järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). Seega ei keela praegu kehtiv seadus ka algdokumentidel numbrite parandamist ja enam ei ole kohane tsiteerida Riigikohtu 2002. aasta otsust. Kui kohus tollal leidis, et mõistlik on seaduse teksti nõuetesse leebemalt kui täht-tähelt suhtuda, ei hakka nad praegu kindlasti otsustama, et nemad parandusi ei luba. Raamatupidamislausend Lausendeid vajame me selleks, et iga majandustehingut iseloomustada vähemalt kahel erineval teineteisega seotud kontol, järgides printsiipi deebet = kreedit. Raamatupidamislausend ehk lihtsalt lausend on korrespondeerivate kontode ja summade kaudu majandustehingu iseloomustus kirjendina. Seadus nõuab kõikide tehingute dokumenteerimist ja kirjendamist (Raamatupidamise seaduse § 6). Selleks, et vastavat tehingut korrektselt vormistada, on vajalik täita viis nõuet lausendile: 1
TÖÖ SISU – Ülesanded nõuete ja ettemaksete arvestusest ning ebatõenäoliste nõuete arvestusmeetoditest. ÕPPEMATERJAL J.Alver , Finantsarvestus, Deebet, 2009.a. Tunnimaterjalid HINDAMISKRITEERIUMID kõik etteantud ülesanded on lahendatud arvestuskäik on esiatavas töös kajastatud ülesannete lõpptulemus on õige töö on esitatud tähtajaks Ülesanne 1 Lõpeta lause a) Müügiarve koostamisel tehakse raamatupidamislausend... D nõuded ostjate vastu K müügitulu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... Suureneb kirje: müügitulu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: nõuded ostjate vastu suureneb Passivas: aruandeaasta kasum suureneb b) Panka laekub ostjalt müügiarve eest, koostatakse raamatupidamislausend..... D pank K nõuded ostjate vastu
Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol Kahekordse kirjendamise tulemusena tekkinud seost kontode vahel nimetatakse kontode korrespondeeruvuseks Raamatupidamise seaduse § 6 sätestab raamatupidamiskohustuslase kohustuse pidada raamatuid kahekordse kirjendamise põhimõttel 2/9/2015 Mai Takkis 69 23 Raamatupidamislausend Raamatupidamislausend (konteering) on majandustehingute kontodele kandmise eeskiri Majandustehingute kirjendamiseks koostatakse raamatupidamislausend, mis koosneb korrespondeeruvatest kontodest ja majandustehingu summast Lihtlausend- ühe konto deebet korrespondeerub teise konto kreeditiga Liitlausend- korrespondeeruvus on enam kui kahe konto vahel 2/9/2015 Mai Takkis 70 Majandustehingute rühmad
suurenemine lppsaldo 12 4.1 Kirjdendamise eeskiri Iga majandustehingu kohta koostatakse kontodele kirjendamise eeskiri nn lausend (nim ka konteering, kirjend, kanne), milles fikseeritakse tehingu registreerimissumma ja kuupäev, antud tehingu registreerimisel kasutatavate kontode nimetused (koodid), mille deebetis ja kreeditis antud tehingu summad registreeritakse. Raamatupidamislausend märgitakse dokumendile, mille põhjal majandustehingut kajastatakse kontodel. Kõigi bilansikirjete summa annab bilansi kokkuvõtte, mis peab olema võrdne. Kui kirjendamiseks kasutatakse ainult kahte kontot, siis on tegemist lihtlasendiga (Näide 2); kui rohkem kontosid, siis liitlausendiga (Näide 3). Näide 2 Pangast kassasse 500.- krooni toomine: Deebet Konto: Kassa 500.- Kreedit Konto: Pank 500.- Näide 3 Näiteks kassast viidi 500.- pankadesse, 250
debiteeritava(te)le kontodele kirjendamisega, alles siis kirjendatakse krediteeritava(d) kontod. Olenevalt sellest, kas on tegemist vara kontoga või kohustuste ja omakapitali kontoga, on kontode käitumine erinev. Seepärast on enne konteerimist (kontodele kirjendamist) vaja mõelda, milliseid bilansikirjeid (selle alusel vastavale bilansikirjele avatud kontosid) tehing puudutab ning milliseid bilansimuutusi tehing kaasa toob. Sellest lähtudes koostada raamatupidamislausend alustades alati debiteeritava või debiteeritavate kontodega ja alles seejärel krediteeritava või krediteeritavate kontodega. · Kõik varade kontod suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides · Kõik kohustuste ja omakapitali kontod suurenevad krediteerides ja vähenevad debiteerides VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Varade kontod Kohustuste ja omakapitali kontod
Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist. Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot. Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole üld konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Raamatupidamislausend, selle sisu ja rekvisiidid. Raamatupidamislausendiks ehk lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Lausend peab sisaldama (vastavalt EV raamatupidamise seadusele): · Dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · Tehingu kuupäeva; · Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · Summa(d). Lausend võib olla: 1
· Majandustehingud kantakse raamatupidamise kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. · Toimunud majandustehingu summa kajastatakse vähemalt kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis · · Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb kahest asjaolust: · iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol · aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus · · Raamatupidamislausend · Majandustehingute kontodel registreerimise eeskiri. · Näitab, milliseid kontosid tuleb debiteerida ja milliseid krediteerida. · · Kontode korrespondeeruvus · Kontode omavaheline seos. Lausendiga luuakse raamatupidamises seos ehk korrespondeeruvus. Omavahel seotud kontosid nimetatakse korrespondeeruvateks kontodeks. · · Lihtlausend · Kanne ühe deebetiga ja ühe kreeditiga.
Omanikud, juhtkond, töötajad, laenuandjad, investeeriad, tarnijad, ostjad, finantskonsultandid, valitsus(maksuinstitutsioonid) 2. Firma omakapital kajastatakse: a) bilansi aktivas b) bilansi passivas c) nii bilansi aktivas kui passivas 3. Kassakonto lõppsaldo asub: a) deposiitpoolel b) kreeditpoolel c) võib olla nii deebet kui kreeditpoolel 4. Varude konto algsaldo asub: a) deebetis b) kreeditis c) võib olla nii deebetis kui kreeditis 5. Raamatupidamislausend hõlmab vähemalt: a) kahte kontot b) kolme kontot c) nelja kontot 6. Aktsiaseltsi aastaaruandele kirjutavad alla a) kõik nõukogu liikmed b) tegevdirektor ja kõik juhatuse liikmed c) tegevdirektor ja juhatuse esimees d) kõik nõukogu ja juhatuse liikmed 7. Kelle käes peab olema seifi varuvõtmete komplekt: a) pearaamatupidaja b) ettevõtte juht c)valvur-turvatöötaja d) kassapidaja 8. Loetle panga arvelduskonto avamiseks esitatavad dokumendid: vähemalt neli 1. arve avaldamise avaldus 2
Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist. Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot. Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole üld konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Raamatupidamislausend, selle sisu ja rekvisiidid. Raamatupidamislausendiks ehk lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Lausend peab sisaldama (vastavalt EV raamatupidamise seadusele): · Dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · Tehingu kuupäeva; · Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · Summa(d). Lausend võib olla: 1
· Krediteerimine sissekannete tegemine konto kreeditisse · Peale aktiva ja passiva kontode on veel olemas tulude, kulude ja tulemuskonto Laiendatud bilansivõrrand · Vara + kulu = kohustused + omakapital + tulu Vara kulu · D näitab suurenemist · K näitab vähenemist Kohustused +omakapital +tulu 3 · D näitab vähenemist · K näitab suurenemist Raamatupidamislausend · Raamatupidamislausendiks nimetatakse kannet, mis näitab deebetid ja kreeditit. · Kontode korrespondeerimiseks nimetatakse kontode omavahelist seost, mida tingib majandustehing. Lausendid jagunevad: · lihtlausendid, kus ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. · liitlausendid, kus ühe konto deebet korrespondeerib kahe või enama konto kreeditiga või vastupidi. · komplekslausendid, kus mitme konto deebetid korrespondeerivad mitme konto kreedititega.
ja mis suurendavad raamatupida miskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb vara vähenemine või kohustiste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kasum (kahjum) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. 15. Rekvisiidid - dokumendi kohustuslik sisu- või vormielement Raamatupidamislausend, selle sisu ja rekvisiidid. Raamatupidamislausendiks ehk lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Lausend peab sisaldama (vastavalt EV raamatupidamise seadusele): · Dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · Tehingu kuupäeva; · Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · Summa(d). Lausend võib olla: 1
Ehk siis ühe kuupäeva tehingud on nähtaval ühes kohas, koos sisukirjeldusega ja kontodesse liigitamisega. Registrite korrektsus ja loetavus kõrvalseisvale isikule annab hea pildi tegutsevast raamatupidaja isiksusest. Aga registri loetavus, selgus ja täpsus on määravad asjaolud. Eriti peab seda silmas pidama registrite käsitsi koostamisel. Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel ei ole lubatud kustutada ja teha õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamislausend parandatakse paranduskirjendiga. 12 Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis reguleerib tema raamatupidamise korraldust. Kas raamatupidamise sise- eeskiri on vajalik? On, kindlasti on. RPS sätestab kindlad nõuded sellele mahukale dokumendile. Raamatupidamise sise-eeskiri on väga vajalik ja pidevalt täiendamist vajav töövahend raamatupidaja laual
dokumendi nimetus ja number; koostamise kuupäev; tehingu majanduslik sisu; tehingute arvnäitajad (kogus, hind, summa); tehingute osapoole nimed; tehingute osapoolte aadressid; majandustehingut kirjendava raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri, mis tõendab majandustehingu toimumist; vastava raamatupidamiskirjendi number või koostatud raamatupidamislausend. 7 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente Pangakontode väljavõtted Kassa sissetulekuorderid Vara üleandmis-vastuvõtmis aktid Varade või kohustuste ümberhindamise ja inventeerimise aktid Müügiarved ja muud tulude algdokumendid Raamatupidamiseõiendid
DEEBET KREEDIT Deebet algsaldo Kreedit algsaldo Deebet käive Kreedit käive Deebet lõppsaldo Kreedit lõppsaldo Või: · Konto 10121 Lemmikpank Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebetkäive Kreeditkäive algsaldo algsaldo lõppsaldo lõppsaldo Raamatupidamislausend Kirjendamine Kui kontod selged, tuleb edasi liikuda lausendite juurde. Raamatupidamislausendeid vajame me selleks, et iga sooritatud majandustehingut iseloomustada (kirjendada, konteerida, koostada lausend) vähemalt kahel erineval teineteisega seotud kontol, järgides printsiipi deebet = kreedit. Teiste sõnadega, et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel.
arvestusvaluutast ümber emaettevõtte esitusvaluutasse (RTJ 11 § 79). 1.3.1. Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõtte asutamisel Situatsioon - ettevõte ,,E" asutab 30.04.20X1 aktsiaseltsi ,,T", investeerides ,,T"-sse 30 000 eurot ning omandades 100% ,,T" aktsiaid. Seega ,,E" on emaettevõte ja ,,T" on ,,E" tütarettevõte. Koostatakse mõlema ettevõtte individuaalsed raamatupidamiskanded ning bilansid vahetult pärast tütarettevõtte asutamist (Tabel 1 ja Tabel 2). Raamatupidamislausend ettevõttes ,,E": Deebet: ........................................................................................................ Kreedit: ........................................................................................................ Raamatupidamislausend ettevõttes ,,T": Deebet: ........................................................................................................ Kreedit: ............................................................................................
perioodi kulud. Vara müües me aga ei tea palju arvetest jääb laekumata. 1. Krediitmüügist osatähtsuse meetodi puhul määratakse eelmiste aastate kogemuse põhjal, kui suur osa järelmaksmisega müügist jääb laekumata. Näiteks aruandeaasta krediitmüügi käive (kasumiaruandes) oli 1 000 000 krooni. Eelmiste aastate kogemustest on teada, et keskmiselt 3% krediitmüügist jääb laekumata. 3% x 1000 000= 30 000.- Tehakse raamatupidamislausend: D- ebatõenäolise laekumise kulu 30 000.- K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 30 000.- Kulu kantakse kasumiaruandesse, ebatõenäoliselt laekuvad arved kajastatakse bilansis (Nõuded ostjate vastu = ostjatelt laekumata arved ebatõenäoliselt laekuvad arved). Kui aasta alguses oli ebatõenäoliselt laekuvate arvetel saldo, siis summad liidetakse. Kui järgmise aasta jooksul arve tõepoolest ei laeku, toimub arve kui lootusetu mahakandmine
Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Enne majandustehingute kontodele kirjendamist tuleb kindlaks määrata korrespondeeruvad kontod vastavalt iga toimunud tehingu sisule, mis tähendab seda, et iga toimunud majandustehingu kohta koostatakse selle kontodele kandmise eeskiri e raamatupidamislausend. Raamatupidamislausendiks e lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Vastavalt EV raamatupidamise seadusele vormistatakse raamatupidamislausend alg- või koonddokumendil, kusjuures lausend peab sisaldama: 1) majandustehingu kuupäev;
annaabi.ee 
