Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud ? Anne-Mai Runtal Keskkonna sõbralikud energiaallikad Saastavad loodust vähe Tuntud loodussõbralikud energia liigid on : 1. Veeenergia 2. Tuuleenergia 3. Mitmesuguste loodusvarade energia 4. Päikese energia Veeenergia on maailmas kaustuse hulgalt teisel kohal ja selle tarbimine kasvab pidevalt! Suuremad hüdroenergia tootjad 2000a. (mld kWh) Tuuleenergia Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või energiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid. Suured tuulepargid võivad koosneda sadadest
Tuuleenergia Tuuleenergia on üks mitmetest 'rohelistest' energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Nüüd tahan ma teile tutvustada tuuleenergiat tema tänapäevasel kujul. Kõigepealt käsitlen tuulenergiat üldiselt ja lõpupoole annan ülevaate tuuleenergiast Eestis. Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema hästi disainitud, ja siin ei mõtle ma esteetilist vaid pragmaatilist disaini. Võrreldes vanemate põlvkondade turbiinidega on tänapäeval kasutatavate efektiivsus palju suurem. Kui me mõtleme tuuleturbiinidest siis tuleb meile silme ette kõrge posti külge kinnitatud kolmelabaline masin. Kuid ka sellel disainil on omad vead: väikse tuule kiiruse puhul ei hakka nad tööle ning nad on sõltuvad oma asetusest - kui tuul valelt poolt puhub siis ei suuda nad enda võimsust täielikult r...
22. VEE - ENERGIA Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja- Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Vee-energia omahind on madal, kuid hüdroelektrijaama ehitamine kallis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammi ehitamine on üldjuhul väga kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgede veereziimis. Tammid takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist. Väiksema languga jõgedel jääb veehoidla alla palju maad, samuti asulaid, kust inimesed on sunnitud lahkuma. Peale energia saamise o...
Nafta (taastumatu) Küttegaas, bensiin, diisel, Reostus, ei ole taastuv hea transport, suur kütteväärtus Maagaas (taastumatu) Kerge transport Reostus Tahked kütused, kivisüsi Võimalus kasutada Transport kallis, saastab (taastumatu) sügavamal olevaid kihte, põletamisel õhku pinnast ei pea ära koorima Veeenergia ehk hüdroenergia Taastuv maavara, Kulukas ehitus (tamm) , saab (taastuv) keskkonnasõbralik, ehitada ainult kiirevooluga veehoidlad vähendavad jõe peale üleujutuse ohtu Tuuleenergia (taastuv) Varud suured, tuul ei saasta Ebastabiilne, rikuvad ega lõppe, tehnoloogia maastikupilti, ohuks
ENERGIAMAJANDUS Märt Laas Mis on energiamajandus? Majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nendest kütuste, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. Milliseid energiaid kasutatakse? Tuule energia Bioenergia Veeenergia Kivisöe energia Nafta energia Päikese energia Geotermilineenergia Geotermiline energia - energia, mis tekib kui kuumad kivid Maa sisemused soojendavad vett ning tekib aur. Maa sisemusse puuritakse augud ning kuum aur liigud üles ning seejärel suunatakse aur turbiinidesse, mis panevad tööle elektrigeneraatorid. Bioenergia - taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine kasutamisest.See on
2007 BIOLOOGIAOLÜMPIAADI KOOLIVOOR 11. 12. klass I 1. Mis on maailmas levinuim psühhoaktiivne aine? (1 punkt) Maailma levinuim psühhoaktiivne aine on kofeiin. http://en.wikipedia.org/wiki/Caffeine 2. Kuidas on see aine seotud teobromiini, paraksantiini ja teofülliiniga? (1 punkt) Kofeiin sisaldab kõiki neid kolme ainet. Kofeiin lagundatakse maksas nendeks kolmeks põhiliseks aineklassiks. http://en.wikipedia.org/wiki/Caffeine 3. Nimeta selle aine negatiivseid ja positiivseid toimeid inimesele, tuginedes viimaste aastate uuringute tulemustele (Iga toime nimetamine annab 0,5 punkti.). Suurtes kogustes võib see tekitada: närvilisust, ärevust, lihaste tõmblemist, unetust, peavalusid, südame peksmist, tujukust, ettekujutlusi, psühhoosi ja isegi surma. http://en.wikipedia.org/wiki/Caffeine#Overuse Mõislikes kogustes tarbimine: ajab väsimus tunde pealt ära, suurendab füüsilist- ja vaimset töövõimet...
