Miks palgatõus peab aeglustuma? Palgakasvu üheks põhiliseks mõjutajaks on tööjõu nõudluse ja pakkumise vahekord: mida väiksemaks see kahaneb, seda kiiremini hakkab palk tõusma. Protsess töötab eelkõige üksikute erialade ja oskuste kaudu nimetatud ka kui kvalifitseeritud tööjõu nappus. Seetõttu võib ka küllaltki kõrge tööpuuduse juures olla palgakasv küllaltki tugev ja isegi kiirenev. Eesti Panga hinnangul on tähtis, et palgatõus varsti pidurduks, nagu on teinud tootlikkuse areng. Palgakasvu kiirenemine ei ole enam põhjendatud tulenevalt aeglustuvast majanduskasvust. Palgakasv peaks aeglustuma seoses väga madala tootlikkuse kasvuga hõive jätkuva suurenemise tingimustes tuleb juurde aina vähem toodangut töötaja kohta, mistõttu põhjust palku suurendada jääb vähemaks.
TÄHTSAMAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTA 2013. aasta esimesel poolel Eesti majanduskasv aasta arvestuses aeglustus. Tööturgu see tuntavalt ei mõjutanud, sest aeglustumine ei olnud tegevusalade lõikes laiapõhjaline ning majandusarengu mõju jõuab tööturu näitajatesse viitajaga. Nõrgast majanduskeskkonnast hoolimata oli hõive kasv tempokas, isegi kui arvestada tööealise elanikkonna loomulikku kahanemist ja välisrännet, mis selle aasta tööturu statistikas veel ei kajastu. Kiirenes ka palgakasv, mis viitab suurenevale tööjõu puudusele. Töötuse määr on langenud tasemele, mis tekitab palgasurveid, ja töökoha vahetajate osakaal uute töötajate seas suureneb.Ettevõtted on pidanud palkasid tõstma rohkem, kui on kasvanud tootlikkus, mis on vähendanud töökohtade hoidmise puhvreid võimalike tagasilöökide korral. Tööjõu ühikukulu on viimase kolme aasta jooksul kasvanud kokku üle 9%, mis on suurem kui
Price Index) Kui suur on elukalliduse tõus olnud kolmel viimasel aastal (igal aastal eraldi)? - 2011 5,0 % 2012 - 3,9 % 2013 2,8 % Mida tähendab tööjõu tootlikkuse suurendamine? - tähendab suurema lisandväärtusega tööd, aga ka kõrgemat hinna-ja palgataset. Kuidas mõjutab tootlikkuse kasv palkasid? - Ettevõtete tegevusnäitajate analüüsi põhjal võib öelda, et kõrgema tööjõu tootlikkusega ettevõtetel on ka kõrgem palgatase. Miks on tööhõive seisukohalt oluline, et palgakasv ei ületaks tootlikkuse kasvu? - Et säilitada hõivet, ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv. Kui palgakasv ületab tootlikkuse, ei ole toode varsti enam konkurentsivõimelike ja tööandja peab vähendama tootmissisendite maksumust. Keskmiselt kui suure osa ettevõtte kogukuludest moodustavad tööjõukulud? - Keskmiselt moodustavad tööjõukulud ca 2/3 kogukuludest. Mis valemiga arvutatakse tööjõu tootlikust? - Müügitulu perioodil / Töötajate keskmine arv perioodil.
Küsimuse tekst Inflatsiooni kaks peamist liiki on nõudlusinflatsioon ja kuluinflatsioon. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Nõudlusinflatsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusinflatsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluinflatsioon (pakkumispoolne inflatsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Varjatud inflatsiooni puhul on tegemist püsiva hinnataseme juures hüviste kvaliteedi, pakendi netokoguse või sortimendi kahanemisega. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Varjatud inflatsiooni korral jääb hind tavaliselt samaks, kuid toote kvaliteet või netokogus pakendis langevad. Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus
Nõudlusin atsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluin atsioon (pakkumispoolne in atsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Question 2 In atsiooni kaks peamist liiki on nõudlusin atsioon ja kuluin atsioon. Complete Select one: Mark 1 out of 1 True False Nõudlusin atsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või
ettevõtetel on ka kõrgem palgatase. Ja vastupidi madalama tööjõu tootlikkusega ettevõtetel on ka madalam palgatase. 39. Nimetage konspektis toodud 3 peamist ettevõtte finantsalase tootlikkuse mõõtmisel kasutatavat näitajat. Personalijuhtimise kontekstis on kõige enam kasutatavad alltoodud tootlikkuse valemid (tööjõu tootlikkus, tööjõukulude tootlikkus, inimkapitali tootlikkus HC ROI). 40. Miks on tööhõive seisukohalt oluline, et palgakasv ei ületaks tootlikkuse kasvu? Et säilitada hõivet, ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv. Kui palgakasv ületab tootlikkuse, ei ole toode varsti enam konkurentsivõimeline ja tööandja peab vähendama tootmissisendite maksumust. Sageli tähendab see koondamist või tasupaketi vähendamist (nt boonuste ja preemiate vähendamist). 41. Keskmiselt kui suure osa ettevõtte kogukuludest moodustavad tööjõukulud?
Loogiliselt järeldades tootlikkusel, kuna selle suurendamisel kaasneb tihti ka palgatõus. Kuid selleks, et leida kõige õigemat vastust, tuleb teha analüüse ja järeldusi. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik analüüsib oma artiklis erinevaid vajadusi ning lühiajalist kasu. Ta leiab, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Peale selle leiab ta ka, et tegelikuks probleemiks on tööjõu madal tootlikkus. Ta leiab ka, et on hakatud pöörama vähem tähelepanu tööjõu tootlikkusele. Värniku arvates on palga tõstmine vajalik, kuna kõrgemat palka saades on töötajatel võimalik tarbida rohkem kaupu. Kuid ta ka
teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi langus, teenuse osutamise tähtaegade pikenemine jne. Näiteks ehitusbuumi tõttu oli järsult kasvanud vajadus ehitajate järele ning oli kujunenud olukord, kus tahest tahtmata ehitas see, kes oskas kellut käes hoida või saega tööd teha ilma, et selle pärast näpust ilma peaks jääma. Milles on siis probleem? Tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on meil kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Eesti tegelik probleem ongi tööjõu madal tootlikkus. Kindlasti ei saa väita, et meie inimesed teevad vähe tööd, lihtsalt teistes riikides osatakse tööd teha tõhusamalt ja ressursse kasutatakse oskuslikumalt. Ainult üksikutest headest lepingutest tingitud soodne turupositsioon võimaldab paljudel Eesti
inflatsioon ning seetõttu on palgatõus vaid lühiajaline kasu. Buumiaastatel tekkis inimestel arusaam, et nende palgad kogu aeg kasvavad, kuid see ei olnud seotud ettevõtte lisandväärtuse tõusuga ja seetõttu kasvasid nad valedel alustel. Tänases olukorras saaksid ettevõtted motiveerida töötajaid pakkudes neile hüvesid ja koolitusi ettevõtte arvel. Kui on kvalifitseeritud ja rahulolev töötajaskond, siis on ka ettevõtte tulemused on paremad. Siit võib järeldada, et palgakasv on iseenesest hea ja seda eeldab ka kõrge elatustasemega riigiks saamine, kuid see peab toimuma läbi tootlikkuse tõusu, kasumite mittevähenemise, konkurentsivõime säilimise. Samuti ei tohi tekkida survet töökohtade väljaviimiseks. Minule jääb selline mulje eestlastest, et me oleme väga kokkuhoidlikud. See tähendab, et kui inimesed paneksid rohkem raha ringlema mitte ei säästaks kogu aeg, siis see elavdaks majandust igast küljest
riigi majanduse eripärast ja iseloomust. Praegusel kriisiajal on tekitanud palju küsimusi, kuidas on maailma ning ka Eesti majandus sellisesse suurde kriisi sattunud ning kuidas sellest välja tulla. Et teada kuidas edasi minna, peame kindlasti läbi mõtlema ja analüüsima minevikku ja tegema omad järeldused. Rando Värnik kirjutab oma artiklis, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on meil kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Tööjõu madal tootlikkus ongi Eesti tegelik probleem. Kindlasti ei saa väita, et meie inimene teeb vähe tööd. Pigem teistes riikides osatakse tööd teha tõhusamalt ja oskuslikumalt ressursse kasutades. Töölise palk peab olema seotud selle töötaja toodetud lisandväärtusega ettevõttele. Praegu pööratakse
Sellepärast võibgi juhtuda, et kui peresse sünnib kolmas laps, siis pere ei suuda kanda hoolt lapse eest ja võib öelda vaesus taastoodab vaesust ehk et lapsi tuleb juurde ja selle tagajärjel suureneb vaesus ja samuti on see ka Eestis nii. Eestis elab allapoole vaesuspiiri umbes viiendik kuni 15- aastastest lastest (4). Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja (3). Seda võibki pidada Eesti vaesuse peamiseks põhjuseks. Eestis võib räägita ,,esimesest" ja ,,teisest" Eestist ehk rikkaste ja vaeseste Eestist, sest on inimesi, kes elavad väga hästi ja ei pea muretsame iga asja pärast, aga Eestis elab ka inimesi, kellel pole üldse kodu ja nemad peavad kogueaeg muretsama ja neil on püsiv hirm tulevikku pärast. Eestis elas 2007
el = o L Tööjõu tootlikkuse olemus P-hinnad, Q-kogus, L-töötajate arv o Tootlikkus näitab kõige üldisemalt, kui palju luuakse ühiskonnas lisandväärtust töötaja kohta o Üldine tootlikkuse tase on tõusnud, samas tänane tootlikkus jääb kordades maha EL riikide tasemest o Põhjused: o madal lisandväärtus, majanduse struktuur o tehnoloogia o tootmise korralduslik pool o Säilitamaks hõivet ei tohiks palgakasv olla kiirem kui tootlikkuse kasv o Paradoks: Eesti konkurentsieelis on madalad palgad (ehk madal tootlikkus), tootlikkuse (palkade kasvades) konkurentsieelis väheneb o Võimalikud lahendused: o vertikaalne integratsioon, terve väärtusahela enda kontrolli alla võtmine, alates toorainest kuni toote turustamiseni; tootmine Eestist välja, Eestisse jääb arendus ja juhtimine
väiksemad vajalikud pudukaubad. Kuna tootmist meil ei toimu, siis meie jäätmed moodustuvad ainult kontorist tulenevast prügist, mis on enamus paber. Vanapaberi viime vastavasse konteinerisse. Tööjõu vajadus: Esialgu Pärnus avatavasse ettevõttesse hakkavad töötajateks äriühingu loojad pluss üks müügijuht. Esialgseks juurde palgatud müügijuhi palgaks on 600 eurot kuus(bruto). Peale teist tegutsemisaastat on planeeritud palgakasv. Äri edenedes seame sisse boonuse teenimise võimaluse vastavalt toote läbimüügile. Oluline on edendada ka sotsiaalset suhtlust ja läbisaamist. Kindlasti peab töötajatele looma mitmekesiseid koolitusvõimalusi. Riskid: Klientide vähene huvi Hooajalisus Konkurendid Riskide maandamiseks tuleb teha palju reklaami, osta sisse kaupu, mida ostetakse aastaringselt ning olla tuntud erilise kaubavaliku poolest 8 5
Lindpere. Euroala inflatsioon aeglustus esialgsel hinnangul novembris 2,1 protsendini, olles kuu aega varem 3,2 protsendi tasemel. Eesti inflatsioon on saavutamas paremat kooskõla meie reaalmajanduse näitajatega. Novembris odavnes mootorikütus 10,3 protsenti, mis tasakaalustas täielikult soojusenergia 5 protsendilise kallinemise. Tulenevalt kütuse odavnemisest tuleks üle vaadata kõik hinnad, mis viimastel aastatel kütuse kallinemise tõttu on kiiresti tõusnud. Aeglustuv palgakasv ja ebakindluse suurenemine on sundinud siinse tarbija pigem ooteseisundisse. Varasemast oluliselt vähem finantseeritakse ostusid laenude abil. Novembrikuus alanes inflatsioon peaaegu kõigi olulisemate kaubagruppide lõikes. Odavnesid ka osad teenused. Näiteks maksis majutus sesoonsete tegurite toel novembris ligi 5 protsenti vähem kui oktoobris. Samuti muutusid odavamaks mõned eluasemeteenused, märkis Lindpere. Inflatsiooni alanemine on kooskõlas Eesti Panga prognoosiga ning
See tuleneb tihti sellest, et linnades on kergem haridust omandada, erinevate koolide olemasolu ja väiksem väljaminek haridusele seoses kodust käimise võimalusega. Lisaks erineva tasemega töökohtade olemasolu. Madala kvalifikatsiooniga inimesed töötavad enamasti erinevates maapiirkonades. Piirkondlikud palgalõhed on olnud läbi aegade väga suured, osades piirkondades polegi töökohti, mille palk oleks suur. 3.1 Aastatel 2006-2010 2006 aastal toimus hüppeline palgakasv kõikides Eesti piirkonades, mis tippnes 2007. aastal 20,5% juurdekasvuga, kuid 2008. aastal palgakasv pidurdus järsult (Joonis2). (Potisepp 2011:179) Joonis 2. Inimese brutopalga tunnitasu regiooniti.
Finantskriisi lahenemise aeglane kulg ja riigieelarvete valulik konsolideerimine hoidsid väliskeskkonna endiselt ebakindlana. Eesti väliskaubanduse peamistes partnerriikides (euroalal ja ka Rootsis) langes ettevõtete ja tarbijate kindlustunne. Euroala majandus läks 2012. aastal langusesse. Eesti majanduskasv püsis aga sisenõudluse toel positiivne ja see mõjutas ka tööturgu hõive kasvas, tööpuudus vähenes ning jätkus üsna kiire, ligi 6%line palgakasv. Tööjõu pakkumispoolt mõjutavad tugevasti demograafilised arengusuunad, mille kohta on tänu 2011 aastal toimunud rahva- ja eluruumide loenduse andmete avaldamisele palju uut informatsiooni. Eesti elanikkond kahanes vähem kui Leedus ja Lätis tänu Soome lähedusele, mis võimaldas välismaal töötada Eestis elades. Tõesti, transport on naaberriikidesse odav ning on nii mõnigi inimene , kes sõidavad igapäev Tallinna ja Soome vahet , et saaks vähegi kõrgemat palka teenida
Eesti majandus ja seda mõjutavad tegurid või sündmused Kuigi viimaste aasta jooksul on tööd juurde tulnud, on põhipalk enamikes ettevõtetes jäänud samaks või isegi langenud. 2011. aastal on majandus kasvama hakanud ning ettevõtted on oma tegevust laiendama hakanud. Eestis on olnud tavaks pingutust tasustada ja sooritust juhtida tulemustasude abil. Kohati tundub, et tulemuspalga maksmine on paljudel juhtudel juhtimise asendustegevus. Siiani on lühiajalised ja pikaajalised tulemustasud moodustanud olulise osa paljude töötajate kogutasust ning seda ka nende tööde puhul, mis klassikalisest tulemustasu- loogikast välja jäävad. Viimasel ajal on aga hakatud segi ajama, mille eest makstakse põhipalka ja mida tasustatakse tulemustasuga. Sageli on nii, et probleeme ei tekita mitte palk ja selle suurus, vaid ebaselgus põhimõtetes ja vasturääkivused kommunikatsioonis. Me teame, et lähiaastad on ka töötajate ootuste juhtimise a...
