Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Fiskaalpoliitika (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris


Tartu Ülikool
Pärnu Kolledž


Kalev Torn
Fiskaalpoliitika Eesti Vabariigis
Referaat





Pärnu 2008

Sisukord


Mis on riigieelarve ? 3
Riigieelarve koostamise alused. 4
Riigieelarvestrateegia 7
Riigi eelarvestrateegia ülesehitus 10
Eesti Vabariigi Fiskaalpoliitika eesmärgid 11
Kohalike omavalitsuste roll fiskaalpoliitikas 14
Millest koosneb riigieelarve? 17
Kes on riigieelarvega seotud? 18
Riigieelarve koostamise ajaprogramm: 19
Riigieelarve elluviimine 20
Riigieelarve täitmise kontroll 20
Eesti fiskaalpolitika seotus Euroopa Liiduga 21
Fiskaalautonoomia ulatus EMU tingimustes 23
Kokkuvõte 27
LISA 1 : Vabariigi Valitsuse eesmärgid aastateks 2008- 2011 28
Kasutatud kirjandus 29


Mis on riigieelarve?


Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigile laekuvat raha erinevate eluvaldkondade tarbeks ja om apoliitika elluviimiseks.
Riigieelarve on riigi kulude ja tulude plaan õheks aastaks. Valitsus prognoosib aasta jooksul riigikassasse laekuva raha hulka, sealjuures seda, kui palju laekuvast rahast tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust ja kui palju muudest tuluallikatest. (Riigi raha veeb)
Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele Riigikogu. Igal aastal töötab valitsus välj auue eelarveprojekti. Juhul kui riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude piires. (Riigi raha veeb)

Riigieelarve koostamise alused.


Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. ( Rahandusministeerium )
Rigieelarve kohta käib põhiseaduse § 115: „Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi valistus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta keskel vastu võtta lisaeelarve .“
Samuti § 116: „Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendmise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad . Riigikogu ei tohi kustutada ega vähendada riigieelarvesse või selle eelnõusse võetud kulusid , mis on ette nähtud muude seadustega.“
§ 117: „Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise korra sätestab seadus.“
§ 118: „Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Kui Riigikogu ei võta riigieelarvet elarveaasta alguses vastu, võib iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni eelmise eelarveaasta kulutustest.“
§ 119: „Kui riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. ( Elektrooniline Riigi teataja )
Põhiseadusega on riigieelarve selgelt reglementeeritud. Siiski jääb veel riigieelarveseadus ja igaaastane rahandusministri määrus.
Käesolev riigieelarve seadus (RES) on vastu võetud 09.juunil.1999 ja jõustunud 01.jaanuaril.2000. Riigieelarve seadus kehtestab eelarveaasta pikkuse ehk aja, samuti eelarve liigenduse.
„ Riigieelarve jaotatakse administratiivselt osadeks lähtuvalt põhiseaduslikest halduskorralduse valdkondadest, jagudeks lähtuvalt funktsionaalsetest tegevusaladest ning peatükkideks riigiasutuste järgi, kes on pädevad tulu koguma, kulu või finantstehingut tegema.“ (Riigieelarve seadus § 4.2)
Tulude alagrupid on:
  • Maksud
  • Kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud
  • Materiaalse ja mittemateriaalse vara müük
  • Tulud varadelt
  • Toetused sealhulgas välisabi
  • Muud tulud, sealhulgas trahvid
    (Riigieelarve seadus § 4.4)
    Kulude artikligrupid on:
  • Tegevuskulud
  • Eraldised
  • Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine
  • Muud kulud
    Majandusministeeriumis valmib igal kevadel majandusprognoos. Nii prognoos kui ka maksu- ja eelarvepoliitilised põhimõtted on strateegias kokkuvõtlikult ära toodud fiskaalstrateegiana aastateks 2008- 2011.
    Rahandusministeerium viib eelarvestrateegia koostamiseks läbi mitmeid erinevaid analüüse, näiteks eelseisvate aastate finantsvõimaluste, ministeeriumide rahataotluste koondpildi jms osas. Eelarvestrateegia koostamisel võetakse arvesse ka eelmiste aastate riigieelarve elluviimise tulemusi, sealhulgas analüüsides riigiasutuste aruandeid raha kasutamise kohta. Rahandusministeerium koostöös teiste ministeeriumidega koostab riigi hetkeolukorra analüüsi, millele toetutakse ministeeriumide taotluste läbivaatamisel ja elarveliste otsuste tegemisel. (Rahandusministeerium)
    Rahandusministeeriumi 2007. Aasta suvine majandusprognoos lubab aastateks 2007 ja 2008 majanduskasvu vastavalt 8,1 % ja 7,3 %. Võrreldes Rahandusministeeriumi eelmise kevadise prognoosiga, on see tunduvaltpessimistlikum. Langetati oodatava majanduskasvu protsenti, seda kaupade ja teenuste bilansi negatiivse mõju suurenemise tõttu. Eratarbimise kasvu tõsteti, põhjusena on toodud kiire palgakasv . Hoolimata hetkel valitsenud soodsast väliskeskkonnast on ekspordi reaalkasvu prognoos pessimistlikum. 2007.aasta ekspordi kasvu mõjutab kütuse ja elekroonikaseadmete väljaveo mahu kasvu oluline aeglustumine, mida ei osatud ette näha.
    Lähiaastate inflatsiooniprotsendi tõus, kõrgemad energiahinnad jne, teevad korrektiive eelarvestrateegiasse. (Rahandusministeerium. 2007.a. suvine majandusprognoos)
    Rahandusministeeriumi 2008.a. suvine majandusprognoos korrigeerib otsustavalt ootused majanduskasvule ja ennustab 2008.aastal majanduslanguseks 1% , järgmisel aastal majanduskasvuks 2,6 %. Ennustatakse ka sisenõudluse vähenemist 3,2 % võrra, tingituna eratarbimiskulutuste ja investeeringute langust. Kinnisvarasektori ja laenukasvu mõju kogu majandusele oli varem alahinnatud.
    Ennustatakse ka kasvavat tööpuudust: 2008 aastal 5,0 % ni ning 2009. Aastal 6,3 % ni.
    Räägitakse otseselt majandustsükli langusfaasist, tulevikuootuste halvenemisest. (Rahandusministeerium. 2008.a. suvine majandusprognoos)
    Rahanduministeeriumi prognoosis räägitakse ka valitsussektori arvatavast puudu või ülejäägist. Sellega peetakse silmas maksude ala- või ülelaekumist. Eelkõige käibemaksu ja aktsiiside osas. 2008.a. valitsussektori puudujäägiks ennustatakse 1,3 % SKPst (Sisemajanduse koguprodukt ), 2009.a tõuseb see 1,4 %ni SKPst kuid väheneb 2012.aastaks 0,7 %ni SKPst. Alates 2009 aastast jätkavad vastavalt prognoosile kõik valistsussektori tasandid eelarve puudujäägiga. (Riigieelarve seadus 2008- 2011 Riigieelarve.fin.ee)
    Nagu käesolevast selgub , on prognoos üsna kiiresti muutuv. Seda tehakse küll nelja aasta peale ette, ometi ei suudeta ette näha üht tervet aastat. Seega on hädavajalik teha pidevaid korrektsioone, muudatusi.

