........................ 9 3.2 Kahekordne kirjendamine ...................................................... 10 4 KONTOD ................................................................................................... 11 4.1 Kirjdendamise eeskiri .......................................................... 13 5 PÄEVARAAMAT ..................................................................................... 14 6 RAAMATUPIDAMISKIRJEND .............................................. 15 7 RAAMATUPIDAMISREGISTRID ......................................... 16 7.1 Kronoloogilised registrid ....................................... 16 7.2 Süstemaatilised registrid .................................................. 16 7.3 Kontoraamat .............................
Pangakonto väljavõtted Töötasu ja sellega seotud maksude arvestuse dokumendid (palgalehed) Avansi-, lähetus- ja muud kuluaruanded Inventuuri lugemislehed ja aktid Ümberhindlus- ja mahakandmisaktid (varud, põhivara) Ostu-, müügi-, rendi-, laenu-, ja muud lepingud Raamatupidamisõiendid 12 Alg- ja koonddokumente ei ole lubatud parandada ega kustutada ega teha nendes õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamisdokumendi järjekorranumbrile. 13 Dokumendi nimetus Raamatupidamisse Esitamise eest vastutav esitamise aeg isik Müügiarved tekkimisel müügijuht Ostuarved tekkimisel ostujuht Lähetusaruanne Hiljemalt 5 tp pärast lähetatu
makstud. Tekkepõhine – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha laekunud või välja makstud. Kahekordne kirjendamise nõue. 13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid). Lihtlaused – ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. Liitlausend – hõlmab kolme või enamat kontot. Komplekslausend – segalausend, kanne mitme deebeti ja mitme kreeditiga. 14. Raamatupidamiskirjend. Peab sisaldama järgmisi andmeid: majandustehingu kuupäev, järjekorra nr, debiteeritava ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad, majandustehingu lühikirjeldus, algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja nr 15. Raamatupidamisregistrid, kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine. Raamatupidamisregistrid – andmekogud, mis sisaldavad süstematiseeritud infot kirjendite ja saldode kohta. Kronoloogiline kirjendamine – päevaraamatu abil kontrollitakse
Kohustused-raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt kinnitav võlg(lühiajalised ja pikaajalised koh.) Omakapital(netovara)-raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuse vahe Tulu-aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali(tavaline arvestus) Kulu-aruandeperioodi väljaminekud,millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist Kasum(kahjum)-raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehing-raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Varad-raamatupidamiskohus...
Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumistele või väljamaksmisele. 13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid) Lihtlausendid milles ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. Liitlausendid mis hõlmab kolme või enamat kontot. Sega ehk komplekslausendid milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot. 14. Raamatupidamiskirjend. (Lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne) Raamatupidamisregistrisse tehtud sissekanne ehk raamatupidamisekirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: Majandustehingu kuupäev Kirjendi identifitseerimisetunnus (number, numbri ja tähe kombinatsioon) Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad Viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile 15. Raamatupidamisregistrid, kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine.
Muud nõuded Muud lühiajalised võlad Aktsiakapital nimiväärtuses Reservkapital Jaotamata kasum KÄIBEVARA PÕHIVARA 23. Muud tegevuskulud on: a) Intressikulud b) Tööandja töötuskindlustus c) Panga teenustasud d) Põhivara kulum e) Reklaamikulud 24. Raamatupidamisdokumentide liigid on: a) Koonddokument b) Raamatupidamiskirjend c) Raamatupidamisõiend d) Kontoplaan e) Algdokument 25. Maa ja kunstiväärtused on: a) Piiratud kasutuseaga b) Piiramatu kasutuseaga 26. Kas varudesse võib arvestada kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist? 27. Ettevõtte põhivara jääkmaksumus on 300 000 krooni, põhivara kulum 60 000 krooni.
raha on laekunud või välja makstud. (Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.) 16. Raamatupidamislaused (liht-, liit- ja komplekslausend) lihtlausendid - milles ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga; liitlausendid - mis hõlmavad kolme või enamat kontot. sega- e komplekslausendid milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot 17. Raamatupidamiskirjend lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. 18. Raamatupidamisregistrid. Kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Kronoloogiline tehingute kajastamine ajalises järjekorras.
kuhu laekuvad sinule mõeldud summad ja isegi liialt tihti väljuvad veelgi suuremad summad (no kellel õnnestub teistpidi laekub tihti, välja läheb vähe?). Aga arveldusarve liikumistest saaksid Sa konto majandusarvestuse mõistes koostada küll. Vajalikud elemendid on tal olemas. Algdokumentidel võib ka arve parandada Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). Seega ei keela praegu kehtiv seadus ka algdokumentidel numbrite parandamist ja enam ei ole kohane tsiteerida Riigikohtu 2002. aasta otsust. Kui kohus tollal leidis, et mõistlik on seaduse teksti
toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud Raamatupidamist kassapõhiselt võivad pidada FIE-d. Kõikidel teistel raamatupidamiskohustuslastel peab olema tekkepõhine raamatupidamine 13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid). Sellist raamatupidamislausendit, mis vormistatakse algdokumendil ja mis sisaldab peale debiteeritava(te) ja krediteeritava(te) kontode ka muud infot, nimetatakse kirjendiks....VT. Tööleht 14. Raamatupidamiskirjend. Raamatupidmiskirjend sisaldab: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number 6 15. Raamatupidamisregistrid, kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat (žurnaal), kus toimub tehingute ja muude
Omavahel seotud kontosid nimetatakse korrespondeeruvateks kontodeks. · · Lihtlausend · Kanne ühe deebetiga ja ühe kreeditiga. · Ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga · · Liitlausend · Ühe konto deebet korrespondeerub kahe või enama konto kreeditiga või ühe konto kreedit korrespondeerub kahe või enama konto deebetiga. · Liitlausendi saab kirja panna ka lihtlausenditega. · · Raamatupidamiskirjend · lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. · Kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: majandustehingu kuupäev raamatupidamiskirjendi järjekorranumber debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad majandustehingu lühikirjeldus algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number · (RPS §6) · · Majandustehingute dokumenteerimine
(Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.) 14) Raamatupidamislaused (liht-, liit- ja komplekslausend): Lihtlausendid - milles ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga; Liitlausendid - mis hõlmavad kolme või enamat kontot. Sega- e komplekslausendid – milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot 15) Raamatupidamiskirjend: lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. 16) Raamatupidamisregistrid. Kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine. Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Vigade parandamine –
§6. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites õigeaegselt . · Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid : majandustehingu kuupäeva; raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit; debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosd ja vastavaid summasid; majandustehingu lühikirjeldust;algdokumendi (koonddokumendi) nimetust ja numbrit . §7. Algdokument Raamatupidamise algdokument kinnitab majandustehingu toimumist , millel peavad olema järgmised andmed: dokumendi nimetus ja number;koostamise kuupäev; tehingu majanduslik sisu; tehingu
asendamist. (5) Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, on raamatupidamiskohustuslane kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul. Parandused algdokumentides ja registrites: (1) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (2) Parandusdokument peab lisaks käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatud rekvisiitidele, mis peavad olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti
TALLINNA KÕRGKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond RAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: Tallinn 2014 SISUKORD 1 TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA ............................................................................................................................... ...
ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. (3) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. (4) Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. (5) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. § 12. Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus (1) Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. § 10
- 16. Tuginedes tabeli andmetele on õige, et juhul kui vara oleks 132 500.-, siis Maa maksumus oleks: a) 90 000.-; b) 50 000.-; c) 0.-; d) Mitte ükski eelpool toodust. 17. Tuginedes tabeli andmeteleon õige, et juhul kui omakapital oleks 82 500.- ja Maa maksumus oleks 90 000.-, siis laenuvõlg oleks: a) 90 000.-; b) 70 000.-; c) 30 000.-; d) 55 000.-; e) Miite ükski eelpool toodutest. 18. Raamatupidamiskirjend ei pea sisaldama: a) Majandustehingu kuupäeva; b) Andmeid tehingu osapoolte kohta; c) Majandustehingu lühikirjeldust; d) Algtokumendi numbrit ja nimetust: 19. Ettevõte ostis kaupa arvega (maksmine toimub hiljem). Selle kohta tuleb teha järgmine raamatupidamiskanne: a) D Kaubad K Võlad tarnijatele b) D Tulevaste perioodide kulu K Kaubad c) D Kaubad K Tulevaste perioodide kulu
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAHVAMAJANDUSE INSTITUUT MAJANDUSTEOORIA ÕPPETOOL Artjom Aljositsev Praktika aruanne Õppejõud: Raissa Kokkota 1 TALLINN 2009 SISUKORD 1. Tutvumine ettevõttega 3 2. Raamatupidamise siseeeskirjad 3 2.1. Raamatupidamise korraldamine 3 2.2. Majandustehingute dokumenteerimine 4 2.2.1. Raamatupidamise algdokumendid 4 2.2.2. Dokumentide säilitamine 5 2.2.3. Dokumendikäive 5 2.3. Raamatupidamise registrid 5 2.4. Rahaliste vahendite arvestus 6 2.5. Varade ja kohustuste inventeerimine 6 2.6. Kodide kasut...
debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summad. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat ja süstemaatiliseks registriks on pearaamat. Päevaraamatus on kõik majandusoperatsioonid kuupäevalises järjekorras, pearaamatus registreeritakse tehingud kontode lõikes. Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamikirjendi järekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (paradusdokument). Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja - kirjendile.
kassa- ja panga sissetulekute ja väljaminekute register; arvelduste register (nõuded, kohustused, klientide register); põhivarade register; töötajate ja palgaarvestuse register; pearaamat. 2.3 Parandused Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendile tuleb märkida kuupäev, millal antud parandus tehti, allkiri kindlasti, tehingu majanduslik sisu ning paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega parandusdokumendile ja kirjendile. 2
jagunevad kronoloogilisteks ja süstemaatilisteks. Kronoloogilistes registrites kajastatakse majandustehingud kronoloogilises järjekorras, süstemaatilistes registrites peetakse arvestust kontode lõikes. Kronoloogiline ja süstemaatiline register võib olla ühendatud ühte registrisse. Parandused dokumentides ja registrites Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). 8 Parandusdokument peab lisaks raamatupidamisõiendile sätestatud rekvisiitidele, mis peavad olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja
2910 Osakapital 2500 2500 Kokku 2 900 2 900 1 200 1 200 2 500 2 500 Parandused dokumentides ja registrites (RPS § 10) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). © 2014. Janek Keskküla 13 Raamatupidamise sise-eeskiri (RPS § 11)
K: intressitulu 293 734 K: pikaajaline rendinõue 500 000 Kui tegemist oleks olnud otsefinantseerimisega rentimisega, siis oleks olnud röntgeniaparaadi rendileandmise raamatupidamiskanne järgmine (rendimaksete nüüdisväärtus 3 437 340 krooni oleks sel juhul ühtinud soetamis(oma)maksumusega): D: pikaajaline rendinõue (brutoinvesteering) 5 150 000 K: realiseerimata intressitulu 1 712 660 K: aparaat (omamaksumus) 3 437 340 2. Rentniku (ASi Diagnostik) arvutused ja raamatupidamiskirjend 01.01.2005.a. on järgmine: Avanssannuiteedi nüüdisväärtus + lõpetamismaksumuse nüüdisväärtus = aparaadi nüüdisväärtus (aparaadi soetusmaksumus rentniku aruannetes) 500 000x 6.75902 = 3 379 510; 150 000x0.38554 = 57 830; 3 379510+57 830=3 437 340 D: röntgeniaparaat (soetusmaksumuses) 3 437 340 K: pikaajaline rendikohustis 2 937 340 K: pank 500 000 Müük-tagasirentimine Müük-tagasirentimine toimub siis, kui majandusüksus müüb varaobjekti ja samas võtab selle kohe rendile
