Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fiskaalpoliitika (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Tartu Ülikool
Pärnu Kolledž
Kalev Torn
Fiskaalpoliitika Eesti
Vabariigis

Referaat
Pärnu 2008

Sisukord


Mis on riigieelarve ? 3
Riigieelarve koostamise alused. 4
Riigieelarvestrateegia 7
Riigi eelarvestrateegia ülesehitus 10
Eesti Vabariigi Fiskaalpoliitika eesmärgid 11
Kohalike omavalitsuste roll fiskaalpoliitikas 14
Millest koosneb riigieelarve? 17
Kes on riigieelarvega seotud? 18
Riigieelarve koostamise ajaprogramm: 19
Riigieelarve elluviimine 20
Riigieelarve täitmise kontroll 20
Eesti fiskaalpolitika seotus Euroopa Liiduga 21
Fiskaalautonoomia ulatus EMU tingimustes 23
Kokkuvõte 27
LISA 1 : Vabariigi Valitsuse eesmärgid aastateks 2008- 2011 28
Kasutatud kirjandus 29




Mis on riigieelarve?


Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigile laekuvat raha erinevate eluvaldkondade tarbeks ja om apoliitika elluviimiseks.
Riigieelarve on riigi kulude ja tulude plaan õheks aastaks. Valitsus
prognoosib aasta jooksul riigikassasse laekuva raha hulka, sealjuures seda, kui palju laekuvast rahast tuleb kodanike poolt makstavast
tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust ja kui palju muudest
tuluallikatest. (Riigi raha veeb)
Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele Riigikogu. Igal
aastal töötab valitsus välj auue eelarveprojekti. Juhul kui
riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta
algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude
piires. (Riigi raha veeb)


Riigieelarve koostamise alused.


Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus
ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus.
( Rahandusministeerium )
Rigieelarve kohta käib põhiseaduse § 115: „Iga aasta kohta võtab
Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve.
Vabariigi valistus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt
kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib
Riigikogu eelarveaasta keskel vastu võtta lisaeelarve .“
Samuti § 116: „Riigieelarve või selle eelnõu muutmise
ettepanekule mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise,
kulude suurendmise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal
lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks
vajalikud tuluallikad . Riigikogu ei tohi kustutada ega vähendada
riigieelarvesse või selle eelnõusse võetud kulusid , mis on ette
nähtud muude seadustega.“
§ 117: „Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise korra sätestab
seadus.“
§ 118: „Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve
Vasakule Paremale
Fiskaalpoliitika #1 Fiskaalpoliitika #2 Fiskaalpoliitika #3 Fiskaalpoliitika #4 Fiskaalpoliitika #5 Fiskaalpoliitika #6 Fiskaalpoliitika #7 Fiskaalpoliitika #8 Fiskaalpoliitika #9 Fiskaalpoliitika #10 Fiskaalpoliitika #11 Fiskaalpoliitika #12 Fiskaalpoliitika #13 Fiskaalpoliitika #14 Fiskaalpoliitika #15 Fiskaalpoliitika #16 Fiskaalpoliitika #17 Fiskaalpoliitika #18 Fiskaalpoliitika #19 Fiskaalpoliitika #20 Fiskaalpoliitika #21 Fiskaalpoliitika #22 Fiskaalpoliitika #23 Fiskaalpoliitika #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 227 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kalevtorn Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 Koostaja: üliõpilane xxxx xxxxx Juhendaja: dotsent xxxx xxxxx Tartu 2011 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärk on vaadelda Rahandusministeeriumi kulude dünaamikat Eestis. Esmalt tõlgendadakse mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks. Samuti seletatakse mis on Rahandusministeeriumi põhiülesanne, selle põhivaldkonnad ning millised valitsusasutused kuuluvad selle valitsemisalasse. Uurimustöö käigus vaadeldi ja võrreldi Rahandusministeeriumi kulusid 2000-2011 aastate lõikes ning analüüsiti neid. Uurimustöö materjaliks kasutati suurel määral Rahandusministeeriumi koostatud kodulehekülgi ning eelarvetabeleid. Riigieelarve Riigieelarve on riigi ühe aasta raha j

