Poliitika kujundamine merenduses eksam (0)

Poliitika kujundamine merenduses
Public policy – halduspoliitika , aga ka avalik poliitika
Kolm sarnast terminit :
Politics – poliitika
(Public) Policy – (haldus-, avalik) poliitika
Polity – poliitiline kogukond
Poliitika: kollektiivne otsustetegemise protsess (Heywood: tegevus, mille kaudu rahvas loob, säilitab ja muudab oma elu juhtivaid reegleid)
HP: kui selle protsessi tulemus e. reeglite loomine, vastuvõtmine, rakendamine ja hindamine
Poliitiline kogukond : poliitilise süsteemi institutsionaalne raamistik
Eratarbimine
Ühine tarbimine
Välistatavus võimalik
Puhtad erahüvised
Nt. toit, elamispind , autod
Maksustatavad kaubad
Nt. kommunikatsioonid , elekter
Välistatavus ei ole võimalik
Ühiskasutatavad ressursid . Nt. vesi, õhk, põllumaa, veekogud, kalavarud . nn. tragedy of commons
Puhtad avalikud hüvised. Nt. riigikaitse , avalikud pargid, tänavavalgustus
HP valdkonnad: sise-, välis-, kaitse-, justiits - ja rahandusministeerium.
Lisandunud valdkonnad:
Sise- ja rahandusministeeriumi laiendused : majandus, põllumajandus, (keskkond), energia, tööstus, ruumiline planeerimine , transport, tervis jne.
Kirikult ülevõetud funktsioonid: sotsiaal- ja hariduspoliitika
Uued valdkonnad: (keskkond), kultuur, sport , turism , teadus, jne.
Valitsussektori kasvu mõjud

• Pidev ja igapäevane mõju tavakodanikule
  
• Riik kui tööandja ja ostja
  
• Suurem võimalus vastuolulisteks poliitikateks
  
• Poliitikate kujundamine on keerulisem, ajamahukam ja kallim
  
  • Küsimus poliitikavõimekuses
    

Poliitikaprotsess: astmeline mudel e. protsessiteooria I

• 1. Probleemi tõstatamine ja päevakorda võtmine
  

• 2. Lahendus-alternatiivide kujundamine
  

• 3. Otsustamine
  
• 4. Elluviimine
  
• 5. Hindamine
  

• Palun sõnastage poliitikaprobleem ja põhjendage miks peaks riik antud probleemiga tegelema
  
• Milline on lahendus probleemile ning kuidas antud lahendus sobitub loengus kasutatud HP tüpoloogiatega?
  
• Milliste hindamiskriteeriumite alusel John Oliver antud lahendust hindab?
  
• Kuidas defineerivad Knill ja Tosun mõisteid poliitika, halduspoliitika ja poliitiline kogukond (politics, policy, polity)?
  

Politics is decision- making processes.
(Policy) HP - Valitsuse või parlamendi tegevus (või tegevusetus ) konkreetse probleemi osas(Knill ja Tosun).
Polities are country ’s politacal institutions .

• Mõiste „halduspoliitika“ mõtestamisel eristavad Knill ja Tosun nelja erinevat tasandit: palun selgitage neid tasandeid lühidalt.
  

Halduspoliitika tasandid on policy cycle .
1.Problem definition and agenda- setting .
2.Policy formulation and adoptation.
3.Implementation.
4.Evalution.

• Palun võrrelge Riigikantselei , Knilli ja Tosuni ning Krafti ja Furlongi poolt välja toodud poliitikaprotsessi mudeleid loengus käsitletuga. Tooge välja peamised sarnasused ja erinevused.
  

Riigikantslei :
Knilli ja Tosuni:
Krafti ja Furlongi:

• Palun selgitage lühidalt iga poliitikaprotsessi etapi sisu
  

Probleemi tõstatamine ja päevakorda võtmine. Kes ja kuidas tõstatavad ja määratlevad probleeme? Avalik teenistus: ministeeriumid , ametid, inspektsioonid, KOV-d, aga ka ÕK ja RKnt. Erakonnad: nii RK-s olevad kui väljaspool. Ühiskond: huvigrupid , üksikisikud , meedia.EL.
Tõstatud probleemid kirjas tööplaanides, arengukavades ja strateegiates, aga ka HG eesmärgid, meedia jne. 1B: Päevakorda tõstmine: vajalik, et reaalselt hakataks probleemiga tegelema
Mõjutajad: Automaatselt päevakorras: eelarve, ÕK ja RKnt ettekanded, EL.
Ülejäänutel: koalitsiooni toetus, teema olulisus ja konfliktsus, võimaluste otsimine ( ajastamine ).
Dokumendid: Roheline raamat,Arengukava koostamise ettepanek,Seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus .

Lahendusalternatiivide kujundamine. Eelanalüüs ja arutelud , millised on probleemi lahendused ning nendega kaasnevad mõjud, eesmärkide määratlemine.
Peamised etapid (Eesti): Ettevalmistus, Eelnõu koostamine, Kooskõlastamine , Heakskiitmine valitsuses.

Otsustamine. Seaduste vastuvõtmine.
Väljatöötamine:

• Algatamine RK-s
  
• Lugemised RK-s
  
• Tutvustus, üldpõhimõtted
  
• Sätete ja muudatusettepanekute arutamine
  
• Lõpptekst hääletusele
  
• Väljakuulutamine, avaldamine RT-s, jõustumine
  

Elluviimine. Elluviimiseks vajalik:

• Korraldus: protseduurilised poliitikad, ressursid, asutused, muud meetmed (nt. IT programmid )
  
• Tõlgendamine: programmi tõlkimine sihtgrupile arusaadavasse “keelde”
  
• Rakendamine: rutiinne teenuste pakkumine, toetuste maksmine , jm. Väljundite tootmine
  
• Rakendusüksused: ametid, inspektsioonid, MV, KOV, aga ka era- ja kolmas sektor
  
• Võimalus muuta poliitika sisu keskendudes ühtedele aspektidele ja ignoreerides teisi. Diskretsiooni- e. kaalutlusõigus (discretion).Regionaalsed erinevused
  

Seire ja hindamine
Seire: pidev andmete kogumine probleemi ja seda lahendava programmi kohta, sageli osa aruandlusest.
Hindamine: kas programm saavutab oma eesmärgid või mitte.
Osapooled:

• Teenistuslik ja riiklik järelevalve
  
• Kohtukontroll
  
• Riigikogu kontroll
  
• ÕK, Rknt
  

• Millistest tegevustest koosnevad poliitikaprotsessi teine etapp, alternatiivide kujundamine?
  

Peamised etapid (Eesti): Ettevalmistus, Eelnõu koostamine, Kooskõlastamine, Heakskiitmine valitsuses.

• Milliseid alternatiivseid lahendusi on võimalik välja töötada?
  
• Millele viitab mõiste „poliitika instrument “? Palun selgitage lühidalt iga instrumentide kategooriat ning tooge iga kategooria juurde näide seoses merenduspoliitikaga.
  

Regulatsioon - seaduste muutmine.
Government management - lisamine teenuseid mis puutub otseselt kodanikke . Nt politsei ja haridus .
Education, information and persuation- kotrollimine kodanikke käitumist, harida neid.
Taxing and spending-
Market mechanism

• Palun selgitage mõistet „kaasamine“. Kes oleksid peamised osapooled, keda tuleks merenduspoliitika väljatöötamisse kaasata?
  
• Mida tähendab poliitikate elluviimine (policy implementation)? Millised osapooled on kaasatud elluviimise protsessi?
  

Konkreetsete mõistete-, protseduuride- ja reeglitesüsteemi kujundamine üldiste eesmärkide saavutamiseks ja nende rakendamine
Rakendusüksused: ametid, inspektsioonid, MV, KOV, aga ka era- ja kolmas sektor

• Millised faktorid mõjutavad poliitikate elluviimise edukust?
  
• Millist infot saame välja lugeda Eesti riigi eelarvest ning eelarvestrateegiast? Miks neid dokumente vaja on? Kui suur on 2017 . aasta eelarve planeeritud maht?
  

2017. aasta riigieelarve eesmärk on kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust. Riigieelarve tulude mahuks on planeeritud 9,42 miljardit eurot, mida on 592 miljonit eurot ehk 6,7 protsenti enam 2016 . aastaks prognoositust. Sealhulgas suurenevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 6,1 protsenti 7,99 miljardile eurole ja saadavad toetused 16,1 protsenti 979 miljonile eurole. Riigieelarve kulud kasvavad 2016 . aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti 9,57 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,2 protsenti prognoositavast SKPst). Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole.
Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. 

• Mida tähendab „tulemuseelarvestamine“ ning kuidas see seostub halduspoliitikate elluviimisega? Millised on tulemuseelarve tugevused ja nõrkused?
  
• Mis on „Mõjude hindamise metoodika“ eesmärgiks?
  
• Millistest peamistest etappidest koosneb mõjude hindamine? Palun selgitage eel-, vahe- ja järelhindamise mõistet.
  
• Mida tähendab SMART kriteerium ning kuidas see seostub poliitikate hindamisega?
  
• Palun selgitage mõisteid tegevus/väljundi-, tulemus- ja mõjueesmärgid ning –indikaatorid.
  
• Miks on oluline uurida mõju ulatust, sagedust, sihtrühma suurust ning ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski?
  
• Millist liiki mõjusid hinnatakse analüüsis „Riikliku arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ keskkonnamõju strateegiline hindamine“ lisaks keskkonnamõjudele? Kuidas seostuvad merenduspoliitika eesmärgid ja prioriteedid nende mõjudega?
  
• Mida peab Radin silmas nihkuvate piiridega poliitikate kujundamisel? Miks on vaja poliitikaid kujundada ka rahvusvahelisel tasandil (miks ei piisa ainult siseriiklikust tasandist )? Milliseid vorme rahvusvaheline koostöö võtab?
  
•