Tartu Ülikool
Pärnu Kolledž
Kalev Torn
Fiskaalpoliitika Eesti
VabariigisReferaat
Pärnu 2008
Sisukord
Mis on
riigieelarve ? 3
Riigieelarve koostamise alused. 4
Riigieelarvestrateegia 7
Riigi
eelarvestrateegia ülesehitus 10
Eesti Vabariigi Fiskaalpoliitika eesmärgid 11
Kohalike omavalitsuste roll fiskaalpoliitikas 14
Millest koosneb riigieelarve? 17
Kes on riigieelarvega seotud? 18
Riigieelarve koostamise ajaprogramm: 19
Riigieelarve
elluviimine 20
Riigieelarve täitmise kontroll 20
Eesti fiskaalpolitika
seotus Euroopa Liiduga 21
Fiskaalautonoomia ulatus EMU tingimustes 23
Kokkuvõte 27
LISA 1 : Vabariigi Valitsuse eesmärgid aastateks 2008- 2011 28
Kasutatud kirjandus 29
Mis on riigieelarve?
Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigile
laekuvat raha erinevate eluvaldkondade tarbeks ja om apoliitika elluviimiseks.
Riigieelarve on riigi kulude ja tulude plaan õheks aastaks. Valitsus
prognoosib aasta jooksul riigikassasse laekuva raha hulka,
sealjuures seda, kui palju laekuvast rahast tuleb kodanike poolt makstavast
tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust ja kui palju muudest
tuluallikatest. (Riigi raha veeb)
Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele Riigikogu. Igal
aastal töötab valitsus välj auue eelarveprojekti. Juhul kui
riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta
algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude
piires. (Riigi raha veeb)
Riigieelarve koostamise alused.
Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus
ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus.
(
Rahandusministeerium )
Rigieelarve kohta käib põhiseaduse § 115: „Iga aasta kohta võtab
Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve.
Vabariigi valistus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt
kolm kuud enne
eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib
Riigikogu eelarveaasta keskel vastu võtta
lisaeelarve .“
Samuti § 116: „Riigieelarve või selle eelnõu muutmise
ettepanekule mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise,
kulude suurendmise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal
lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks
vajalikud
tuluallikad . Riigikogu ei tohi kustutada ega vähendada
riigieelarvesse või selle eelnõusse võetud
kulusid , mis on ette
nähtud muude seadustega.“
§ 117: „Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise korra sätestab
seadus.“
§ 118: „Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve
jõustub eelarveaasta algusest. Kui Riigikogu ei võta riigieelarvet
elarveaasta alguses vastu, võib iga kuu teha kulutusi ühe
kaheteistkümnendikuni eelmise eelarveaasta kulutustest.“
§ 119: „Kui riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu
jooksul pärast eelarveaasta algust kuulutab Vabariigi
President välja Riigikogu erakorralised valimised. (
Elektrooniline Riigi
teataja )
Põhiseadusega on riigieelarve selgelt reglementeeritud. Siiski jääb
veel riigieelarveseadus ja igaaastane rahandusministri määrus.
Käesolev riigieelarve seadus (RES) on vastu võetud 09.juunil.1999
ja jõustunud 01.jaanuaril.2000. Riigieelarve seadus kehtestab
eelarveaasta pikkuse ehk aja, samuti eelarve liigenduse.
„ Riigieelarve jaotatakse administratiivselt
osadeks lähtuvalt
põhiseaduslikest halduskorralduse valdkondadest, jagudeks lähtuvalt
funktsionaalsetest tegevusaladest ning peatükkideks riigiasutuste
järgi, kes on pädevad tulu koguma, kulu või finantstehingut
tegema.“ (Riigieelarve seadus § 4.2)
Tulude alagrupid on:
Maksud
Kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud
Materiaalse ja mittemateriaalse vara müük
Tulud varadelt
Toetused sealhulgas välisabi
Muud tulud, sealhulgas trahvid
(Riigieelarve seadus § 4.4)
Kulude artikligrupid on:
Tegevuskulud
Eraldised
Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine
Muud kulud
Majandusministeeriumis valmib igal kevadel majandusprognoos. Nii
prognoos kui ka maksu- ja eelarvepoliitilised põhimõtted on strateegias kokkuvõtlikult ära toodud fiskaalstrateegiana aastateks
2008- 2011.
Rahandusministeerium viib eelarvestrateegia koostamiseks läbi
mitmeid erinevaid analüüse, näiteks eelseisvate aastate
finantsvõimaluste, ministeeriumide rahataotluste koondpildi jms
osas. Eelarvestrateegia koostamisel võetakse arvesse ka eelmiste
aastate riigieelarve elluviimise tulemusi, sealhulgas analüüsides
riigiasutuste aruandeid raha kasutamise kohta. Rahandusministeerium
koostöös teiste ministeeriumidega koostab riigi hetkeolukorra
analüüsi, millele toetutakse ministeeriumide taotluste
läbivaatamisel ja elarveliste otsuste tegemisel.
(Rahandusministeerium)
Rahandusministeeriumi 2007. Aasta suvine majandusprognoos lubab
aastateks 2007 ja 2008 majanduskasvu vastavalt 8,1 % ja 7,3 %.
Võrreldes Rahandusministeeriumi eelmise kevadise prognoosiga, on see
tunduvaltpessimistlikum. Langetati oodatava majanduskasvu protsenti,
seda kaupade ja teenuste bilansi negatiivse mõju suurenemise tõttu.
Eratarbimise kasvu tõsteti, põhjusena on toodud kiire palgakasv .
Hoolimata hetkel valitsenud soodsast väliskeskkonnast on ekspordi
reaalkasvu prognoos pessimistlikum. 2007.aasta ekspordi kasvu mõjutab
kütuse ja elekroonikaseadmete väljaveo mahu kasvu oluline
aeglustumine, mida ei osatud ette näha.
Lähiaastate inflatsiooniprotsendi tõus, kõrgemad energiahinnad
jne, teevad korrektiive eelarvestrateegiasse. (Rahandusministeerium.
2007.a. suvine majandusprognoos)
Rahandusministeeriumi 2008.a. suvine majandusprognoos korrigeerib
otsustavalt ootused majanduskasvule ja ennustab 2008.aastal
majanduslanguseks 1% , järgmisel aastal majanduskasvuks 2,6 %.
Ennustatakse ka sisenõudluse vähenemist 3,2 % võrra, tingituna eratarbimiskulutuste ja investeeringute langust. Kinnisvarasektori ja
laenukasvu mõju kogu majandusele oli varem alahinnatud.
Ennustatakse ka kasvavat tööpuudust: 2008 aastal 5,0 % ni ning
2009. Aastal 6,3 % ni.
Räägitakse otseselt majandustsükli langusfaasist, tulevikuootuste
halvenemisest. (Rahandusministeerium. 2008.a. suvine
majandusprognoos)
Rahanduministeeriumi prognoosis räägitakse ka valitsussektori
arvatavast puudu või ülejäägist. Sellega peetakse silmas maksude
ala- või ülelaekumist. Eelkõige käibemaksu ja aktsiiside osas.