    Riigieelarvestrateegia


    Riigieelarve strateegia eelnõu koostamise aluseks on riigieelarvestrateegia.
    Eelarvestrateegia esitatakse:
  • Eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes.
  • Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid.
  • Majanduolukorra analüüs.
  • Majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos.
  • Muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon.
    (Riigieelarve seadus)
    Eelarvestrateegia koostatakse neljaks aastaks, see peab olema Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud . Hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust. Riigieelarvestrateegia vaadatakse vastavalt majanduses ja ühiskonnas toimunule või muutunud eelistustele igal aastal üle ja vajadusel täpsustatakse. (Rahandusministeerium)
    Eelarvestrateegias pannakse paika ka Euroopa Liidust laekuvad struktuuritoetused- see tähendab, et alates 2007.aastast Euroopa Liidu raha kasutamiseks enam eraldi strateegiat ei koostata.
    Aastatel 2004- 2006 oli struktuurivahendite kasutamise aluseks „Riiklik arengukava“ ehk RAK. Alates 2007. aastast on struktuuritoetuste kasutamist kavandatud ühtse riigi eelarvestrateegia raames. (Rahandusministeerium)
    Eelarvestrateegia aastateks 2007- 2010 sisaldas esmakordselt eraldi osana ka „Euroopa Liidust aastatel 2007- 2013 laekuvate strukturivahendite kasutamise strateegia“. Niisiis on iga-aastaselt uendataval eelarvestrateegial muutumatu osa struktuuritoetuste kohta. Vajadusel seda täiendatakse. Üldise ideena vaadatakse aga Euroopa Liidust laekuvat raha koos Eesti riigi omavahenditega. (Rahandusministeerium)
    Valitsuse peamiseks viisiks eesti majanduse edu hoida ja arengut suunata on just eelarve- ja maksupoliitika. Eesti majanduspoliitika alustaladeks on olnud konservatiivne eelarvepoliitika ja lihtne ning ühetaoline maksusüsteem. Neist põhimõtetest lähtub ka riigi eelarvestrateegia 2008- 2011. (Riigieelarve.fin.ee=10419)
    Riigi elarvestrateegia juures töötatakse välja riigi eelarvestrateegia prioriteedid . See on see, mida käesolev valitsus peab riigi juhtimise juures kõige olulisemaks. Vabariigi valitsuse tegevuse eesmärgiks on tagada eesti kiire ja jätkusuutlik majanduslik areng. Selle saavutamiseks on seatud kolm alaeesmärki- tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet, parandada ühiskonna sotsiaalset sidusust ja muuta keskonna kasutamine säästlikumaks. (Riigieelarve seadus 2008- 2011, riigieelarve.fin.ee/?id=10421)
    Selleks, et eesmärk ellu viia, on valitsus aastateks 2008- 2011 seadnud järgmised prioriteedid:
    • Eesti rahva püsimine. Eesti riigi ülesandeks on tagada Eesti rahva, kultuuri ja keele säilimine läbi aegade. Selle tulemuseni jõudmiseks on vajalik iibe positiivseks muutmine, keskmise eluea pikenemine ja inimeste elukvaliteedi parandamine.
    • Hea haridus ja teadmiste loomine. Iga eestlase ja Eesti edu
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Fiskaalpoliitika #1 Fiskaalpoliitika #2 Fiskaalpoliitika #3 Fiskaalpoliitika #4 Fiskaalpoliitika #5 Fiskaalpoliitika #6 Fiskaalpoliitika #7 Fiskaalpoliitika #8 Fiskaalpoliitika #9 Fiskaalpoliitika #10 Fiskaalpoliitika #11 Fiskaalpoliitika #12 Fiskaalpoliitika #13 Fiskaalpoliitika #14 Fiskaalpoliitika #15 Fiskaalpoliitika #16 Fiskaalpoliitika #17 Fiskaalpoliitika #18 Fiskaalpoliitika #19 Fiskaalpoliitika #20 Fiskaalpoliitika #21 Fiskaalpoliitika #22 Fiskaalpoliitika #23 Fiskaalpoliitika #24
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 211 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kalevtorn Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    Erkip profiilipilt
    Erki Post: päris hästi ja põhjalikult seletatud!
    20:46 19-10-2009
    praanic profiilipilt
    praanic: Väga põhjalik ja hea!
    16:15 02-11-2012


    Sarnased materjalid

    8
    pdf
    Fiskaalpoliitika ehk eelarvepoliitika
    6
    docx
    Eesti fiskaalpoliitika
    320
    doc
    Majanduspoliitika
    100
    ppt
    Sotsiaalpoliitika
    2
    doc
    Sotsiaalpoliitika
    10
    docx
    Fiskaal- ja monetaarpoliitika
    116
    pdf
    Sissejuhatus majandusteooriasse
    45
    doc
    Majandus õpetuse aasta konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun