raha ristisõtta minekuks, müüsid oma talupoegadele vabaduskirju. Nende vabaduskirjade alusel lunastas talupoeg endale liikumisvabaduse ja pääses rüütli poolt temale pandud kurnavatest maksudest. Ristisõjad äratasid ka eurooplaste rahvusliku iseteadvuse. Enne ristisõdasid oli rahvuslik idee ja rahvuslik iseteadvus kogu Euroopas peaaegu tundmatud. Võõrsil ühe rahva liikmed tundsid, et nad peavad hoidma kokku, ja see sümpaatia ei kustunud ka siis, kui nad olid jõudnud koju. Pärast ristisõdu hakkasid arenema ka rahvuskeeled ja ladina keele tähtsus vähenes igapäevaelus. Arenema hakkas ka rahvakeelne kirjandus. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said need alles ristisõdade ajal tuttavaks. Suhkruroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal. Ristisõjad tõid palju muutusi
Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik soovis, aga ka paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjuseks oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma (palverändurid). Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks oli Itaalia rikkad kaubalinnad (Veneetsia, Genova), kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures (türklaste oht!). 1095. aastal kutsus paavst Clermonti kirikukogul kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minna ning uskmatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. Paavst kinnitas ristisõdijatele mitmesugused privileegid: kõik nende patud anti andeks, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla,
*Ristosõja põhjused ja eellugu Ristisõjad kasvasid välja, sest paavst tahtis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõdu oma usuliste kui poliitiliste vaenlaste vastu. Paavst lootis ristisõdadest kahekordset kasu: *suurendada paavsti autoriteeti *suunata kristlikust maailmast ja kiriku varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused elujärje parandamiseks.Itaalia kaubalinnad nt Pisa,Veneetsia soovisid kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades olid läbisegi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada Jeruusalemm, seal oli
Ristisõdade ajaks loetakse ajajärku 1096-1270. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjus oli ikkagi see, et Püha Maa olid vallutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma. Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks olid Itaalia rikkad kaubalinnad Veneetsia ja Genova, kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures.( türklaste oht!) Paavst Urbanus II kutsus Euroopa ristisõdadesse, et vabastada Kristuse haud. Esimene ristisõda aastatel 1096-1099 läks õnneks ja ligi sajaks aastaks asutati Jeruusalemma kuningriik. Türklased - seldzukid said hiljem linna uuesti oma valdusse. Järgnesid teine ja kolmas ristisõda, aga edutult.
Islamimaailma kesksed rigid olid Ikonioni sultanaat ja Fatimiidide kalifaat ning nii sultanit kui ka kaliifi huvitas eelkõige Konstantinoopol, mitte Jeruusalemm. Viimase kristlikud valitsejad ei suutnud aga seda olukorda oma huvides kasutada, pigem vastupidi. Ristisõdijate strateegiliste vigade tulemuseks oli nendevastase vaenu suurenemine, mis viis Edessa kaotamise aastal 1144. 4.Ristisõda Paavst Innocentius III. Korraldas ristisõdu ka Eesti Läti aladel. Ristisõdijad koondusid Veneetsiasse ja seal lepiti kokku, et Veneetsia kaupmehed viivad ristisõdijad oma laevadega Konstantinoopoli alla, kuid ristisõdijad samal ajal peavad aitama Veneetsia kaupmehi võitluses mereröövlite vastu. Seda tehtigi. 1204 vallutasid ristisõdijad tormijooksuga Konstantinoopoli ja see laastamine seal oli julm ja põhjalik. Peale selle veel 4 ristisõda, mis lõppesid lüüasaamisega. Toimus
Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: Urbanus II "Jumal tahab seda! Jumal tahab seda!" Soov leida uusi maid, kuhu elama asuda ei täitunud, viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees- Aasias. Vabaneda kaubanduses Bütsantsi vahenduses. Itaalia linnadel soov saada juhtivateks täitus, pärast ristisõdu arenes kaubandus ja käsitöö ning juhtivateks saidki peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad. Kristuse haua vabastamine, usuline vajadus ei täitunud, siiski said palverändurid seal käia, kuid kristliku Euroopa valitsuse alla see ei läinud. Väike- ja Ees-Aasia vabastamine, üleoleku näitamine Ei vabastatud territooriume idas, kuid Bütsantsist Friedrich I näidati üleolekut juba 1204. aastal, Barbarossa kui vallutati Konstantinoopol.
1. suured maatükid 2. annetused 3. kirikumaks 4. kiriklik ametlik müük Kirik keskajal Varakeskaeg kujunes kirikuorg valitsevaks sai katoliku kiriku õpetus kujunes paastiriik Kõrgkeskaeg vastuolud ilmaliku ja kiriku võimu vahel katoliku kirik eraldub õpetusest ÕIGEUSK tegutsevad ketserid, kelle vastu võitleb kirik inkvisitsiooniga kujunevad vaimulikud ordud kloostrid katoliku kirik alustav ristisõdu kiriku mõju vähenemine Hiliskeskaeg reformatsioon ehk usupuhastus Saksamaal M. Luther vastupanureformatsioon Ristisõdade kokkuvõtte + · ristisõjad sundisid islami usulisi tihedamalt koostööd tegema · Sõjad avaldasid Eurooplaste maailmapilti · tihenes kaubavahetus idamaade vahel · Euroopa käsitöömeistrid õppisid uute tootede tegemise võtteid - · ei õnnestunud vallutada Jeruusalemma ja Püha maad jäid islami usu kätte
sajandil. 12. sajandiks olid ainsad paganarahvad Euroopas lätlased, leedukad, liivlased, laplased, eestlased ja soomlased. Oli mõistetav, et Püha Maa ehk Lähis-Ida vabastamise kõrvalt peeti oluliseks ka lähisnaabrite ristiusustamist. Läänemere idaranniku ristiusustamist peeti väga tähtsaks. Jõudude tasakaal Venemaa ja Euroopa vahel oli neid seni ristisõjast tagasi hoidnud, kuid kui Venemaa 12. sajandil killustus, kadus see tasakaal ning läänekatoliiklased said võimaluse alustada ristisõdu. Kui sõjajärg Liivimaa käes oli, oli enam kui selge, et liivlaste maa-ala vallutamisega probleeme ei tule. Liivlased ei osutanud erilist vastupanu ning maa vallutati kiiresti. Eestlaste alistamisega läks aga palju kauem, sest nad olid vaenlastest tunduvalt vapramad ja sõjakamad, kuid sellest siiski ei piisanud. Selleks, et eestlased alla jäid, oli palju põhjuseid. Esiteks ei olnud neil suurt juhti, kes oleks sõjaplaane pidanud ja vägesid juhatanud
vabastamist Toimusid 11.-13.sajand Kokku oli 8 ristisõda Ristisõjad suurendasid kristlaste ja molemite vastuolusid Ristisõdade järel jõudsid Euroopasse idamaised kaubad ja uued esemed- peegel,diivan,tuuleveski Sultan Saladin: Moslemite kuningas 12.sajand Võitles edukalt ristirüütlite vastu Vallutas tagasi Jeruusalemma Oluline valitseja molemitele,teda austasid ka kristlased Vasta küsimustele kirjalikult vihikusse: Mis on Sultan Saladini tegelik nimi? Miks peeti ristisõdu? Millisena nägid ristisõda kristlased ja millisena moslemid? Marco Polo: Kaupmees keskajal,pärit Veneetsiast Elas kaua Hiinas Khaan-mongolte valitseja Tõi teadmisi Hiinast ja Indiast Euroopasse Trükikunst,jäätis,petrooleum,püssirohi,kell,paber. Neid asju nägi Marco Polo Hiinas. Veneetsia: Oluline kaubalinn Vahemere ääres Itaalias Vürtsid-maitseained,nõutud ja kallis kaup Euroopas.Vürtsidega kauplemisest pärinesid Veneetsia kaupmeeste rikkused. Veneetsiat valitses Doodz
võimu ning sellset tekkisid tülid keisriga. Ristiusk levitas küll kultuuri, moraali ning kobeid, kuid ristiusk pidurdas ka majanduse arengut, sest keelatud oli rikastumine. See halvendas niigi langevat majandusolukorda. Sõjad ja vallutused toovad kaasa nii ühiskonna langust kui ka arengut. Vallutustega tuuakse üle teiste rahavste kultuuru ning oskusi, arendatakse sõjatehnikat. Kuid sõjaga kaasneb ka töövõimekate meeste hukkumine, mis toob kaasa majanduliku languse. Kuna enamus ristisõdu luhtusid, siis tõid need kaasa vaid ühiskonna langust. Varakeskajal toimus suur linnade allakäik. Lääne-Euroopa linnad ei olnud enam ühiskonnas keskused. Vahemere linnade teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati. Kuid Bütsantsis jäi linnaelu langus ajutiseks ning hiljem hakkas taas elavnema. Siiski üldiselt toimus pigem linnaelu langus kui tõus. Minu arvates toimus varakeskajal pigem ühiskonna langus kui areng.
kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke 3. Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Sündmustest: 1. Keskaja alguseks loetakse siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. 2. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust. 3. Reformatsiooni (luterluse) siiajõudmine 1520-30ndatel aastatel. 4. Katoliku kiriku reputatsioonide ning positsioonide kahandamine. 5. 1558-83 kestnud Liivimaa sõda, mis hävitas Vana-Liivimaa ehk praeguste Eesti ja Läti alade senised riiklikud moodustised. Isikutest: 1
Üldjuhul ei pane me seda ise tähelegi, kuna elame võrdlemisi rahulikus riigis, samas kui meist idas käivad veel tänapäevalgi jõhkrad sõjad. Tavaliselt on sõdade põhjuseks usundite põrkumine. Ed Krebs on öelnud: ,,Maailm on jagatud relvastatud rühmadeks, kes kõik on valmis genotsiidiks ainult selle pärast, et ei suudeta otsustada, kelle muinasjutte uskuda. Lõpuks tapab religioon meid kõiki." Kuigi ristiusu 5. käsk ütleb, et ei tohi tappa, on siiski peetud palju ristisõdu selle nimel, et pöörata rohkem inimesi kristlasteks. See näitab, et tegelikult ei hoolita teistest (ristisõdade tagajärjel hukkus palju inimesi), vaid ainult endast, kuna sooviti saada rohkem liitlasi. Ka igapäevaelus kohtame rohkem ükskõiksust kui hoolivust. Järjest kasvab kodutute loomade arv. Inimesed võtavad endale lemmikloomi, kuid siis avastavad, et nad ei saa endale tema ülalpidamist lubada või ei jätku piisavalt aega lemmikuga tegelemiseks. Hoolimatult viiakse
Ristisõjad kasvasid välja sellest, et katolik kirik püüdis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohje. Ristisõdu oli kokku kaheksa ja need toimusid aastatel 1096-1291. Need olid katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt organiseeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi kaitseks. Eesmärgiks oli Palestiina vabastamine islami võimust. Sõjad pidid suurendama paavsti ja Püha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning suunama kristlikust maailmast ja kirkiku valdustest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi.
TEINE RISTISÕDA Teine ristisõda toimus aastatel 11471149. Seal osalesid seldzukid, prantsuse ja saksa väed. Teise ristisõja algatajateks olid Bernard Clairvaux´st, prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas Konrad. Juba alguses hakkas see sõjakäik viltu vedama. Bernardi üleskutses räägiti, et ristisõdu võib pidada ka Euroopas ja Euroopa valitsejad hakkasidki lääneslaavlaseid ehk vende ristima. Kui ristisõdijad Pühale maale tungisid, suleti kohe linnaväravad ja sõjamehed ei saanudki Palestiinasse tungida. Näidates üles pahameelt hakkasid nad rüüstama selle ümbrust. Ristivägi, mis jõudis Väike-Aasiasse, kaotas muhameedlastele. Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid
Keskaja piiride määramisel puudub üksmeel. Keskaeg kestis Lääne-Rooma riigi langemisest 5saj renessansi alguseni 15saj. Suurem osa rahvaid olid veel antiikajal barbarid; kristlust ja sellega koos kreeka-rooma kultuuri hakkasid nad tasapisi üle võtma järgneval perioodil, keskaja esimestel sajanditel. Keskaeg valmistas ette uure rahvast ja kultuuride sündi, nüüdisaja peamiste religioonide kristluse, budismi, islam levikut (sel ajal peeri ristisõdu, ehitati kirikuid ja rajati ülikoole) Rooma kultuur polnud keskajal ise arhailine. Selle ajastu vaimsust kehastas Euroopas ainuideoloogiaks saanud ristiusk ehk krislus, mis andis inimesele uue märgisüsteemi iseenda mõistmiseks ja maailma tõlgendamiseks. Kristlusele toetuv sümbolistlik maailmakäsitu siseloomustas kogu keskaegset kultuuri. Rahva mõtteviis avaldus kaksikusuks: kristlik usutunnistus segunes rahvausundiga, religioosne vagadus rõõmsa ellusuhtumisega.
Nii muutusid valmistatud asjad vastupidavamateks ning ilusamateks. Kuid puudusid masinad, kõik valmistati oma käte abil. Toodangut vahetati või müüdi. Käsitöölised rändasid pidevalt ringi, otsides paremaid müügikohti. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Kaubanduse suur tulu muutis peagi linnad jõukaks. Kaubavahetus elavnes eriti Vahemerel, pärast ristisõdu. Tähtsaimad trantspordivahendid olid ühe purje abil liikuvad kaubalaevad. Veeti peamiselt tooraineid. Saab alguse rahamajandus. Linnaelu ning kultuur oli väga kirev pidustuste poolest. Neid peeti nii terve kodanikkonnaga kui ka giltide ning tsunfidega omavahel. Enamasti olid pidustused kirikliku taustaga. Suurejoonelisem üritus oli vastlakarneval, kus korraldati ka koomilisi näitemänge kas siis turuplatsidel, kõrtsides vm. Kõige vanem ning levinum näitemäng on ,, Aadama mäng".
1.ristisõdade põhjused Ristisõdade ajajärgul (10961291) oli selle algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid, kuid osa ristisõdu olid suunatud pärast muhameedlaste tugevnenud rünnakud ristisõdijate vastu ja nende positsiooni ebakindlamaks muutumisel Pühal Maal, ka kristlaste vastu, näiteks Neljandas ristisõjas rüüstasid ristisõdijad Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas (Jäälahing)
Tekkisid kirikukogud- tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutati peamisi kirikut puudutavaid küsimusi. Kuigi kirik oli nüüd ühtne ja eksisteeris ainult üks paavst oli ka sellel sündmustikul mõju kiriku võimu vähenemisele . Ristisõjad 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst kõiki kirstlasi üles muhamedlasi Püha Maalt välja ajama . Selle üleskutsega sai alguse pikk ja verine ristisõdade kett. Kokku oli ristisõdu kaheksa. Sõdade eesmärke ei suudetud siiski saavutada ja Püha Maa ning Jerusalemm jäid muhamedlaste valdustesse. Eesmärk saavutada ülemaailmne paavstiriik kukkus läbi. Sellega langes ka kiriku autoriteet. Vastasseis väärnähtustele Ketseriteks nimetati inimesi kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserlikud liikumised olid kirkiutele väga kahjulikud, sest sel viivil ketserite vaated levisid. Neid peeti ühiskonna õõnestajateks.
Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · varagootikat (u 11401200) · kõrggootikat (u 12001350) · hilisgootikat (u 13501525) 1. Gootika Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned peale siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika
kristluse mõjuvõimu suurendada ning uskmatuid alasid enda alla haarata. Ristisõdade idee algatas paavst Urbanus II, kelle kõne ärgitas ristirahvast tõusma ja minema oma usku jagama. Tegelikuks põhjuseks oli aga paavsti soov haarata kristliku maailma juhtohjad. Samuti oli aadlikel soov end kasulikult rakendada feodaalsüsteemi toimimisel selgus, et nooremad pojad jäävad tihti tegevuseta ja neil oli vaja sõjalist tegevust. Ristisõdu oli kokku seitse ning kokkuvõttes olid need eurooplaste jaoks väheedukad. Ristisõdijate peamine eesmärk oli tagasi vallutada Jeruusalemm, mida peeti kõige pühamaks piiblis mainitud paigaks. Kokkuvõttes jäi linn ikka muhameedlaste valdusesse. Suureks läbikukkumiseks osutus II ristisõda ning kui III sõja juhtideks olid kuningad Barbarossa, Richard I Lõvisüda ja Philippe II Auguste, ei saavutatud ka siis edu. Neljanda ristisõja 13.
Eestis ühisjooned Keskaeg ja eripärad võrreldes Lääne-Euroopaga Keskaeg jääb ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini. Euroopa keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal ja lõpuks 1453. aastat mil Ida-Rooma riik lagunes. Eestis loetakse Keskaja alguseks tavaliselt siia jõudnud Põhjala ristisõdu. Keskaja jooksul toimus terves Euroopas palju muutusi, kuid mitte igalpool ühtemoodi. Millised olid Eesti ja Lääne-Euroopas toimunud muutuste sarnasused ja erinevused? Üks suurim sarnasus Eesti ja Lääne-Euroopa vahel keskajal oli kuulumine Hansa Liitu. Hansa Liit oli 12. 17. sajandil tegutsenud Hansalinnade vaheline kaubanduslik ja poliitiline liit. Kuigi Hansa Liidu eesmärgid olid peamiselt
- soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. - Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). - Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. - Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. · Balti ristisõja I etapp: liivlaste ja latgalite alistamine 1186-1207: Daatum Sündmus Tähtsus
,,Mõrsjalinik" Karl Ristikivi ,,Mõrsjalinik" on ajalooline romaan, mille peategelaseks on Siena Katarina, kellest saab teose käigus pühak. Tegevus toimub 14. sajandil Itaalias. Sündmuste käigus kirjeldatakse ristisõdu erinevate Itaalia linnade vahel, samuti ka nende omavahelisi suhteid ning elu ristiinimesena. Raamat on jaotatud kolmeks osaks: esimeses osas kirjeldatakse väikese Katarina esimest nägemust Jeesusest ning seda, kuidas ta otsustab ning lubab oma elu vaid temale pühendada. Algab paastumine, piitsutamine, ärkvelolek, lõputud palved ning perekonna tahtele vastu rääkimine. Samuti lõpetab Katarina nii linnaelanike kui peaaegu ka pereliikmetega suhtlemise. Ta keskendub vaid usule
Pooleldi gooti ajastus ehitatud 16. Iseloomustage rüütliajastu rõivamoodi. Sukkpüksid,lühikesed vammused,pika ninaga kingad 17. Nimetage vähemalt 3 gooti kiriku kaunistuselementi. Ristlillik,roosaken,vitraaz 18. Nimetage kuulsamaid keskaegseid kirikuid ( 4 Euroopast, 2 Eestist). Euroopa-Reims,Notre Dame,Saint Chapelle,Chartres Eesti-Jaani,Oleviste 19. Millsed on Euroopa ja Eesti kõrgeima torniga kirikud? Eesti-Oleviste Euroopa-Ulm 20. Kuhu korraldati ristisõdu (linn)? Mitu neid oli? Millal? 21. Kuidas nimetatakse Normandia rannikul asuvat kuulsat kloostrikompleksi, Prantsusmaa üht tuntumat vaatamisväärsust? Saint Michel 22. Tooge 5 näidet Eesti kohanimede kohta, kus need on saanud selle kohaliku kiriku (pühaku) järgi? Viru-Nigula,Kadrina,Viru-Jaagupi,Simuna,Väike-Maarja 23. Kus asub Eesti suurim kirik( võib-olla ka Baltimaade suurim)? Tallinnas(Oleviste) 24
Aadlikele ja linnlastele meeldis kanda väga värvi kirevaid rõivaid. Keskajal kanti meelsasti ka pealismantleid. Kitsaid pükse õmmelda enam jaolt erkpunasest riidest. Nööpide asemel kasutati sidumispaelu, kinnitamisrihmu, pandleid jms. 12. sajandil tulid kasutusele ka nööbid. need oli valmistatud nahast, luust või metallist. Taskuid keskajal ei kasutatud. Omapärane tähendus oli keskajal veel krael. Need ilmusid Eurooplaste rõivastusse pärast ristisõdu. Kallid, kulla ja vääriskividega kaunistatud kraed oli ainult ehted, mitte rõivaesemed. 15. sajandil muutusid püstkraed meeste rõivastuses tähtsaks osaks. Rikkamad linlased kinnitasid oma kübaratele ning mütsidele kõiksuguseid pärleid ja sulgi. Daamid külvasid oma soengud ja peakatted samuti pärlitega üle. Levinud oli helisevate kellukeste kinnitamine nii vööle kui ka käte ja jalgade ümber. Kõige enam meeldisid inimestele hõbedast kellukesed, sest neil oli kõige ilusam heli
Samuti kuulus rüütlite relvastuse juurde kilp, millel oli perekonna vapp. Kaitserüü täiustudes oli kilpi aina vähem tarvis ning lõpuks loobuti sellest üldse. Ristisõjad tekkisid soovist vabastada Kristuse haud Jeruusalemmas. Paavstid soovisid end näidata ristirahva juhtidena. Itaalia kaubalinnad püüdsid seeläbi tugevdada oma kaubanduslikke positsioone Vahemerel. Paavast Urbanus II kuulutas 1095. aastal Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja. Ristisõdu oli kokku kaheks, millest esimene toimus Jeruusalemmas aastatel 1096- 1099. Teises ristisõjas, mis kaotati, osalesid prantsuse ja saksa rüütlid. Kolmas toimus 1189- 1192. aastatel, kus silmapaistvamateks olid Friedrich Barbarossa, Richard I Lõvisüda ja Phelippe II Augustus. Neljandal retkel aastatel 1202- 1204 vallutati Konstatinoopol. 1212.aastal toimus laste ristisõda, kuna usuti, et lapsed on puhta hingega, kuid vastased tapsid 50 000 last külmalt.
