saksamaal. 1. FRANGID *Frangid olid germaani hõimud, kelle üks esimesi valitsejaid oli Merovech. Frangi riik kujunes 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa aladel ning eksisteeris 5.-9.sajandini. *Chlodovech oli Merovechi pojapoeg, üks esimene ametlik Frankide kuningas. Tema ajal tehti mitmeid ümberkorraldusi. Laienes riik, Chlodovech võttis vastu ristiusu (sellega ühendas Frankide rahvad) ning Pariis muudeti pealinnaks. *Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid. *Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja kogenematud kuningad. *Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Martelli isa ja esimene majortoomu

Keskaeg

docx

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG Peatükk 1 Keskaeg jaguneb varakeskaeg, vahekeskaeg, kõrgekeskaeg, hiliskeskaeg. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned katoliiklus ja feodalism. Peatükk 2 Rooma rahu ülesanne - reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandes hoolt, et ääremaade mjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Rooma rahu lõpu tagajärjed impeeriumi kaitsepiirid hakkasid varisema, mis viitas omakorda impeeriumisisesele kriisile. Caracalla edikt 212

Ajalugu

docx

Keskaeg - Ajaloo Kontrolltöö

Rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma lagunemine 375.aastal tungisid hunnid Aasiast Euroopasse. See sundis germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. Lääne- Rooma keisrid kaotasid järjest võimu oma provintside üle 476.a. kukutas germaanlane Odoaker viimase L-Rooma keisri R. Augustuse ja kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Keisrivõimu sümbolid saatis ta Konstantinoopoli, I-Rooma keisrile. Sellega lõpeb vanaaeg ja algab keskaeg • 410.a vallutasid germaanlased Rooma linna ja rüüstasid selle. 17.Iseloomusta Islami teket ja levikut. – Kujuneb uus monoteistlik usund islam, Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Nelja esimese kaliifi poolt vallutati Egiptus, Süüria, Palestiina, Iraan, Iraak, Armeenia. Omaijaadide dünastia ajal tungiti Indiasse. Viis tugisammast. – Usutunnistus, Palvus 5x päevas, Almus, Paast ramadaanikuul, Palverännak Mekasse. Hansa Liit

Ajalugu

Rohkem sarnaseid