EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 Koostaja: üliõpilane xxxx xxxxx Juhendaja: dotsent xxxx xxxxx Tartu 2011 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärk on vaadelda Rahandusministeeriumi kulude dünaamikat Eestis. Esmalt tõlgendadakse mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks. Samuti seletatakse mis on Rahandusministeeriumi põhiülesanne, selle põhivaldkonnad ning millised valitsusasutused kuuluvad selle valitsemisalasse. Uurimustöö käigus vaadeldi ja võrreldi Rahandusministeeriumi kulusid 2000-2011 aastate lõikes ning analüüsiti neid. Uurimustöö materjaliks kasutati suurel määral Rahandusministeeriumi koostatud kodulehekülgi ning eelarvetabeleid. Riigieelarve
1. Finantsõiguse mõiste ja seosed teiste õigusharudega vt õppematerjal ÕIS Finantsõigus- Tegemist on avaliku õiguse haruga, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste süsteem ja ülesehitus, riigieelarve ja kohalike omavalituste eelarvete koostamine ja vastuvõtmine ning täitmise kord. Lisaks reguleerib finantsõigus Eesti vabariigi ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ehk avalikule sektorile rahaliste kohustuste võtmise korda ja mitmete erinevate rahaliste kohustuste võtmise korda, erinevate avalik- õiguslike rahaliste kohustuste
üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis kehtib alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem. EV põhiseaduse XIV peatükk KOV korralduse aktid: Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (Eesti ühines 1994) ühtsed aluspõhimõtted; Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (1993) ülesanded, vastutus, korraldus; Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (1995); Riigieelarve seadus (1999) sihtotstarbelised ja tasandusfondide toetused KOV-dele; Valla- ja linnaeelarve seadus (1993) eelarve koostamine, vastuvõtmine, täitmine; Kohalike maksude seadus (1994); Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (2002); Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus (2002); Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (2002); Avaliku teenistuse seadus (1995).
2015. AASTA RIIGIEELRAVE Eelarveõigus Riigieelarve • Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve • Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimis- tehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes. Riigieelarve koostamine • Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on Põhiseadus, Riigieelarve seadus. Tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad.
prognoositud ca 8,4 miljardi euro asemel laekus ligi 8 miljardit eurot. Põhjuseks oli eelkõige asjaolu, et Euroopa Liidu toetusi laekus prognoositust üle poole vähem: ligikaudu miljardi euro asemel alla 400 miljoni euro. Kuna Euroopa Komisjon eraldab toetusi tehtud kulude rahastamiseks n-ö tagantjärele Eesti esitatud taotluse alusel, viitab toetuste alalaekumine sellele, et toetuste kasutamine kulges arvatust aeglasemalt. Riigieelarve kulud moodustasid 2015. aastal ca 8,3 miljardit eurot. Oodatust parem maksulaekumine parandas nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste eelarvetasakaalu. Valitsussektori eelarve oli 2015. aastal ülejäägis 0,1% SKPst ehk 27 miljoni euroga. Sellele aitas peale oodatust parema tulumaksulaekumise kaasa ka Eesti Töötukassa ülejääk, kuna aktiivsetele tööturumeetmetele kulus prognoositust vähem raha.
3. Mis olid nendel aastatel põhitegurid arvude tekkimisel 3 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Rahandusministeerium on Eesti vabariigi valitsusasutus. Rahandusministeeriumi ülesanne on valitsuse maksu-, finants- ja eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine. Eesti rahaministeerium loodi 24. veebruaril 1918. Aastal 1990 taasloodi Eesti Vabariigi Rahandusministeerium.
Kohalik demokraatia, mis tagab ka aktiivse osaluse; o KOV on tihti esimene tasand, milles riik kodaniku jaoks väljendub (haridus, kultuur, sport, sotsiaalia jm.). KOV korralduse o Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (Eesti ühines 1994); o Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (1993); o Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (1995); o Riigieelarve seadus (1999); o Valla- ja linnaeelarve seadus (1993); o Kohalike maksude seadus (1994); o Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (2002); o Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus (2002); o Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (2002); o Avaliku teenistuse seadus (1995). KOV riiklik järelevalve o Riikliku järelevalve sisuks on kontroll kohaliku omavalitsuse üksuste poolt
Peamised etapid (Eesti): Ettevalmistus, Eelnõu koostamine, Kooskõlastamine, Heakskiitmine valitsuses. Milliseid alternatiivseid lahendusi on võimalik välja töötada? Millele viitab mõiste „poliitika instrument“? Palun selgitage lühidalt iga instrumentide kategooriat ning tooge iga kategooria juurde näide seoses merenduspoliitikaga. Regulatsioon- seaduste muutmine. Government management- lisamine teenuseid mis puutub otseselt kodanikke. Nt politsei ja haridus. Education, information and persuation- kotrollimine kodanikke käitumist, harida neid. Taxing and spending- Market mechanism Palun selgitage mõistet „kaasamine“. Kes oleksid peamised osapooled, keda tuleks merenduspoliitika väljatöötamisse kaasata? Mida tähendab poliitikate elluviimine (policy implementation)? Millised osapooled on kaasatud elluviimise protsessi? Konkreetsete mõistete-, protseduuride- ja reeglitesüsteemi kujundamine üldiste
arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut. 16. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast, otsused rahapakkumise muutmise kohta. Tehakse vahet leebe ja range rahapoliitika vahel. Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. Viib ellu riigi keskpank. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Viib llu valitsus. 18. Raha teooriad. 19. Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? 20. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 21. Euroraha teke. 1979
PRAKTILISED TÖÖD Eesti riigieelarve tulud ja kulud. Kohaliku omavalitsuse eelarve. 1. Kuidas koostatakse Eesti riigieelarvet? Riigieelarve koostamine võtab aega terve aasta või rohkemgi. Koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus ja riigieelarve seadus. Kõige tähtsaim roll eelarveprotsessis on rahandusministeeriumil. Algul koostatakse riigieelarve aluseks olev seadus järgmise nelja aasta kohta. Peale seda kogub rahandusministeerium kokku ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei järgmise aasta täpsustatud eelarvetaotlused ning alustab augusti alguses ministeeriumidega läbirääkimisi parimate rahastamislahenduste leidmiseks. Lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigieelarve seadusest ja rahandusministri riigieelarve
kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. 5) Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. 16. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. Eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 17. Rahapoliitika eesmärgid (1)majanduse üldine kasv; (2)hindade stabiilsus; (3)kõrge tööhõive; (4)maksebilansi tasakaal. 18. Raha teooriad. -Eksogeense raha teooriad keskpangal on täielik kontroll raha pakkumise üle -Endogeense raha teooriad raha pakkumise muutusi põhjustavad majandusliku aktiivsuse muutused ning keskpanga mõju on siin tühine 19
keskendub kolme tüüpi otsustele: 1. Investeerimisotsused, kui otsused selle kohta, milliseid tegevusi finantseerida; 2. Finantseerimisotsused: kuidas neid tegevusi finantseerida; 3. Rahavoogude juhtimisega seotud otsused, mis määravad kuidas juhtida ettevõtte finantsressursse kõige efektiivsemal viisil. Otsuste vastuvõtmisele eelneb ettevõtte raamatupidamine. Riigi rahanduse seisukohalt on olused teemad: · Riigieelarve koostamine ning sellega seoses maksude kehtestamine. · Raha emissioon ja raharingluse korraldamine ning riigi raha vääringu stabiilsuse eest hoolitsemine. Rahanduses on oluline koht pankadel. Pangad tegelevad raha hoiustamise, laenude andmise ja investeerimisvõimaluste pakkumisega nii eraisikutele, ettevõttetele kui riigile. Rahandus ja riigieelarve Raha on riigi poolt kehtestatud ja tunnustatud maksevahend. Kolm peamist raha funktsiooni
16.03.2010 Rahandus Riigieelarve. Eesti Pank ja . Riigikontroll. 16.03.2010 1 Raha funktsioonid: 1) vahetus- ja maksevahend, 2) väärtuse säilitamine, 3) kaupade ja teenuste väärtuse etalon Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (Tallinn 2002) 16.03
Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi rikkuse jaotus ei rahulda ühiskonda, siis on võimalik seda ümber jaotada turumehhanismist loobumata. Üldiselt kehtib riigis turusüsteem - riik jaotab ümber tulusid. Ühiskonna summaarne heaolu peab kasvama. Stabiliseerimisfunktsioon - eesmärk on riigi majandusliku arengu tagamine läbi majanduskasvu, kõrge tööhõive. Seda funktsiooni võidakse ellu viia nii monetaar- kui fiskaalpoliitika kaudu. Eestis viiakse seda funktsiooni ellu monetaarpoliitika kaudu´ 42. Riigieelarve olemus Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. 43. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mida erinevad printsiibid tähendavad. · täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves (kirjutatakse täielikult lahti);
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Avaliku Halduse Instituut Riigieelarve ja selle koostamisel esinevad probleemid Tallinn 2009 Teoreetilisest vaatepunktist on riik ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Samuti on riik organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid (http://et.wikipedia.org/wiki/Riik)
Inflatsiooni p6hjustab töötasu kasv ja toodangu kallinemine ning raha ostuj6u langus. 26. Rahapoliitika - eesmärgid, liigid ja täidesaatja Rahapoliitika eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, k6rge täähõive, maksebilansi tasakaal jms. Rahapoliitika liigid: leebe rahapoliitika - tulemuseks on raha pakkumise kasv ja karm rahapoliitika - püüab raha pakkumise kasvu piirata. Täidesaatjaks on keskpank. 27. Fiskaalpoliitika - eesmärgid, vahendid ja täidesaatja Fiskaaloliilika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Eesmärkideni j6udmiseks kasutab fiskaalpoliitika riigieelarvet ja makse. Täidesaatja on valitsus. 28. Rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid e rahapoliitika instrumendid Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist, mis avaldab mõju
Ühiskonnaõpetuse KT 1) Tootmistegurid, majandusressurssid 2) Ressursside efektiivne kasutamine 3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades 4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid. 5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale 6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid 7) fiskaalpoliitika 8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks: a) MAA -> looduslikud ressurssid, nagu maa, mets, maavarad
reformid, kogukong üksikisikust olulisem, majandus Riigi sekkumise vastu,Vabaturumajandus, Segamajanadus, valitsus eraomanduse ja maksudekonkurents, avatud turud,reguleerib, suurem tulu = poolt, kaitsevad rahvuslikkuminimaalne riigi sekkumine kõrgemad maksud, kapitali ja ettevõtjaid sotsiaalpoliitika Sotsiaalsele erisusteMadalad maksud, kõik onIgale inimesele väärikas säilitamine, traditsioonidesünnilt võrdsed, motiveeribelatustase, kõigil abirahad ja kooslus, abirahade maksminetöötama, eitoetused perekonnata isikutele sotsiaalprogrammidele välispoliitika Eesti erakonnad 3.5 Eesti Keskerakond
sobimatuid. Kaasamine avalikus sektoris on aga tegevus, mis mõjutab meid ühiskonnaliikmetena hoopis laiemalt. Avalikus sektoris peame kaasamisega silmas partnerlust kaasatavate osapooltega/huvigruppidega strateegiliste dokumentide (näit. eelnõude, kontseptsioonide, strateegiate) väljatöötamisel. Õigusloomevallas toimuv kaasamine või kaasamata jätmine mõjutab meid ja meie igapäevaelu läbi parlamendis vastuvõetud seaduste, valitsuse määruste ja korralduste. Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Eelarvestrateegias esitatakse eelarvepoliitilised eesmärgid, valitsuse prioriteedid, majandusolukorra analüüs ja
usaldust raha emiteeriva institutsiooni vastu, kelleks reeglina ongi keskpank. Raha väärtus püsib suhteliselt stabiilsena siis, kui keskpank kontrollib rahapakkumist ega lase sellel paisuda liiga suureks ka valitsuse poolt mõju avaldamisel. Kui keskpank on valitsusest sõltuv, võib tal tekkida mitmeid põhjusi, et raha pakkumist suurendada. Üheks põhjuseks võib olla raha emiteerimisest saadav tulu. Väga paljud valitsused on hädas riigieelarve defitsiidiga- puudujäägiga. Üheks lihtsaks mooduseks selle probleemi lahendamiseks on võtta keskpangalt laenu või müüa talle riigi võlakirju. Üldjuhul on rahatrükkimise omahind väiksema väärtusega kui ringlusesse suunatud rahaväärtus. Samuti on praktiliselt olematud raha emiteerimisel mõlema kulud. Mõlema tehinguga suureneb raha mass ringluses, sest nii võlakirjade kui laenulepingu vastu saab valitsus raha, ning raha pakkumine ringluses kasvab. Seega kui
