Fiskaalpoliitika (2)

5 VÄGA HEA

Tartu Ülikool
Pärnu Kolledž
Kalev Torn
Fiskaalpoliitika Eesti Vabariigis
Referaat
Pärnu 2008

Sisukord

Mis on riigieelarve ? 3
Riigieelarve koostamise alused. 4
Riigieelarvestrateegia 7
Riigi eelarvestrateegia ülesehitus 10
Eesti Vabariigi Fiskaalpoliitika eesmärgid 11
Kohalike omavalitsuste roll fiskaalpoliitikas 14
Millest koosneb riigieelarve? 17
Kes on riigieelarvega seotud? 18
Riigieelarve koostamise ajaprogramm: 19
Riigieelarve elluviimine 20
Riigieelarve täitmise kontroll 20
Eesti fiskaalpolitika seotus Euroopa Liiduga 21
Fiskaalautonoomia ulatus EMU tingimustes 23
Kokkuvõte 27
LISA 1 : Vabariigi Valitsuse eesmärgid aastateks 2008- 2011 28
Kasutatud kirjandus 29

Mis on riigieelarve?

Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigile laekuvat raha erinevate eluvaldkondade tarbeks ja om apoliitika elluviimiseks.
Riigieelarve on riigi kulude ja tulude plaan õheks aastaks. Valitsus prognoosib aasta jooksul riigikassasse laekuva raha hulka, sealjuures seda, kui palju laekuvast rahast tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust ja kui palju muudest tuluallikatest. (Riigi raha veeb)
Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele Riigikogu. Igal aastal töötab valitsus välj auue eelarveprojekti. Juhul kui riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude piires. (Riigi raha veeb)

Riigieelarve koostamise alused.

Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. ( Rahandusministeerium )
Rigieelarve kohta käib põhiseaduse § 115: „Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi valistus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta keskel vastu võtta lisaeelarve .“
Samuti § 116: „Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendmise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad . Riigikogu ei tohi kustutada ega vähendada riigieelarvesse või selle eelnõusse võetud kulusid , mis on ette nähtud muude seadustega.“
§ 117: „Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise korra sätestab seadus.“
§ 118: „Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Kui Riigikogu ei võta riigieelarvet elarveaasta alguses vastu, võib iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni eelmise eelarveaasta kulutustest.“
§ 119: „Kui riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. ( Elektrooniline Riigi teataja )
Põhiseadusega on riigieelarve selgelt reglementeeritud. Siiski jääb veel riigieelarveseadus ja igaaastane rahandusministri määrus.
Käesolev riigieelarve seadus (RES) on vastu võetud 09.juunil.1999 ja jõustunud 01.jaanuaril.2000. Riigieelarve seadus kehtestab eelarveaasta pikkuse ehk aja, samuti eelarve liigenduse.
„ Riigieelarve jaotatakse administratiivselt osadeks lähtuvalt põhiseaduslikest halduskorralduse valdkondadest, jagudeks lähtuvalt funktsionaalsetest tegevusaladest ning peatükkideks riigiasutuste järgi, kes on pädevad tulu koguma, kulu või finantstehingut tegema.“ (Riigieelarve seadus § 4.2)
Tulude alagrupid on:

Maksud

Kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud

Materiaalse ja mittemateriaalse vara müük

Tulud varadelt

Toetused sealhulgas välisabi

Muud tulud, sealhulgas trahvid
(Riigieelarve seadus § 4.4)
Kulude artikligrupid on:

Tegevuskulud

Eraldised

Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine

Muud kulud
Majandusministeeriumis valmib igal kevadel majandusprognoos. Nii prognoos kui ka maksu- ja eelarvepoliitilised põhimõtted on strateegias kokkuvõtlikult ära toodud fiskaalstrateegiana aastateks 2008- 2011.
Rahandusministeerium viib eelarvestrateegia koostamiseks läbi mitmeid erinevaid analüüse, näiteks eelseisvate aastate finantsvõimaluste, ministeeriumide rahataotluste koondpildi jms osas. Eelarvestrateegia koostamisel võetakse arvesse ka eelmiste aastate riigieelarve elluviimise tulemusi, sealhulgas analüüsides riigiasutuste aruandeid raha kasutamise kohta. Rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega koostab riigi hetkeolukorra analüüsi, millele toetutakse ministeeriumide taotluste läbivaatamisel ja elarveliste otsuste tegemisel. (Rahandusministeerium)
Rahandusministeeriumi 2007. Aasta suvine majandusprognoos lubab aastateks 2007 ja 2008 majanduskasvu vastavalt 8,1 % ja 7,3 %. Võrreldes Rahandusministeeriumi eelmise kevadise prognoosiga, on see tunduvaltpessimistlikum. Langetati oodatava majanduskasvu protsenti, seda kaupade ja teenuste bilansi negatiivse mõju suurenemise tõttu. Eratarbimise kasvu tõsteti, põhjusena on toodud kiire palgakasv . Hoolimata hetkel valitsenud soodsast väliskeskkonnast on ekspordi reaalkasvu prognoos pessimistlikum. 2007.aasta ekspordi kasvu mõjutab kütuse ja elekroonikaseadmete väljaveo mahu kasvu oluline aeglustumine, mida ei osatud ette näha.
Lähiaastate inflatsiooniprotsendi tõus, kõrgemad energiahinnad jne, teevad korrektiive eelarvestrateegiasse. (Rahandusministeerium. 2007.a. suvine majandusprognoos)
Rahandusministeeriumi 2008.a. suvine majandusprognoos korrigeerib otsustavalt ootused majanduskasvule ja ennustab 2008.aastal majanduslanguseks 1% , järgmisel aastal majanduskasvuks 2,6 %. Ennustatakse ka sisenõudluse vähenemist 3,2 % võrra, tingituna eratarbimiskulutuste ja investeeringute langust. Kinnisvarasektori ja laenukasvu mõju kogu majandusele oli varem alahinnatud.
Ennustatakse ka kasvavat tööpuudust: 2008 aastal 5,0 % ni ning 2009. Aastal 6,3 % ni.
Räägitakse otseselt majandustsükli langusfaasist, tulevikuootuste halvenemisest. (Rahandusministeerium. 2008.a. suvine majandusprognoos)
Rahanduministeeriumi prognoosis räägitakse ka valitsussektori arvatavast puudu või ülejäägist. Sellega peetakse silmas maksude ala- või ülelaekumist. Eelkõige käibemaksu ja aktsiiside osas. 2008.a. valitsussektori puudujäägiks ennustatakse 1,3 % SKPst (Sisemajanduse koguprodukt ), 2009.a tõuseb see 1,4 %ni SKPst kuid väheneb 2012.aastaks 0,7 %ni SKPst. Alates 2009 aastast jätkavad vastavalt prognoosile kõik valistsussektori tasandid eelarve puudujäägiga. (Riigieelarve seadus 2008- 2011 Riigieelarve.fin.ee)
Nagu käesolevast selgub , on prognoos üsna kiiresti muutuv. Seda tehakse küll nelja aasta peale ette, ometi ei suudeta ette näha üht tervet aastat. Seega on hädavajalik teha pidevaid korrektsioone, muudatusi.

Riigieelarvestrateegia

Riigieelarve strateegia eelnõu koostamise aluseks on riigieelarvestrateegia.
Eelarvestrateegia esitatakse:

Eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes.

Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid.

Majanduolukorra analüüs.

Majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos.

Muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon.
(Riigieelarve seadus)
Eelarvestrateegia koostatakse neljaks aastaks, see peab olema Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud . Hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust. Riigieelarvestrateegia vaadatakse vastavalt majanduses ja ühiskonnas toimunule või muutunud eelistustele igal aastal üle ja vajadusel täpsustatakse. (Rahandusministeerium)
Eelarvestrateegias pannakse paika ka Euroopa Liidust laekuvad struktuuritoetused- see tähendab, et alates 2007.aastast Euroopa Liidu raha kasutamiseks enam eraldi strateegiat ei koostata.
Aastatel 2004- 2006 oli struktuurivahendite kasutamise aluseks „Riiklik arengukava“ ehk RAK. Alates 2007. aastast on struktuuritoetuste kasutamist kavandatud ühtse riigi eelarvestrateegia raames. (Rahandusministeerium)
Eelarvestrateegia aastateks 2007- 2010 sisaldas esmakordselt eraldi osana ka „Euroopa Liidust aastatel 2007- 2013 laekuvate strukturivahendite kasutamise strateegia“. Niisiis on iga-aastaselt uendataval eelarvestrateegial muutumatu osa struktuuritoetuste kohta. Vajadusel seda täiendatakse. Üldise ideena vaadatakse aga Euroopa Liidust laekuvat raha koos Eesti riigi omavahenditega. (Rahandusministeerium)
Valitsuse peamiseks viisiks eesti majanduse edu hoida ja arengut suunata on just eelarve- ja maksupoliitika. Eesti majanduspoliitika alustaladeks on olnud konservatiivne eelarvepoliitika ja lihtne ning ühetaoline maksusüsteem. Neist põhimõtetest lähtub ka riigi eelarvestrateegia 2008- 2011. (Riigieelarve.fin.ee=10419)
Riigi elarvestrateegia juures töötatakse välja riigi eelarvestrateegia prioriteedid . See on see, mida käesolev valitsus peab riigi juhtimise juures kõige olulisemaks. Vabariigi valitsuse tegevuse eesmärgiks on tagada eesti kiire ja jätkusuutlik majanduslik areng. Selle saavutamiseks on seatud kolm alaeesmärki- tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet, parandada ühiskonna sotsiaalset sidusust ja muuta keskonna kasutamine säästlikumaks. (Riigieelarve seadus 2008- 2011, riigieelarve.fin.ee/?id=10421)
Selleks, et eesmärk ellu viia, on valitsus aastateks 2008- 2011 seadnud järgmised prioriteedid:

Eesti rahva püsimine. Eesti riigi ülesandeks on tagada Eesti rahva, kultuuri ja keele säilimine läbi aegade. Selle tulemuseni jõudmiseks on vajalik iibe positiivseks muutmine, keskmise eluea pikenemine ja inimeste elukvaliteedi parandamine.
Hea haridus ja teadmiste loomine. Iga eestlase ja Eesti edu tervikuna sõltub üleilmastuvas maailmas üha enam inimeste haritusest. Selleks on vajalik konkurentsvõimelise, kättesaadava ja kõigile võrdseid võimalusi pakkuva hariduse tagamine ning elukestva õppe soosimine. Samuti teadus- ja arendustegevuse ehk uute teadmiste loomise ning moodsate tehnoloogiate kasutamise võime arengu toetamine.
Inimeste jõukus ja heaolu. Pikaajalise ja stabiilse majanduskasvu tagamiseks jätkab valitsus senise liberaalse majanduspoliitika elluviimist ja arendamist . Lisaks on vajalik muuta Eesti majandus tootlikumaks, rahvusvahelisemaks, efektiivsemaks ja enam teadmistel põhinevaks.Oluline onka tagada, etiga kodanik – hoolimata vanusest , elukohast, soost või rahvusest – saaks suurenenud heaolust osa.
Täisväärtuslik elu ning paremad ja uued töökohad kõikjal Eestis. Kiiresti ja ühtlaselt peavad arenema kõik piirkonnad. Selleks tuleb lahendada riikliku infrastruktuuri ja kohaliku ettevõtlus- ja elukeskkonna vajakajäämised ning teha koostööd omavalitsuste, kodukandi- ja külaliikumisega, seltside , koguduste, teadlaste ning ettevõtjatega. Oluline on ka panustada maaelu , põllumajanduse ja kalanduse arendamisse.
Kodurahu ja rahvusvahelise turvalisuse kindlustamine. Inimeste ja riigi areng on vajab stabiilset keskkonda, kus elanikel ja ettevõtetel on kindlustunne oma tervise ja vara suhtes. Selleks on ülioluline nii Eesti enda julgeoleku ja sõjalise kaitse tagamine kui ka stabiilsuse ja õigluse kindlustamine mujal maailmas.

Riigi vahendeid kasutataks ülaltoodud prioriteetide edendamiseks.
Eelarveprotsessi juures peab valitsus väga oluliseks avatust ja läbipaistvust. Seda rõhutab ka eelarvestrateegia:
„Riigieelarve koostamine ei ole pelgalt matemaatika. Eelarve kaudu kavandame ja suuname me riigi arengut, väljendame ja teostame oma prioriteete- mitte ei jaga vaid mehhaaniliselt raha. Meie valitud valuutakomitee tingimusteks on eelarvepoliitika ka peamine viis, millega riik saab mõjutada majandust: ennetada ja mahendada võimalikke riske, võimaldada positiivseid arenguid. Seega on eelarvepoliitika riigi võtmepoliitika, mis võimaldab valitsusel ellu viia teisi poliitikaid“ (Riigieelarveseadus 2008-2011, Andrus Ansip , Ivari Padar )
Riigieelarvepoliitika puhul rõhutatakse vajadust teha valikuid , suunata raha neisse valdkondadesse, mis riigi arengut kõige enam toetavad . Esimene riigieelarvestrateegia laadne dokument koostati Eestis aastal 2000. Kaks aastat hiljem kehtestati riigieelarve seadusega strateegia iga-aastase koostamise kohustus.

Riigi eelarvestrateegia ülesehitus

Riigi eelarvestrateegia esimene peatükk sisaldab valdkondade hetkeolukorra analüüsi. Eraldi tuuakse ära võrdlus Euroopa Liidu 25 riigi keskmisega ja lähiriikidega. Analüüsi aluseks on eelmisel aastal valminud riigi eelarvestrateegia raames läbi viidud hetkeolukorra analüüs, Eesti Statistikaameti ja Eurostati andmed ning vastava valdkonna juhtivate spetsialistide arvamused.
Teises peatükis kajastatakse fiskaalstrateegiat. See on koostatud Rahandsministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel ning määratleb Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika, eesmärgid, millest eelarvepoliitika elluviimisel lähtutakse. Peatükk annab ülevaate Eesti majandusarengust ja välivaadetest. Samuti on selles ära toodud fiskaalpoliitika eesmärgid, andmed valitsussektori eelarve tasakaalu, riigieelarve tulude prognoosi ja maksukoormuse, valitsussektori võla ja reservide arengute ning eelarvepoliitika pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta.
Kolmandas peatükis on valdkondade lõikes ülevaade Vabariigi Valitsuse prioriteetidest, strateegilistest eesmärkidest ja tegevustest eesmärkide saavutamiseks ning eesmärkide saavutamise maksumusest. Ainsa erandina ei ole välja toodud valitsuse tegevusprogrammi palgapoliitika valdkonda, mille tegevused on tervikliku planeerimise ja kajastamise huvides ära toodud vastavate sisevaldkondade all.
Neljandas peatükis kajastatakse riigi eelarvestrateegia raksendamise protsessi, strateegia uuendamist ja järelvalvet. Samuti käsitletakse riigi finantsjuhtimise arendamist kui riigi eelarvestrateegia elluviimist ja uuendamist toetavat tegevust.
Lisades esitatakse ülevaade valitsemisalade rahastamisest ja peamistest tegevustest ning riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia elluviimisest.
Eelarvestrateegias tuuakse ära ka riigi demokraafiline hetkeolukord. Nimelt tekitab rahvastiku vananemine kulusurvet riigieelarvele, eelkõige sotsiaalkaitse - ja tervishoiusüsteemi rahastamisele. Kulud pensionile, tervishoiule ja hooldusele pikas perspektiivis kasvavad, kulud haridusele ja töötutele aga vähenevad. (Riigieelarveseadus. Elektrooniline Riigi Teataja, riigiteataja .ee)

Eesti Vabariigi Fiskaalpoliitika eesmärgid

Ära tooduna Riigieelarve seaduses 2008- 2011:
„Valuutakomitee süsteemi ja Eesti krooni fikseritud vahetuskursi tingimustes on peamine valitsuse kasutuses olev vahend majanduse mõjutamiseks riigi tasakaalustatud arengut ohustavate majandusriskide ohjamiseks fiskaalpoliitika, see tähendab maksupoliitika ja eelarvepoliitika“ (Riigieelarveseadus 2008-2011 § 2.2.1)
„Stabiilse majanduskeskkonna tagamine, fiskaalpoliitika suunamine riikliku arengu edendamisele (sealhulgas pikaajalise majanduskasvu tagamisele) ning pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine on kolm valdkonda, millele Eesti oma fiskaalpoliitikas lähiaastatel keskendub“. (Riigieelarveseadus 2008- 2011 § 2.2.1)
Tuuakse ära Eesti kui Euroopa Liidu liikme jaoks vältimatu suundEuro kasutuselevõtule. „Vabariigi Valitsuse eesmärk on saada Euroopa Majandus- ja Rahaliidu täisliikmeks niipea kui võimalik, et toetada pikaajalist majandusarengut ja suurendada monetaarstabiilsust“ (Riigieelarveseadus 2008- 2011 § 2.2.1)
Ühisraha euro kasutuselevõtuks peab Eesti täitma Maastrichti lepinguga sätestatud konvergentsikriteeriumid eelarve puudujäägi (mitte rohkem kui 60 % SKPst) ning inflatsiooni ja intressimäärade (Euroopa Liidu kolme madalaima tulemusega riigi keskmistest vastavalt 1,5 % ja 2,0 % kõrgemad) kohta. Eestil on hetkel täidetud kõik kriteeriumid peale inflatsioonitaset puudutava. „ Selle savutamiseks jätkab valitsus konservatiivse eelarvepoliitika rakendamist ning kehtestab kiiresti vajalikud aktsiisi- ja ressursimaksude määrade muutused“. (Riigieelarveseadus 2008- 2011 § 2.2.1)
Eestis on tavapäraselt riigieelarve koostamisel lähtutud põhimõttest, et valitsussektori eelarve on täispikal perioodil vähemalt tasakaalus.
„Riigieelarve koostatakse juba planeerimise järgus kogu keskpikaks perioodiks selliselt , et valitsussektori eelarve oleks ülejäägis“ (Riigieelarveseadus 2008- 2011 § 2.2.1)
See tähendab, et kõiki tulusid ei jagata jooksvaöt kuludeks. Lisaks säästetakse võimalikust prognoosist paremini laekuvad tulud.
Majanduse hetkeolukorda ja tulevikuväljavaateid silmas pidadesrõhutatakse sisenõudluse- ja tarbimise piiramist. Tähtsaks peetakse riigireservide suurendamist ja valitsuses võlakoormuse vähendamist. Seda eelkõige seotuna riigi üldise demograafilise arenguga (tööealise elanikkonna vähenemine jne).
Eelarvekulutuste piirmiseks lubatakse avaliku sektori palgakulu tõsta üksnes samas tempos nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris. „ Tuleb päärata tähelepanu riigieelarveliste kulutuste ümbersuunamise paindlikkuse suurendamisele“. (Riigieelarveseadus 2008- 2011 § 2.2.1)
Väga oluliseks peetakse täpsust eelarve koostamisel ja eelarvepoliitika tõhusat elluviimist. Sellega jäävad ära lisakulutused, suureneb majanduskeskkonna stabiilsus.
Viimane sellesuvine majandusprognoos peab euro kasutuselevõttu 2009- 2011 ebatõenäoliseks. Valitsus võttis 24.mail vastu otsuse tuua aastatel 2009- 2010 kavandatud aktsiisitõusud 2008 aastasse ehk aega, mil inflatsioonikriteeriumi täitmine on niikuinii võimatu. Selle tulemusena suureneb inflatsioonikriteeriumi täitmise tõenäosus aastatel 2010- 2011. Plaanitust kiiremini otsustati tõsta energiatoodete (sealhulgas kütuse), tubaka ja alkoholi aktsiisimäärasid. Selle poliitikaabil loodetakse aastaks 2011 langetada inflatsiooni 3% lähedale. (Riigieelarveseadus 2008- 2011)
Maastrichti inflatsioonikriteeriumi aluseks olev Eesti 12 kuu harmoneritud tarbijahinnaindeks (THHI) alaneb kaudsete maksude plaanitust kiirema tõstmise tulemusena 2011. aastal 3,0-3,1 protsendini, mis muudab kriteeriumide täitmise 2011. aastal tõenäolisemaks, kui see oleks kevadprognoosi kohaselt aksiiside järkjärgulise tõstmise korral (Riigieelarveseadus 2008 § 2.2.2)
„Valitsuse keskpika perioodi eesmärgiks on hoida valitsussektori eelarve ülejäägis“ (Riigieelarveseadus 2008 § 2.3.1)
Valitsusektori 2006.a. eelarve ülejäägiks kujunes 7,7 mld krooni ehk 3,8% SKPst. Esmakordselt olid ülejäägiga kõik valitsussektori tasandid. Valitsussektori eelarve ülejäägist 80% moodustas keskvalitsuse ülejääk, põhjuseks kavandatust suurem tulude laekumine ja väiksemad kulutused. Haigekassa ülejäägi taga oli sotsiaalmaksu oodatust parem lakumine, töötukassa puhul madala töötuse tõttu vähenend kulud. Riigieelarve ülejääke on varem kantud pensionikindlustuse reservi. (Rahandusministeerium)
2007.a. valitsusektori ülejääk vähenes 1,9 %ni SKPst. Aastateks 2008- 2011 plaanitakse valitsussektori eelarve esmakordselt ülejäägiga juba Riigi eelarvestrateegia koostamise käigus. Varem oli eelarve planeeritud tasakaalus. Sotsiaalkindlustusfondid on väikese ülejöögiga ja omavalitsused tasakaalus, seega on valitsusektori ülejääk ka keskpikal perioodil planeeritud peamiselt keskvalitsuse ülejäägist. (Rahandusministeerium)
„Eesti on viimaste aastate jooksul alati oma seatud eelarvepoliitilised eesmärgid ületanud nii tänu oodatust paremale tulude laekumisele kui ka planeeritust madalamaltele kulutustele“ (Riigieelarveseadus 2008- § 2.3.1)
Keskvalitsuse kooseisu kuuluv pesnionikindlustuson viimastel aastatel olnud ja on prognoosi kohaselt ka tulevikus puudujäägis. 2007.a. oli puudujääk 969 miljonit, 2008.a. suureneb see 1,2 miljardi kroonini. Täiendavate vahendite leidmiseks pensionikindlustuse ja ravikindlustuse finantseerimiseks tõstetakse sotsiaalmaksu miinimumkohustus kuupalga alammäärani. 2006.a. tõsteti miinimumkohustuse aluseks olev summa 1400 kroonini, 2007 aastal 2000 kroonini kuus ja 2009 tõstetakse see eelneva aasta kuupalga alammäärani. 2006 a lõpus pesnionikindlustuse reservi kantud 5,7 miljonit krooni saab kasutada järgnevate perioodide puudujääkide katmiseks. (Riigieelarveseadus 2008- 2011)

Kohalike omavalitsuste roll fiskaalpoliitikas

Kohalike omavalitsuste roll fiskaalpoliitikas on varasematel aastatel valitsusektori fiskaalpositsiooni halvendanud, kohalikel omavalitsustel on õigus teha iseseisvaid eelarvelisi otsuseid. Kohalike omavalitsuste eelarvetasakaal on kõige enam mõjutatud Tallinna linna eelarveotsustest. Aastast 2004 on Tallinn suutnud eelarve pudujääki vähendada. Kiire majanduskasv tõi 2006. Aastaks eelarvetuludena 20% kasvu. Edasiseks loodetakse jätkuvat tasakaaalu. (Riigieelarveseadus 2008-2011)
Eesti vabariigi eelarve poliitika üks osa on haridus- ja teaduspoliitika. Seoses negatiivse iibega on praegu üldhariduskoolides õpilaste arvu vähenemine. Otseselt mõjub see munitsipaalõppeasutuste sulgemisele. Lapse viimine aga kodust kaugemale suurde kooli pole põhjendatud. Seda eriti kohustusliku põhihariduse omandamise ajal. Rõhutatakse elukestva õppe tähtsust, täiskasvanukoolitust. (Riigieelarveseadus 2008-2011)
Teadus- ja arengutegevus on oluliseks valdkonnaks. „Konkurentsieeliste saavutamiseks tervikliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni investeeringute maht ei ole piisav, seda eelkõige ettevõtete osas“. (Riigieelarveseadus 2008 1.3.2)
Eestis moodustas teadus ja arengutegevus 2005.a. vaid 0,94 % SKPst (Euroopa Liidus keskmine 1,84 %, Soomes 3,48 %, Rootsis 3,86 %). Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskavas ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias on seatud eesmärgiks saavutada 2010 aastaks teadus- ja arengutegevuse mahuks 1,9 %, 2014 aastaks 3,0 % SKPst.
Siiani pole jätkunud vahendeid teadus- ja arengutegevuse infrastruktuuri. Seetüttu on hooned, laborid, ja seadmed suures osas nii füüsiliselt kui moraalselt vananenud, uuendamist vajaks ligikaudu 80 % infrastruktuurist. (Riigieelarveseadus 2008-2011)
Prioriteetseks valdkonnaks on ka sotsiaal- ja tervisepoliitika . Sotsiaalsüsteemm vajab tõhustamist. Madal palgatase tööjõuturule sisenemisel ja avalike teenuste madal kättesaadavus, töötamist soodustavate teenuste maht on tihti ebapiisav. Ka on sotsiaalteenuste kättesaadavus üle Eesti ebaühtlane, sõltudes kohaliku omavalitsuse suutlikkusest ja prioriteetidest eelarve planeerimisel. Ebapiisavalt on teenuseid eakatele , seda ka iseseisva toimetuleku tagamiseks kodustes oludes. Probleemid tulenevad ka suhtelisest vaesusest, tõrjutuse ohud on pikaajalised. Töötud ja tööturult tõrjutud, koolist väljalangenud, lastega pered, erivajadustega inimesed, eluasemeprobleemidega inimesed, vägivalla ohvrid. Laste vaesus pärsib nende arenguvõimalusi. Meeste ja naiste palgataseme erinevus on välja kujunenud ajaloolis ja kultuurilistel põhjustel, naiste suhtelise vaesuse riske on tunduvalt suurem kui meestel. (Riigieelarveseadus 2008-2011)
Rahva terviseseisundi parandamine on samuti oluliseks prioriteediks. Kehva terviseseisundi peamiseks põhjuseks peetakse asjaolu, et elu- ja töökeskkond ei toeta tervist ning elanike hulgas ei väärtustata ja teadvustata piisavalt tervislikke eluviise. (Riigieelarveseadus 2008-2011 1.4.2)
Rohkem tuleks tähelepanu pöörata noorte vaba aja veetmise võimalustele, vähesele sportimisharjumusele, suitsetamise ja narkootiliste ainete tarbimise levikule.
Suur eelarvetähelepanu on suunatud keskkonnaseisundi parandamisele.
„Eesti majandusliku ja tehnoloogilise mahajäämuse tõttu on keskkonnainfrastruktuuri väljaarendamine Euroopa Liidu nõuetele ja standarditele vastavaks alles poolel teel. Liitumislepinguga on Eestile kehtestatud mitmed üleminekuperioodid:

Lenduvate orgaaniliste ühendite- üleminekuperiood aastani 2007 bensiiniaurude regenereerimissüsteemide ehitamiseks sõltuvalt tanklate ja terminalide käibest.
Linnastuheitvee- üleminekuperiood aastani 2010 kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhastite renoveerimiseks/ väljaehitamiseks.
Joogivee direktiiv - üleminekuperiood aastani 2013 veevarustssüsteemide ja veepuhastujaamade renoveerimiseks/ väljaehitamiseks.
Prügila- üleminekuperiood 16.juulini 2009, uue nõuetele vastava prügila ehitamiseks.
Suurte põletusseadmete direktiiv- Ahtme aastani 2010, Narva, Kohtla-Järve aastani 2015.

(Riigieelarveseadus 2008-2011 1.6)
Survet keskkonnale avaldavad lisaks veel tihenev autoliiklus, kasvav laevaliiklus Läänemerel ja taasintensiivistuv põllumajandus.
Riigieelarvestrateegia raames on alastrateegiana „Riiklik struktuuridevahendite kasutamise strateegia 2007- 2013“, millega määratletakse Euroopa Liidu struktuurivahendite peamised eesmärgid ja prioriteedid. (Rahandusministeerium)
Struktuurivahendite strateegia moodustab iga-aastaselt uuendatavate riigi eelarvestrateegiate püsiva osa. Käesoleva „Riigi eelarvestrateegia 2008- 2011“ üldeesmärk on sama mis pikema- ajaliselt aastateks 2007- 2013 määratletud: tagada rigi kiire ja jätkusuutlik areng. Selle saavutamiseks struktuurivaldkonna prioriteetide sisu pisut täpsustatakse. (Rahandusministeerium)
„Struktuurivahendite kasutamiseks on pikema-ajaliselt määratletud 6 prioriteeti, mida käesoleva eelarvestrateegiaga viiakse ellu nende eesmärkide rahastamise kaudu:
Struktuurivahendite strateegia
prioriteet 2007-2013
Elluviimine RES 2008-2011 raames: valdkonnad
1) Haritud ja tegus rahvas

Pere- ja rahvastikupoliitika
Haridus- ja teaduspoliitika: eesmärgid 1 ja 3
Sotsiaal- ja tervisepoliitika
Rahvusvähemuste poliitika
Spordipoliitika

2) Teadus- ja arendustegevuse võimekuse ning ettevõtete uuendus-meelsuse ja tootlikkuse kasv

Haridus- ja teaduspoliitika: eesmärk 2
Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika: eesmärgid 1 ja 2

3) Paremad ühendusvõimalused

Maaelu, regionaal- ja infrastruktuuri arendamise poliitika: eesmärk 3
Infoühiskonna edendamise poliitika: eesmärk 1

4) Säästev keskkonnakasutus

Energiapoliitika
Keskkond
Siseturvalisus: eesmärk 3

5) Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng

Maaelu, regionaal- ja infrastruktuuri arendamise poliitika: eesmärgid 1 ja 2

6) Suurem haldusvõimekus

Kodanikuühiskond ja riiklus

(Rahandusministeerium)

Millest koosneb riigieelarve?