2008.a. valitsussektori puudujäägiks ennustatakse 1,3 % SKPst
(Sisemajanduse koguprodukt ), 2009.a tõuseb see 1,4 %ni SKPst kuid
väheneb 2012.aastaks 0,7 %ni SKPst. Alates 2009 aastast jätkavad
vastavalt prognoosile kõik valistsussektori tasandid eelarve
puudujäägiga. (Riigieelarve seadus 2008- 2011 Riigieelarve.fin.ee)
Nagu käesolevast selgub , on prognoos üsna kiiresti muutuv. Seda
tehakse küll nelja aasta peale ette, ometi ei suudeta ette näha üht tervet aastat. Seega on hädavajalik teha pidevaid korrektsioone,
muudatusi.
Riigieelarvestrateegia
Riigieelarve strateegia eelnõu koostamise aluseks on riigieelarvestrateegia.
Eelarvestrateegia esitatakse:
Eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes.
Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid.
Majanduolukorra analüüs.
Majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos.
Muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon.
(Riigieelarve seadus)
Eelarvestrateegia koostatakse neljaks aastaks, see peab olema
Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud . Hiljemalt seitse kuud enne
eelarveaasta algust. Riigieelarvestrateegia vaadatakse vastavalt
majanduses ja ühiskonnas toimunule või muutunud eelistustele igal
aastal üle ja vajadusel täpsustatakse. (Rahandusministeerium)
Eelarvestrateegias pannakse paika ka Euroopa Liidust laekuvad
struktuuritoetused- see tähendab, et alates 2007.aastast Euroopa
Liidu raha kasutamiseks enam eraldi strateegiat ei koostata.
Aastatel 2004- 2006 oli struktuurivahendite kasutamise aluseks
„Riiklik arengukava“ ehk RAK. Alates 2007. aastast on
struktuuritoetuste kasutamist kavandatud ühtse riigi
eelarvestrateegia raames. (Rahandusministeerium)
Eelarvestrateegia aastateks 2007- 2010 sisaldas esmakordselt eraldi osana ka „Euroopa Liidust aastatel 2007- 2013 laekuvate
strukturivahendite kasutamise strateegia“. Niisiis on iga-aastaselt
uendataval eelarvestrateegial muutumatu osa struktuuritoetuste kohta.
Vajadusel seda täiendatakse. Üldise ideena vaadatakse aga Euroopa
Liidust laekuvat raha koos Eesti riigi omavahenditega.
(Rahandusministeerium)
Valitsuse peamiseks viisiks eesti majanduse edu hoida ja arengut
suunata on just eelarve- ja maksupoliitika. Eesti majanduspoliitika alustaladeks on olnud konservatiivne eelarvepoliitika ja lihtne ning
ühetaoline maksusüsteem. Neist põhimõtetest lähtub ka riigi
eelarvestrateegia 2008- 2011. (Riigieelarve.fin.ee=10419)
Riigi elarvestrateegia juures töötatakse välja riigi
eelarvestrateegia prioriteedid . See on see, mida käesolev valitsus
peab riigi juhtimise juures kõige olulisemaks. Vabariigi valitsuse
tegevuse eesmärgiks on tagada eesti kiire ja jätkusuutlik
majanduslik areng. Selle saavutamiseks on seatud kolm alaeesmärki-
tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet, parandada ühiskonna
sotsiaalset sidusust ja muuta keskonna kasutamine säästlikumaks.
(Riigieelarve seadus 2008- 2011, riigieelarve.fin.ee/?id=10421)
Selleks, et eesmärk ellu viia, on valitsus aastateks 2008- 2011
seadnud järgmised prioriteedid:
- Eesti rahva püsimine. Eesti riigi ülesandeks on tagada Eesti rahva, kultuuri ja keele säilimine läbi aegade. Selle tulemuseni jõudmiseks on vajalik iibe positiivseks muutmine, keskmise eluea pikenemine ja inimeste elukvaliteedi parandamine.
- Hea haridus ja teadmiste loomine. Iga eestlase ja Eesti edu tervikuna sõltub üleilmastuvas maailmas üha enam inimeste haritusest. Selleks on vajalik konkurentsvõimelise, kättesaadava ja kõigile võrdseid võimalusi pakkuva hariduse tagamine ning elukestva õppe soosimine. Samuti teadus- ja arendustegevuse ehk uute teadmiste loomise ning moodsate tehnoloogiate kasutamise võime arengu toetamine.
- Inimeste jõukus ja heaolu. Pikaajalise ja stabiilse majanduskasvu tagamiseks jätkab valitsus senise liberaalse majanduspoliitika elluviimist ja arendamist . Lisaks on vajalik muuta Eesti majandus tootlikumaks, rahvusvahelisemaks, efektiivsemaks ja enam teadmistel põhinevaks.Oluline onka tagada, etiga kodanik – hoolimata vanusest , elukohast, soost või rahvusest – saaks suurenenud heaolust osa.
- Täisväärtuslik elu ning paremad ja uued töökohad kõikjal Eestis. Kiiresti ja ühtlaselt peavad arenema kõik piirkonnad. Selleks tuleb lahendada riikliku infrastruktuuri ja kohaliku ettevõtlus- ja elukeskkonna vajakajäämised ning teha koostööd omavalitsuste, kodukandi- ja külaliikumisega, seltside , koguduste, teadlaste ning ettevõtjatega. Oluline on ka panustada maaelu , põllumajanduse ja kalanduse arendamisse.
- Kodurahu ja rahvusvahelise turvalisuse kindlustamine. Inimeste ja riigi areng on vajab stabiilset keskkonda, kus elanikel ja ettevõtetel on kindlustunne oma tervise ja vara suhtes. Selleks on ülioluline nii Eesti enda julgeoleku ja sõjalise kaitse tagamine kui ka stabiilsuse ja õigluse kindlustamine mujal maailmas.
Riigi vahendeid kasutataks ülaltoodud prioriteetide edendamiseks.
Eelarveprotsessi juures peab valitsus väga oluliseks avatust ja
läbipaistvust. Seda rõhutab ka eelarvestrateegia:
„Riigieelarve koostamine ei ole pelgalt matemaatika. Eelarve kaudu
kavandame ja suuname me riigi arengut, väljendame ja teostame oma
prioriteete- mitte ei jaga vaid mehhaaniliselt raha. Meie valitud valuutakomitee tingimusteks on eelarvepoliitika ka peamine viis,
millega riik saab mõjutada majandust: ennetada ja mahendada
võimalikke riske, võimaldada positiivseid arenguid. Seega on
eelarvepoliitika riigi võtmepoliitika, mis võimaldab valitsusel
ellu viia teisi poliitikaid“ (Riigieelarveseadus 2008-2011, Andrus Ansip , Ivari Padar )
Riigieelarvepoliitika puhul rõhutatakse vajadust teha valikuid ,
suunata raha neisse valdkondadesse, mis riigi arengut kõige enam toetavad . Esimene riigieelarvestrateegia laadne dokument koostati
Eestis aastal 2000. Kaks aastat hiljem kehtestati riigieelarve
seadusega strateegia iga-aastase koostamise kohustus.
Riigi eelarvestrateegia ülesehitus
Riigi eelarvestrateegia esimene peatükk sisaldab valdkondade
hetkeolukorra analüüsi. Eraldi tuuakse ära võrdlus Euroopa Liidu
25 riigi keskmisega ja lähiriikidega. Analüüsi aluseks on eelmisel
aastal valminud riigi eelarvestrateegia raames läbi viidud hetkeolukorra analüüs, Eesti Statistikaameti ja Eurostati andmed
ning vastava valdkonna juhtivate spetsialistide arvamused.
Teises peatükis kajastatakse fiskaalstrateegiat. See on koostatud
Rahandsministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel ning määratleb
Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika, eesmärgid, millest
eelarvepoliitika elluviimisel lähtutakse. Peatükk annab ülevaate
Eesti majandusarengust ja välivaadetest. Samuti on selles ära
toodud fiskaalpoliitika eesmärgid, andmed valitsussektori eelarve
tasakaalu, riigieelarve tulude prognoosi ja maksukoormuse,
valitsussektori võla ja reservide arengute ning eelarvepoliitika
pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta.
Kolmandas peatükis on valdkondade lõikes ülevaade Vabariigi
Valitsuse prioriteetidest, strateegilistest eesmärkidest ja
tegevustest eesmärkide saavutamiseks ning eesmärkide saavutamise
maksumusest. Ainsa erandina ei ole välja toodud valitsuse
tegevusprogrammi palgapoliitika valdkonda, mille tegevused on
tervikliku planeerimise ja kajastamise huvides ära toodud vastavate
sisevaldkondade all.
Neljandas peatükis kajastatakse riigi eelarvestrateegia raksendamise
protsessi, strateegia uuendamist ja järelvalvet. Samuti käsitletakse
riigi finantsjuhtimise arendamist kui riigi eelarvestrateegia
elluviimist ja uuendamist toetavat tegevust.
Lisades esitatakse ülevaade valitsemisalade rahastamisest ja
peamistest tegevustest ning riikliku struktuurivahendite kasutamise
strateegia elluviimisest.
Eelarvestrateegias tuuakse ära ka riigi demokraafiline hetkeolukord.
Nimelt tekitab rahvastiku vananemine kulusurvet riigieelarvele,
eelkõige sotsiaalkaitse - ja tervishoiusüsteemi rahastamisele. Kulud
pensionile, tervishoiule ja hooldusele pikas perspektiivis kasvavad,
kulud haridusele ja töötutele aga vähenevad. (Riigieelarveseadus.
Elektrooniline Riigi Teataja, riigiteataja .ee)
Eesti Vabariigi Fiskaalpoliitika eesmärgid
Ära tooduna Riigieelarve seaduses 2008- 2011:
„Valuutakomitee süsteemi ja Eesti krooni fikseritud vahetuskursi
tingimustes on peamine valitsuse kasutuses olev vahend majanduse
mõjutamiseks riigi tasakaalustatud arengut ohustavate
majandusriskide ohjamiseks fiskaalpoliitika, see tähendab
maksupoliitika ja eelarvepoliitika“ (Riigieelarveseadus 2008-2011 §
2.2.1)
„Stabiilse majanduskeskkonna tagamine, fiskaalpoliitika suunamine
riikliku arengu edendamisele (sealhulgas pikaajalise majanduskasvu
tagamisele) ning pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine on kolm
valdkonda, millele Eesti oma fiskaalpoliitikas lähiaastatel
keskendub“. (Riigieelarveseadus 2008- 2011 § 2.2.1)
Tuuakse ära Eesti kui Euroopa Liidu liikme jaoks vältimatu
suundEuro kasutuselevõtule. „Vabariigi Valitsuse eesmärk on saada
Euroopa Majandus- ja Rahaliidu täisliikmeks niipea kui võimalik, et toetada pikaajalist majandusarengut ja suurendada
monetaarstabiilsust“ (Riigieelarveseadus 2008- 2011 § 2.2.1)
Ühisraha euro kasutuselevõtuks peab Eesti täitma Maastrichti lepinguga sätestatud konvergentsikriteeriumid eelarve puudujäägi
(mitte rohkem kui 60 % SKPst) ning inflatsiooni ja intressimäärade
(Euroopa Liidu kolme madalaima tulemusega riigi keskmistest vastavalt
1,5 % ja 2,0 % kõrgemad) kohta. Eestil on hetkel täidetud kõik
kriteeriumid peale inflatsioonitaset puudutava. „ Selle
savutamiseks jätkab valitsus konservatiivse eelarvepoliitika
rakendamist ning kehtestab kiiresti vajalikud aktsiisi- ja
ressursimaksude määrade muutused“. (Riigieelarveseadus 2008- 2011
§ 2.2.1)
Eestis on tavapäraselt riigieelarve koostamisel lähtutud
põhimõttest, et valitsussektori eelarve on täispikal perioodil
vähemalt tasakaalus.
„Riigieelarve koostatakse juba planeerimise järgus kogu keskpikaks perioodiks selliselt , et valitsussektori eelarve oleks ülejäägis“
(Riigieelarveseadus 2008- 2011 § 2.2.1)
See tähendab, et kõiki tulusid ei jagata jooksvaöt kuludeks.
Lisaks säästetakse võimalikust prognoosist paremini laekuvad
tulud.
Majanduse hetkeolukorda ja tulevikuväljavaateid silmas
pidadesrõhutatakse sisenõudluse- ja tarbimise piiramist. Tähtsaks
peetakse riigireservide suurendamist ja valitsuses võlakoormuse
vähendamist. Seda eelkõige seotuna riigi üldise demograafilise
arenguga (tööealise elanikkonna vähenemine jne).
Eelarvekulutuste piirmiseks lubatakse avaliku sektori palgakulu tõsta
üksnes samas tempos nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris. „
Tuleb päärata tähelepanu riigieelarveliste kulutuste
ümbersuunamise paindlikkuse suurendamisele“. (Riigieelarveseadus
2008- 2011 § 2.2.1)
Väga oluliseks peetakse täpsust eelarve koostamisel ja
eelarvepoliitika tõhusat elluviimist. Sellega jäävad ära
lisakulutused, suureneb majanduskeskkonna stabiilsus.
Viimane sellesuvine majandusprognoos peab euro kasutuselevõttu 2009-
2011 ebatõenäoliseks. Valitsus võttis 24.mail vastu otsuse tuua
aastatel 2009- 2010 kavandatud aktsiisitõusud 2008 aastasse ehk
aega, mil inflatsioonikriteeriumi täitmine on niikuinii võimatu.