Sisuliselt tähendab see seda, et intressimäärad on ülevalt alla mõjutatud: keskpanga poolt määratud ametlikud intressimäärad → rahaturu intressimäärad → pankade intressimäärad → eraisikute, ettevõtete säästmis-, kulutamise ja investeerimisotsused → sisemaised hinnad → hindade areng. Madalamad intressimäärad peaks viima hindade tõusule. III osa – rahanduspoliitika 19. Rahanduspoliitika olemus, eesmärgid Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika ehk eelarvepoliitika – valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Eesmärgid samad, mis rahapoliitikal: • Majanduse üldine kasv (elatustaseme, tootlikkuse suurendamine jne) • Hindade stabiilsus • Kõrge tööhõive • Maksebilansi tasakaal 20. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Euroopa liidu eelarve tulud koosnevad:
Stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärgiks on tagada eelarvedistsipliini täitmine, hoidumaks ülemäärasest eelarvepuudujäägist. Sellega antakse panus rahalise stabiilsuse kindlustamisse. Liikmesriigid kooskõlastavad majanduspoliitikat Euroopa tasandil. Stabiilsuse ja kasvu pakt on eeskirjadel põhinev raamistik, mille eesmärk on tagada Euroopa Liidu liikmesriikide rahanduse usaldusväärsus ning nende eelarvepoliitika kooskõlastamine. 1997 ELi liikmesriigid kirjutavad alla Maastrichti lepingule, sillutades teed ELi ühisvääringu euro kasutusele võtmisele. Selleks et riigid saaksid ühisraha kasutusele võtta, piiratakse asjaomase lepinguga valitsemissektori eelarvepuudujääki 3% SKP-st ja valitsemissektori võla taset 60%. 1998 stabiilsuse ja kasvu pakt. ELi liikmesriigid lepivad kokku riikide eelarve- ja majanduspoliitika järelevalve ning kooskõlastamise tugevdamises, et järgida
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund xxx Eesti fiskaalpoliitika Arutelu Õppeaine: RIM6101.YK Ettevõtlus ja majandus; Õppejõud: Anneli Kommer Tallinn 2017 Sissejuhatus Oma töös räägin ma üldiselt fiskaalpoliitikast ja siis täpsemalt Eesti fiskaalpoliitikast. Oma tööd ma alustan sellega, et toon välja antud teema definitsiooni, eesmärgi ja kirjeldan seda lühidalt
) 16. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine Rahakordaja on kohustusliku reservi pöörd väärtus, mis eeldab et pidevalt taas hoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse. Rahakordaja ehk esialgse hoiuse kasvukordaja. 1 M r (rahakordaja = 1/kohustusliku reservi määr) Rahapoliitika 17. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika otsused rahapakkumise muutmise kohta. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika valituse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Eesmärk majanduse üldine kasv. Rahanduspoliitikat viib ellu valitsus (rahandusministeerium). 18. Rahapoliitika olemus ja eesmärgid Rahapoliitikat viib ellu valitsusest eraldi seisev asutus, harilikult riigi keskpank. Rahapoliitika eesmärk on stabiilne majandus, kuid pearõhk on majanduse arenguks vajaliku finantskeskkonna loomisel, st hindade stabiilsusel, soodal ja stabiilsel vahetuskursil,
EL ülemaailmne roll maailma vaesemate riikide toetus (6%) Halduskulud EL institutsoonide kulutused personalile (6%) EL eelarve tulud: Nn heaolumaks põhineb liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul (66%) Käibemaksul põhinevad omavahendid (ca 15%) Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud) (ca 15%) Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide kaupadele ühtse tollitariifiga kehtestatud erinevatest tollimaksudest kogunevad vahendid Muud tulud (4%) 21. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks
kohta Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks Kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb Avalikkus eelarvedebatid riigikogus Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega 22.Riigieelarve funktsioonid. Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kinnitatakse seadusena. 23.Riigieelarvega seotud mõistete selgitused. Riigieelarve teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne kalkulatsioon Eelarve periood ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib Eelarve eelnõu valitsuse poolt esitatud eelarve kava, mida täiendatakse ja parandatakse kõrgema võimuorgani poolt ja reeglina võetakse vastu eelarvena
Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed.