HÜDROENERGIA JA SELLE VÕIMALUSED EESTIS Jane Leppmets 9.C Töö eesmärk: Teada saada: Mis on hüdroenegia Hüdroenergiast maailmas Hüdroenergiast Eestis Plussid ning miinused Hüdroenergiaks nimetatakse veeenergiat. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. Veeenergia kasutamise plussid Vesi on taastuv loodusvara Tootmine ei raiska ressursse Hüdroelektrijaamad on töökindlad ning pika tööeaga Veeenergia kasutamise miinused Võivad tekkida üleujutused Hüdroelektrijaama rajamine on kulukas Raskendab kalade liikumist Eestisse on rajatud märkimisväärne hulk hüdroelektrijaamasid(HEJ), kuid muu maailmaga võrreldes on need siiski mikro hüdroelektrijaamad. Maailmas
Hüdroenergia ehk veeenergia. Energia allikas Vesi (vabalt langev). Näiteks: jõed Kasutamine Ehitatakse hüdroelektrijaamad. Toodetakse elektrit. Vajalikud tingimused Palju jõgesi ja need peavd olema hea vooluga Eelised Taastuv ja puhas energialiik. Ei raiska ressursse, jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks. Suhteliselt lihtsad, väga töökindlad ja pika tööeaga. Veeenergia omahind ei allu oluliselt inflatsioonile. Puudused Paisjärvede kasutamisel on ohud, mis on algul vähemärgatavad, kui ajajooksul tekitavad suurt kahju. Eestis ei tasuks see ära, sest pole eriti jõgesi.(jõed kuivaks ära) Hüdroenergia kasutamist toetavatel keskkonnas õpradel ta suks välja rehkendada ka kasvuhoonegaaside emissioon turbiinide ehitamisel, selleks k uluv tooraine tootmisel ja muud sellised tegurid. Kasutusala Eestis Kasutatud materjal http://www.annaabi
Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta 40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahked kütused-20% Maagaas- 28% Muud 2% Taastuvad energiavarud: 1. Maa pöörlemise energia (loodete/lainete energia) 2. Päikeseenergia 3. Tuuleenergia 4. Veeenergia 5. Puit jm bioenergia 6. Maa siseenergia (maasisene soojus) 7. Maagravitatsioonienergia 8. Termotuumaenergia Taastumatud energiavarud: 1. Nafta 2. Maagaas 3. Kivi-ja pruunsüsi 4. Põlevkivi 5. Turvas 6. Uraanimaak Alternatiivsed energialiigid:
aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine ja tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1 Energiaallikate liigitus Taastuvad Taastumatud Maa pöörlemise energia Nafta (loodete ja lainete energia) Maagaas Päikeseenergia Kivi ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi
1) / 2) Energiaressursside liigitamine taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad: -Hüdroenergia (Veeenergia) (Hiina, USA) +odav +ei reosta - kallis ehitamine - üleujutused -päikeseenergia (USA, Itaalia) +ei reosta +igalepoole võimalik - kallis - pindala võtab palju -tuuleenergia (USA, Hiina) +ei reosta - müra - madal tootlikkus - bioenergia (Hiina, Euroopa) +keskkonnasõbralik +CO2 ei suurene - erosioon - veevajadus -geotermiline (Jaapan, Island) +ei reosta +väike mõju keskkonnale - kulutused suured (Ammendumatud-
See tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks mootori-või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorikütuseks, masinate tootmiseks. 2. Energiavarade liigitamine: taastuvad, taastumatud, traditsioonilised, alternatiivsed. Taastuvad: tuul, vesi ja biomass. Taastumatud: nafta, süsi, põlevkivi jt. maavarad. Traditsioonilised: kõik fossiilkütused, tuuma-, veeenergia, puit. Alternatiivsed: päikese-, tuule-, lainete-, tõusu- ja mõõnaenergia, biomassienergia. 3. Millistel energiaallikatel baseerub tänapäeva energiamajandus? Tuul, nafta, põlevkivi. 4. Fossiilsete kütuste (nafta, gaas, kivisüsi) varude paiknemine maailmas, suurimad tootjad, peamised kauplemise suunad maailmas, transpordivõimalused, kasutamise eelised, kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid. Mis on OPEC? OPEC'i riigid.
ENERGIAMAJANDUS- tegeleb energiavarade hankimise, töötlemisega energiaks ja tarbijale kättetoimetamisega. ENERGIAALLIKAD TAASTUVAD TAASTUMATUD NAFTA, MAAGAAS, VESI, TUUL, PUIT, KIVISÜSI,PÕLEVKIVI, LOODETE, PÄIKESE TURVAS Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1 Alternatiivsed energiaallikad · Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus
Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud? Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia. Kuigi nad on üha populaarsemad, on siiski nende tehnoloogia arendamine väga kallis ning taastumatute maavarade kasutamisele ei ole lõppu veel näha, sest kindlasti isegi veel 50 aasta pärast ei suuda vaesed arengumaad osta endale sellist kallist tehnikat ja kasutavad omad viimased maavarad ära. Keskkonna sõbralikud energiaallikad ehk taastuvad energiaallikad on üldjuhul väga
SISSEJUHATUS Inimese elutegevus nõuab mitmesuguste loodusnähtuste kasutamist. Üks neist aladest on mitmesuguste energiate kasutamine. Looduskasutus peab rahuldama inimeste ainelisi ja vaimseid vajadusi, kuid ei tohi rikkuda elukeskkonna tasakaalu. Otstarbekas ja loodust säästev, looduskasulikkus saavutatakse võimalikult jäätmevaba tootmisega. Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia kasutamine. Veel pole levinud elektri energia tootmine Päikese energia abil. See on väga loodussõbralik elektri energia tootmise viis. See on teadlaste tuleviku maa. PÄIKESE- EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda
Energiamajanduse kujunemine Siim Nurmeots, Risto Arumäe Kuidas on tehnoloogiajate hnika areng mõjutanud energiamajandu Agraarühiskond 1) MEHHAANILINE ENERGIA – INIMESTEJALOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA – PUIT, ÕLED,KUIVATATUDLOOMASÕNNIK INDUSTRIAALÜHISKON D I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA – TUULIKUD, VESIVESKID – SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE -KLAASITÖÖSTUS, METALLURGIA, LUBJA PÕLETAMINE 3) KIVISÜSI 17. SAJ., AURUMASIN 18. SAJ. - MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS 1. ENERGIAVARA OLI VÕIMALIK 2. TRANSPORTIDA TÖÖSTUSKESKUSED SÖEBASSEINIDE 3. INDUSTRIAALÜHISKOND II ETAPP 1) ELEKTRIENERGIA KASUTUSELEVÕTT 19. SAJ. LÕPUL – VÕMALUS ENERGIAT TRANSPORTIDASUURTEVAHEMAADE TAHA 2) VEEJÕUL ELEKTRI TOOTMINE – HEJ-d 3) TEHNOLOOGIA KIIRE ARENG- AUTOMAATLIINID 4) SISEPÕLEMISMOOTOR 20.SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASIKASUTUSELEVÕTT 20.SAJ...