Selle tulemusena suureneb inflatsioonikriteeriumi täitmise tõenäosus
aastatel 2010- 2011. Plaanitust kiiremini otsustati tõsta
energiatoodete (sealhulgas kütuse), tubaka ja alkoholi
aktsiisimäärasid. Selle poliitikaabil loodetakse aastaks 2011
langetada inflatsiooni 3% lähedale. (Riigieelarveseadus 2008- 2011)
Maastrichti inflatsioonikriteeriumi aluseks olev Eesti 12 kuu
harmoneritud tarbijahinnaindeks (THHI) alaneb kaudsete maksude
plaanitust kiirema tõstmise tulemusena 2011. aastal 3,0-3,1
protsendini, mis muudab kriteeriumide täitmise 2011. aastal
tõenäolisemaks, kui see oleks kevadprognoosi kohaselt aksiiside
järkjärgulise tõstmise korral (Riigieelarveseadus 2008 § 2.2.2)
„Valitsuse keskpika perioodi eesmärgiks on hoida valitsussektori
eelarve ülejäägis“ (Riigieelarveseadus 2008 § 2.3.1)
Valitsusektori 2006.a. eelarve ülejäägiks kujunes 7,7 mld krooni
ehk 3,8% SKPst. Esmakordselt olid ülejäägiga kõik valitsussektori
tasandid. Valitsussektori eelarve ülejäägist 80% moodustas keskvalitsuse ülejääk, põhjuseks kavandatust suurem tulude
laekumine ja väiksemad kulutused. Haigekassa ülejäägi taga oli
sotsiaalmaksu oodatust parem lakumine, töötukassa puhul madala
töötuse tõttu vähenend kulud. Riigieelarve ülejääke on varem kantud pensionikindlustuse reservi. (Rahandusministeerium)
2007.a. valitsusektori ülejääk vähenes 1,9 %ni SKPst. Aastateks
2008- 2011 plaanitakse valitsussektori eelarve esmakordselt
ülejäägiga juba Riigi eelarvestrateegia koostamise käigus. Varem
oli eelarve planeeritud tasakaalus. Sotsiaalkindlustusfondid on
väikese ülejöögiga ja omavalitsused tasakaalus, seega on
valitsusektori ülejääk ka keskpikal perioodil planeeritud
peamiselt keskvalitsuse ülejäägist. (Rahandusministeerium)
„Eesti on viimaste aastate jooksul alati oma seatud
eelarvepoliitilised eesmärgid ületanud nii tänu oodatust paremale
tulude laekumisele kui ka planeeritust madalamaltele kulutustele“
(Riigieelarveseadus 2008- § 2.3.1)
Keskvalitsuse kooseisu kuuluv pesnionikindlustuson viimastel aastatel
olnud ja on prognoosi kohaselt ka tulevikus puudujäägis. 2007.a.
oli puudujääk 969 miljonit, 2008.a. suureneb see 1,2 miljardi
kroonini. Täiendavate vahendite leidmiseks pensionikindlustuse ja ravikindlustuse finantseerimiseks tõstetakse sotsiaalmaksu
miinimumkohustus kuupalga alammäärani. 2006.a. tõsteti
miinimumkohustuse aluseks olev summa 1400 kroonini, 2007 aastal 2000
kroonini kuus ja 2009 tõstetakse see eelneva aasta kuupalga
alammäärani. 2006 a lõpus pesnionikindlustuse reservi kantud 5,7
miljonit krooni saab kasutada järgnevate perioodide puudujääkide
katmiseks. (Riigieelarveseadus 2008- 2011)
Kohalike omavalitsuste roll fiskaalpoliitikas
Kohalike omavalitsuste roll fiskaalpoliitikas on varasematel aastatel
valitsusektori fiskaalpositsiooni halvendanud, kohalikel omavalitsustel on õigus teha iseseisvaid eelarvelisi otsuseid.
Kohalike omavalitsuste eelarvetasakaal on kõige enam mõjutatud
Tallinna linna eelarveotsustest. Aastast 2004 on Tallinn suutnud
eelarve pudujääki vähendada. Kiire majanduskasv tõi 2006. Aastaks
eelarvetuludena 20% kasvu. Edasiseks loodetakse jätkuvat tasakaaalu.
(Riigieelarveseadus 2008-2011)
Eesti vabariigi eelarve poliitika üks osa on haridus- ja
teaduspoliitika. Seoses negatiivse iibega on praegu
üldhariduskoolides õpilaste arvu vähenemine. Otseselt mõjub see
munitsipaalõppeasutuste sulgemisele. Lapse viimine aga kodust
kaugemale suurde kooli pole põhjendatud. Seda eriti kohustusliku
põhihariduse omandamise ajal. Rõhutatakse elukestva õppe tähtsust,
täiskasvanukoolitust. (Riigieelarveseadus 2008-2011)
Teadus- ja arengutegevus on oluliseks valdkonnaks.
„Konkurentsieeliste saavutamiseks tervikliku teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringute maht ei ole
piisav, seda eelkõige ettevõtete osas“. (Riigieelarveseadus 2008
1.3.2)
Eestis moodustas teadus ja arengutegevus 2005.a. vaid 0,94 % SKPst
(Euroopa Liidus keskmine 1,84 %, Soomes 3,48 %, Rootsis 3,86 %).
Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskavas ning teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias on seatud eesmärgiks
saavutada 2010 aastaks teadus- ja arengutegevuse mahuks 1,9 %, 2014
aastaks 3,0 % SKPst.
Siiani pole jätkunud vahendeid teadus- ja arengutegevuse
infrastruktuuri. Seetüttu on hooned, laborid, ja seadmed suures osas
nii füüsiliselt kui moraalselt vananenud, uuendamist vajaks
ligikaudu 80 % infrastruktuurist. (Riigieelarveseadus 2008-2011)
Prioriteetseks valdkonnaks on ka sotsiaal- ja tervisepoliitika .
Sotsiaalsüsteemm vajab tõhustamist. Madal palgatase tööjõuturule
sisenemisel ja avalike teenuste madal kättesaadavus, töötamist
soodustavate teenuste maht on tihti ebapiisav. Ka on sotsiaalteenuste
kättesaadavus üle Eesti ebaühtlane, sõltudes kohaliku
omavalitsuse suutlikkusest ja prioriteetidest eelarve planeerimisel.
Ebapiisavalt on teenuseid eakatele , seda ka iseseisva toimetuleku
tagamiseks kodustes oludes. Probleemid tulenevad ka suhtelisest
vaesusest, tõrjutuse ohud on
pikaajalised. Töötud ja tööturult tõrjutud, koolist
väljalangenud, lastega pered, erivajadustega inimesed,
eluasemeprobleemidega inimesed, vägivalla ohvrid. Laste vaesus pärsib nende arenguvõimalusi. Meeste ja naiste palgataseme erinevus
on välja kujunenud ajaloolis ja kultuurilistel põhjustel, naiste
suhtelise vaesuse riske on tunduvalt suurem kui meestel.
(Riigieelarveseadus 2008-2011)
Rahva terviseseisundi parandamine on samuti oluliseks prioriteediks.
Kehva terviseseisundi peamiseks põhjuseks peetakse asjaolu, et elu-
ja töökeskkond ei toeta tervist ning elanike hulgas ei väärtustata
ja teadvustata piisavalt tervislikke eluviise. (Riigieelarveseadus
2008-2011 1.4.2)
Rohkem tuleks tähelepanu pöörata noorte vaba aja veetmise
võimalustele, vähesele sportimisharjumusele, suitsetamise ja
narkootiliste ainete tarbimise levikule.
Suur eelarvetähelepanu on suunatud keskkonnaseisundi parandamisele.
„Eesti majandusliku ja tehnoloogilise mahajäämuse tõttu on
keskkonnainfrastruktuuri väljaarendamine Euroopa Liidu nõuetele ja
standarditele vastavaks alles poolel teel. Liitumislepinguga on
Eestile kehtestatud mitmed üleminekuperioodid:
- Lenduvate orgaaniliste ühendite- üleminekuperiood aastani 2007 bensiiniaurude regenereerimissüsteemide ehitamiseks sõltuvalt tanklate ja terminalide käibest.