Eesti rahvas II maailmasõjas Eesti pinnal on tema ajaloo jooksul toimunud palju sõjategevust, alates muinasajast, kui peeti ristisõdu, Liivi sõjast ja lõpetades II maailmasõjaga, mis loodetavasti jääb viimaseks sõjaks meie kodumaa pinnal. Eestlased on palju sõdinud ja teevad seda praegugi ka mujal riikides, võõral pinnal, kas sunniviisiliselt nagu Nõukogude okupatsiooni ajal või siis Ameerika sõdades nii Iraagis kui hetkel käivas Afganistani sõjas. Eesti riigile ei ole vägivald võõras, selle tõttu oleme osalised ka kaasaja suuremates sõjakolletes. Me oskame hinnata rahu, nii isamaa mullal kui ka maailmas
Ilmalik võim oli reformile vastu, kuna see kaotaks ära sissetuleku simoonia arvelt ning piiraks ilmalikku võimu. Pidev tüli vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel viis Wormsi konkordaadi sõlmimiseni, millega määratleti täpsemalt ilmaliku ja vaimuliku võimu mõjusfäärid ning muutis need üksteisest vähem sõltuvaks. Väga otsene mõju ühiskonnale oli ristisõdadel, kuigi nendega tegelikult ei saavutatud peaaegu mitte midagi. Ristisõdu oli 8. Neid alustasid läänekatoliku kiriku maad ning sõdade eesmärgiks oli levitada ristiusku ja vabastada Jeruusalemmas asuv püha haud. Paavstid lootsid ristisõdadega suurendada oma vaimulikku autoriteeti ja saavutada poliitilist võimu. Need sõjad ei täitnud enamasti oma eesmärki ja nõudsid väga paljude inimeste elusid. Ainsaks läänekristlikutele maadele positiivse tulemusega ristisõjaks võib pidada IV ristisõda 1202-1204 aastatel, milles ühinesid ida- ja läänekirik
siis sõjad, mida peeti seadusliku ülemvõimu nimel, õiglasel eesmärgil.Näiteks võetu tagasivõtmine oli õiglane.Võitlused kristlaskonna vahel olid halvad, kuid paganate vastu sõjapidamine oli lubatud ning isegi soositud.Üheks selle näiteks on Urbanus II kõne Clermontis 1095. a., kus ta kutsub rüütleid üles omavahelistest võitlustest loobuma ja oma jõud paganate vastu suunama.Samas soosis kirik ka ristisõdu,tuues põhjuseks selle,et kristluse levitamine,kasvõi vägivalla teel,pole halb. 14.sajandiks olid sõjapidamise reeglid -- mis puudutasid vangide tapmist ja ellujätmist, naiste ja vaimulike puutumatust jne. -- välja arenenud ja kogu Lääne-Euroopas levinud.Tasu, millega mehi värvati, oli alati väike, kuid sõjakäigust saadava tuluga võis rikkaks saada. Kahteistkümnendast sajandist maksid mõned aadlikud nn. "kilbimaksu" sõjaväeteenistuse
Keskaeg- Liivimaa ristisõda Liivimaa ristisõda toimus Läänemere ääres 12-13 sajandil. 1143.a- Loodi Lübeck, mis kujunes Sakslaste idaretkede keskuseks. Lõppsihiks oli Venemaa turg kaupmeestel. Kõikjal olid ristisõjad ja Rooma paavst andis Põhja-Euroopa kristlastele loa minna endale allutama läheduses asuvaid liivimaa paganaid. Põhjused, miks korraldati Liivimaale ristisõdu ? a). Kirik lubas ,et ristisõdijad saavad katoliiklust levitades oma patud andeks. b) Saksa kaupmeeste peamiseks ja lõplikuks sihtmärgiks oli Venemaa turg, kuhu sooviti laieneda. Eesti alad jäid vaid tee peale ette. c)Katoliku kiriku soov ristiusustada liivimaa alad. Meinhard- Üksküla augustiinlane ,kes pühitseti 1186. aastal piiskopiks, Tema ülesandeks oli Liivimaa ristiusustamine.Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. 1196
muinasaeg-9000a eKr-13.saj. Eesti ajaloo perioodid:Esi- e muinasaeg(9000 a ekr-13.saj), keskaeg(13.saj-liivi sõda- 1558-1583), uusaeg(1558-20.saj)lähiajalugu(al 20.saj) Muinasaja perioodid: kiviaeg (vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine kiviaeg e mesoliitikum 11 000 a.t, noorem kiviaeg e neoliitikum 1800 a eKr) pronksiaeg (~1800a eKr-500 a eKr) rauaaeg (500a eKr-13.saj) Millise sündmusega algas Eesti keskaeg?- Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Algas ka Muistse vabadusvõitluse tõttu, ja siis oli ka esimene märge Eesti kohta Liivimaa Henriku Kroonikas.Millal algas keskaeg Euroopas: Euroopa keskaeg ei ole üheselt määratletud. varem peeti selle ajastu alguseks enamasti Lääne-Rooma riigi lõppu 476, tänapäeval pigem hilisantiiki 6. sajandil. Millal ja kus olid vanimad asulapaigad Eesti alal:Palli asula 11 000 a
järgi kahte lehte laiali, kuid selle eest lubasid kohalikud kaupmehed neid seitsme laevaga üle mere viia. Kaks teele asunud laeva sõitsid tegelikult Sardiiniasse, kus lapsed hoopis orjaturul maha müüdi. Retk seega ebaõnnestus - osa lapsi sattus orjusesse, osad surid ja koju tagasi jõudsid vaid vähesed. Ristisõdade tulemused •Eurooplased soovisid vabaneda kaubanduses Bütsantsi vahendusest. Itaalia linnadel oli soov saada juhtivateks kaubalinnadeks. Soov täitus, pärast ristisõdu arenes kaubandus ja käsitöö ning juhtivateks saidki peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad.Kaubavahetuses algas kiire tõus. Samuti õpiti tundmatuid käsitöövõtteid. Nt hakati valmistama paberit. •Suur oli ka kultuuriline mõju. Muutusid mood ja riided. •Eurooplastel tekkis soov leida uusi maid, kuhu elama asuda. Soov ei täitunud, sest viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees-Aasias. •Ristisõdade usuline soov, Kristuse haua vabastamine, ei täitunud
Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt. Põhijoonteks on arhitektuuris teravkaare, roidvõlvi ja tugikaarte kasutamine, mis võimaldas dünaamilise struktuurisüsteemi loomist. Taotleti ruumiühtsust ja vertikaalsust. Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Nimetus ,,gootika" tuleb germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga
KESKAEG Termini „keskaeg“ võtsid kasutusele itaalia humanistid, kes defineerisid sellega tuhandeaastast ajavahemikku antiigi ja renessansi vahel. Keskaega tuntakse ka kui „unustuse ajajärkku“. Selle aja piiride määramisel puudub üksmeel, kuid üldiselt loetakse 5.-15. sajandit keskajaks. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ja kultuuride sündi ning nüüdisaja peamiste religioonide – kristluse, budismi, islami levikut. Peeti ristisõdu, ehitati kirikuid ja rajati ülikoole. Suuresti kehastas selle ajastu vaimsust ristiusk ehk kristlus, see andis inimesele uue märgisüsteemi iseenda mõistmiseks ja maailma tõlgendamiseks. Teisalt avanes ka kaksikusk: kristlik usutunnistus segunes rahvausundiga, religioosne vagadus rõõmsa ellusuhtumisega. Just sellisel pinnasel keskaja kirjandus võrsus ja arenes. Uued žanrid ja vormid tekkisid proosas, lüürikas, lüroeepikas ning teatri arenedes ka draamas. Osa
Paavst andis samuti ristisõdijatele mitmeid privileege, nende patud anti andeks, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, nad vabastati sõjategevuse ajaks kõigi võlgade tasumisest ja surma saanuid ootas paradiis. Enamus ja tähtsamad neist, peeti küll 10-13 sajandin,i kuid pärast seda kuulutati isegi mitu ristisõda. Pärast seda muidugi, jäid need hilisemad ristisõjad väiksemateks ja ei osaletud enam nendes nii palju. Ristisõdu ei peetud ainult pühal maal, vaid ka balti maadel, ja kuulutati eestlaste, lätlaste, liivlaste ja teiste paganatest rahvaste vastu. Põhiliselt osalesid balti rahvaste vastu ristisõdades ainult sakslased. Ristisõjad näitasid minu meelest Paavsti ja kiriku suurt mõjuvõimu rahva ja kuningate üle kõrgkeskajal mis oli kiriku mõjuvõimu üks tipp perioodi. Paavsti käskude ja palvete peale kohe asusid kuningad ja suurfeodaalid teele suurte sõjavägedega ja olid nõus rändama tuhandeid
Ristiusu püsimajäämine ja levik Järgenvas tekstis on juttu kristluse sünnist, mis mees oli Jeesus ja kelleks teda peeti. Väga oluline on kindlasti teada kuidas sai alguse üldse kristluse levik ja mis sellele kaasa aitasid. Samuti on juttu, kes olid apostlid ning mis rolli nad mängisid kristluse levimisel. Põhjalikult on käsitletud ka Rooma riigi esialgset suhtumist kristlastesse ja hilisemaid ristisõdu, mille eestvõtjaks Rooma paavsti ise oli. Juudi soost rändjutustleja Jeesus elas ja tegutses 1.saj pKr, kes kuulutas peatselt saabuvast jumalariigist. Peamisteks tingimusteks jumalariiki pääsemiseks pidas ta siirast usku ja armastus Jumala ning ligimeste vastu. Jeesus rõhutas korduvalt, et Jumalariiki ei pääse mitte niivõrd rikkad ja edukad, vaid pigem viletsad, kes on nõus end usus ja armastuse Jumala hoolde usaldama
Uue ristisõja hingeliseks eestvedajaks tuli Bernard Clairvaux'st. Ta põhjendas Teise ristisõja korraldamise vajadust. Püha Bemardi üleskutsetele vastati pea kogu Euroopast. Kaks tolle aja kõige võimsamat valitsejat Prantsuse kuningas Louis VII (loe: luii) ja Saksa kuningas Konrad otsustasid ka ise minna Pühale Maale ristisõtta.Ometi hakkas asi juba alguses viltu vedama. Püha Bemardi üleskutsetes räägiti sellest, et ristisõdu paganate vastu võib pidada ka Euroopas. PõhjaEuroopa valitsejad eelistasidki pöörata oma relvad ristimata lääneslaavlaste vendide vastu, kes elasid Elbe jõest idas.Teel Pühale Maale tuli ristisõdijatel kogeda äärmist vaenulikkust. Ristisõdijate lähenedes suleti linnaväravad nagu katkutõbiste ees. Pettunud Palestiinasse pürgijad vastasid sellele ümbruskonna rüüstamisega. Ei halastatud isegi kloostritele. Ka