sisserändeks Eestisse sh naasmiseks Probleemid (2) • Tööturg – Kust leida töötajaid? – Millest sõltub töötajate arv? – Kuidas kujuneb töötasu? – Mis on lahti tootlikkusega? Eesti tootlikkus (1) • Eesti tootlikkuse tase on EL võrdluses tagasihoidlik – Me toodame odavaid kaupu – Töökorraldus ja efektiivsus on kehvavõitu – Inimesi võetakse tööle või hoitakse tööl igaks juhuks – palgakasv kipub viimastel aastatel pidevalt ületama tootlikkuse kasvu. Eesti tootlikkus (2) • Väljapääsuks on: – tootmise ja majanduse üpris kardinaalne ümberkorraldamine – Teise mõtteviisi juurutamine • kasv tootlikkuse toel • paindlik töökorraldus – osaajalise töö kasv, et hõivata pensionäre, kodus olevaid emasid, õppureid – Eksportiva sektori areng. Turumajanduse tagab maksusüsteem • Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud
Kulinaaria Erialase info otsimine internetist OLULISED MOMENDID KOKAL § Valmistab ja serveerib toite § On täpne ja puhas § Teenindus-ja suhtlemisvalmis § Aastas prognoositav palgakasv kuni 8% TÖÖ ISELOOM Kokad on erialase haridusega spetsialistid, kelle ülesandeks on mitmesuguste erinevate toitute valmistamine ja toiduainete töötlemine. Nad vastutavad suuresti toitlustuskoha käekäigu ja maine eest. Peakokad ja kokad valmistavad toite, abitöölised ja toiduainete ettevalmistajad aga assisteerivad neid. Tavaliselt kokad mõõdavad, segavad ja valmistavad roogasid vastavalt toiduretseptile. Kokad
Ei ole kunagi reaalne mõelda, et me jõuame järele suurtele heaolu riikidele ning saame kõigile samasugust töötasu maksta nagu saavad inimesed Norras või Soomes. Meil tasuks endid võrrelda ikka nende naabritega, kes enamvähem samal tasemel meiega on. Näiteks Läti või Leeduga. Eesti keskmine palk on SEB Balti majapidamiste analüüsi kohaselt 865, Lätis 676 ja Leedus 630 eurot. Eelmise aasta lõpus kasvasid palgad Eestis aastatagusega võrreldes 6,3 protsenti, Lätis oli palgakasv sama ajaga 4,5 ja Leedis 2,5 protsenti, seega on keskmise palga vahe Eesti ja lõunanaabrite vahel viimase aastaga suurenenud. Paraku on aga inflatsioon mulluse palgakasvu suures osas ära söönud. Reaalpalgad tõusid SEB hinnangul Eestis eelmisel aastal 2,1 Lätis ainult 0,1 protsenti. Leedus reaalpalk, milles inflatsioon mõju on arvesse võetud, ei tõusnud vaid hoopis vähenes 2011. aasta viimases kvartalis aastatagusega võrreldes 1,5 protsenti.
kui algselt riigieelarvega oli kavandatud. Eelkõige laekus oodatust enam juriidiliste isikute tulumaksu (vt tabel 2). Positiivse panuse andsid ka sotsiaalmaks ja füüsilise isiku tulumaks eelkõige tööhõive ja palkade kasvu tulemusena, samuti kütuseaktsiis. Prognoositust vähem koguti alkoholiaktsiisi, käibemaksu ja tubakaaktsiisi. Tööhõive suurenemine 2015. aastal 2,6% ja keskmise palga kasv 6% aitasid täita küll riigikassat, kuid kiire palgakasv ohustab pikemas perspektiivis Eesti edasist majandusarengut, kuna tööjõu tootlikkus on samal ajal vähenenud. Rahandusministeeriumi andmetel kahanes tööjõu tootlikkus hõivatu kohta 1,1% võrra, mis nii Eesti Panga kui ka Rahandusministeeriumi hinnangul kahjustab Eesti konkurentsivõimet. Riigieelarve kogutulud aastal 2015 olid riigieelarvega kavandatud summast siiski väiksemad prognoositud ca 8,4 miljardi euro asemel laekus ligi 8 miljardit eurot. Põhjuseks oli