- Linnastuheitvee- üleminekuperiood aastani 2010 kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite renoveerimiseks/ väljaehitamiseks.
- Joogivee direktiiv - üleminekuperiood aastani 2013 veevarustssüsteemide ja veepuhastujaamade renoveerimiseks/ väljaehitamiseks.
- Prügila- üleminekuperiood 16.juulini 2009, uue nõuetele vastava prügila ehitamiseks.
- Suurte põletusseadmete direktiiv- Ahtme aastani 2010, Narva, Kohtla-Järve aastani 2015.
(Riigieelarveseadus 2008-2011 1.6)
Survet keskkonnale avaldavad lisaks veel tihenev autoliiklus, kasvav
laevaliiklus Läänemerel ja taasintensiivistuv põllumajandus.
Riigieelarvestrateegia raames on alastrateegiana „Riiklik
struktuuridevahendite kasutamise strateegia 2007- 2013“, millega
määratletakse Euroopa Liidu struktuurivahendite peamised eesmärgid
ja prioriteedid. (Rahandusministeerium)
Struktuurivahendite strateegia moodustab iga-aastaselt uuendatavate
riigi eelarvestrateegiate püsiva osa. Käesoleva „Riigi
eelarvestrateegia 2008- 2011“ üldeesmärk on sama mis pikema-
ajaliselt aastateks 2007- 2013 määratletud: tagada rigi kiire ja
jätkusuutlik areng. Selle saavutamiseks struktuurivaldkonna
prioriteetide sisu pisut täpsustatakse. (Rahandusministeerium)
„Struktuurivahendite kasutamiseks on pikema-ajaliselt määratletud
6 prioriteeti, mida käesoleva eelarvestrateegiaga viiakse ellu nende
eesmärkide rahastamise kaudu:
Struktuurivahendite strateegia
prioriteet 2007-2013
Elluviimine RES 2008-2011 raames: valdkonnad
1) Haritud ja tegus rahvas
- Pere- ja rahvastikupoliitika
- Haridus- ja teaduspoliitika: eesmärgid 1 ja 3
- Sotsiaal- ja tervisepoliitika
- Rahvusvähemuste poliitika
- Spordipoliitika
2) Teadus- ja arendustegevuse võimekuse ning ettevõtete uuendus-meelsuse ja tootlikkuse kasv
- Haridus- ja teaduspoliitika: eesmärk 2
- Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika: eesmärgid 1 ja 2
3) Paremad ühendusvõimalused
- Maaelu, regionaal- ja infrastruktuuri arendamise poliitika: eesmärk 3
- Infoühiskonna edendamise poliitika: eesmärk 1
4) Säästev keskkonnakasutus
- Energiapoliitika
- Keskkond
- Siseturvalisus: eesmärk 3
5) Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng
- Maaelu, regionaal- ja infrastruktuuri arendamise poliitika: eesmärgid 1 ja 2
6) Suurem haldusvõimekus
- Kodanikuühiskond ja riiklus
(Rahandusministeerium)
Millest koosneb riigieelarve?
„Riigieelarve koosneb ükshaaval üles loetd riigi tuludest,
kuludest ja finantseerimistehingutest. Nii sisaldab riigieelarve
kõiki riigile väljastpoolt Eestit laekuvaid tulusid ehk
välisvahendeid ja vastavast rahast tehtavaid kulutusi (näiteks
Euroopa Liidu toetsed), riigi poolt kogutavaid makse ja
mittemaksulisi tulusid (näiteks aktsiise, riigivara müügi tulud
jms.) Samuti kajastab eelarve riigi poolt võetud laene ja nende
tagasimakseid“ (riigieelarve.fin.ee/?id=10412)
Riigieelarvest rääkides mõeldakse tavaliselt keskvalitsuse eelarvet , mis ei sisalda kohalike omavaltsuste eelarveid.
Riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike
institutsioonide (näiteks presidendi kantselei , õiguskantsleri,
büroo ja riigikontroll ) ning riigikantseleide eelarveid, kohalikke
eelarveid riigieelarvest ei leia.
Seepärast on kogu riigi rahakotist rääkides õigem rääkida
üldvalitsuse või valitsussektori eelarvest, kus riigieelarvele
lisanduvad kohalikud valla- ja linnaeelarved, samuti haigekassa,
töötukassa ja mitmete muude avalik- õiguslike institutsioonide
(näiteks ülikoolide ja haiglate) eelarved . (Riigi Raha Veeb)
Kes on riigieelarvega seotud?
Riigieelarve tegemise protsessi kirjeldus.
Järgneva aastariigieelarve koostamist alustatakse juba eelneva aasta
alguses. Jaanuarist maini koostatakse aastase riigieelarve aluseks
olevat riigi eelarvestrateegiat, mille valitsus lõpuks heaks kiidab,
mai ja juunikuu jooksul kogub rahandusministeerium kokku
ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ja riigikantselei järgmise aasta täpsustatud eelarvetaotlused ning alustab juuli
alguses ministeeriumidega läbirääkimisi parimate
rahastamisvahendite leidmiseks. (Rahandusministeerium)
Rahandusministeeriumi ülesandeks on aidata teistel ministeeriumidel
eelarvesummade jagamisel kokkuleppele jõuda ning koostada vajalikke
tegevusi hõlmav ja tervikuna otstarbekas riigieelarve.
(Rahandusministeerium)
Rahandusministeeriumis veab riigieelarve protsessi riigieelarve osakond , kuid selles töös osalevad ka mitmed teised osakonnad.
Pärast seda kui augustis on rahandusministeeriumis valminud suvine
majandusprognoos, saadakse eelarvele lõplikud piirid. Augsti lõpul-
septembri algul leiavad aset mitmed ministritevahelised
läbirääkimised, kus otsitakse lahendusi viimastele küsimustele
tavaliselt esitab rahandusministeerium esialgse nägemuse
riigieelarvest valitsusele septembri alguses. Valitsus arutab
riigieelarve eelnõusse jõudnud tegevusi ja rahasummasid ning võib
neid muuta vastavalt oma eelistustele, kokkulepetele või kujunenud
olukorrale. (Rahandusministeerium)
Septembri lõpus esitab valitsus riigieelarve Riigikogule. Riigikogus
läbib riigieelarve kolm põhjalikku arutelu. Vastavalt seadusele
peab Riigikogu eelarveprojekti heaks kiitma enne järgneva aasta
märtsikuud, vastasel juhul läheb Riigikogu laiali ning
korraldatakse erakorralised valimised. (Rahandusministeerium)
Riigieelarve koostamise ajaprogramm:
Heaks kiidetud riigi eelarvestrateegia.
JUUNI
Ministeeriumid, riigikantselei ja põhiseaduslikud institutsioonid : rigieelarve taotluste ettevalmistamine ja esitamine.
JUULI- AUGUST
Rahandusministeerium:
Riigieelarve taotluste analüüs ja majandusprognoosi koostamine.