Kuna Eesti on väike avatud majandus, siis sõltub Eesti majandus väga tugevasti majanduskonjunktuuri muutustest välisturgudel. Seoses Eestis rakendatud valuutakomiteel põhineva rahasüsteemiga pole Eestis võimalik teostada aktiivset rahapoliitikat. Seetõttu on fiskaalpoliitikal täita Eesti majanduses oluline roll. Antud artiklis analüüsitakse valitsussektori tulusid ja kulutusi ning nendega seonduvaid probleeme. Samuti vaadeldakse valitsussektori kulutuste ja tulude struktuuri ning fiskaalpoliitika efektiivsuse mõningaid aspekte. Fiskaalpoliitika efektiivsuse tõstmine on eriti oluline tingimustes, kus Eesti on endale seadnud eesmärgiks ühineda Euroopa Liiduga. Valitsussektori tulud Fiskaalpoliitika järjekindlus on siirderiikide stabiilsuse üheks olulisemaks näitajaks. Taasiseseisvumisest alates on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mis eeldab piiratud kulutamist ja kulutuste tasakaalustamist tuludega ning samuti piiratud ulatuses laenamist.
sätestata teist tähtaega. Põhiseaduse muutmine Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse I peatükki ,,Üldsätted" ja XV peatükki ,,Põhiseaduse muutmine" saab muuta ainult rahvahääletusega. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1. rahvahääletusel; 2. Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3. Riigikogu poolt kiireloomulisena. Rahandus ja riigieelarve Raha on riigi poolt kehtestatud ja tunnustatud maksevahend. Kolm peamist raha funktsiooni on vahetus- ja maksevahendi funktsioon, väärtuse säilitamise funktsioon ning kaupade ja teenuste väärtuse etaloni funktsioon. Raharinglus võib toimuda sularahakäibena, pangaülekannetena, tsekkide väljastamisena ja elektrooniliste maksevahendite kaudu. Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti Pank Finantsinspektsioon
· tuleb järgida maksetingimusi akreditiivis. 41. Riigirahanduse funktsioonid: · Allokatsioonifunktsioon piiratud ressursside jaotamine eri kaupade tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel. · Jaotusfgunktsioon rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. · Stabiliseerimisfunktsioon - eelarve kasutamine kõrge tööhõive, vastuvõetava hinnastabiilsuse ja arengutempo tagamiseks. 42. Riigieelarve olemus - finantsplaan, rahaline plaan, kalkulatsioon, eeloleva perioodi tulude ja kulude arvestus, plaanide ja oodatavate tulemuste esitlus rahalises väljenduses. 43. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid: · TÄIELIKKUS - tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses. · SELGUS - tulude ja kulude läbipaistvus. Tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud.
peatumise märke. Selleks, et euro unistus aastaks 2011 säiliks, on äärmiselt tähtis, et hoitaks riigieelarve puudujääk Maastrichti eelarvekriteeriumi piires. See on praegu ilmselt ka kõige raskem ülesanne. Tuleb rakendada tugevat eelarvepoliitikat ja kuigi valitsus on juba see aasta läbi viinud olulised eelarvekärped, siis sellest veel ei piisa. Oluline on astuda veel täiendavaid samme puudujäägi vähendamiseks. Tugev eelarvepoliitika aitab hoida ka usaldust Eesti majanduse suhtes. Oluline on, et Vabariigi Valitsus julgeb vastu võtta vajalikke otsuseid, kuna nende edasilükkamine tähendaks tagasilööki europlaanides ja põhjustaks ühiskonnas suuremat segadust ja pingeid. Vahetuskursi kriteeriumi korral peab riik vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM II ( Exchange Rate Mechanism II ) ja hoidma oma valuuta vahetuskursi euro suhtes stabiilsena
kahele alusele: kullale ja dollarile. Kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille tunnusteks olid: fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ja dollari kasutamine põhivaluutana. 15.Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus Vahetuskurss Hinnastabiilsus Intressimäärad Õiguslik lähenemine 16.Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika. Fiskaalpoliitika on valituses otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 17.Rahapoliitika eesmärgid Rahapoliitika eesmärk on stabiilne mahandus, kuid pearõhk on majanduse arenguks vajaliku finantskeskkonna loomisel, st hindade stabiilsusel, soodal ja stabillsel vahetuskursil, madalatel intressidel jne. Nende eesmärkide saavutamiseks mõjutatakse kogu ülejäänud majandust, k.a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud, mis on seotud rahanduspoliitikaga. 18.Raha teooriad.
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
