2 Erinevaid bilansimuutuste variante on kokku neli: aktiva ja passiva - mõlemad suurenevad võrdses summas; aktiva ja passiva - mõlemad vähenevad võrdses summas; aktiva samaaegselt nii suureneb kui väheneb; passiva samaaegselt nii suureneb kui väheneb. 1) 2) 3) 4) Järgnevalt vaatame neid bilansimuutusi lähemalt. 1) Majandustehingu tulemusena AKTIVA suureneb ja PASSIVA suureneb Siia hulka kuuluvad majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade ja kapitali suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusena suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui passiva kogusumma). Näide 1 Ettevõtte algne bilansi kogumaht on 87 365 €. Ettevõte ostab kontorisse uue masina summas 10 000 €. Masina eest ollakse veel võlgu, ostuarve tasutakse ära lähipäevil.
· Äriseadustik §306 lg4 juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist; · Äriseadustik §77 füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest. · · Tekke- või kassapõhine arvestus · Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. · Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. · · Vara on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. (RPS § 3) · Varade jagunemine · Ettevõtte varad jagunevad kaheks: · Käibevara · Põhivara · Käibevara. Põhivara · On raha ning varad, mis eeldatavasti kasutatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse
omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist Kasum(kahjum)-raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehing-raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Varad-raamatupidamiskohustuslasele kuuluvad rahaliselt hinnatav asjad ja õigused. Algdokument - majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend Ettevõtte varad rahalistes väljenduses, omakapital-varade ja kohustuse vahe Skeemi 1-lähtudes kulude liigi järgi. Skeemi 2-lähtudes kulude funktsioonide järgi. Võttad selle, kumb skeem annab infotarbijale parema ülevaade. Raamatupidamisarvestus on ettevõtte tehingute kajastamine kindlate reeglite alusel. RTJ-Raamatupidamise Toimkonna juhend. Bilanss kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit.
või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel tehtud väljamaksed. Majandustehing tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. Algdokumnet tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine Varade ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid põhivaraks. Lühi- ja pikaajaline kohustis (nt. palgad, laenud, võlad, maksed) - kui tasumis tähtaeg on kuni 12 kuud siis on see lühiajaline kohustis. Põhivara nt. hooned, masinad, maa. Käibevara raha, varud jne Erinevused :
Debitoorne võlgnevus 100 Reservfond 12000 Põhivara 10000 Kokku 72730 Kokku 72730 Bilansimaht 72 730 kr Ülesanne 4 1. Tekkepõhine raamatupidamine - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. 2. Erisoodustuseks on igasugune kaup, teenus, boonustasu või rahaliselt hinnatav kingitus, mida tööandja on teinud oma töötajale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või
kaasneb algdokument. Algdokumendid koondatakse kokku ning koostatakse konverentsil käimise aruanne). 3. Raamatupidamisõiend - raamatupidamissisene (firmasisene) kanne, mis on vaja üles märkida, kuid muud dokumenti pole. Teist osapoolt pole. Nt on tehtud pikk ettemakse, mõne aja möödudes tuleb ettemakset vähendada ja kulusid suurendada. Kasutatakse raamatupidamisõiendit. 67. 68.Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: Dokumendi nimetus ja number (nt arve). Koostamise kuupäev Tehingu majanduslik sisu (tuleb välja algdokumendi nimest nt kui nimi on arve, siis teame et osteti-müüdi. Tuleb lisada ka mida osteti-müüdi – maksude tõttu) Tehingu arvnäitajad (võimalusel kogus ja hind, igal juhul summa) Tehingu osapoolte nimed Tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid (nt kui ostetakse
Analüütiline arvestus – sünteetilise konto allkonto 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine lubatud FIE kassapõhise arvestuse näol. Kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel 12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus. Kassapõhine – majandustehingud kajastatakse kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha laekunud või välja makstud. Kahekordne kirjendamise nõue. 13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid). Lihtlaused – ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. Liitlausend – hõlmab kolme või enamat kontot. Komplekslausend – segalausend, kanne mitme deebeti ja mitme kreeditiga. 14. Raamatupidamiskirjend. Peab sisaldama järgmisi andmeid: majandustehingu kuupäev, järjekorra nr,
Seega varad vähenevad ja kohustused vähenevad. (Aktiva väheneb ja passiva väheneb). Erinevaid bilansimuutuste variante on kokku neli: 1. aktiva ja passiva - mõlemad suurenevad võrdses summas; 2. aktiva ja passiva - mõlemad vähenevad võrdses summas; 3. aktiva samaaegselt nii suureneb kui väheneb; 4. passiva samaaegselt nii suureneb kui väheneb. Siia hulka kuuluvad majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade ja kapitali suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusena suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui passiva kogusumma). Ettevõtte algne bilansi kogumaht on 87 365 . Ettevõte ostab kontorisse uue masina summas 10 000 . Masina eest ollakse veel võlgu, ostuarve tasutakse ära lähipäevil. Selle tehingu tulemusena suurenesid ettevõtte varad 10 000 ja ettevõtte kohustused 10 000 . Täpsemalt: bilansikirje masinad ja bilansikirje tarnijatele tasumata arved. Bilansi üldsumma on nüüd seetõttu 97 365 .
· majandustehingute kirjendamine algdokumentide või koonddokumentide alusel . · koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; · säilitama raamatupidamise dokumente. §5. Tekke- ja kassapõhine arvestus Kassapõhine arvestus on seotud raha laekumisega või väljamaksmisele. · Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud . Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt . §6. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites õigeaegselt .
Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Majandustehingute liigid ja nende kirjeldus. Ettevõttes toimuvad majandustehingud võib jaotada nelja rühma. Esimesse rühma kuuluvad majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade (aktivate) ja kapitali (passivate) suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusel suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui ka passiva kokkuvõte). Teise rühma kuuluksid majandustehingud, mille tulemusena toimuvad muudatused ettevõtte varade (aktivate) struktuuris, see tähendab varad muudavad asukohta bilansis. Antud majandustehing ei põhjusta muudatusi bilansi passiva poolel. Bilansi kokkuvõttes muudatusi ei toimu.
või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusel omakapital väheneb Majandustehing – tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis Algdokument – majandustehingu toimumist kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Põhivara - ühiku soetusmaksumus, kasutuseaga üle 1.a; kallis ese, mida ma ise kasutan Käibevara - varad, mis on oma olemuselt lühiajalised, kasutuseaga alla 1.a (raha, nõuded ostjate vastu, kulude ja maksude ettemaksed, kaubavarud) Lühiajaline kohustis - tuleb tasuda 1. a jooksul (lühiajaline pangalaen) Pikaajaline kohustis - maksetähtaeg ei saabu 1. majandusaasta jooksul (pikaajaline pangalaen)
Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Majandustehingute liigid ja nende kirjeldus. Ettevõttes toimuvad majandustehingud võib jaotada nelja rühma. Esimesse rühma kuuluvad majandustehingud, mis toovad kaasa ettevõtte varade (aktivate) ja kapitali (passivate) suurenemise ühe ja sama summa võrra. Toimunud majandustehingu tulemusel suureneb bilansi üldsumma (nii aktiva kui ka passiva kokkuvõte). Teise rühma kuuluksid majandustehingud, mille tulemusena toimuvad muudatused ettevõtte varade (aktivate) struktuuris, see tähendab varad muudavad asukohta bilansis. Antud majandustehing ei põhjusta muudatusi bilansi passiva poolel. Bilansi kokkuvõttes muudatusi ei toimu.
Koonddokument võimaldab mitme samalaadse sisuga raamatupidamislausendi koostamise asemel kokku seada üksainus ning mõnikord võib see olla tõhus aja ja töö kokkuhoid. Siiski tuleb nentida, et raamatupidamisprogrammide võidukäik on koonddokumentide kasutamist tublisti vähendanud, sest tülika summerimistöö teeb ära arvuti. 5 2 Algdokument Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1.dokumendi nimetus ja number; 2. koostamise kuupäev; 3. tehingu majanduslik sisu; 4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5. tehingu osapoolte nimed; 6. tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7. majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 2
Kahekordset kirjendamist peavad pidama kõik raamatupidamiskohustuslased, välja arvatud need, kelle aastakäive ületab 200 000€. Selline kirjendamise meetod on kasutusel tekkepõhises arvestuses. Kahekordse kirjendamise puhul kajastatakse iga majandustehing samas summas ühe või osadena mitme konto deebetisse ning teise konto või osadena mitme konto kreeditisse. Kontode omavaheline seos kannab nimetust korrespondets e.vastavus – majandustehingu kirjendamisel kaks või enam kontot on seotud omavahel. Iga majandustehingu kohta koostatakse kontodele kirjendamise eeskiri ehk lausend. Lausendid jagunevad kaheks – lihtlausend ja liitlausend. Lihtlausend tähendab, et majandustehing kirjendatakse ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse samas summas. Liitlausendis on omavahel seotud ühe konto deebet ja mitme konto kreedit; mitme konto deebet ja ühe konto kreedit; mitme konto deebet ja mitme konto kreedit
Tekkepõhine ja kassapõhine arvestus Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud Majandusarvestuse liigid finantsarvestus maksuarvestus kuluarvestus finantsaruannete analüüs sisekontroll juhtimisarvestus eelarvestamine audiitorkontroll Raamatupidamisarvestus ja eesmärk, raamatupidamiskohustuslased
kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. 3. Mis on majandustehing ja millised kohustused kaasnevad raamatupidamis- kohustuslasel seoses majandustehingu toimumisega? Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul
Rahaliste vahendite arvestus Nõuete ja ettemaksete arvestus Varud Põhivara Varad ja kohustused Omakapital Aruannete esitamise kord Sise-kontrolli meetmed 9 Majandustehingud kirjendatakse algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel Kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. Tehingu kuupäev 2. Raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. Majandustehingu lühikirjeldus 5. Algdokumendi nimetus ja number 10 On raamatupidamises kasutatav andmekogum, mida saab esitada kronoloogilises järjekorras (päevaraamat), kontode kaupa (pearaamat). Tehingud kirjendatakse registrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist, et oleks tagatud aruannete tähtaegne esitamine 11 Arved (ostu ja müügiarved)
kohane tsiteerida Riigikohtu 2002. aasta otsust. Kui kohus tollal leidis, et mõistlik on seaduse teksti nõuetesse leebemalt kui täht-tähelt suhtuda, ei hakka nad praegu kindlasti otsustama, et nemad parandusi ei luba. Raamatupidamislausend Lausendeid vajame me selleks, et iga majandustehingut iseloomustada vähemalt kahel erineval teineteisega seotud kontol, järgides printsiipi deebet = kreedit. Raamatupidamislausend ehk lihtsalt lausend on korrespondeerivate kontode ja summade kaudu majandustehingu iseloomustus kirjendina. Seadus nõuab kõikide tehingute dokumenteerimist ja kirjendamist (Raamatupidamise seaduse § 6). Selleks, et vastavat tehingut korrektselt vormistada, on vajalik täita viis nõuet lausendile: 1. majandustehingu kuupäev 2. raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 3. debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. majandustehingu lühikirjeldus 5. algdokumendi (või koonddokumendi) nimetus ja number.
kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuetega. 3. Milliseid raamatupidamisarvestuse meetodeid sa tead? Too näiteid. Kassapõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing siis, kui toimus raha tegelik liikumine. Tulud kajastatakse hetkel, mil raha on ettevõttesse laekunud ja kulud kajastatakse hetkel, mil raha on ettevõttest välja makstud. Tekkepõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 4. Mis on kontoplaan? Kontoplaan on raamatupidamises loodud süsteem majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjeldamiseks. 5. Et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel. Mis selleks koostatakse ja kus neid kajastatakse? Koostatakse lausendid ja kajastatakse raamatupidamisregistrites. 6
kahekordset kirjendamist. Ettevõtlusega tegelevatele füüsilistele isikutele kehtib mitmeid soodustusi võrreldes juriidiliste isikutega. Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada arvestust lihtsustatud korras ja kassapõhiselt. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Eesti raamatupidamiskohustuslastel on võimalik valida, kas rakendada: 1) Eesti head raamatupidamistava või 2) rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid. Eesti hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega (RS) ja Raamatupidamise Toimkonna
tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid Algdokument - majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber
Kasum/kahjum- rkp aruandeperioodi kulude ja tulude vahe Majandustehing- rpk tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või rpk puudutav sündmus mille tagajärjel muutub rpk vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Kassapõhine arvestus: majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele, (nt. osteti auto 5.jaan, maksti 10 jaan. kajastatakse 10 jaan. Tekkepõhine arvestus- majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Kõik ettevõtted peavad kaustama tekkepõhist arvestust ja kahekordset kirjendamist. (nt. osteti 5 jaan, maksti 10 jaan. kajastatakse 5 jaan-ostukuupäev. Sünteetiline konto- kontod kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates
Kui ostjale antakse kaup antud kuul ja raha laekub kokkuleppe kohaselt järgmisel kuul kajatatakse tehing alles järgmisel kuul. Tulu sellest tehingust arvestatakse raha laekumise momendil. Sama lugu on ka kuludega. Näiteks antud kuul arvestatakse töötajatele palka, kuid raha väljamaksmine toimub alles järgmisel kuul. Sellisel juhul arvestatakse kulu tekkimise momendiks palga väljamaksmise moment. Tekkepõhine arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhise arvestuse korral tuleb tulu fikseerida siis, kui müük aset leidis, ehk tänasel päeval, sõltumata sellest, et raha ei ole veel laekunud. Kulu tuleb kajastada kuluna hetkel mil nad tekivad, mitte raha väljamaksmisel. Näiteks, kui töötajale arvestatakse palka novembrikuu eest siis see kantakse novembri kuludesse. Vaatamata sellele, et palk makstakse välja alles detsembris.
Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist itaalia, saksa, prantsuse-inglise ja ameerika süsteemist. MAJANDUSTEHING on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. ALGDOKUMENT on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed. RAAMATUPIDAMISKOHUSTLANE on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. RAAMATUPIDAMISARVESTUS on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil,
bilansis lühi-ja pikaajalisteks. OMAKAPITAL e.netovara- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe bilansipäeba seisuga. TULU- aruandeperioodi sissetulekud,millega kaasneb varade suurenemine voi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali. KULU- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine voi kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali,netovara. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat RPK-d esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
Avansi- ja töölähetusaruanded Palga dokumendid (koondpalgalehed, palgalehed) Panga konto väljavõtted Ümberhindlus- ja mahakandmisaktid (põhivara, kaubad) Ostu- ja müügilepingud, rendilepingud, tasaarvlemislepingud Raamatupidamisõiendid Inventuurilehed Andmete registritesse kirjendamisel on aluseks majandustehinguid tõestavad algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid: 1. dokumendi nimetus ja number; 2. koostamise kuupäev; 3. tehingu majanduslik sisu; 4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5. tehingu osapoolte nimed; 6. tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7. majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslastesindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8
Kõik majandustehingud kuuluvad hetke, mil nad on toimunud, sõltumata raha laekumisest või tasumisest. RAAMATUPIDAMIS REGISTRID: Raamatud, lehed, kaardid, või elekrooniline infokandja kuhu kantakse raamatupidamis kohustlese majandustehingud kronoloogilises või süstemaatilises. Registrid peavad võimaldada teha väljavõtet kirjeldatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa(pearaamat) ALGDOKUMENT: Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
ettevõtja) igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik või isikud (näiteks äriühingu juhatus); KÕRGEM JUHTORGAN seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu); MAJANDUSAASTA ARUANDE TAKSONOOMIA majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum. RAAMATUPIDAMISE ALGDOKUMENT on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: · dokumendi nimetus ja number; · koostamise kuupäev; · Tehingu majanduslik sisu; · tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); · tehingu osapoolte nimed; · tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; · majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
Kui ostjale antakse kaup antud kuul ja raha laekub kokkuleppe kohaselt järgmisel kuul kajatatakse tehing alles järgmisel kuul. Tulu sellest tehingust arvestatakse raha laekumise momendil. Sama lugu on ka kuludega. Näiteks antud kuul arvestatakse töötajatele palka, kuid raha väljamaksmine toimub alles järgmisel kuul. Sellisel juhul arvestatakse kulu tekkimise momendiks palga väljamaksmise moment. Tekkepõhine arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhise arvestuse korral tuleb tulu fikseerida siis, kui müük aset leidis, ehk tänasel päeval, sõltumata sellest, et raha ei ole veel laekunud. Kulu tuleb kajastada kuluna hetkel mil nad tekivad, mitte raha väljamaksmisel. Näiteks, kui töötajale arvestatakse palka novembrikuu eest siis see kantakse novembri kuludesse. Vaatamata sellele, et palk makstakse välja alles detsembris.
filiaal (edaspidi filiaal). (3) Riik korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust riigi raamatupidamiskohustuslaste kaudu. (4) Riigiraamatupidamiskohustuslaseks on iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus. Algdokumendi nõuded: (1) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber
vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendab raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tehtud väljamaksed. Majandustehing Raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Algdokument Majandustehingu toimumist kinnitav tõend. 2. Majandusinformatsiooni tarbijad Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3. Varade klassifikatsioon Põhivarad, pikaajalised varad kasutusaeg üle 12 kuu pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvara investeeringud, bioloogilised varad,
Majandustehingut kinnitavaks tõendiks on algdokument, millel peavad olema järgmised andmed: 1) Dokumendi nimetus ja nr; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat rmpkohustuslast esindava isiku allkiri (allikad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava rmpkirjendi järjekorranumber. 8. Mitu aastat tuleb säilitada rmpalaseid dokumente? 7 aastat. 9. Mis on majandusaasta? Majandusaasta võib olla lõhem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. 10. Mis aruande koostab rmpkohustuslane lõppenud majandusaasta kohta? Rmpkohustuslane on kohustatud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb aastaaruandest ja tegevusaruandest. 11
· Eestis registreeritud iga füüsilisest isikust ettevõtja ja · Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamis- kohustuslase kuuluvusest juriidiliste isikute või füüsilisest isikust ettevõtjate rühma. Kõik juriidilised isikud on kohustatud arvestust pidama tekkepõhiselt ning kasutama kahekordset kirjendamist. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Ettevõtlusega tegelevatele füüsilistele isikutele kehtib erisus raamatupidamise korraldamisel. Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle realiseerimise netokäive ei ületa käibemaksu-kohustuslasena maksuametis registreerimiseks kehtestatud määra (k
finantsaruanded õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. Majandustehingute dokumenteerimine on raamatupidamise oluliseks ülesandeks. Majandus-tehing raamatupidamise seaduse tähenduses on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. Majandustehingu aluseks on majandustehingut tõendav algdokument. Kõik majandustehingud tuleb dokumenteerida. Algdokument -Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised kohustuslikud rekvisiidid (RPS § 7): · dokumendi nimetus ja number; · koostamise kuupäev; · tehingu majanduslik sisu; · tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); · tehingu osapoolte nimed, · tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid, registreerimisnumbrid;
EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IAS, IFRS). 3. Raamatupidaja kutse-eetika 4. Raamatupidamise põhimõisted Bilanss ja kasumiaruanne. Finantselemendid: vara, kohustised, omakapital, tulud ja kulud, nende omavahelised seosed. Majandustehingutest tulenevad bilansikirjete muutused. Kontod. Kahekordne kirjendamine. Lausend. Majandustehingu lausendamine. Lausendi tõlgendamine majandustoiminguks. Sünteetilised ja analüütilised kontod, nendevahelised seosed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites Varude arvestus. Materiaalse, immateriaalse põhivara arvestus. Töötasu arvestus. Dokumendiliigid. Kohustuslikud rekvisiidid. Arvestusregistrid. Aruanded. Raamatupidamisdokumentide säilitamine. Inventeerimine. Kirjandus L. Alver, J. Alver, L
mõjutab ettevõtte finantsseisundit; - tehingut on võimalik rahalises väärtuses usaldusväärselt kajastada. Iga majandustehing muudab bilansi struktuuri või bilansi struktuuri ja bilansimahtu. Esineb neli põhilist bilansimuutuste varianti. I Aktiva - Passiva suurenemine Majandustehing mõjutab mõlemat bilansipoolt. Aktiva (vara) ja passiva (kohustused) suurenevad võrdse summa võrra, seega bilansi tasakaal säilib. Majandustehingu mõjul bilansimaht suureneb. Majandustehing: Ostetakse põhivara, arve on tarnijale tasumata. II Aktiva - Passiva vähenemine Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 Majandustehing mõjutab mõlemat bilansipoolt. Aktiva ja passiva vähenevad võrdse summa võrra, seega bilansi tasakaal säilib. Majandustehingu mõjul bilansimaht väheneb. Majandustehing: Makstakse arvelduskontolt tarnijale põhivara eest. III Aktivavahetus
muutusi nende vahel. · Deebet- kontoskeemi vasak pool, mis aktivakontol kajastab suurenemist ja passivakontol vähenemist. · Kreedit- kontoskeemi parem pool, mis aktivakontol kajastab vähenemist ja passivakontol suurenemist. · Kontokäive- aruandeperioodi majandustehingute summa. Käive ei kajasta algsaldot. · Saldo- on konto arvestuslik jääk. · Kirjend = algdokumentide põhjal majandustehingu raamatupidamisregistrisse kandmine ehk kontodel kajastamine. Kirjendite arv ehk töömaht sõltub algdokumentide (kuludokumendid, tsekid, müügiarved, pangaülekanded) arvust . · kahekordne kirjendamine- st iga tehing kajastatakse vähemalt kahel vastastikku seotud kontol, vähemalt ühe konto deebetis ja vähemalt ühe konto kreeditis.
raamatupidamist reguleerivate õigusaktide järgi. Majandustehing käesoleva raamatupidamis seaduse tähenduses on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi (edaspidi kirjend) aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Majandusaasta lõpus koostatakse ja esitatakse majandusaasta aruanne. Majandusaasta pikkus on 12 kuud, mis algab 1
18. Firmas koostatav raamatupidamise sise-eeskiri peab kirjeldama: loetleda vähemalt viit elementi: 1) majandustehingute dokumenteerimist 2) varade ja arvelduste inventeerimist 3) dokumendikäivet 4) raamatupidamisregistrite pidamist või automatiseeritud andmetöötlussüsteemide kasutamist, 5) kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist 6) vara liigitamise kriteeriume põhi- ja käibevaraks 7) dokumentide säilitamist 8) aruannete koostamise ja säilitamise korda 19. Millise majandustehingu korral firma bilansimaht muutub: a) firma ostis sularaha eest materjale b) firma eraldas aruandeaasta kasumsti summa kohustuslikku reservkapitali c) pank kandis firmale üle taotletud laenusumma d) teenuste eest kogutud raha viidi kassast panka 20. Majandusaasta inventuurid tuleb läbi viia mitte varem kui: a) kaks kuud enne majandusaasta lõppu b) kolm kuud enne majandusaasta lõppu c) neli kuud enne majandusaasta lõppu
andmed raamatupidamisse. 5.10. Lepingud Lepingute süstematiseerimise eest vastutab juhiabi. Kõik originaallepingud hoitakse süstematiseeritult tähestikulises järjekorras raamatupidamises. Lepingute kehtivuse ja täitmise kontrollimise eest vastutab juhiabi. Lepingute kohta peetakse andmebaasi arvutis kausta. Andmed sisestab juhiabi. 5.11. Dokumentide kirjendamine. Parandused Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: - majandustehingu kuupäev ja kirjendi kuupäev, kui see on erinev tehingu kuupäevast; - raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; - debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; - majandustehingu lühikirjeldus; - algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. 8
Tema on see, kes mind praktika vältel on õpetanud tutvuma raamatupidamisprogrammiga SAF 6.6 ja tegema igasuguseid raamatupidamistöid. 4 5. Raamatupidamisdokumendid. 5.1 Raamatupidamisedokumentide koostamine Andmete registrisse kirjendamine on aluseks majandustehinguid tõestavad algdokumendid ja algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1. dokumendi nimetus ja number; 2. koostamise kuupäev; 3. tehingu majanduslik sisu; 4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5. tehingu osapoolte nimed; 6. tehingu osapoolte asu - ja elukoha aadressid; 7. majandustehingute kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri, mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu); majandusaasta aruande taksonoomia majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum. Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Majandustehing - raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis.
võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; · dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; · kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; · säilitama raamatupidamise dokumente. Tulud ja kulud tuleb raamatupidamises kajastada algdokumentide alusel. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised andmed: · dokumendi nimetus ja number; · koostamise kuupäev; · tehingu majanduslik sisu; · tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); · tehingu osapoolte nimed; · tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; · majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
Kasumit võib ettevõte jagada omanikele dividendideks, seega kasumlik tegutsemine on iga ettevõtte peamiseks eesmärgiks. Kassapõhine ja tekkepõhine arvestusmeetod Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Lubatud FIE-de raamatupidamisarvestuses. NB ! FIE-de maksuarvestus on kassapõhine vastavalt tulumaksuseadusele ! Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Kassapõhise arvestuse eelised: n lihtsus n loeb raha mitte kasum Kassapõhise arvestuse puudused: n puudub ülevaade varadest ja kohustustest n probleemid toote/teenuse müügihinna kujundamisel Finantsarvestuse printsiibid
Jätkuvus Objektiivsus Arusaadavus Konservatiivsus Olulisus Avalikustamine Järjepidevus ja võrreldavus Sisu ülimuslikkus 2/9/2015 Mai Takkis 37 Majandustehingud Toimingud, mille tulemuseks on muutused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus. Raamatupidamiskohustuslane peab iga majandustehingu toimumise momendil või vahetult peale seda, koostama majandustehingu toimumist tõendava algdokumendi ja registreerima selle raamatupidamisregistrites. 2/9/2015 Mai Takkis 38 Raamatupidamise bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS §3) Bilansi aktiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara.
1. Tekkepõhise ja kassapõhise arvestuse võrdlus. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 2. Füüsiliste isikute soodustused raamatupidamises. *Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt.
Samas on ka selge, et raamatupidamine ei suuda vastata kõigile informatsioonivajajate küsimustele. Ilma selge ja informatiivse raamatupidamiseta ettevõtte kasumit teenivad tegevusalad efektiivselt toimida ei saa. Majandustehingud on toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Kaupade ostud-müügid, laenutoimingud, autode ja pastapliiatsite muretsemised jne. Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend. Kui ostad omale raamatupidamise teostamiseks ilusa kollasest nahast pöördtooli, siis kauplusest saad arve, mis ongi selle tehingu algdokument. Kui lepid sõbraga kokku, et tema firma annab sinu firmale 5000 krooni laenu, kirjutate selle kenasti üles ja sellest paberist ongi saamas selle tehingu algdokument. Vara on raamatupidamiskohustuslase kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Ehk raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid.
firmasid, kellele teenust osutatakse ning väike ettevõtteid tuleb vaikselt juurde. Ettevõttel on maine hea ning promo käib suusõnaliselt. 2.4. Asjaajamise ja personalitöö korraldamine ettevõttes Ettevõtte sisese asjaajamise eest vastutab pearaamatupidaja XX, dokumentide vormistamine, lepingud, kirjavahetus jne. Majandustehinguid puudutavad dokumentatsioon käib ettevõtte siseste eeskirjade järgi. Raamatupidamise käigus kasutab ettevõte XX tasulist programmi Merit Aktiva. Iga majandustehingu aluseks on majandustehingut tõendavad algdokumendid, nagu tsekid, arved jne. Algdokumendid sisaldavad järgmisi andmeid: dokumendi nimetus, number, koostamise kuupäev, tehingu sisu, tehingu maksuline väärtus, osapoolte nimed, kontaktandmed, allkiri, mis kinnitab majandustehingu toimumist. XX aastaaruanded on kooskõlas Eesti Vabariigi Hea Raamatupidamistavaga, mis on vastavuses raamatupidamise seadustega. Vastavalt Raamatupidamise seadusele peab dokumentide arhiveerimisel
Tulumaks Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Majandustehing - tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Raamatupidamise meetod - raamatupidamise lähteinfo kogumise, läbitöötamise ja üldistamise süsteemi.
Eestis võib iga ettevõte ise kehtestada talle vajaliku kontoplaani. MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMINE Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandussündmuseid dokumenteerima. Dokument võib olla paberdokument või elektrooniline. Raamatupidamisdokumendi liigid on: Algdokumendid- tehinguga seotud, arve, tsekk Koonddokumendid- üheliigiliste algdokumentide alusel raamatupidamisõiendid- korrigeerimiskande alus Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1)dokumendi nimetus ja number; 2)koostamise kuupäev; 3)tehingu majanduslik sisu; 4)tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5)tehingu osapoolte nimed; 6)tehingu osapoolte asu-või elukoha aadressid; 7)majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8)vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
annaabi.ee 
