Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 (1)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
Rahandusministeeriumi kulude dünaamika
2000-2011
Koostaja : üliõpilane xxxx xxxxx
Juhendaja : dotsent xxxx xxxxx
Tartu 2011
Sissejuhatus
Uurimustöö eesmärk on vaadelda Rahandusministeeriumi kulude dünaamikat Eestis.
Esmalt tõlgendadakse mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks. Samuti seletatakse mis on Rahandusministeeriumi põhiülesanne, selle põhivaldkonnad ning millised valitsusasutused kuuluvad selle valitsemisalasse.
Uurimustöö käigus vaadeldi ja võrreldi Rahandusministeeriumi kulusid 2000-2011 aastate lõikes ning analüüsiti neid. Uurimustöö materjaliks kasutati suurel määral Rahandusministeeriumi koostatud kodulehekülgi ning eelarvetabeleid.
Riigieelarve
Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja  Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi Valitsusele Riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab.
Riigieelarve on otseses tähenduses riigi eelarve ehk riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei eelarved ning ei hõlma kõikide valitsussektori institutsioonide (kes otseselt või kaudselt maksutulude arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid. Lisaks riigile kuuluvad valitsussektorisse ka kohalikud omavalitsused, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja mitmed muud avalik-õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid ja haiglad), samuti mõningad riigi omanduses olevad äriühingud ning sihtasutused ja mittetulundusühingud.
Vaatamata asjaolule, et riigieelarve sisaldab endas vaid riigi tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid, on riigieelarve koostamisel vältimatu arvestada muude valitsussektori institutsioonide tegevusega ning seda seetõttu, et üheks peamiseks fiskaalpoliitika edukuse mõõdupuuks on valitsussektori (mitte riigieelarve) eelarvepositsiooni näitaja (ülejääk, tasakaal või puudujääk).
Riigieelarve koostamise
Riigieelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus ning tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad, mis omakorda koondavad mitmesuguseid valdkondlikke arengukavasid. [1]
Riigieelarve vastuvõtmine
Riigieelarvet võib käsitada riigi majandusplaanina eelolevaks aastaks. Riigieelarve vastu võtmine on Riigikogu ülesanne. Riigieelarvet menetletakse nagu seadust, mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Riigieelarve vastuvõtmise teel annab seadusandlik võim täidesaatvale võimule loa riigi raha kulutamiseks, kontrollides sellega valitsuse tegevust ja seades sellele piirid. Eesti praktika kohaselt võetakse ühe seadusena vastu nii konkreetse aasta riigieelarve kui ka eelarve rakendamiseks vajalikud õigusnormid (näiteks kohalikesse eelarvetesse makstava toetuse arvutamise valem, lastetoetuse määr jne). Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule vähemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust ( hiljemalt 1.oktoobriks).
 
Kui valitsus soovib teha kulutusi, mida riigieelarves ei ole ette nähtud või suurendada riigieelarve kulusid, tuleb võtta vastu lisaeelarve . Riigieelarve muutmisega on tegemist siis, kui eelarve kulusid soovitakse ümber paigutada nii, et tulude ja kulude kogumaht ei muutu.
 
Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium . Ministeeriumid koostavad igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta. Sellele järgnevad eelarveprojekti läbirääkimised Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni vahel. Lahkarvamused lahendatakse Vabariigi Valitsuses. Lõpliku eelarveprojekti kinnitab Vabariigi Valitsus. Koos riigieelarve eelnõuga esitatakse Riigikogule ülevaade riigi majanduse olukorrast ja Vabariigi Valitsuse põhieesmärkidest ning riigieelarve eelnõu seletuskiri. Riigieelarve menetlemine Riigikogus toimub vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
 
Riigieelarve täitmist korraldab samuti Rahandusministeerium. Kõik tulude ja kulude arveldused toimuvad tsentraliseeritult Riigikassa kaudu. [2]