„Riigieelarve koosneb ükshaaval üles loetd riigi tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. Nii sisaldab riigieelarve kõiki riigile väljastpoolt Eestit laekuvaid tulusid ehk välisvahendeid ja vastavast rahast tehtavaid kulutusi (näiteks Euroopa Liidu toetsed), riigi poolt kogutavaid makse ja mittemaksulisi tulusid (näiteks aktsiise, riigivara müügi tulud jms.) Samuti kajastab eelarve riigi poolt võetud laene ja nende tagasimakseid“ (riigieelarve.fin.ee/?id=10412)
Riigieelarvest rääkides mõeldakse tavaliselt keskvalitsuse eelarvet , mis ei sisalda kohalike omavaltsuste eelarveid. Riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide (näiteks presidendi kantselei , õiguskantsleri, büroo ja riigikontroll ) ning riigikantseleide eelarveid, kohalikke eelarveid riigieelarvest ei leia.
Seepärast on kogu riigi rahakotist rääkides õigem rääkida üldvalitsuse või valitsussektori eelarvest, kus riigieelarvele lisanduvad kohalikud valla- ja linnaeelarved, samuti haigekassa, töötukassa ja mitmete muude avalik- õiguslike institutsioonide (näiteks ülikoolide ja haiglate) eelarved . (Riigi Raha Veeb)

Kes on riigieelarvega seotud?

Riigieelarve tegemise protsessi kirjeldus.
Järgneva aastariigieelarve koostamist alustatakse juba eelneva aasta alguses. Jaanuarist maini koostatakse aastase riigieelarve aluseks olevat riigi eelarvestrateegiat, mille valitsus lõpuks heaks kiidab, mai ja juunikuu jooksul kogub rahandusministeerium kokku ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ja riigikantselei järgmise aasta täpsustatud eelarvetaotlused ning alustab juuli alguses ministeeriumidega läbirääkimisi parimate rahastamisvahendite leidmiseks. (Rahandusministeerium)
Rahandusministeeriumi ülesandeks on aidata teistel ministeeriumidel eelarvesummade jagamisel kokkuleppele jõuda ning koostada vajalikke tegevusi hõlmav ja tervikuna otstarbekas riigieelarve. (Rahandusministeerium)
Rahandusministeeriumis veab riigieelarve protsessi riigieelarve osakond , kuid selles töös osalevad ka mitmed teised osakonnad. Pärast seda kui augustis on rahandusministeeriumis valminud suvine majandusprognoos, saadakse eelarvele lõplikud piirid. Augsti lõpul- septembri algul leiavad aset mitmed ministritevahelised läbirääkimised, kus otsitakse lahendusi viimastele küsimustele tavaliselt esitab rahandusministeerium esialgse nägemuse riigieelarvest valitsusele septembri alguses. Valitsus arutab riigieelarve eelnõusse jõudnud tegevusi ja rahasummasid ning võib neid muuta vastavalt oma eelistustele, kokkulepetele või kujunenud olukorrale. (Rahandusministeerium)
Septembri lõpus esitab valitsus riigieelarve Riigikogule. Riigikogus läbib riigieelarve kolm põhjalikku arutelu. Vastavalt seadusele peab Riigikogu eelarveprojekti heaks kiitma enne järgneva aasta märtsikuud, vastasel juhul läheb Riigikogu laiali ning korraldatakse erakorralised valimised. (Rahandusministeerium)

Riigieelarve koostamise ajaprogramm:

Heaks kiidetud riigi eelarvestrateegia.
JUUNI
Ministeeriumid, riigikantselei ja põhiseaduslikud institutsioonid : rigieelarve taotluste ettevalmistamine ja esitamine.
JUULI- AUGUST
Rahandusministeerium:
Riigieelarve taotluste analüüs ja majandusprognoosi koostamine.
Rahandusministeerium ja teised asutused:
Ametnike konsultatsioonid ja ministrite läbirääkimised riigieelarve taotluste üle.
Rahandusministeerium:
Riigieelarve eelnõu projekti koostamine ja valitsusele esitamine.
SEPTEMBER
Vabariigi valitsus:
Arutelud riigieelarve eelnõu projekti üle.
Rahandusministeerium:
Riigieelarve eelnõu seletuskirja koostamine ja valitsusele esitamine.
Vabariigi valitsus:
Riigieelarve eelnõu heakskiitmine ja Riigikogule esitamine.
OKTOOBER- DETSEMBER
Riigikogu:
Riigieelarve eelnõu menetlus ja heakskiitmine
Jõustunud riigieelarve seadus
(Riigi Raha Veeb)

Riigieelarve elluviimine

Riigieelarve elluviimine tähendab riigi poolt antud ülesannete täitmist, milleks tehakse kulutusi ja finantseerimistehinguid“ (riigieelarve.fin.ee/?id=10414)

Riigieelarve täitmise kontroll

„Riigieelarve täitmise kontrolli ja selle hindamine on Eestis eelkõige rahadusministeeriumi, riigiasutuste juhtide, siseaudiitorite ja riigikontrolli ülesanne“. (riigieelarve.fin.ee/?id=10415)
Iga riigiasutuse juhtkond vastutab oma valdkonna eest, riigiasutustes on ka sõltumatud siseaudiitorid, kes hindavad riigi raha tõhusat kasutamist. Suuremates riigiasutustes on siseauditi osakonnad. Need analüüsivad raha aksutamise efektiivsust ja mõistlikkust. Siseauditi eesmärk on anda juhile kindlustunne, et sisekontrolli meetmed tagavad riigieelarve otstarbeka ja seadusliku kasutamise. (Rahandusministeerium)
Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond koordineerib siseauditit, hindab Euroopa Liidu struktuuritoetusi jm. välisabi taotlevate ja saavate isikute tegevust. Rahandusministeeriumis tegutseb ka Euroopa Liidu maksete osakond, mis vastutab euroraha sihipärase kasutamise kontrollimise eest. (Rahandusministeerium)
Lisakssisekontrollile toimub ka väliskontrolli süsteem. Riigikontrolli palgal on hindajad kes koostavad põhjalikke auditeid erinevaist valdkondadest. Riigikontroll uurib, kuidas riik ja omavalitsuses on raha kasutanud ja annab soovitusi. „riigikontrolli töö tulemused on suunatud Riigikogule, valitsusele ja avalikkusele“. (riigieelarve.fin.ee/?id=10415)

Eesti fiskaalpolitika seotus Euroopa Liiduga

Ühinemine Euroopa Liiduga oli üks strateegilisi eesmärke alates Eesti riigi taasiseseisvumisest. Ühinemise käigus Euroopa Liiduga, tuli lisaks muudele valdkondadele viia ka esti fiskaalpoliitika vastavusse Euroopa Liidu nõuetega. ( Timpmann 2000 lk 421)
Vastavalt EL lepingule viib EMU-s (Economical and Monetary Union) raha- ja vahetuskursi poliitikat ellu Euroopa Keskpank, fiskaalpoliitilised otsused on aga jäetud suuresti liikmesriikide teha. Fiskaaldistsipliini ning hindade stabiilsuse kindlustamiseks EMU-s kehtestati EL lepinguga viis konvergentsikriteeriumit, mille täitmine oli Rahaliidu likmeks saamise eelduseks. Kaks neist kriteeriumidest olid fiskaalse iseloomuga :

Riigi eelarvedefitsiit ei tohtinud olla suurem kui 3 % SKP-st.
Riigivõlg ei tohtinud olla suurem kui 60 % SKP-st