aastatel 2005-2006, mis põhjustas tootlikkust ületava kiire palgakasvu mitte ainult selles sektoris. SEB: eraisikud peaksid valima jõukohase elustandardi SEB pank soovitab inimestel olla oma tulude-kulude suunamisel mõistlikult ettevaatlikud ja valida jõukohane elustandard, sest majanduslangus kestab ja töötus suureneb. SEB panga juhatuse esimees Ahti Asmann ütles, et midagi traagilist töötuse mõningane kasv siiski kaasa ei tohiks tuua. Palgakasv küll pidurdub, kuid perede reaalsissetulekud oluliselt ei kahane, sest inflatsioon väheneb. Pangajuht soovitas inimestel olla praeguses olukorras siiski mõistlikult ettevaatlikud, mitte elada üle võimete ja säästa. Samuti soovitas ta rohkem kasutada kindlustamist. «Praegu kindlustame küll oma auto, aga inimesi, kes selle sees, me ei kindlusta,» sõnas ta. Uute laenude intressimarginaalid küll tõusevad, kuid positiivne on, et euribor ja toorainete hinnad langevad
Palgainflatsioon Kuluinflatsiooni üksikutest alaliikidest märgime kõigepealt palgasurvest tingitud inflatsioon ehk palgainflatsiooni. Turumajanduses moodustavad palgakulud paljudes ettevõtetes kuni kolmveerand kõigist tootmiskuludest (Dolan, Lindsey, 1988). Samal ajal on tööjõud eriline kaup, mille hinda kujundavad ka mitmesugused majandusvälised tegurid. Palgatõus on üheks üldise heaolu tõusu allikaks juhul kui see toimub muutumatu hinnataseme juures või kui palgakasv ületab hinnakasvu. See on suureks sotsiaalpoliitiliseks ahvatluseks eriti üleminekumajanduses. Sageli tuuakse seal taotletava palgatõusu õigustuseks asjaolu, et plaanimajandusel oli palga osa tootmiskuludes märksa tagasihoidlikum kui turumajanduses ning toimus töötajate alatasustamine. Viimast hüpoteesi on aga majanduslike arvutuste kaudu praktiliselt võimatu tõestada, kuna ühelgi kaubal polnud õiget hinda ning madala palgaga paralleelselt esinesid ka esmatarbekaupade madalad hinnad
- Output (väljund) - õigusaktid, rahaeraldised - Outcome (lõpptulem, tagajärjed) -"Welfare without Work" versus "Welfare to Work" SP kui AP osa, on tavakodanikele kõige tähtsam, sest see puudutab kõiki elanikkonnakihte Ühiskonna heaolu ja turvalisuse kriteeriumid · Rahvastikuprotsessid (rahvastiku vähenemine ja vananemine) ühiskonna jätkusuutlikkus · Tööhõive ja töötuse määrad heaolu ja maksubaas · Vaesuse näitajad heaolu ja sotsiaalne sidusus · SKP ja palgakasv, miinimumpalk majanduslik heaolu · Tervishoiuteenuste kättesaadavus heaolu ja turvalisus · Sotsiaaltoetuste ja teenuste tase heaolu ja turvalisus · Hariduse kättesaadavus, elanikkonna haridustase ühiskonna jätkusuutlikkus, inimareng · Eluaseme kättesaadavus heaolu ja turvalisus Sotsiaalkulutused GDP-st · Heldemad kulutused: traditsioonilised heaoluriigid (Kesk-Euroopa riigid ja Põhjamaad) · Madalad kulutused: Kesk- ja Ida-Euroopa
regressioonisirge tõus meeste ja naiste korral on erinev ning 500 ühiku võrra erineb palk meeste ja naiste korral vaid juhul kui tööstaaž on null . 20 aastase tööstaažiga kõrgharidusega naise keskmine palk on 4000+120*20+800+100*20= 9200 4000 – tööle asumise algpalk; 120*20= 2400 – palk suurem 20 aastase staazi puhul 800 – palk suurem kõrghariduse puhul 100*20=2000 – kiirem palgakasv kõrghariduse puhul Ülesanne 9. Tõlgendada parameetrite 1 ja 2 tähendust mudelis ln(Yi ) 0 1 ln( X i ) 2 Di ui , kus Yi , X i on vastavalt i-nda isiku keskmine palk ja tööstaaž (aastates) ning D on haridust näitav fiktiivne muutuja (D=1, kui kõrgharidus; D=0, kui ei ole kõrgharidust). Leida 10 aastase tööstaažiga kõrgharidusega isiku keskmine palk, kui 0 9, 1 0.1, 2 0.3 Lahendus