Rahandusministeerium

Rahandusministeerium on Eesti vabariigi valitsusasutus. Rahandusministeeriumi ülesanne on valitsuse maksu-, finants - ja eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine . Eesti rahaministeerium loodi 24. veebruaril 1918. 946. aastal nimetati see ümber Eesti NSV Rahandusministeeriumiks. Aastal 1990 taasloodi Eesti Vabariigi Rahandusministeerium. [3]
Rahandusministeeriumi põhiülesanded ja tegevusvaldkonnad
Rahandusministeeriumi põhiülesanne on valitsuse majandus- ja finantsalane nõustamine, ettepanekute esitamine ning poliitika elluviimine ministeeriumile antud pädevuse piires. Ministeeriumi haldusala tegevusvaldkondadeks on: avaliku teenistuse arendamine; finants- ja kindlustuspoliitika; majandusanalüüs ja -prognoos; riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine; riigi maksu- ja tollipoliitika kavandamine ja elluviimine;  riigiabi andmise lubade menetlemine ning riigiabi seaduslikkuse ja kasutamise üle järelevalve teostamine ; riigihangetealane tegevus; riiklik statistika; riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamine , riigile antav välisabi ja laenud riigiraamatupidamine; riigi kinnisvara- ja osaluspoliitika kavandamine ja koordineerimine; valitsuse sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise koordineerimine; välistoetuste koordineerimine. [4]

Rahandusministeeriumi valitsemisala

Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad valitsusasutused on Statistikaamet , Maksu- ja Tolliamet ja Riigihangete Amet.
Ministeeriumi valitsusalas on ka sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, äriühingud Eesti Loto ja Riigi Kinnisvara, avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tagatisfond ja Audiitorkogu ning Raamatupidamise toimkond ja Audiitorite kutsekomisjon. [3]
Rahndusministeerimi ja riigi eelarve kulud 2000-2011
RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD   2000 (kroonides)
Rahandusministeerium 64 756 900
Konkurentsiamet 6 056 100
Maksuamet   138 505 000
Statistikaamet 39 561 300
Statistikaameti rahvaloendusbüroo   81 829 960
Tolliamet   170 861 000
Väärtpaberiinspektsioon   3 181 900
Ettevõtteregister 2 655 900
Klassifikaatorikeskus 859 200
Proovikoda 2 682 300
Raamatupidamise Toimkond 1 458 000
Sihtasutus Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond 20 500 000
Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise
seaduse alusel moodustatud sihtasutus 220 895 000
Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud 67 566 000
Rahandusministeeriumi valitsemisala muud kulud 48 731 440 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 870 100 000
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 28 530 988 300
RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD   2001 (kroonides)
Rahandusministeerium   552 288 600
Töötasuvahendid tulemusjuhtimise rakendamiseks   19 590 900
Konkurentsiamet   5 745 400
Maksuamet   148 515 500
Statistikaamet   100 712 600
Tolliamet   185 153 200
Väärtpaberiinspektsioon   3 058 500
Proovikoda   3 962 500
Raamatupidamise Toimkond   1 125 500
Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud   34 978 000
Rahandusministeeriumi valitsemisala muud kulud   24 610 000
RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku   1 079 740 700
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 29 786 050 000
RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD   2002 (kroonides)
Rahandusministeerium   639 163 000
Töötasuvahendid tulemusjuhtimise rakendamiseks     19 334 700
Konkurentsiamet   7 271 100
Maksuamet   168 042 800
Statistikaamet   54 706 300
Tolliamet   206 033 900
Proovikoda   4 268 000
Raamatupidamise Toimkond   1 055 700
Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud   18 982 000
Rahandusministeeriumi valitsemisala muud kulud   33 988 400
RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku   1 152 845 900
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 33 130 693 000
RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD   2003 (kroonides)
Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine   34 155 100 Rahandusministeerium   850 232 700    
Maksuamet   819 040 900
Statistikaamet   67 535 500
Tolliamet   283 478 300
Eesti Proovikoda   5 245 800 Riigihangete Amet   6 643 200
RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku   2 066 331 500    
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 38 758 141 200
RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD   2004 (kroonides)
Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine  48 451 639
Rahandusministeerium 894 611 135
Maksuamet 1 028 413 318
Statistikaamet 62 322 140
Tolliamet 272 616 974
Eesti Proovikoda 5 241 000
Riigihangete Amet 5 097 740
RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku   2 316 753 946
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 47 699 931 444
RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD   2005 (kroonides)
Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine  59 738 606
Rahandusministeerium 984 444 870
Maksu- ja Tolliamet 1 510 346 268
Statistikaamet 70 069 351
Riigihangete Amet 5 133 170
RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku   2 629 732 265
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 53 042 323 189
RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD   2006 (kroonides)
Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine  52 211 700
Rahandusministeerium 1 137 317 568
Maksu- ja Tolliamet 1 850 851 600
Statistikaamet 81 634 573 Riigihangete Amet 7 500 500
RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku   3 129 515 941
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 60 953 040 743
RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD   2007 (kroonides)
Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine  99 618 567 Rahandusministeerium 1 195 221 419
Maksu- ja Tolliamet 2 535 313 900 Statistikaamet 99 973 229 Riigihangete Amet 10 000 000 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku   3 940 127 115
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 73 854 949 141
RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD   2008 (kroonides)
Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine  129 030 481
Rahandusministeerium 1 355 254 251
Maksu- ja Tolliamet 3 351 191 493
Statistikaamet 126 052 550
Riigihangete Amet 11 610 000 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku   4 973 138 775
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 92 673 975 453
RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD   2009 (kroonides)
Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine  75 690 739 Rahandusministeerium 1 519 480 177
Maksu- ja Tolliamet 3 546 351 965
Statistikaamet 109 072 575 Riigihangete Amet 11 172 000 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku   5 261 767 456
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 97 220 825 152
RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD   2010 (kroonides)
Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 70 617 245
Rahandusministeerium 12 03 697 721
Maksu- ja Tolliamet 614 024 284 Statistikaamet 89 077 733 Riigihangete Amet 8 596 400
RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku   1 986 013 383
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 88 407 781 130
RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD   2011 (kroonides)
Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 90 756 445
Muud kulud 205 086 213
Rahandusministeerium 406 508 682
Maksu- ja Tolliamet 598 987 460
Statistikaamet 89 826 348
Valitsemisalavälised kulud 1 990 728 168
RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 3 381 893 316
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 92 556 721 418
RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD   2011 (eurodes)
Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 5 800 394
Muud kulud 13 107 398
Rahandusministeerium 25 980 640
Maksu- ja Tolliamet 38 282 276
Statistikaamet 5 740 950
Valitsemisalavälised kulud 127 230 719
RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 216 142 377
RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 5 915 452 649
Joonis 1.
Joonise 1 põhjal võib väita, et 2000. aastal olid Rahanduministeeriumi kulud
870 100 000 krooni ning need kasvasid kuni 2009. aastani, mil kulud olid
5 261 767 456 krooni. 2010. aastal kahanesid need 1 986 013 383 kroonile.
2011. aastal on Rahandusministeeriumi kuludeks 3 381 893 316 krooni.
Joonis 2.
Jooniselt 2 võime välja lugeda, et 2000. aastal olid riigieelarve kulud 28 530 988 300
krooni. 2009. aastaks kasvasid need 97 220 825 152 kroonini. 2010. aastal toimus väike langus 88 407 781 130 kroonile. 2011. aastaks on riigieelarve kuludeks eraldatud 92 556 721 418 krooni.
Tabel 1. Rahandusminisjteeriumi kulude % riigieelarve kuludest
 
Rahandusministeeriumi kulud kokku
Riigieelarve kulud kokku
Rahandusminis-teeriumi kulude % riigieelarve kuludest
2000
870 100 000
28 530 988 300
3,0
2001
1 079 740 700
29 786 050 000
3,6
2002
1 152 845 900
33 130 693 000
3,5
2003
2 066 331 500
38 758 141 200
5,3
2004
2 316 753 946
47 699 931 444
4,9
2005
2 629 732 265
53 042 323 189
5,0
2006
3 129 515 941
60 953 040 743
5,1
2007
3 940 127 115
73 854 949 141
5,3
2008
4 973 138 775
92 673 975 453
5,4
2009
5 261 767 456
97 220 825 152
5,4
2010
1 986 013 383
88 407 781 130
2,2
2011
3 381 893 316
92 556 721 418
3,7
Kuigi 2010. aasta riigieelarve sisaldas kulutuste kärpeid, siis 2011. aastal need jälle kasvavad. Rahandusministeeriumi kulud moodustasid 2010. aasta riigieelarves 2,2%. 2011. aastal moodustavad need aga 3,7%.
Kasutatud kirjandus
1. http://www.fin.ee/riigieelarve
2. http://www.eesti.ee/est/riik/rahandus_ja_riigieelarve/
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Rahandusministeeriu m
4. http://www.fin.ee/index.php?id=235