Energia allikad Elektrienergia Elektrienergia on üks laiemalt tarbitavaid energiavorme ning suur osa erinevatest allikatest saadavast primaarenergiast muudetakse elektrienergiaks. Elektrit toodetakse elektrijaamades. Elektri transpordiks kasutatakse kõrget pinget. Taastuvad elektriallikad Tuuleenergia Veeenergia Biomassienergia Päikeseenergia Loodete energia Geotermaalenergia Päikeseenergia ning tema eelised ja puudused Kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. + kulub vähem kütet, Vaja rohkem maad,majad peavad olema paigutatud kindlate reeglite järgi Kasutatakse kemikaale. Tuuleenergia eelised ja puudused + Keskkonnasõbralik (saastaineid ei teki ) + Saab rajada tuuleparke Tuulekiiruse ajaline ebaühtus Tekib mürareostus
Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud? Keskkonna sõbralikud energiaallikad ehk taastuvad energiaallikad on üldjuhul väga puhtad, see tähendab, et nad saastavad loodust minimaalselt, samas kui taastumatud nagu kivisüsi paiskavad õhku reostavaid ühendeid.Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia. Kuigi nad on üha populaarsemad, on siiski nende tehnoloogia arendamine väga kallis ning taastumatute maavarade kasutamisele ei ole lõppu veel näha, sest kindlasti isegi veel 50 aasta pärast ei suuda vaesed arengumaad osta endale sellist kallist tehnikat ja kasutavad omad viimased maavarad ära.Näiteks, veeenergiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid
mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi Tuuleenergia Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel · Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast Veeenergia Hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul Toodetava elektri hulk sõltub sellest, kui palju vett süsteemist läbi voolab ja kui kiiresti turbiinid töötavad Hüdroelekter moodustab peaaegu 20% maailmas toodetavast elektrist Päikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest maa-asukale jätkuks 27 aastaks...
ja Lääne-Euroopa hüdroenergia varud on juba suuresti kasutuses. Täiendavate hüdroskeemide areng põrkuks elanikkonna vastuseisu tõttu (põhjuseks on hirm üleujutuste eest, tammid jms.). Hüdroenergia tootmise kasv tuleb olemasolevate seadmete täiustamisest ja energiakadude vähendamisest." [1] 2. ENERGIA TOOTMISE PÕHIMÕTE ,,Hüdroelektrijaamasid liigitatakse vastavalt tööpõhimõttele: voolava vee, paisu- või pumppaisuelektrijaamaks. Kõikide seadmetüüpide puhul paneb veeenergia voolamise ning kukkumiskõrgusega turbiinid liikuma. Turbiinidega ühendatud generaatorid toodavad elektrit." [1] 3. HÜDROELEKTRIJAAMADE ERINEVAD TÜÜBID 3.1. Voolava veel hüdroelektrijaamad ,,Hüdroelektrijaamade seas kõige levinum variant on voolava vee hüdroelektrijaam, mis on ehitatud jõgedele või kanalitele. Need kasutavad elektri tootmiseks kõrguste vahet ülemvee ning alamvee vahel nn. kalle. Sellistel elektrijaamadel on tavaliselt väiksem kalle ning suurem vee
orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. TUUMAENERGIA Sarnased soojuselektri Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim jaamadele, veeaurusta Teine tase miseks kasutatakse Kolmas tase tuumareaktoreis saadud Neljas tase Viies tase soojust. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta nii palju õhku. Suurimaks tuumaelektrijaamade kasutamise ohuks peetakse radioaktiivsust. Hüdroenergia Veeenergia on mehaani Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi lise energia liik, mis Teine tase vabaneb vee vabal Kolmas tase Neljas tase langemisel Maa raskusjõu Viies tase mõjul. Tootes ei levi loodusesse saasteaineid. Takistavad kalade liikumist. Päikeseenergia Päikeseenergia vabaneb Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis
Euroopa vanas söekaevandamispiirkonnas on peamised tootjad Ukraina, Saksamaa ja Poola. Seal on kaevandamise maht suhteliselt väike. PõhjaAmeerika vanas kivisöe kaevandamispiirkonnas Apalatsides on sütt palju, kuid halbade tingimuste tõttu on sealgi kaevandamine oluliselt vähenenud. Kiiresti on kasvanud nii kivi kui pruunsöe kaevandamine Asutraalias. Arvestatavad on ka India, LõunaAafrika Vabariik ja Venemaa. 3.4 Veeenergia Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Veeenergia omahind on madal, kuid hüdroelektrijaamade ehitamine kallis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammid aga takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist
9. Energiamajandus? Energiamajandus- on rahvamajandus haru, mis tegeleb: a) Looduslike energiavarade hankimisega (ammutamine, kaevandamine) b) Nende ümbertöötlemisega elektriks c) Kätte toimetamine tarbijale. 10. Energia majandus etapid? 1. Hankimine 2. Ümbertöötlemine 3. Tarbijale kätte toimetamine 11. Kaasaegse energiamajanduse peamised energia allikad? Nafta,maagaas,kivisüsi,vesi,tuumaenergia,veeenergia... 12. Erinevate energiavarade kasutamise positiivsed ja negatiivsed jooned? Energiavara Positiivne Negatiivne Kivisüsi Soojuselektrijaamade Suur saastatus ehitamine on odav Taastumatu Kivisütt jagub Vedu kallis Tuumaelektrijaam Ehitamine odav Taastumatu Loodussõbralik
tulevikus kasutatakse, sest kuidagi tuleb kasvavat energiavajadust rahuldada. Praegu NAFTA (40%) Praegu kasutatakse 5 energiat Kivisöe kasutus on pidevalt MAAGAAS (28%) vähenenud, on arengumaades TAHKED KÜTUSED oluliseim (20%) Vee- ja tuumaenergiat kasutatakse elektri saamiseks VEEENERGIA (5%) Rohkem on hakatud kasutama TUUMAENERGIA (5%) tuule-, päikese-, maasisest ja MUUD (2%) bio energiat, kuid mahud on veel väikesed 20 saj algus Praegu ei suudeta kasutadamaa pöörlemise energiat, gravitatsioonienergiat ja termotuumaenergiat)ei kasutata liigse hinna tõttu või ei osata kasutada Click to edit Master text styles Järjest halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude lõppemine sunnib otsima
Ühe MW installeerimine hüdrojaamades (nagu ka teistes taastuvaid energiaallikaid kasutavates jaamades) vähendab tänases Eesti energiasüsteemis õhku paisatud CO2 hulka umbes 5000 t, SO2 hulka 50 t, NOX hulka 5 t ja tuha hulka 60 t võrra aastas. Tulevikus need arvud kindlasti vähenevad seoses uute soojuselektrijaamade kasuteguri ja põletamisprotsesside puhtuse tõusuga ning maagaasi kasutuse tõenäolise suurenemisega. Hüdroenergia plussid Veeenergia kasutamise eelisteks on: · taastuv ja puhas energialiik; · ei raiska ressursse jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks; · hästi väljaarendatud tehnoloogia minihüdroelektrijaamad (MHEJ) on suhteliselt lihtsad, väga töökindlad ja pika tööeaga ( tavaliselt üle 50 a ); · pikaajaline traditsioon, palju osaliselt säilinud rajatisi; · piisava kogemuse, oskusteabe ja huviliste ringi olemasolu;
1. 18-19 saj söe ajastu: 18 saj leiutati aurumasin ning hakati kaevandama kivisütt, leiutati aurikud, rongid. Elekter võeti kasutusele 19 saj lõpp. 20 saj tänaseni Nafta ajastu: leiutati sisepõlemismootor, võeti kasutusele nafta autod, lennukid, rongid. Võeti kasutusele maagaas. Tuuma elektrijaamade ehitamine 1970nendatest aastatest. 2. 1. Taastuvad energiavarad : päikeseenergia, veeenergia, tuuleenergia, geotermiline energia, biomassi energia, Maa pöörlemisenergia, Maa gravitatsiooni energia. 2. Taastumatud energiavarad: fossiilsed kütused maagaas, nafta, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. 3. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, hüdroenergia, tuumaenergia, biomassienergia. 4. Alternatiivsed: tuule, päikese, loodete, geotermiline. 3. Esmased energiavarud: maa pöörlemisenergia, maa gravitatsiooni energia ei osata kasutada
aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1 Energiaallikate liigitus Taastuvad Taastumatud Maa pöörlemise energia Nafta (loodete ja lainete energia) Maagaas Päikeseenergia Kivi- ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi
Geograafia - Energia majandus . 1. Energiamajandus ehk energeetika on tegevusvaldkond , mis uurib , hangib , töötleb looduslike energiaallikaid , elektriks , soojuseks , mootori ja ahjukütuseks ,toimetab need tarbijani ning asutab vajalikud äriteenused . 2. Energia osakaal : Nafta 40 % Maagaas -28% Tahked kütused 20 % Veeenergia 5% Tuumaenergia -5% Muud -2% 3. Nafta tootjad : USA Saudi araabia Venemaa Iraan mehhiko 4. Maagaasi tootjad : USA venemaa Kanada Suurbritannia Alzeeria 5. Kivisöe tootjad : Hiina USA India Austraalia Lõuna aafrika vabariik 6. Hüdroenergia tootjad : Kanada USA Brasiilia Hiina Venemaa 7. Tuumaenergia tootjad : USA Prantsusmaa Jaapan Saksamaa Venemaa 8. Tuuleenergia tootjad : Saksamaa USA Hispaania
VENEMAA. 3.4.VEE ENERGIA Taastuvatest energiallikatest kasutatakse kaasajal kõige enem veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. PõhjaAmeerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdoenergia osatähtsus elektri tootmiseks siiski vaid 30%le. Veeenergia omahind on madal, kuid hüdroelektrijaam aehitamine kalllis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravooli ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammi ehitamine on üldjuhul väga kulukas ja toob kaasa ka suuri muutusi jõgede veereziimis. Tammid taksitavad setete edasikandumist ja häririvad kalade liikumist. Väiksem alanguga jõgedel jääb veehoidla alla palju maad, samuti asulaid, kust inimesed on sunnitud lahkuma.
metallurgia, ehitusmaterjalide tootmine, transport jm. Aerosoolide kahjulik toime oleneb peamiselt nende keemilisest koostisest. Põhimõisted: energiamajandus-tegeleb energiavarade uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori-või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamistega tarbijale. taastuvad ja taastumatud energiaallikad- Taastuvad energiavarud: Maa pöörlemise energia (loodete/lainete energia), päikeseenergia ,tuuleenergia, veeenergia, puit jm bioenergia, maa siseenergia (maasisene soojus), maagravitatsioonienergia, termotuumaenergia Taastumatud energiavarud: Nafta, maagaas , kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. Alternatiivenergia- Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid). Nt. loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus. Biomassi-vee-tuule energia. Roheline energia.
geotermaal-energiat. 7. Tahkestest kütustest omab maailmamajanduslikku tähtsust vaid kivisüsi. Põhjenda, miks see nii on? Kuna selle varusid on hetkel rohkem ning seda kasutatakse tööstus ja soojuse saamisel, ka elektrienergia tootmises on kivisüsi tuumajõu suur konkurent. Samuti omab ta ka head energiavaru. 8. Erinevate energiaallikate osatähtsus tänapäeva energiamajanduses on erinev. Märgi joonisele puuduvad nimetused. veeenergia 5% maagaas 28% nafta 40% 9. Joonisel on esitatud Norra, Prantsusmaa ja Poola eri tüüpi elektrijaamade osatähtsus elektri tootmises. Kirjuta iga diagrammi juurde vastav riik. 1. Prantsusmaa 2. Poola 3. Norra 10. Diagrammidel on esitatud Leedu ja Soome energiaallikate osatähtsust elektrienergia tootmisel. Pane kirja 2 põhjust, miks on Soome elektrienergeetika jätkusuutlikum kui Leedus. 1
Tuumaenergia Uraanimaak Maa siseenergia Maasisene soojus a Termotuumaenergia a alternatiivsed energiaallikad LK. 67 diagramm Millised energiaallikad on maailmamajanduses tähtsamad? - nafta 40% - maagaas 28% - tahke kütus 20% - vee-, tuumaenergia 5% - muu 2% Millised energiaallikad on elektrienergias tähtsamad? - nafta (10%) - tahke kütus 30% - veeenergia 19% - tuuleenergia 19% - maagaas 15% - muud (biogaas, tuul päike) Milleks kasutad energiat? Millisest looduslikust ressursist seda energiat toodetakse? 1) elektrienergiat kohvi keetmiseks, helistsamiseks, interneti kasutamiseks, valguseks (Kirde-Eesti põlevkivi) 2) soojusenergiat kütteks 3) mootorikütust autoga sõitmiseks Eestis leidus põlevkivi, puitu, turvast, biomassi. Taastumatuid energialiike kasutatakse rohkem kui taastuvaid, sest kasutegur on suurem,
Suurbritannias tehtud uuring näitab, et aastas raisatakse kolmandik kogu ostetud toidust, millest omakorda poole moodustab toit, mida pole isegi veel söödud, mis on endiselt pakendatud ja avamata (Wrap 2008). Loodusvarad jaotatakse üldiselt kahte leeri taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Taastuvad loodusvarad on varad, mida on võimalik kuidagi taastada või ajapikku end ise taastavad (Muld, mets, veevarud, päikeseenergia, tuuleenergia, veeenergia). Taastuvaid loodusvarasi ei kasutada piisavalt ja on alahinnatud, kuid resursside vähenemine muudab seda. Taastumatud loodusvarad ei uuene iseenesest ning eksisteerivad ainult teatud lõplukus koguses (metallid, kaevandatavad kütused, kaevandatavad kivimid, tuumaenergia) (Säästva Eesti Instituut 2012). Neid ja paljusid teisi on kasutatud massiivselt ja mõeldamatult, ning on otsakorral. Mõneti positiivne, kui siiski paratamatu, et inimkond eksisteerida saaks on uute ja
Näiteks kasutatakse ka tolm ning heitegaasid ära, sest see annab soojust. Samuti puhastatakse heitveed põhjalikult ning suunatakse tootmisesse tagasi. See nõuab küll esialgu rohkem raha, kuid hilisemalt tasub end ära. Looduskasutus peab rahuldama inimeste ainelisi ja vaimseid vajadusi, kuid ei tohi rikkuda elukeskkonna tasakaalu. Otstarbekas ja loodust säästev, looduskasulikkus saavutatakse võimalikult jäätmevaba tootmisega. Tuntumad loodussõbralikud energia liigid on veeenergia, tuuleenergia, mitmesuguste loodusvarade energia ja ka päikese energia kasutamine. Tootmistegevuse säästvale teele suunamise peaeesmärgiks on leida parim pikaajaline kasutus ressurssidele. Tööstusettevõtete tegevuse hindamisel peab lähtuma säästva arengu peamistest seisukohtadest. Tootmistegevuse puhul on põhiprobleemiks see, kuidas säilitada ja tagada tehnoloogilistes protsessides vajalikud ressursid ning samal ajal mitte halvendada keskkonnaseisundit.