Müügijuht 1 1 1 7 000 8 103 10 554 KOKKU 4 4 4 29 000 32 914 43 173 · Töötajate olemasolu regioonis, võimalikud muutused tööjõuturul, tööjõu hinna muutuse prognoos Firma töötajateks hakkavad äriühingu loojad ja antud äriplaani koostajad. Tööjõu hinnaks on võetud realistlik olukord antud hetkel. Peale teist tegutsemisaastat on planeeritud palgakasv. · Töötajate motiveerimine Äri edenedes seame sisse boonuse teenimise võimaluse vastavalt toote läbimüügile. Oluline on edendada ka sotsiaalset suhtlust ja läbisaamist. Kindlasti peab töötajatele looma mitmekesiseid koolitus- ja sportimisvõimalusi ning -soodustusi 4.4.7. Tootmisvõimsus (investeerimise tulemusena planeeritav võimsus, kasvuprotsent; tootmistsükli pikkus, vahetuskoefitsient)
Kes prognoosib Eestile kõige kõrgemat kasvu aastaks 2019? a) Eesti Pank b) Rahandusministeerium c) Euroopa Komisjon 5. Pakkumispoole kitsendavat mõju majanduse kasvamisele prognoosiperioodil näitab see, et ettevõtjate hinnangul piirab tööjõupuudus praegu tootmist enam kui varem. Seega võib öelda, et: a) Eesti majanduse maht ületab potentsiaali. b) Eesti majanduse maht jääb alla potentsiaalsest mahust. c) Eesti majanduse maht vastab potentsiaalsele. 6. Palgakasv jääb endiselt kiireks, kuid seda tasakaalustab tootlikkuse tõus. Ettevõtted ise hindavad oma konkurentsivõimet väljaspool Eestit endiselt tugevaks ning hinnangud eksporditellimuste hulga kohta nii hetkel kui ka ettevaates on viimase kuue aasta optimistlikemad. Seega prognoosib Eesti Pank, et: a) Ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime prognoosiaastatel ei muutu. b) Ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime prognoosiaastatel halveneb.
ja elarveliste otsuste tegemisel. (Rahandusministeerium) Rahandusministeeriumi 2007. Aasta suvine majandusprognoos lubab aastateks 2007 ja 2008 majanduskasvu vastavalt 8,1 % ja 7,3 %. Võrreldes Rahandusministeeriumi eelmise kevadise prognoosiga, on see tunduvaltpessimistlikum. Langetati oodatava majanduskasvu protsenti, seda kaupade ja teenuste bilansi negatiivse mõju suurenemise tõttu. Eratarbimise kasvu tõsteti, põhjusena on toodud kiire palgakasv. Hoolimata hetkel valitsenud soodsast väliskeskkonnast on ekspordi reaalkasvu prognoos pessimistlikum. 2007.aasta ekspordi kasvu mõjutab kütuse ja elekroonikaseadmete väljaveo mahu kasvu oluline aeglustumine, mida ei osatud ette näha. Lähiaastate inflatsiooniprotsendi tõus, kõrgemad energiahinnad jne, teevad korrektiive eelarvestrateegiasse. (Rahandusministeerium. 2007.a. suvine majandusprognoos) Rahandusministeeriumi 2008.a. suvine majandusprognoos korrigeerib otsustavalt
tarbijahindade tõus võrreldes 2008. aastaga olematu (vaid 0,2%). Kuna Eestil on väliskaubandusel majanduses suur osa, on imporditud inflatsioonil (s.t teistest riikidest toodud kaubad lähevad kallimaks) üldisele hinnatasemele oluline mõju. Hindade tõus Eestis on olnud viimasel kümnel aastal oluliselt kiirem kui ELis keskmiselt, jäädes vaid 2003. ja 2009. aastal sellele pisut alla. Eriti kiirenes hindade tõus majanduskasvu tipus, kui ka nõudlus kaupade järele kasvas ning ka palgakasv oli kiire. 2008. aastal kasvasid tarbijahinnad Eestis üle 10%. Inflatsioon on viimastel kuudel seoses kütuste odavnemisega ja toidu hinnatõusu pidurdumisega kiirelt alanenud. Oktoobris kahanes hinnatõus septembri 2,1 protsendilt 1,5 protsendini, viimati oli inflatsioon nii madal 2010. aasta alguses. 69. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php): elukindlustus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