(Timpmann 2000 lk 422)
Et kindlustada Maastrchti fiskaalsete kriteeriumide täitmine ka pärast EMU loomist, võeti 1996.a detsembris Dublinis vastu niinimetatud stabiilsuspakt. Selle kohaselt peavad riigid, kelle eelarvedefitsiit tõuseb üle kolme protsendi maksma trahvi 0,2 kuni 0,5 % SKP-st. (Begg 1997, p.2.5)
Vastavalt Maastrichti lepingule kätkeb Euroopa Liidu Liikmelisus endas EMU eesmärgi aktsepteerimist. Eelarvedefitsiidi hoidmine alla 3 % pole Eestile raskusi valmistanud. Sellele on kaasa aidanud eelarveseaduses sätestatud riigieelarve tasakaalustatuse nõue ning valuutakomitee süsteemi kasutamine, mis keelab keskpangal valitsuse krediteerimise. (Timpmann 2000 lk 423)
EMU tingimustes on liikmesriikide fiskaalpoliitikate omavaheline koordineerimine vajalik vältimaks ühes riigis rakendatud ekspansiivse või kontraktiivse fiskaalpoliitika võimalikke negatiivseid ülevooluefekte teistele riikidele. Võimalikest ülevooluefektidest olulisemad on mõjud ühisvaluuta kursile ning ühisele intressimäärale, nende kaudu aga liidu maksebilansile, investeeringute mahule ning pikemaajalises perspektiivis majanduskasvule. (Drud Hansen, Nielsen 1997, p. 177)
Lisaks konvergentsikriteeriumile ja stabiilsuspaktile hõlmad fiskaalpoliitiline koordinatsioon Els ka maksude harmoniseerimist. Erinevused liikmesriikide maksusüstemides mõjutavad nendevahelist kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu liikumist ning firmade asukohaotsuseid. Maksuneutraalsuse põhimõte nõuab aga, et ressursside efektiivse jaotumise tagamiseks oleksid toodete, teenuste ja tootmistegurite vood riigist riiki ning tootmise rahvusvaheline spetsialiseerumine maksude olemasolust sõltumatud. (Hitiris 1994, p. 107)
Elpeamisekssaavustuseks maksude harmoniseerimise alal on ühtse käibemaksu (VAT- value added tax) kehtestamine. Vat on mittekumulatiivne lisandväärtustamaks, mida võetakse igas tootmise ja turustamise faasis. Alates 1.jaanuarist 1993.a. kehtib süsteem, mille kohaselt peab VAT-i standardmäär olema vähemalt 15 % ja alandatud määr vähemalt 5 %. Alandatud maksumäära on lubatud rakendada kindlatele kultuurilise või sotsiaalse iseloomuga kaupadele ja teenustele. Üldjoontes on Eesti käibemaksusüsteem liidu nõuetele vastav kuigi esineb ka väiksemaid puudujääke. (Timpmann 2000 lk 424)
Aktsiisimäärade harmoniseerimise protsess on EL-s olnud väga aeglane, erinevused maksumäärades ja maksustatavate toodete osas suured. 1993.a. kehtestati jookidele, sigarettidele, tubakale ja mineraalõlidele. Vastu on võetud ka mitmeid direktiive eesmärgiga luua antud kaubagruppidele ühtne maksbaas, määrata kindlaks maksuvabastused. Eestis loodi kehtiv aktsiisimaksude süsteem 1995 a, hiljem on seda pidevalt täiendatud, viimases elarves oluliselt suurendatud. (Timpmann 2000 lk 424)
Saavutused ettevõttemaksude harmoniseerimisel on EL-s piirdunud üksikute kokkulepetega ema- ja tütarfirmade ühesuguse maksustamise , maksutatavate tulude definitsiooni ühtlustamise jms. Kohta. Maksumäärade osas on senini säilinud suured erinevused. (Timpmann 2000 lk 425)

Fiskaalautonoomia ulatus EMU tingimustes

Kui EMU tingimustes tabab liikmesriikide sümmeetriline majandusšokk, stabiliseerib rahapoliitika automaatselt nõudluse. Kui aga šokk on asümmeetriline, ei saa ühtne rahapoliitika olukorda stabiliseerida. Asümeetrilise šoki puhul peab esmalt riigi suhteline konkurentsivõime muutuma . Rahaliidu raames saab see toimuda ainult palkade ja hindade kohandumise kaudu. Kuna nii palgad kui hinnad on EL-is lühiajaliseks perpektiiviks suhteliselt jäigad ning tööjõud riikide vahel immobiilne, tekib sel juhul tööpuuduse suurenemine. Fiskaalpoliitika kasutamine on sel juhul paremuselt teine lahendus, kuna see võimaldab tööpuuduse kasvu üsna kiiresti pidurdada . Seetõttu on asümmeetriliste šokkidega toimetulekuks kontrolli säilitamine fiskaalpoliitika üle riikide jaoks olulise tähendusega. (Drud Hansen, Nielsen 1997, p. 174)
Stabiilsuspakti kriteeriumid vähendavad liikmesriikide eelarvete võimet funktsioneerida majanduslanguse korral automaatsete stabiliseerijatena, süvendades sellega langust veelgi. Säilitamaks fiskaalpoliitiliste vahendite kasutamise võimalust asümeetriliste šokkide neutraliseerimisel, ületamata seejuures 3 %-lise eelarvedefitsiidi piiri, peavad riigid ülejäänud ajal tagama eelarve ülejäägi või äärmisel juhul tasakaalu. Eelarveülejäägi saavutamine võib siin tõsiseks probleemiks saada. (Timpmann 2000, lk 425)
Vaatamata senini astutud sammudele fiskaalpoliitika koordineerimise vallas on EL liikmesriigid säilitanud üsna suure fiskaalpoliitilise anatoomia. Lisaks erinevustele üldvalitsuse eelarve tuludes on EL liiklusmärkides erinev ka tulude struktuur. EL riikide tähtsaimateks tuluallikateks on üksikisiku tulumaks ja sotsiaalmaksud (mõlemad keskmiselt 23 % riigi kogutulust ) ning VAT (16 %). Eestis on suurimateks tuluallikatseks sotsiaalmaks, VAT ja üksikisiku tulumaks. (Timpmann 2000, lk 427)
Tarbimise maksustamist peetakse majanduspoliitiliselt õigemaks kui mitmeid tootmisega seotud makse ja tulu otsest maksustamist, et säilitada majanduslikud stiimulid tootmise arenguks ja suuremate sissetulekute teenimiseks. Ka Eesti fiskaalpoliitikas on lähtutud eeldusest, et kaudsete maksude osakaalu tuleb suurendada. Maksukoormuse võrdlemisel ei saa lähtuda ainuüksi maksumäärast, vaid võrrelda tuleb ka vastavate riikide elanike tulusid ja varasid. (Tammeraid 1999, lk 77)
Enamikus Euroopa Liidu riikides on tulu inimese kohta ligikaudu 3 korda suurem kui Eestis. (Tammeraid 1999, lk 77)
Alates taasiseseisvumisest on Eesti saanud miljardeid kroone tagastatmatut välisabi. Enamus sellest on tulnud Euroopa Liidu Struktuurifondidest. Eraldi saab Eesti raha põllumajanduse ja kalanduse toetamiseks.
Lisaks on Eesti juba aastaid saanud kasutada kandidaatriikidele ja uutele liikmetele mõeldud Euroopa Liidu Transition Facility fondi raha, oma abi on pakkunud ka Euroopa majanduspiirkond (Norra, Island , Lichtenstein), Norra ja Šveits. (Riigi Raha Veeb)
Euroopa Liidu asutamislepingu ühe olulisema põhimõtte- sotsiaalsusprintsiibi järgi toetavad majanduslikult kehvemaid. Selle elluviimiseks on loodud struktuurifondid , kuhu suunatakse enam kui kolmandik Euroopa Liidu eelarvest. Rohkem kui struktuurifondidesse, eraldatakse raha ühise ühise põllumajanduspoliitika finantseerimiseks, muuhulgas põllumajandustoetusteks. (Riigi Raha Veeb)
Struktuurifondide toel saab ehitada infrastruktuuri objekte, arendada teadus- ja arendustegevust, toetada innovaatilist ettevõtlust, tõhstada keskkonnakaitset , panustada haridusse, täiskasvanuõppesse ja teistesse tööhõivega seotud valdkondadesse.
Euroopa Liit planeerib oma eelarvet 7 aastat ette. Aastateks 2007- 2013 eraldatakse Eestile 53,3 miljardit krooni struktuurivahendeid. Võrreldes aastatega 2004- 2006 tähendab see aastas ligi kaks korda enam toetusraha. Euroopa raha kasutamist planeeritakse nagu eelpool mainitud koos Eesti siseriiklike vahenditega. Struktuurivahendite strateegia on osa riigi eelarvestrateegiast. (Riigi Raha Veeb)
Olulisemad valdkonnad Euroopa Liidu toetusraha kasutamiseks on määratud selliselt:

Haritud ja tegus rahvas.
Teadus- ja arendustegevuse võimekuse ning ettevõtete uuendusmeelsuse ja tootlikkuse kasv.
Parem infrastruktuur .
Säästev keskkonnakasutus.
Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng.
Suurem haldusvõimekus.

(Riigi Raha Veeb)
Struktuuritoetust antakse aastatel 2007- 2013 kolmest fondist, mis on Euroopa Liidu regionaalpoliitika põhilised toetusallikad. Nendeks on:

Euroopa Regionaalarengu Fond- toetatakse majandustegevuse ja infrastruktuuri arengut.

Euroopa Sotsiaalfond- toetatakse töötute kaasamist tööhõivesse, uute töökohtade loomist ning haridus- ja täiendõppesüsteemide tugevdamist

Ühtekuuluvusfond- toetatakse suuemahulisi investeeringuid transpordi- ja keskkonnaprojektidesse.
(Riigi Raha Veeb)
Struktuurivahendite kasutamise strateegia rakenduskavadeks on:

Inimressursi arendamise rakenduskava, mille koostajaks ja elluviijaks on Haridus- ja teadusministeerium.
Elukeskkonna arendamise rakenduskava, mille koostajaks ja elluviijaks on Keskkonnaministeerium.
Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava, mille koostajaks ja elluviijaks on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

(Riigi Raha Veeb)
Euroopa Liidu kaudu toetatavad valdkonnad:

Energiamajandusse suunatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu 1,4 miljardit krooni.
Ettevõtlusse suunatakse 7,8 miljardit, millest lisaks Euroopa Regionaalarengu Fondi 6,6 miljardi suurusele toetusele, tuleb ülejäänud osa Euroopa Sotsiaalfondist ettevõtluseks vajalike teadmiste ja oskuste arendamiseks.
Haldusvõimekust toetatakse Euroopa sotsiaalfondist 21,7 miljoni krooniga .
Haridust toetatakse 4,2 miljardi krooniga Euroopa sotsiaalfondist. Sellele lisandub 3,3 miljardit krooni Euroopa Regionaalaregu fondist.
Infoühiskonda toetatakse 980 miljoni krooniga Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Keskkonnahoidu toetatakse 11,2 miljardi krooniga, millest ühtekuuluvusfondi osaks on 9,8 miljardit krooni, jäätmekäitluse ja veemajanduse arendamiseks. Euroopa Regionaalarengu Fondist suunatakse 1,4 miljardit krooni keskkonna infrastruktuuri arendamisse. Lisaks toetab keskkonnaalast haridust Euroopa Sotsiaalfond 50 miljoni krooniga.
Regionaalset ja kohalikku arengut toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist 1,6 miljardi krooniga. Lisaks Euroopa regionaalarengu Fondist 4,85 miljardit krooniga suunatuna teadusprogrammidesse ning kõrgkoolide ja teadusasutuste kaasajastamisse.
Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri suunatakse Euroopa Regionaalarengu fondist 2,3 miljardit krooni.
Transporti ühtekuuluvusfondist 9,8 miljardit krooni, see suunatakse suuremahulistesse infrastruktuuri projektidesse. Lisaks Euroopa Regionaalarengu Fondist 2 miljardit krooni.
Tööturgu Euroopa Sotsiaalfondi kaudu ligi 2 miljardit krooni.

(Riigi Raha Veeb)
Korraldusasutusena vastutab rahandusministeerium Euroopa komisjoni ees struktuurivahendite rakendamise eest tervikuna. Rahandusasutused on Eestis peamiselt ministeeriumid. Rakendamine on valdavalt proektipõhine ning suur osa toetustest jagatakse avatud taotlusvoorude kaudu.
(Riigi Raha Veeb)

Kokkuvõte

Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, see on üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. Riigielarve koostamisega on seotud suur hulk ministeeriume ja ametkondi, peamiseks korraldajaks on rahandusministeerium. Majandusministeeriumi majandusprognoosi alusel töötatakse välja riigi eelarvestrateegia. See koostatakse ette neljaks aastaks, ning peale selle heaks kiitmist vabariigi Valitsuse poolt vähemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust, algab riigieelarve taotluste ettevalmistamine ja esitamine Rahandusministeeriumile.
Rahandusministeerium koostab Riigieelarve eelnõu projekti ja esitab selle valitsusele, kus Riigieelarve läbib kolm põhjalikku arutelu. Vastavalt seadusele peab Riigikogu riigieelarve heaks kiitma enne järgneva aasta märtsikuud, vastasel juhul läheb Riigikogu laiali ja korraldatakse erakorralised valimised.
Riigieelarvestrateegia toob ära valitsuse poliitika peamistele eesmärkidele tuginevad eelarvestrateegia prioriteedid ja fiskaalpoliitika eesmärgid. Eelarvestrateegia lisades esitatakse ülevaade valitsemisalade rahastamisest ja peamistest tegevustest ning alates aastast 2007 ka Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise strateegiat.
Eesti Vabariigi fiskaalpoliitika on seotud Euroopa Liidu vastava poliitikaga, nimelt allub Eesti Maastrichtis kehtestatud konvergentsikriteeriumitele, mille täitmine oli Rahaliidu liikmeks saamise eelduseks; ning stabiilsuspunktile. Vaatamata astutud sammudele, on Eesti säilitanud Üsna suure Fiskaalpoliitilise autonoomia .
Euroopa Liidu struktuurifondide raha aitab märgatavalt kaasa Eesti majanduse Funktsioneerimisele. Struktuurivahendite strateegia on osa riigi eelarvestrateegiast, peamised toetatavad valdkonnad on: põllumajandus, keskkonnahoid , transpordi infrastruktuur, ettevõtlus, haridus, regionaalne ja kohalik areng, teadus- ja arendustegevus.