RISTISÕJAD Võitlus ida- ja läänerahvaste vahel on sama vana kui nende ajalugu. XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Järgnev referaat püüabki vastata eelkõige kahele küsimusele - mis olid ristisõdade põhjused ja kas need saavutati. Samuti vaatleb see kirjutis erinevaid ristisõdu ja toob välja tagajärjed, mis on eelneva küsimuse vastamiseks vajalik. RISTISÕDADE PÕHJUSED Keskaegses Lääne-Euroopas olid rüütlite ja aadlike perekonnad väga suured. (Sagedased olid ju epideemiad, mille tõttu surid paljud) 8-12 poega peres oli täiesti tavapärane nähtus. Kuigi mõned neist läksid kloostritesse jäid kojujäänutele maad väikseks. Seepärast läksid paljud pojad laia maailma õnne otsima(ehk sealt pärit muinasjuttude ainestikki)
b) Saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga: Peamised kaubateed Venemaale kulgesid 12.saj Lübeckist Ojamaale (Gotlandile), kust omakorda kulgesid läbi Läti jõgede või Soome lahe ranniku kaudu Novgorodi, Pihkva ning teiste Vene vürstiriikide aladele. c) Rooma paavstide soov levitada katoliku usku: 12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks algatasid paavstid ristisõdu Palestiinas (e Pühal Maal) ja võideldi ilmalike valitsejatega Euroopas. Eestlased ja läti- ning leedu hõimud (balti hõimud) olid viimased paganlikud rahvad Euroopas, keda sooviti kristianiseerida (ehk ristida). d) Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. e) Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. 5. Balti ristisõja I etapp liivlaste ja latgalite alistamine 1187-1207 a) 1180
1054. aastal puhkes kirikutüli nii suureks, et Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Seda aastat peetaksegi aastaks, mil kirikulõhe ehk skisma sai lõplikult teoks. Nii kaks ristiusu kirikut Rooma katoliku ja Apostliku õigeusu (ortodoksi) kirik. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused: - ametlikult põhjendati ristisõdu vajadusega vabastada Püha maa (Palestiina) mittekristlaste (moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099
1054. aastal puhkes kirikutüli nii suureks, et Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteist vastastikku kirikuvande alla. Seda aastat peetaksegi aastaks, mil kirikulõhe ehk skisma sai lõplikult teoks. Nii kaks ristiusu kirikut Rooma katoliku ja Apostliku õigeusu (ortodoksi) kirik. Ristisõjad Läänekiriku ehk Rooma katoliku kiriku õhutatud sõjad mittekristlaste ja ketserite vastu. Põhjused: - ametlikult põhjendati ristisõdu vajadusega vabastada Püha maa (Palestiina) mittekristlaste (moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099
Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a).Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeskaeg (11-13saj) - Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a).Algas kuningavõimu tugevnemine.Ristiusu kiriku lõhenemine suure kirikulõhe käigus ida- ja läänekirikuks (1054 a).Katoliku kiriku initsiatiivil alustati ristisõdu idamaades ja Ida-Euroopas (11.saj-13.saj).Paavstivõimu hiilgeaeg 12.- 13.sajandi vahetusel.Linnade taasteke ja kaubanduse ning käsitöö areng. Tsunftikorralduse valitsemine.Mongolite-tatarlaste sõjaretked Ida-Euroopasse ja Vene vürstiriikide allutamine Kuldhordi poolt (13.saj). Hiliskeskaeg (14-15 saj) - Euroopat tabas 14.saj keskel katkuepideemia (must surm).Kirikulõhe katoliku kirikus (paavstide „Avignoni vangipõlv”) ja paavstide autoriteedi
Samuti õpiti tundmatuid käsitöövõtteid. Nt hakati valmistama paberit. Suur oli ka kultuuriline mõju. Muutusid mood, riided. Kas ristisõdade põhjused ja ootused täitusid? Vaatlen neid eelkõige esimestel lehekülgedel toodud nelja punkti abil Soov leida uusi maid, kuhu elama asuda ei täitunud, viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees-Aasias. Vabaneda kaubanduses Bütsantsi vahenduses. Itaalia linnadel soov saada juhtivateks täitus, pärast ristisõdu arenes kaubandus ja käsitöö ning juhtivateks saidki peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad. Kristuse haua vabastamine, usuline vajadus ei täitunud, siiski said palverändurid seal käia, kuid kristliku Euroopa valitsuse alla see ei läinud. Väike- ja Ees-Aasia vabastamine, üleoleku näitamine Ei vabastatud territooriume idas, kuid Bütsantsist näidati üleolekut juba 1204. aastal, kui vallutati Konstantinoopol. VIIES RISTISÕDA
tema ülesanne oli Liivimaa ristiusule toomine. Keskaegsel Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Liivimaa piiskopiks Berthold. Berthold tuli koos sõjaväega ja tal oli Rooma paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivalsed jõuga alistuma sundaida. 1198. aastal toimus praeguse Riia all lahing kus Berthold hukkus, olenemata sellest, et tal oli 1000-meheline ristisõdijate vägi. Saksa kaupmehed toetasid ristisõdu kuna nad lootsid rajada kindla tugiala Väina jõe äärde ning usuti, et kristlik keskkond tahab suurema turvalisus ja paremad kauplemis võimalused. Liivlaste alistamine Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega, kes osalesid Mõõgavendade ordu juhrimisel sõjalistes operatsioonides. Lisaks õnnestus sakslastel enda pool võita osa liivlasi ja nende vanema Kaupoga. Ülejäänud liivlaste vastupanu rauges 1206.-1207. aastal
saj lõpuks enamiku Iirimaa paganatest ristiusku pöörata. Iirimaalt lähtudes levitati ristiusku ka Inglismaale ning Frangi riigi piiri taga elavate germaanlaste hulgas. 10.saj lõpuks oli enamus germaani rahvaid saanud kristlasteks. Skandinaavia rahvad võtsid ristiusu vastu 11.-12.saj ning Vana-Vene riigis võttis ristiusu vastu vürst Vladimir 998.a. Nendesse Euroopa piirkondadesse, kus paganlikud religioonid jäid veel püsima, korraldati ristisõdu, et sealsed rahvad vägivaldselt kristianiseerida (n Soome ristiusustamine 12.-13.saj, Balti ristisõda 13.sajandil). Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 9 3. KATOLIKU KIRIK KÕRGKESKAJAL: 3.1. Suur kirikulõhe: Katoliku kirik hõlmas varakeskajal kõiki kristlaseid. Koos Rooma riigi lõpliku jagunemisega 395.a Lääne-Rooma ja Ida-Rooma e Bütsantsi riigiks
Voorimehed Õllekandjad Tootmine toimus töökojas, tööjaotus puudus. Gild oli kaupmeeste ja käsitööliste ühendus. Juhid olid odermannid. Suurkaupmehed - Suurgild. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid - Mustpeade Vennaskond Käsitöölised - Väikegild. 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine moslimitest, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu. Sooviti suurendada valduseid ja võimu. Toimus kaheksa sõda, millest tuntumad on neli. I - selles osalesid Prantsusmaa ja Saksamaa väed. Läksid läbi Bütsantsi Jeruusalemma. Rajati Plestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid, mis pidid võidetud alasid moslemite eest kaitsma. II - mitmes lahingus löödi moslemeid. Ristisõdijad oleksid vallutanud Jeruusalemma, kui oleks
Nimi anti gooti stiilile kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning sellest ajast on meil hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. 2
Ristisõjad:Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus.See avaldus ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas uskumatute moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Paavstidele andsid sõjak äigud idamaadesse võimalusena näidata end kogu ristirahva juhina püha ürituse nimel. Püüti tugevdada oma kaubanduslikke positsioone vahemere idaosas. Kristuse haua vabastamine. Kokku oli ristisõdu 8 kuid edu sellega ei saavutatud.Sunnimaisus ja pärisorjus- Lääne-Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest-feodaalidest. Maa mida talupojad harisid kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema: nad harisid põlde või maksid andamit.Isandal oli õigus talupoja üle kohtu mõista ja teda ihunuhtlusega karistada ja paljudel juhtudel ka surma mõista.
11.Iseloomusta kloostrite rolli varakeskaegses ühiskonnas? 9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. Kloostrite tekkimisega suurenesid aga tsisterslaste rikkused, mistõttu kujunesid ka tsisterslastest majapidamismungad. Kuna kloostrite ideoloogiline puhtus jätkuvalt oli ähmane, tekkisid veelgi radikaalsemad liikumised e kerjusmungaordud. 12.Iseloomusta ristisõdu (millal toimusid, eesmärgid, tulemused). Ristisõjad e. ristiretked olid alates 11. Sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõdade ajajärgul (10961291) oli selle algne deklareeritud eesmärk Püha Maa e. Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku Rooma paavstid soovisid
II Tuntumad gooti ehitised Lääne- Euroopas. Prantsusmaa Varagootika suurteosed - Saint-Denis idapoolne koori ruum G-stiilis 12.saj. keskel abt Sugar. Kuningate metmispaik - Jumalaema Kirik Pariisis (Notre Dame 1163) - Salapärase täisnurkse kolmnurga moodustavad kõrggootika suurteosed :Chartres'i kirik( rikkalike vitraazidega), Reimsi katedral( rikkalikud skulptuurid, kuningate kroonimispaik) ja Ameins'i kirik (suurim). - Pr L. ossa jõuab gooti stiil peale ristisõdu, sealsed kirikud pole nii huvitavad ja leiab ka 1 lft-ga kirikuid - Avignoni paavsti loss, hoiti paavste kinni - P.Pr ja L-Inglismaal on tohutud 4tistornidega kirikud, ehitati eriti kõrgteks(rouen ja Salisbury) Inglismaa - Stonehenge juures 123m.(ingl kõrgeim) Salisbury katedral - Suured 4tistornid ja kooriruumid - üsna Pr. pärases stiilis Londonis Westminster Abby pseugooti stiilis ehitis. - P-Ing.suurim Yorki katedral. (võlvidel dekoratiivsed roided)
annaabi.ee 