Rahandusministeerium ja teised asutused:
Ametnike konsultatsioonid ja ministrite läbirääkimised riigieelarve taotluste üle.
Rahandusministeerium:
Riigieelarve eelnõu projekti koostamine ja valitsusele esitamine.
SEPTEMBER
Vabariigi valitsus:
Arutelud riigieelarve eelnõu projekti üle.
Rahandusministeerium:
Riigieelarve eelnõu seletuskirja koostamine ja valitsusele esitamine.
Vabariigi valitsus:
Riigieelarve eelnõu heakskiitmine ja Riigikogule esitamine.
OKTOOBER- DETSEMBER
Riigikogu:
Riigieelarve eelnõu menetlus ja heakskiitmine
Jõustunud riigieelarve seadus
(Riigi Raha Veeb)
Riigieelarve elluviimine
Riigieelarve elluviimine tähendab riigi poolt antud ülesannete
täitmist, milleks tehakse kulutusi ja finantseerimistehinguid“
(riigieelarve.fin.ee/?id=10414)
Riigieelarve täitmise kontroll
„Riigieelarve täitmise kontrolli ja selle hindamine on Eestis
eelkõige rahadusministeeriumi, riigiasutuste juhtide,
siseaudiitorite ja riigikontrolli ülesanne“.
(riigieelarve.fin.ee/?id=10415)
Iga riigiasutuse juhtkond vastutab oma valdkonna eest, riigiasutustes on ka sõltumatud siseaudiitorid, kes hindavad riigi raha tõhusat
kasutamist. Suuremates riigiasutustes on siseauditi osakonnad. Need
analüüsivad raha aksutamise efektiivsust ja mõistlikkust.
Siseauditi eesmärk on anda juhile kindlustunne, et sisekontrolli
meetmed tagavad riigieelarve otstarbeka ja seadusliku kasutamise.
(Rahandusministeerium)
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond koordineerib
siseauditit, hindab Euroopa Liidu struktuuritoetusi jm. välisabi taotlevate ja saavate isikute tegevust. Rahandusministeeriumis
tegutseb ka Euroopa Liidu maksete osakond, mis vastutab euroraha
sihipärase kasutamise kontrollimise eest. (Rahandusministeerium)
Lisakssisekontrollile toimub ka väliskontrolli süsteem.
Riigikontrolli palgal on hindajad kes koostavad põhjalikke auditeid
erinevaist valdkondadest. Riigikontroll uurib, kuidas riik ja
omavalitsuses on raha kasutanud ja annab soovitusi. „riigikontrolli
töö tulemused on suunatud Riigikogule, valitsusele ja
avalikkusele“. (riigieelarve.fin.ee/?id=10415)
Eesti fiskaalpolitika seotus Euroopa Liiduga
Ühinemine Euroopa Liiduga oli üks strateegilisi eesmärke alates
Eesti riigi taasiseseisvumisest. Ühinemise käigus Euroopa Liiduga,
tuli lisaks muudele valdkondadele viia ka esti fiskaalpoliitika
vastavusse Euroopa Liidu nõuetega. ( Timpmann 2000 lk 421)
Vastavalt EL lepingule viib EMU-s (Economical and Monetary Union)
raha- ja vahetuskursi poliitikat ellu Euroopa Keskpank,
fiskaalpoliitilised otsused on aga jäetud suuresti liikmesriikide
teha. Fiskaaldistsipliini ning hindade stabiilsuse kindlustamiseks
EMU-s kehtestati EL lepinguga viis konvergentsikriteeriumit, mille
täitmine oli Rahaliidu likmeks saamise eelduseks. Kaks neist
kriteeriumidest olid fiskaalse iseloomuga :
- Riigi eelarvedefitsiit ei tohtinud olla suurem kui 3 % SKP-st.
- Riigivõlg ei tohtinud olla suurem kui 60 % SKP-st
(Timpmann 2000 lk 422)
Et kindlustada Maastrchti fiskaalsete kriteeriumide täitmine ka
pärast EMU loomist, võeti 1996.a detsembris Dublinis vastu
niinimetatud stabiilsuspakt. Selle kohaselt peavad riigid, kelle
eelarvedefitsiit tõuseb üle kolme protsendi maksma trahvi 0,2 kuni
0,5 % SKP-st. (Begg 1997, p.2.5)
Vastavalt Maastrichti lepingule kätkeb Euroopa Liidu Liikmelisus
endas EMU eesmärgi aktsepteerimist. Eelarvedefitsiidi hoidmine alla
3 % pole Eestile raskusi valmistanud. Sellele on kaasa aidanud
eelarveseaduses sätestatud riigieelarve tasakaalustatuse nõue ning
valuutakomitee süsteemi kasutamine, mis keelab keskpangal valitsuse
krediteerimise. (Timpmann 2000 lk 423)
EMU tingimustes on liikmesriikide fiskaalpoliitikate omavaheline koordineerimine vajalik vältimaks ühes riigis rakendatud
ekspansiivse või kontraktiivse fiskaalpoliitika võimalikke
negatiivseid ülevooluefekte teistele riikidele. Võimalikest
ülevooluefektidest olulisemad on mõjud ühisvaluuta kursile ning
ühisele intressimäärale, nende kaudu aga liidu maksebilansile,
investeeringute mahule ning pikemaajalises perspektiivis
majanduskasvule. (Drud Hansen, Nielsen 1997, p. 177)
Lisaks konvergentsikriteeriumile ja stabiilsuspaktile hõlmad
fiskaalpoliitiline koordinatsioon Els ka maksude harmoniseerimist.
Erinevused liikmesriikide maksusüstemides mõjutavad nendevahelist
kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu liikumist ning firmade
asukohaotsuseid. Maksuneutraalsuse põhimõte nõuab aga, et
ressursside efektiivse jaotumise tagamiseks oleksid toodete, teenuste
ja tootmistegurite vood riigist riiki ning tootmise rahvusvaheline spetsialiseerumine maksude olemasolust sõltumatud. (Hitiris 1994, p.
107)
Elpeamisekssaavustuseks maksude harmoniseerimise alal on ühtse
käibemaksu (VAT- value added tax) kehtestamine. Vat on
mittekumulatiivne lisandväärtustamaks, mida võetakse igas tootmise
ja turustamise faasis. Alates 1.jaanuarist 1993.a. kehtib süsteem,
mille kohaselt peab VAT-i standardmäär olema vähemalt 15 % ja
alandatud määr vähemalt 5 %. Alandatud maksumäära on lubatud
rakendada kindlatele kultuurilise või sotsiaalse iseloomuga
kaupadele ja teenustele. Üldjoontes on Eesti käibemaksusüsteem
liidu nõuetele vastav kuigi esineb ka väiksemaid puudujääke.
(Timpmann 2000 lk 424)
Aktsiisimäärade harmoniseerimise protsess on EL-s olnud väga
aeglane, erinevused maksumäärades ja maksustatavate toodete osas
suured. 1993.a. kehtestati jookidele, sigarettidele, tubakale ja
mineraalõlidele. Vastu on võetud ka mitmeid direktiive eesmärgiga
luua antud kaubagruppidele ühtne maksbaas, määrata kindlaks
maksuvabastused. Eestis loodi kehtiv aktsiisimaksude süsteem 1995 a,
hiljem on seda pidevalt täiendatud, viimases elarves oluliselt
suurendatud. (Timpmann 2000 lk 424)
Saavutused ettevõttemaksude harmoniseerimisel on EL-s piirdunud
üksikute kokkulepetega ema- ja tütarfirmade ühesuguse maksustamise , maksutatavate tulude definitsiooni ühtlustamise jms.
Kohta. Maksumäärade osas on senini säilinud suured erinevused.
(Timpmann 2000 lk 425)
Fiskaalautonoomia ulatus EMU tingimustes
Kui EMU tingimustes tabab liikmesriikide sümmeetriline majandusšokk,
stabiliseerib rahapoliitika automaatselt nõudluse. Kui aga šokk on
asümmeetriline, ei saa ühtne rahapoliitika olukorda stabiliseerida.
Asümeetrilise šoki puhul peab esmalt riigi suhteline
konkurentsivõime muutuma . Rahaliidu raames saab see toimuda ainult
palkade ja hindade kohandumise kaudu. Kuna nii palgad kui hinnad on
EL-is lühiajaliseks perpektiiviks suhteliselt jäigad ning tööjõud
riikide vahel immobiilne, tekib sel juhul tööpuuduse suurenemine.
Fiskaalpoliitika kasutamine on sel juhul paremuselt teine lahendus,
kuna see võimaldab tööpuuduse kasvu üsna kiiresti pidurdada .
Seetõttu on asümmeetriliste šokkidega toimetulekuks kontrolli
säilitamine fiskaalpoliitika üle riikide jaoks olulise tähendusega.
(Drud Hansen, Nielsen 1997, p. 174)
Stabiilsuspakti kriteeriumid vähendavad liikmesriikide eelarvete võimet funktsioneerida majanduslanguse korral automaatsete
stabiliseerijatena, süvendades sellega langust veelgi. Säilitamaks
fiskaalpoliitiliste vahendite kasutamise võimalust asümeetriliste
šokkide neutraliseerimisel, ületamata seejuures 3 %-lise
eelarvedefitsiidi piiri, peavad riigid ülejäänud ajal tagama
eelarve ülejäägi või äärmisel juhul tasakaalu. Eelarveülejäägi
saavutamine võib siin tõsiseks probleemiks saada. (Timpmann 2000,
lk 425)
Vaatamata senini astutud sammudele fiskaalpoliitika koordineerimise
vallas on EL liikmesriigid säilitanud üsna suure fiskaalpoliitilise
anatoomia. Lisaks erinevustele üldvalitsuse eelarve tuludes on EL
liiklusmärkides erinev ka tulude struktuur. EL riikide tähtsaimateks
tuluallikateks on üksikisiku tulumaks ja sotsiaalmaksud (mõlemad
keskmiselt 23 % riigi kogutulust ) ning VAT (16 %). Eestis on
suurimateks tuluallikatseks sotsiaalmaks, VAT ja üksikisiku
tulumaks. (Timpmann 2000, lk 427)
Tarbimise maksustamist peetakse majanduspoliitiliselt õigemaks kui
mitmeid tootmisega seotud makse ja tulu otsest maksustamist, et
säilitada majanduslikud stiimulid tootmise arenguks ja suuremate
sissetulekute teenimiseks. Ka Eesti fiskaalpoliitikas on lähtutud
eeldusest, et kaudsete maksude osakaalu tuleb suurendada.
Maksukoormuse võrdlemisel ei saa lähtuda ainuüksi maksumäärast,
vaid võrrelda tuleb ka vastavate riikide elanike tulusid ja varasid.
(Tammeraid 1999, lk 77)
Enamikus Euroopa Liidu riikides on tulu inimese kohta ligikaudu 3
korda suurem kui Eestis. (Tammeraid 1999, lk 77)
Alates taasiseseisvumisest on Eesti saanud miljardeid kroone
tagastatmatut välisabi. Enamus sellest on tulnud Euroopa Liidu
Struktuurifondidest. Eraldi saab Eesti raha põllumajanduse ja
kalanduse toetamiseks.
Lisaks on Eesti juba aastaid saanud kasutada kandidaatriikidele ja
uutele liikmetele mõeldud Euroopa Liidu Transition Facility fondi
raha, oma abi on pakkunud ka Euroopa majanduspiirkond (Norra, Island ,
Lichtenstein), Norra ja Šveits. (Riigi Raha Veeb)
Euroopa Liidu asutamislepingu ühe olulisema põhimõtte-
sotsiaalsusprintsiibi järgi toetavad majanduslikult kehvemaid. Selle
elluviimiseks on loodud struktuurifondid , kuhu suunatakse enam kui
kolmandik Euroopa Liidu eelarvest. Rohkem kui struktuurifondidesse,
eraldatakse raha ühise ühise põllumajanduspoliitika
finantseerimiseks, muuhulgas põllumajandustoetusteks. (Riigi Raha
Veeb)
Struktuurifondide toel saab ehitada infrastruktuuri objekte, arendada
teadus- ja arendustegevust, toetada innovaatilist ettevõtlust,
tõhstada keskkonnakaitset , panustada haridusse, täiskasvanuõppesse
ja teistesse tööhõivega seotud valdkondadesse.
Euroopa Liit planeerib oma eelarvet 7 aastat ette. Aastateks 2007-
2013 eraldatakse Eestile 53,3 miljardit krooni struktuurivahendeid.
Võrreldes aastatega 2004- 2006 tähendab see aastas ligi kaks korda
enam toetusraha. Euroopa raha kasutamist planeeritakse nagu eelpool mainitud koos Eesti siseriiklike vahenditega. Struktuurivahendite
strateegia on osa riigi eelarvestrateegiast. (Riigi Raha Veeb)
Olulisemad valdkonnad Euroopa Liidu toetusraha kasutamiseks on
määratud selliselt:
- Haritud ja tegus rahvas.
- Teadus- ja arendustegevuse võimekuse ning ettevõtete uuendusmeelsuse ja tootlikkuse kasv.
- Parem infrastruktuur .
- Säästev keskkonnakasutus.
- Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng.
- Suurem haldusvõimekus.
(Riigi Raha Veeb)
Struktuuritoetust antakse aastatel 2007- 2013 kolmest fondist, mis on
Euroopa Liidu regionaalpoliitika põhilised toetusallikad. Nendeks
on:
Euroopa Regionaalarengu Fond- toetatakse majandustegevuse ja infrastruktuuri arengut.
Euroopa Sotsiaalfond- toetatakse töötute kaasamist tööhõivesse, uute töökohtade loomist ning haridus- ja täiendõppesüsteemide tugevdamist
Ühtekuuluvusfond- toetatakse suuemahulisi investeeringuid transpordi- ja keskkonnaprojektidesse.
(Riigi Raha Veeb)
Struktuurivahendite kasutamise strateegia rakenduskavadeks on:
- Inimressursi arendamise rakenduskava, mille koostajaks ja elluviijaks on Haridus- ja teadusministeerium.
- Elukeskkonna arendamise rakenduskava, mille koostajaks ja elluviijaks on Keskkonnaministeerium.
- Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava, mille koostajaks ja elluviijaks on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
(Riigi Raha Veeb)
Euroopa Liidu kaudu toetatavad valdkonnad:
- Energiamajandusse suunatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu 1,4 miljardit krooni.
- Ettevõtlusse suunatakse 7,8 miljardit, millest lisaks Euroopa Regionaalarengu Fondi 6,6 miljardi suurusele toetusele, tuleb ülejäänud osa Euroopa Sotsiaalfondist ettevõtluseks vajalike teadmiste ja oskuste arendamiseks.
- Haldusvõimekust toetatakse Euroopa sotsiaalfondist 21,7 miljoni krooniga .
- Haridust toetatakse 4,2 miljardi krooniga Euroopa sotsiaalfondist. Sellele lisandub 3,3 miljardit krooni Euroopa Regionaalaregu fondist.
- Infoühiskonda toetatakse 980 miljoni krooniga Euroopa Regionaalarengu Fondist.
- Keskkonnahoidu toetatakse 11,2 miljardi krooniga, millest ühtekuuluvusfondi osaks on 9,8 miljardit krooni, jäätmekäitluse ja veemajanduse arendamiseks. Euroopa Regionaalarengu Fondist suunatakse 1,4 miljardit krooni keskkonna infrastruktuuri arendamisse. Lisaks toetab keskkonnaalast haridust Euroopa Sotsiaalfond 50 miljoni krooniga.
- Regionaalset ja kohalikku arengut toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist 1,6 miljardi krooniga. Lisaks Euroopa regionaalarengu Fondist 4,85 miljardit krooniga suunatuna teadusprogrammidesse ning kõrgkoolide ja teadusasutuste kaasajastamisse.
- Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri suunatakse Euroopa Regionaalarengu fondist 2,3 miljardit krooni.
- Transporti ühtekuuluvusfondist 9,8 miljardit krooni, see suunatakse suuremahulistesse infrastruktuuri projektidesse. Lisaks Euroopa Regionaalarengu Fondist 2 miljardit krooni.
- Tööturgu Euroopa Sotsiaalfondi kaudu ligi 2 miljardit krooni.
(Riigi Raha Veeb)
Korraldusasutusena vastutab rahandusministeerium Euroopa komisjoni
ees struktuurivahendite rakendamise eest tervikuna. Rahandusasutused
on Eestis peamiselt ministeeriumid. Rakendamine on valdavalt
proektipõhine ning suur osa toetustest jagatakse avatud
taotlusvoorude kaudu.
(Riigi Raha Veeb)
Kokkuvõte
Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha.
Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, see on üks olulisemaid
vahendeid riigi juhtimiseks. Riigielarve koostamisega on seotud suur
hulk ministeeriume ja ametkondi, peamiseks korraldajaks on
rahandusministeerium. Majandusministeeriumi majandusprognoosi alusel
töötatakse välja riigi eelarvestrateegia. See koostatakse ette
neljaks aastaks, ning peale selle heaks kiitmist vabariigi Valitsuse
poolt vähemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust, algab
riigieelarve taotluste ettevalmistamine ja esitamine
Rahandusministeeriumile.
Rahandusministeerium koostab Riigieelarve eelnõu projekti ja esitab
selle valitsusele, kus Riigieelarve läbib kolm põhjalikku arutelu.
Vastavalt seadusele peab Riigikogu riigieelarve heaks kiitma enne
järgneva aasta märtsikuud, vastasel juhul läheb Riigikogu laiali
ja korraldatakse erakorralised valimised.
Riigieelarvestrateegia toob ära valitsuse poliitika peamistele
eesmärkidele tuginevad eelarvestrateegia prioriteedid ja
fiskaalpoliitika eesmärgid. Eelarvestrateegia lisades esitatakse
ülevaade valitsemisalade rahastamisest ja peamistest tegevustest
ning alates aastast 2007 ka Euroopa Liidu struktuurivahendite
kasutamise strateegiat.
Eesti Vabariigi fiskaalpoliitika on seotud Euroopa Liidu vastava
poliitikaga, nimelt allub Eesti Maastrichtis kehtestatud
konvergentsikriteeriumitele, mille täitmine oli Rahaliidu liikmeks
saamise eelduseks; ning stabiilsuspunktile. Vaatamata astutud
sammudele, on Eesti säilitanud Üsna suure Fiskaalpoliitilise autonoomia .
Euroopa Liidu struktuurifondide raha aitab märgatavalt kaasa Eesti
majanduse Funktsioneerimisele. Struktuurivahendite strateegia on osa
riigi eelarvestrateegiast, peamised toetatavad valdkonnad on:
põllumajandus, keskkonnahoid , transpordi infrastruktuur, ettevõtlus,
haridus, regionaalne ja kohalik areng, teadus- ja arendustegevus.
LISA 1 : Vabariigi Valitsuse eesmärgid aastateks 2008- 2011
Vabariigi valitsuse tegevuse üldeesmärgiks on tagada Eesti kiire ja
jätkusuutlik majanduslik areng. Selle sihil on kolm alaeesmärki:
- Majanduse konkurentsivõime kasv
- Sotsiaalse sidususe kasv
- Keskkonna kasutamise säästvuse kasv
(Riigieelarveseadus 2008- 2011)
Üldeesmärgi saavutamiseks on Vabariigi Valitsus aastateks 2008-
2011 seadnud järgmised prioriteedid:
- Eesti rahva püsimine
- Hea haridus ja teadmiste loomine
- Inimeste jõukus je heaolu
- Täisväärtuslik elu ning paremad ja uued töökohad kõikjal Eestis
- Kodurahu ja rahvusvahelise turvalisuse kindlustamine
(Riigieelarveseadus 2008- 2011)
Kogu Eesti Vabariigi fiskaalpoliitika on Vabariigi Valitsuse
poliitiliste eesmärkide elluviimiseks.
Kasutatud kirjandus
Begg, D. The Design of EMV. IMF Working Paper WP/97/99, IMF, 1997, 36 peatükk.
Drud Hansen, J. Nielsen, J.V-M. An Economic Analyses of the European Union. 2nded, McGraw- Hill Publishing Company, 1997, 212 peatükk.
Hitiris, T. European Community Economics . 3rded, Great Britain : Harvester Wheatsheat, 1994, 332 peatükk.
Kaie Kerem . Tallinna Tehnikaülikool. Eesti fiskaalpoliitika mõningatest aspektidest. Harmoniseerimine ja vabadus Eesti Vabariigi majanduspoliitikas integreerimisel Euroopa Liiduga. Berlin , Tallinn 2001.
Tammeraid, A. Eesti maksukoormus Euroopa Ühenduse taustal. Eesti Vabariigi majanduspoliitika ja Euroopa Liit, Tallinn, 1999.
Kadi Timpmann. Tartu Ülikool. Eesti fiskaalpoliitika integreerumisel Euroopa liitu. Eesti majanduspoliitika tulemuslikkus ja Euroopa Liit. Tallinn 2000
Elektrooniline Riigi Teataja. www.riigiteataja.ee
Riigieelarve seadus (RES). Elektrooniline Riigiteataja . www.riigiteataja.ee
Riigieelarve strateegia 2008- 2011. Riigieelarve.fin.ee/?id=10421
Rahandusministeerium. www.fin.ee
Kõik kommentaarid