Rahanduse alused
thumbnail
6
pdf

Finantsoõiguse kordamiskuüsimused

1. Finantsõiguse mõiste ja seosed teiste õigusharudega vt õppematerjal ÕIS Finantsõigus- Tegemist on avaliku õiguse haruga, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste süsteem ja ülesehitus, riigieelarve ja kohalike omavalituste eelarvete koostamine ja vastuvõtmine ning täitmise kord. Lisaks reguleerib finantsõigus Eesti vabariigi ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ehk avalikule sektorile rahaliste kohustuste võtmise korda ja mitmete erinevate rahaliste kohustuste võtmise korda, erinevate avalik- õiguslike rahaliste kohustuste võtmise ning nendega seotud tasude (maksud, lõivud, trahvid jne) sätestamise, kehtestamise ja sissenõudmise korda ning rahaliste vahendite kasutamise kontrolli. Konkreetsemalt kuulub finantsõiguse objektide hulka: · riigi keskpangandus, raha emiteerimine, raharingluse korraldamine. · rahandusasutuste süsteem (Rahandusministeerium,

Finantsõigus
thumbnail
22
doc

Eesti Avalik Haldus konspekt

1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: ­ Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. ­ Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus ­ Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) ­ Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) +

thumbnail
28
pptx

Riigieelarve esitlus

2015. AASTA RIIGIEELRAVE Eelarveõigus Riigieelarve • Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve • Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimis- tehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes. Riigieelarve koostamine • Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on Põhiseadus, Riigieelarve seadus. Tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad. Riigirahand

Eelarveõigus
thumbnail
5
docx

Eesti rahvastiku vähenemine ja vananemine seab riigi majandusele ning rahandusele järjest suurema surve

Eesti rahvastiku vähenemine ja vananemine seab riigi majandusele ning rahandusele järjest suurema surve 2015. aastal vähenes Euroopa Liidu keskmisega võrreldes nii Eesti tootlikkus kui ka ostujõud Pärast iseseisvuse taastamist on Eesti parlamendi ja valitsuse eesmärk olnud vähendada Eesti mahajäämust võrreldes arenenud Euroopaga ning viia inimeste ja riigi jõukus Euroopa rikaste riikide tasemele. Lihtsustatult on selle saavutamiseks vaja, et Eesti majandus kasvaks kiiremini kui neis riikides, kellega end võrdleme ja kellele soovime järele jõuda. Riikide sisemajanduse koguprodukt (SKP) pole aga ainus näitaja, mille alusel ühiskonna majanduslikku olukorda hinnatakse. Üheks riikide arengutaseme levinud võrdluse viisiks, mida kasutavad nii Eesti riigiasutused kui ka Euroopa Liidu institutsioonid, on käsitleda üheskoos kolme järgmist näitajat: SKP inimese kohta ostujõu standardi alusel, mis tinglikult näitab riigi ja selle inimeste tulutaset, võrreldes t

Geograafia
thumbnail
15
odt

EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010

Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubanduse osakond Kaili Olgo ja Tiia Saarna EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 Uurimustöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS.......................................................................4 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 ­ 2001.................5 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 ­ 2003.................6 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2004 ­ 2005.................8

Ühiskond
thumbnail
25
doc

Avalik haldus konspekt

Avalik haldus Põhiseadus: • Riigiõiguslikud normid sisalduvad eelkõige põhiseaduses. Põhiseadus on riigiõiguse põhiline allikas • Põhiseadus on riigikorra kõige olulisem akt, asetsedes õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal kohal, mis tähendab, et kõik teised riigi õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema • Põhiseadus ei ole siiski pelgalt õiguslik dokument, vaid sellel on ka laiem poliitiline tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted • Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt Põhiseaduse järelvalve: • Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli. • Normikontrolli teostavad institutsioonid: – Riigikogu

Avalik haldus
thumbnail
12
docx

Poliitika kujundamine merenduses eksam

Poliitika kujundamine merenduses Public policy – halduspoliitika, aga ka avalik poliitika Kolm sarnast terminit: Politics – poliitika (Public) Policy – (haldus-, avalik) poliitika Polity – poliitiline kogukond Poliitika: kollektiivne otsustetegemise protsess (Heywood: tegevus, mille kaudu rahvas loob, säilitab ja muudab oma elu juhtivaid reegleid) HP: kui selle protsessi tulemus e. reeglite loomine, vastuvõtmine, rakendamine ja hindamine Poliitiline kogukond: poliitilise süsteemi institutsionaalne raamistik Eratarbimine Ühine tarbimine Välistatavus Puhtad erahüvised Maksustatavad kaubad võimalik Nt. toit, elamispind, autod Nt. kommunikatsioonid, elekter Välistatavus Ühiskasutatavad ressursid. Nt. vesi, õhk,

poliitika kujundamine merenduses




Kommentaarid (2)

Erkip profiilipilt
Erki Post: päris hästi ja põhjalikult seletatud!
20:46 19-10-2009
praanic profiilipilt
praanic: Väga põhjalik ja hea!
16:15 02-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun