3.8 Majandustehingud, mis muudavad meie bilansikirjeid | 03.11.2004 Me teame, et bilanss annab ülevaate firma majandustegevuse hetkeseisust kindla kuupäeva seisuga, konkreetse arvestusperioodi lõpul (kuu, kvartal, aasta). Samas on ju üsna kindel, et peale bilansipäeva on veel tekkimas tehinguid, mis muudavad bilansi eri kirjeid mitte enam selles, vaid juba järgmisena koostatavas bilansis. Tegutsevas majandusüksuses ikka ostetakse-müüakse kaupa, arvestatakse töötasusid, soetatakse põhivara jne. Kõikide tehingute järel on toimumas muutused bilansi alarühmade kirjetes - kas suurenemine või vähenemine. Võimalikke bilansi väärtuste muutusi on neli rühma. Esiteks muutus toimub nii aktivas kui passivas samaväärses summas. Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus, ehk bilansimaht ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites). Näiteks: kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta ...
TÖÖ SISU – Ülesanded nõuete ja ettemaksete arvestusest ning ebatõenäoliste nõuete arvestusmeetoditest. ÕPPEMATERJAL J.Alver , Finantsarvestus, Deebet, 2009.a. Tunnimaterjalid HINDAMISKRITEERIUMID kõik etteantud ülesanded on lahendatud arvestuskäik on esiatavas töös kajastatud ülesannete lõpptulemus on õige töö on esitatud tähtajaks Ülesanne 1 Lõpeta lause a) Müügiarve koostamisel tehakse raamatupidamislausend... D nõuded ostjate vastu K müügitulu selle tagajärjel muutub kasumiaruande kirje (Milline? Suureneb või väheneb?)..... Suureneb kirje: müügitulu selle tagajärjel muutub bilansikirje (Millised? Suureneb või väheneb?)..... Aktivas: nõuded ostjate vastu suureneb Passivas: aruandeaasta kasum suureneb b) Panka laekub ostjalt müügiarve eest, koostatakse raamatupidamislausend..... D pank K nõuded ostjate vastu
Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol Kahekordse kirjendamise tulemusena tekkinud seost kontode vahel nimetatakse kontode korrespondeeruvuseks Raamatupidamise seaduse § 6 sätestab raamatupidamiskohustuslase kohustuse pidada raamatuid kahekordse kirjendamise põhimõttel 2/9/2015 Mai Takkis 69 23 Raamatupidamislausend Raamatupidamislausend (konteering) on majandustehingute kontodele kandmise eeskiri Majandustehingute kirjendamiseks koostatakse raamatupidamislausend, mis koosneb korrespondeeruvatest kontodest ja majandustehingu summast Lihtlausend- ühe konto deebet korrespondeerub teise konto kreeditiga Liitlausend- korrespondeeruvus on enam kui kahe konto vahel 2/9/2015 Mai Takkis 70 Majandustehingute rühmad
suurenemine lppsaldo 12 4.1 Kirjdendamise eeskiri Iga majandustehingu kohta koostatakse kontodele kirjendamise eeskiri nn lausend (nim ka konteering, kirjend, kanne), milles fikseeritakse tehingu registreerimissumma ja kuupäev, antud tehingu registreerimisel kasutatavate kontode nimetused (koodid), mille deebetis ja kreeditis antud tehingu summad registreeritakse. Raamatupidamislausend märgitakse dokumendile, mille põhjal majandustehingut kajastatakse kontodel. Kõigi bilansikirjete summa annab bilansi kokkuvõtte, mis peab olema võrdne. Kui kirjendamiseks kasutatakse ainult kahte kontot, siis on tegemist lihtlasendiga (Näide 2); kui rohkem kontosid, siis liitlausendiga (Näide 3). Näide 2 Pangast kassasse 500.- krooni toomine: Deebet Konto: Kassa 500.- Kreedit Konto: Pank 500.- Näide 3 Näiteks kassast viidi 500.- pankadesse, 250
debiteeritava(te)le kontodele kirjendamisega, alles siis kirjendatakse krediteeritava(d) kontod. Olenevalt sellest, kas on tegemist vara kontoga või kohustuste ja omakapitali kontoga, on kontode käitumine erinev. Seepärast on enne konteerimist (kontodele kirjendamist) vaja mõelda, milliseid bilansikirjeid (selle alusel vastavale bilansikirjele avatud kontosid) tehing puudutab ning milliseid bilansimuutusi tehing kaasa toob. Sellest lähtudes koostada raamatupidamislausend alustades alati debiteeritava või debiteeritavate kontodega ja alles seejärel krediteeritava või krediteeritavate kontodega. · Kõik varade kontod suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides · Kõik kohustuste ja omakapitali kontod suurenevad krediteerides ja vähenevad debiteerides VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Varade kontod Kohustuste ja omakapitali kontod
Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Kus ja milleks kasutatakse majandusarvestust. Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine institutsioon: riigivalitsus; linna- ja maakonnavalitsus; koolid; raviasutused; kirikud jne. Kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Majandusarvestuse elemendid, nende kasutusalad. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestussüsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustamise allikaid ja nendega kaasnevaid tehinguid. Statistika on massinähtuste uurimise süsteem. Statistika koondab ettevõtete r...
· Majandustehingud kantakse raamatupidamise kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. · Toimunud majandustehingu summa kajastatakse vähemalt kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis · · Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb kahest asjaolust: · iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol · aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus · · Raamatupidamislausend · Majandustehingute kontodel registreerimise eeskiri. · Näitab, milliseid kontosid tuleb debiteerida ja milliseid krediteerida. · · Kontode korrespondeeruvus · Kontode omavaheline seos. Lausendiga luuakse raamatupidamises seos ehk korrespondeeruvus. Omavahel seotud kontosid nimetatakse korrespondeeruvateks kontodeks. · · Lihtlausend · Kanne ühe deebetiga ja ühe kreeditiga.
Omanikud, juhtkond, töötajad, laenuandjad, investeeriad, tarnijad, ostjad, finantskonsultandid, valitsus(maksuinstitutsioonid) 2. Firma omakapital kajastatakse: a) bilansi aktivas b) bilansi passivas c) nii bilansi aktivas kui passivas 3. Kassakonto lõppsaldo asub: a) deposiitpoolel b) kreeditpoolel c) võib olla nii deebet kui kreeditpoolel 4. Varude konto algsaldo asub: a) deebetis b) kreeditis c) võib olla nii deebetis kui kreeditis 5. Raamatupidamislausend hõlmab vähemalt: a) kahte kontot b) kolme kontot c) nelja kontot 6. Aktsiaseltsi aastaaruandele kirjutavad alla a) kõik nõukogu liikmed b) tegevdirektor ja kõik juhatuse liikmed c) tegevdirektor ja juhatuse esimees d) kõik nõukogu ja juhatuse liikmed 7. Kelle käes peab olema seifi varuvõtmete komplekt: a) pearaamatupidaja b) ettevõtte juht c)valvur-turvatöötaja d) kassapidaja 8. Loetle panga arvelduskonto avamiseks esitatavad dokumendid: vähemalt neli 1. arve avaldamise avaldus 2
Raamatupidamist reguleerivad seaduslikud aktid Raamatupidamise seadus Raamatupidamise teke ja areng Raamatupidamise alged pärinevad ürgajast (toiduvaru arvestus kivisse raiutuna). Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud. Arvet peeti puutükil, piitsa või nööri abil. Piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma haru. Võlguantud või saadud summa märgiti puutükile või seoti nöörile sõlm. Võla äramaksmisel kustutati märgid puutükilt või harutati sõlm lahti. Roomas kasutati kivist ja marmorist tahvleid. Teoreetilise aluse sai arvepidamine XV sajandi lõpul. 1949 ilmus Veneetsias munga Luca Paccioli kahekordse raamatupidamise õpperaamat "Traktaat konodest ja kirjenditest". Enne seda oli d kõik raamatupidamisse puutuvad teadmised juhuslikud ning neid levitati ainult suusõnaliselt. Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protse...
MAJANDUSARVESTUS · Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. · Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui tururiski on valesti hinnatud saadakse kahjumit. · Oodatav nõudluste maht määrab ettevõtte tootmismahu ja investeeringud s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. · Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Ma...
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1...
Ehk siis ühe kuupäeva tehingud on nähtaval ühes kohas, koos sisukirjeldusega ja kontodesse liigitamisega. Registrite korrektsus ja loetavus kõrvalseisvale isikule annab hea pildi tegutsevast raamatupidaja isiksusest. Aga registri loetavus, selgus ja täpsus on määravad asjaolud. Eriti peab seda silmas pidama registrite käsitsi koostamisel. Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel ei ole lubatud kustutada ja teha õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamislausend parandatakse paranduskirjendiga. 12 Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis reguleerib tema raamatupidamise korraldust. Kas raamatupidamise sise- eeskiri on vajalik? On, kindlasti on. RPS sätestab kindlad nõuded sellele mahukale dokumendile. Raamatupidamise sise-eeskiri on väga vajalik ja pidevalt täiendamist vajav töövahend raamatupidaja laual
dokumendi nimetus ja number; koostamise kuupäev; tehingu majanduslik sisu; tehingute arvnäitajad (kogus, hind, summa); tehingute osapoole nimed; tehingute osapoolte aadressid; majandustehingut kirjendava raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri, mis tõendab majandustehingu toimumist; vastava raamatupidamiskirjendi number või koostatud raamatupidamislausend. 7 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente Pangakontode väljavõtted Kassa sissetulekuorderid Vara üleandmis-vastuvõtmis aktid Varade või kohustuste ümberhindamise ja inventeerimise aktid Müügiarved ja muud tulude algdokumendid Raamatupidamiseõiendid
Majandusarvestuse ajalugu Ei maksa arvata, et majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Inimestel oli ju vaja ka vanadel hallidel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Tänapäeval vist enam mitte väga hästi toimiv viis.. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge (millega ei taha ma muidugi väita, et tänapäeval on asi ülimalt keeruline, ei) ning siinkohal on rõõm tunnistada, et raamatupidamisarvestus kui meetod on olnud ja on kindlasti ka edaspidi pidevalt arenev. Näiteks juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsale kinnitatud nööride abil - piitsanööril oli iga maksja kohta tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seo...
SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................2 1. KONTSERN..............................................................................................................................4 1.1.Mõisted..................................................................................................................................5 1.2.Osalused.................................................................................................................................9 1.3.Konsolideerimise üldpõhimõtted.........................................................................................12 1.3.1.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõtte asutamisel.............................................14 1.3.2.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel bilansilises väärtuses...........17 1.3.3.Konsolidee...
perioodi kulud. Vara müües me aga ei tea palju arvetest jääb laekumata. 1. Krediitmüügist osatähtsuse meetodi puhul määratakse eelmiste aastate kogemuse põhjal, kui suur osa järelmaksmisega müügist jääb laekumata. Näiteks aruandeaasta krediitmüügi käive (kasumiaruandes) oli 1 000 000 krooni. Eelmiste aastate kogemustest on teada, et keskmiselt 3% krediitmüügist jääb laekumata. 3% x 1000 000= 30 000.- Tehakse raamatupidamislausend: D- ebatõenäolise laekumise kulu 30 000.- K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 30 000.- Kulu kantakse kasumiaruandesse, ebatõenäoliselt laekuvad arved kajastatakse bilansis (Nõuded ostjate vastu = ostjatelt laekumata arved ebatõenäoliselt laekuvad arved). Kui aasta alguses oli ebatõenäoliselt laekuvate arvetel saldo, siis summad liidetakse. Kui järgmise aasta jooksul arve tõepoolest ei laeku, toimub arve kui lootusetu mahakandmine
Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Enne majandustehingute kontodele kirjendamist tuleb kindlaks määrata korrespondeeruvad kontod vastavalt iga toimunud tehingu sisule, mis tähendab seda, et iga toimunud majandustehingu kohta koostatakse selle kontodele kandmise eeskiri e raamatupidamislausend. Raamatupidamislausendiks e lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Vastavalt EV raamatupidamise seadusele vormistatakse raamatupidamislausend alg- või koonddokumendil, kusjuures lausend peab sisaldama: 1) majandustehingu kuupäev;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