LISA 1 : Vabariigi Valitsuse eesmärgid aastateks 2008- 2011

Vabariigi valitsuse tegevuse üldeesmärgiks on tagada Eesti kiire ja jätkusuutlik majanduslik areng. Selle sihil on kolm alaeesmärki:

Majanduse konkurentsivõime kasv
Sotsiaalse sidususe kasv
Keskkonna kasutamise säästvuse kasv

(Riigieelarveseadus 2008- 2011)
Üldeesmärgi saavutamiseks on Vabariigi Valitsus aastateks 2008- 2011 seadnud järgmised prioriteedid:

Eesti rahva püsimine
Hea haridus ja teadmiste loomine
Inimeste jõukus je heaolu
Täisväärtuslik elu ning paremad ja uued töökohad kõikjal Eestis
Kodurahu ja rahvusvahelise turvalisuse kindlustamine

(Riigieelarveseadus 2008- 2011)
Kogu Eesti Vabariigi fiskaalpoliitika on Vabariigi Valitsuse poliitiliste eesmärkide elluviimiseks.

Kasutatud kirjandus

Begg, D. The Design of EMV. IMF Working Paper WP/97/99, IMF, 1997, 36 peatükk.

Drud Hansen, J. Nielsen, J.V-M. An Economic Analyses of the European Union. 2nded, McGraw- Hill Publishing Company, 1997, 212 peatükk.

Hitiris, T. European Community Economics . 3rded, Great Britain : Harvester Wheatsheat, 1994, 332 peatükk.

Kaie Kerem . Tallinna Tehnikaülikool. Eesti fiskaalpoliitika mõningatest aspektidest. Harmoniseerimine ja vabadus Eesti Vabariigi majanduspoliitikas integreerimisel Euroopa Liiduga. Berlin , Tallinn 2001.

Tammeraid, A. Eesti maksukoormus Euroopa Ühenduse taustal. Eesti Vabariigi majanduspoliitika ja Euroopa Liit, Tallinn, 1999.

Kadi Timpmann. Tartu Ülikool. Eesti fiskaalpoliitika integreerumisel Euroopa liitu. Eesti majanduspoliitika tulemuslikkus ja Euroopa Liit. Tallinn 2000

Elektrooniline Riigi Teataja. www.riigiteataja.ee

Riigieelarve seadus (RES). Elektrooniline Riigiteataja . www.riigiteataja.ee

Riigieelarve strateegia 2008- 2011. Riigieelarve.fin.ee/?id=10421

Rahandusministeerium. www.fin.ee

.DOCX Laadi alla originaalfail 24 lk · .docx · 228 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

228 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kalevtorn Õppematerjali autor

fiskaalpoliitika

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011

EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 Koostaja: üliõpilane xxxx xxxxx Juhendaja: dotsent xxxx xxxxx Tartu 2011 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärk on vaadelda Rahandusministeeriumi kulude dünaamikat Eestis. Esmalt tõlgendadakse mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks. Samuti seletatakse mis on Rahandusministeeriumi põhiülesanne, selle põhivaldkonnad ning millised valitsusasutused kuuluvad selle valitsemisalasse. Uurimustöö käigus vaadeldi ja võrreldi Rahandusministeeriumi kulusid 2000-2011 aastate lõikes ning analüüsiti neid. Uurimustöö materjaliks kasutati suurel määral Rahandusministeeriumi koostatud kodulehekülgi ning eelarvetabeleid. Riigieelarve Riigieelarve on riigi ühe aasta raha j

Rahanduse alused

pdf

Finantsoõiguse kordamiskuüsimused

1. Finantsõiguse mõiste ja seosed teiste õigusharudega vt õppematerjal ÕIS Finantsõigus- Tegemist on avaliku õiguse haruga, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste süsteem ja ülesehitus, riigieelarve ja kohalike omavalituste eelarvete koostamine ja vastuvõtmine ning täitmise kord. Lisaks reguleerib finantsõigus Eesti vabariigi ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ehk avalikule sektorile rahaliste kohustuste võtmise korda ja mitmete erinevate rahaliste kohustuste võtmise korda, erinevate avalik- õiguslike rahaliste kohustuste võtmise ning nendega seotud tasude (maksud, lõivud, trahvid jne) sätestamise, kehtestamise ja sissenõudmise korda ning rahaliste vahendite kasutamise kontrolli. Konkreetsemalt kuulub finantsõiguse objektide hulka: · riigi keskpangandus, raha emiteerimine, raharingluse korraldamine. · rahandusasutuste süsteem (Rahandusministeerium,

Finantsõigus

doc

Eesti Avalik Haldus konspekt

1. SISSEJUHATUS EV Põhiseadus Sissejuhatav loeng: Normikontrolli teostavad: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Õiguskantlser, 4) Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) +

pptx

Riigieelarve esitlus

2015. AASTA RIIGIEELRAVE Eelarveõigus Riigieelarve • Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve • Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimis- tehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes. Riigieelarve koostamine • Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on Põhiseadus, Riigieelarve seadus. Tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad. Riigirahand

Eelarveõigus

docx

Eesti rahvastiku vähenemine ja vananemine seab riigi majandusele ning rahandusele järjest suurema surve

Eesti rahvastiku vähenemine ja vananemine seab riigi majandusele ning rahandusele järjest suurema surve 2015. aastal vähenes Euroopa Liidu keskmisega võrreldes nii Eesti tootlikkus kui ka ostujõud Pärast iseseisvuse taastamist on Eesti parlamendi ja valitsuse eesmärk olnud vähendada Eesti mahajäämust võrreldes arenenud Euroopaga ning viia inimeste ja riigi jõukus Euroopa rikaste riikide tasemele. Lihtsustatult on selle saavutamiseks vaja, et Eesti majandus kasvaks kiiremini kui neis riikides, kellega end võrdleme ja kellele soovime järele jõuda. Riikide sisemajanduse koguprodukt (SKP) pole aga ainus näitaja, mille alusel ühiskonna majanduslikku olukorda hinnatakse. Üheks riikide arengutaseme levinud võrdluse viisiks, mida kasutavad nii Eesti riigiasutused kui ka Euroopa Liidu institutsioonid, on käsitleda üheskoos kolme järgmist näitajat: SKP inimese kohta ostujõu standardi alusel, mis tinglikult näitab riigi ja selle inimeste tulutaset, võrreldes t

Geograafia

odt

EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010

Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubanduse osakond Kaili Olgo ja Tiia Saarna EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 Uurimustöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS.......................................................................4 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 2001.................5 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 2003.................6 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2004 2005.................8

Ühiskond

doc

Avalik haldus konspekt

Avalik haldus Põhiseadus: • Riigiõiguslikud normid sisalduvad eelkõige põhiseaduses. Põhiseadus on riigiõiguse põhiline allikas • Põhiseadus on riigikorra kõige olulisem akt, asetsedes õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal kohal, mis tähendab, et kõik teised riigi õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema • Põhiseadus ei ole siiski pelgalt õiguslik dokument, vaid sellel on ka laiem poliitiline tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted • Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt Põhiseaduse järelvalve: • Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli. • Normikontrolli teostavad institutsioonid: – Riigikogu

Avalik haldus

docx

Poliitika kujundamine merenduses eksam

Poliitika kujundamine merenduses Public policy – halduspoliitika, aga ka avalik poliitika Kolm sarnast terminit: Politics – poliitika (Public) Policy – (haldus-, avalik) poliitika Polity – poliitiline kogukond Poliitika: kollektiivne otsustetegemise protsess (Heywood: tegevus, mille kaudu rahvas loob, säilitab ja muudab oma elu juhtivaid reegleid) HP: kui selle protsessi tulemus e. reeglite loomine, vastuvõtmine, rakendamine ja hindamine Poliitiline kogukond: poliitilise süsteemi institutsionaalne raamistik Eratarbimine Ühine tarbimine Välistatavus Puhtad erahüvised Maksustatavad kaubad võimalik Nt. toit, elamispind, autod Nt. kommunikatsioonid, elekter Välistatavus Ühiskasutatavad ressursid. Nt. vesi, õhk,

poliitika kujundamine merenduses

Rohkem sarnaseid