kallis, mida arengumaad endale lubada ei saa. VI Selgita, kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehased? V: Tarbijatele lähemale, arenenud riikidesse, sadamalinnadesse, et transport oleks ligem. VII Milline keskkonnareostus võib kaasneda nafta ammutamise, transpordi ja kasutamisega? V: 1. Nafta ammutamisel- tankeritega juhtub avariisid. 2. Transpordi ja kasutamisega- naftat võib sattuda pinnasesse, võivad hävida pinnas ja mageda vee varud. VEEENERGIA: I Millistele jõgedele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu? V: Suure vooluhulga ja suure voolulaenguga jõgedele. II Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu? V: Rajatised, tehnoloogia on kallis. Riigid on vaesed, ei jätku raha. TUUMAENERGIA: I Nimeta viis Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei kasutata. Põhjenda, miks? V: Eesti, Läti, Island, Norra(sest on nafta ja hüdroenergia), Poola(maagaas, kivisüsi), Itaalia(maagaas, kivisüsi)
Suuremad tootjad: Hiina, USA, Venemaa, India, LAV, Poola, Ukraina, Kanada. Peamised kasutusalad: elektri tootmine, soojusenergia, metallurgia. VEDU: Põhja-Ameerikast Euroopasse. LAV Euroopasse, Jaapanisse. Tuumaenergia Eelised: Tuumaenergia on kõige odavam energialiik elektri tootmises. Puudused: Tuumajäätmed. Suurimad leiukohad Austraalia, USA, Kanada. LAV. Suuremad tootjad: USA, Belgia, Prantsusmaa. Peamised kasutusalad: Elektri tootmine. Veeenergia Eelised : Taastuv energiaallikas. Ei saasta õhku. Puudused: Tekivad keskkonna probleemid. Hiiglaslik põllumaa võetakse ära, kallis. Suurimad leiukohad: Energia rikkamad jõed. Suuremad tootjad: Norra, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa. Peamised kasutusalad: elektri tootmine. Tuuleenergia Eelised: Taastuv energiaallikas. Ei teki olulisi saasteaineid. Saab rajada ka väikese tarbimise korral. Puudused: Müratase mingil määral. Tehnoloogia on kallim. Tuult ei ole pidevalt
Eestis toodetakse 2017 aasta seisuga 309,96MW tuuleenegriat kuus ja kokku on 139 tuulikut üle Eesti (Tuuleenergia assotsiatsioon, 2016). Eelmise aasta kolmandas kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvenergiat 279 gigavatt-tundi ning taastuvenergia moodustas 13,5 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis, mis on ühe protsendi võrra vähem kui eelnenud kvartalis (Elering, 2016). Sinna statistikasse kuulub ka päikeseenergia, mida saadakse päikesepaneelide kaudu, veeenergia ja biomassienergia. Taastuvenergia tootmise protsent on märkimisväärselt suur. Eesti riik planeerib 2020 aastaks suurendada taastuvenergia tootmist ning tarbimist 25 protsendini. Kuna taastuvenergia tootmine ning tarbimine on Eestis populaarsust koguv ettevõtmine, siis lähiajal oleks loogiline edasine samm ehitada juurde tuuleparke ning püstitada järjekordseid tuulegeneraatoreid. Hetkel toodame energiat enamasti põlevkivist, mille kaevandamine vähendab meie maavarasi ning mille
Tahked kütused Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi põlevkivi ,turvas, puit Ameerika läänerannik, appalatšid india lõuna-aafrika ja venemaa peamised söekaevandajad Pinnast ei pea ära koorima(allmaakaevandus) , kallis Veeenergia Kiire ja suure langusega jõgedele mõtekas rajada Columbia colorado mõtekas rajada Euroopa jõed 1. Arengumaades vee energia võimalusi vähe kasutatud kuna see on kallis 2. Hüdroelektriaamu on mõtekas rajada kiirevoolulistele suure langusega jõgedele 3. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu ja tekitavad veetagavara, tammid häirivad kalade liikumist, tammi ehitamine üldjuhul kulukas ja
35. Keskkonna Kuznetsi kõver (EKC). Selgitada joonise abil ja tuua empiirilisi näiteid Kurk 240L · Tööstusliku arenguga kasvab tootmine ja 39. Energia tootmine maailmas. Vee osa energia suurenevad sissetulekud, samas suureneb tootmises ja tootmise regionaalne jaotus. negatiivne mõju keskkonnale Suuremad hüdroelektrijaamad. · Kui on jõutud teatud elatustasemeni ja 1000 Million tonni naftat asendab veeenergia. esmased vajadused on rahuldatud, suureneb Aasia (Hiina), Euroopa, Põhja-Ammerika... kõige nõudlus puhtama keskkonna järele vähem Aafrikas. Õhusaaste vähenes mitmes tööstusriigis USA, Thee Gorges Dam Hiina Inglismaa, Rootsi, Saksamaa. Itapiu Dam Brasiilias Guri -Venezuela 40
hakkab langema (pinnas vett täis) Saju intensiivsusintensiivse saju korral väike Kivimite poorsusmida poorsemad seda suurem Taimkatemets vähendab, sest osa aurab tagasi Nõlva kallemida suurem seda vähem vett imbub Pinnase niiskuskuiva pinnase korral imbub rohkem Infiltratsioon on sademetevee imbumine pinnasesse! PÕHJAVESI · Nimeta riike kus on probleeme puhta joogiveega · Millistel riikidel võib tekkida konflikt ühise vee ja veeenergia kasutamisel? · Millistes Eesti piirkondades esineb probleeme puhta joogiveega? PÕHJAVESI · Reostus Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse Põllumajandusreostus üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest Transpordireostusteede soolatamine, õnnetused teedel bensiini sattumine pinnasesse Olmereostus PÕHJAVESI · Alanemine Suur veevõtt Pikk kuivaperiood Kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine PÕHJAVEE KAITSE
PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne)...
..............................................................5.1 Teistest fossiilsetest kütustest...................................................5.2 Energiaressursside probleemid................................................6 3. Energiaressursid Energiaressursid on tänapäeva maailmas varandus, mida ihkab iga planeedi riik. Energiaressursse on kaks liiki: taastuvad ja taastumatud. Taastuvateks ressursideks on näiteks puit, tuuleenergia, päikeseenergia ja hüdro ehk veeenergia. Taastumatud näiteks nafta, maagaas jne. Probleemid tekivadki taastumatute energiaressursidega, kuna inimesed on nii harjunud kasutama bensiini või diiselkütust oma autoga sõitmisel. Naftat jääb üha vähemaks ja selle puurimine läheb üha kallimaks, mis tähendab, et ka nafta hind tõuseb. On olemas alternatiive, alati on, kuid kui hästi me neid kasutada oskame ja enda kasuks oskame pöörata, ei tea. Muidugi nafta on ainult üks näide, probleeme on tegelikult väga palju
Keskmiselt on sademete hulk: 350- 500 mm aastas 1000 mm loodeosas aastas 2000 mm mäestikes aastas paiguti kuni 3000 mm aastas Enamik jõgesid on veevaeseid, vooluhulk kõigub tugevasti ja suurvesi on seejuures talvel. Suuremad jõed on: Tajo Duero Ebro Guadiana Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Veepaise ja veehoidlaid on rajatud Hispaanias juba alates Rooma ajast. Veeenergia varu arvatakse olevat Hispaanias 16,5 mln. KW. Laevatatav on ainult Guadalquiviri jõe alamjooks kuni Sevillani. Hispaania tööstus ja põllumajandus Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. 1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: tööjõu odavus väliskapitali hoogne sissetung välisturismist saadud ja saadav tulu riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust
dioksiidi sekvesteerimine peab ära hoidma väärgaaside sattumist atmosfääri . Kuid selline protsess on aga kallim. Kivisüsi kui elektritootja Kolmekümne viimase aasta jooksul on elektri tootmisel kivisöe osatähtsus püsinud samal tasemel, 38-39 %, mis tähendab tema tarbimise absoluutväärtuse suurt tõusu, kuna selle aja jooksul on elektri toodang kasvanud ligi 3 korda. Samal ajal vedelkütuste osakaal elektri tootmisel on langenud 25 %-lt 7 %-le, veeenergia osakaal langenud 21 %-lt 16 %-le. Tõusnud on aga maagaasi osakaal elektri tootmisel 12 %-lt 19 %-le ja tuumaenergia osakaal 3,5 %-lt 16,5%-le. Kütteväärtus Kivisöe kütteväärtus on 24 MJ/kg . Kui seda välja tuua kilowatt tundides siis see oleks 6.67 kWh/kg. Kivisöe elektrijaamade termodünaamilisuse efektiivsus on 30 % .See tähendab et 30 % kogu energiast õnnestub muundada elektriks . Seega kivisöel baseeruvad elektrijaamad toodavad 2kWh elektrit igalt kilogrammilt
• KULTUURILINE KORRALDUS • EELARVE • RAHA • REPUTATSIOON Poliitika Strateegia KSH Plaan, kava Projekt KMH Elluviimine Keskkonnaaudit, O&J Keskkonnaseire (EM, EA, EM) Lammutamine KSH ja KMH koostoime Riiklik tasand: • Otsused ja tehnoloogiad jäätmekäitluses,ladustamine, põletamine jne. • Energeetika arengukava: põlevkivi, kütteturvas, veeenergia, tuumaenergia • KSH hindab erinevaid võimalusi ja mõju keskkonnale Kohalik tasand: • Kuhu sobiks jäätmete ladustamise koht • Põletustehas • Energia jaamad • KSH hindab võimalikku asukohta ja sellega kaasnevaid mõjusid • Projekti tasand: • Iga võimaliku koha KMH analüüs, leevendavad meetmed KSH = Hea strateegia KMH = Hea disain Nõudmised KSH-le • Tegevuskava võrgustik, luues ühenduse harukondlike poliitikate ja ametkondade vahel
Galdhoppigen(2469 m).Mets katab Norrat peaaegu mandriosa lõpuni ning 90% sellest on okasmets.Lääne ja lõuna Norras leidub ka sega- ja lehtmetsi,kus kasvavad: mänd, lepp, tamm, saar, pärn, jalakas ja sarapuu. Lõunaosas on metsapiir 1100-1200 meetri kõrgusel, põhjas laskub see mereni. Norra on väga rikas maavarade poolest. Peamised maavarad on nafta, maagaas, vask, plii, rauamaak, tsink, titaanium, nikkel, puit, kala ja veeenergia. Suure osa Norra territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra, sellepärast on 3% Norra pinnasest kõlblik põllumajandussaaduste kasvatamiseks, väga raske on rajada sirgeid teid, need tuleb juhtida ümber mägede.Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Norra kliima on ülejäänud Skandinaavia omast erinev. Vaatamata sellele ,et Norra asub suhteliselt põhjas on kliima mõõdukas. Selle eest hoolitseb looduslik sooja
Enamus neist asub lõunaosas ja peaaegu kõik jõgedel. Arengutasemel on kaks põhimõtet: 1) arenenud riikidel on palju kõrgem elektritoodang ja tarbimine kui arenguriikidel. 2) elektritoodangu suhe riigi koguproduktiga on vähem kui 1:1 arenenud riikides. Rootsi tootis 2001 aastal 153 miljardit kilovatttundi elektrit, ja koguprodukt oli 255 miljardit, niisiis palju vähem kui 1:1 suhe, ehk väga arenenud riik. Energia vajadustest rahuldab umbes 40% nafta, 16% veeenergia, 15% tuumaenergia ja 8% kivisüsi. Umbes poole ellektrienergiast toodavad veejõujaamad, suurimad on Stornorrfors(Ume jõel, 400MW), Porjus ( Lule jõel, 380MW), Harspranget (Lule jõel, 330MW) ja Kilforsen (Angermanälveni jõel, 270MW) Riigi nelja tuumaelektrijaama koguvõimsus on 9970MW. Kavas on nende osatähtsust vähendada maagaasi kasutuselevõtuga. Rootsis kasutatakse tuumaenergiat 39%. Taastuvaid energia allikaid on 46.4%. Soojus energiat kasutatakse Rootsis 7
(Eestile lähimad tuumaelektrijaamad on Soomes, Leedus ja Rootsis.) 124.Miks kasutatakse tuumaenergiat vaid arenenud riikides? (vajab palju kapitali ka kvalifitseeritud tööjõudu.) 125.Millised on tuumakatastroofide tagajärjed inimestele? (haigused - vähk; surmad; muutused DNA's.) 126.Mis on HÜDROENERGIA? (hüdroenergia on energialiik. kus energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel.) 127.Millistel Euroopa riikidel on veeenergia osatähtsus elektrienergiabilansis üle 30%? (Norra - 99%; Kanada - 59%; Brasiilia - 87% ja Rootsi - 54%; Austria; Sveits; Läti.) 128.Millised on suurimad hüdroelektrijaamad? (Hiinas; Venemaal; Kanadas, USAs.) 129.[*Eesti jõed on väikesed ja veevaesed]; [*Narvas on hüdroelektrijaam, aga kulub Venemaale.] 130.Loetle vähemalt neli ALTERNATIIVSET ENERGIAALLIKAT e rohelist energiallikat! (tuuleenergia; päikeseenergia; hüdroenergia; geotermaalenergia; loodete
materjale. Teine moju on visuaalne, kuna fotoelektrilised moodulid, nagu ka paikesekollektorid, on hoonete katustel naha. päikesepaneelid- Peale seadmete tootmise ja utiliseerimise avaldab vee soojendamine paikeseenergia abil keskkonnale ainult vahest moju seoses elektrienergia tootmisega veeringluse saavutamiseks veekogujas 49. Millised on hüdroenergia rakendamise võimalused Eestis? Maailmas? eestis on jõgede lühikesed ja nad on veevaesed, ehkpotnesiaal tagasihoidlik, kuigi on palju veeenergia kasutamiseks tarvilike jõuastmeid. Enamik reaalsest hüdroenergia potentsiaalist asub Aasia ja Aafrika arengumaades. Arendamine võimalik vaid väga suure välisabi toel. Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa hüdroenergia varud on juba suuresti kasutuses. Täiendavate hüdroskeemide areng põrkuks elanikkonna vastuseisule (üleujutused, tammid). 50. Milles seisneb hüdroenergia roll elektrisüsteemi toimimisel? tipukoormuse ajal rakendatakse hüdroenergia. 51
ranniku ääre aladel Tuulikud peidavad päikese varju. Päikeseenergia Intensiivne päikesekiirgus Päikesepaneelid on väga läbi aasta. kallid ja nende elektri toodang on väike. Veeenergia Suured jõed. Hüdroelektrijaamad on kallid. Bioenergia Odav ja toorainet on palju. Suur reostus. Geotermaalenergia Odav. Raske kätte saada. Elektrienergia toodang Argentinas toodetakse elektrit tuumajaamades, soojuselektrijaamades, hüdroelektrijaamades ja alternatiivelektrijaamades. Argentina kogu aastane elektritoodang on 93 411 miljonit kWh
annaabi.ee 