käibeandmikud koostatakse üldreeglina sama vormi kohaselt. Analüütiliste kontode käibeandmiku kokkuvõtted peavad vastama vastava sünteetilise konto kokkuvõttele. Võrdsuse puudumine viitab analüütilises arvestuses tehtud vigadele. REGULEERIMIS- JA SULGEMISKANDED 9.1 Parandused dokumentides ja registrites Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). Parandusdokument peab lisaks raamatupidamisõiendi rekvisiitidele sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja kirjendile. 9.2 Reguleerimiskanded
arvestustulemuste fikseerimiseks. Nad kujutavad endast kindla vormi järgi lahterdatud tabeleid. Registreid liigitatakse vastavalt info süstematiseerimisele kronoloogilisteks ja süstemaatilisteks. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat, kuhu majandustehingud kirjendatakse kronoloogilises järjekorras st majandustehingute registreerimist nende toimumise ja dokumentidega vormistamise ajalises järjestuses. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid (RPS § 6 lg 5): 21 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Päevaraamat võib olla vormistatud erinevalt. Näited päevaraamatu vormistusest on toodud
Kontoplaan esitatakse majandusüksuse raamatupidamise sise-eeskirjades (mida täiendatakse vastavalt vajadusele). Parandused vastavalt EV raamatupidamise seaduse § 10 "raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel ning registrites ei ole lubatud sissekandeid kustutada ega teha õienditeta parandusi. Raha liikumist tõendavatel dokumentidel ei ole lubatud teha parandusi." Vastavalt EV raamatupidamise seaduse § 10 ebakorrektne raamatupidamiskirjend tuleb parandada paranduskandega, kus peab olema märgitud parandatava kande järjekorranumber, selleks tuleb koostada raamatupidamisõiend (memoriaalorder), kui parandus ei ole algdokumendil. 1) Juhul kui viga avastatakse enne kokkuvõtete tegemist, parandatakse need ebaõige teksti maha kriipsutamisega ja õige teksti kirjutamisega, maha kriipsutatud teksti kõrvale lisatakse "parandus õige" ja kinnitatakse seda allkirjaga.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx Baltic Chess Group OÜ Raamatupidamise praktika I Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR..............................................4 2.RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR, KASUTATAV RAAMATUPIDAMISSÜSTEEM..............................................................................................5 3.RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS..............................................................................8 3.1. Pangakontod ja nende arvestus..............................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvetuse õppetool II R SISE-EESKIRJA KOOSTAMINE Referaat Õppejõud:M. Kasearu Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine". Sise-eeskirja eesmärgiks on määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajasta...
Majandustehingu kohta, kus omavahel on seoses kaks kontot, koostatakse lihtlausend. Esineda võib ka tehinguid, kus omavahel on seoses kolm ja enam kontot. Sellisel juhul koostatakse tehingu kajastamiseks liitlausend. Liitlausendis ühte kontot debiteeritakse ja kahte või enamat kontot krediteeritakse, või vastupidi. Kõigis lausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga. Lausendi põhjal tehakse sissekanne kontodele ehk raamatupidamiskirjend. Raamatupidamise kirjend sisaldab järgmisi andmeid: majandustehingu kuupäev; raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; majandustehingu lühikirjeldus; algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Kahekordse kirjendamise põhimõttel on suur tähtsus sest deebetkäivete ja kreeditkäivete üldsumma võrdsuse alusel kontrollitakse kontodele tehtud sissekannete õigsust
Majandusarvestuse ajalugu Ei maksa arvata, et majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Inimestel oli ju vaja ka vanadel hallidel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Tänapäeval vist enam mitte väga hästi toimiv viis.. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge (millega ei taha ma muidugi väita, et tänapäeval on asi ülimalt keeruline, ei) ning siinkohal on rõõm tunnistada, et raamatupidamisarvestus kui meetod on olnud ja on kindlasti ka edaspidi pidevalt arenev. Näiteks juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsale kinnitatud nööride abil - piitsanööril oli iga maksja kohta tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seo...
käibemaks, mis kirjendatakse arve esitamisel: D 1210 Nõuded ostjate vastu 17 700 K 2511 Käibemaks müügil, 18% 2 700 K 3110 Söödapiirete müük Eestis (18%). 15 000 Käibemaksuseaduse järgi tagasiarvestamisele kuuluv käibemaks kantakse käibemaksukonto deebetisse, mille raamatupidamiskirjend on toodud Lühiajaliste kohustuste arvestamise osas. Kuna praktika juhendaja soovitas pidevalt kontrollida bilansi maksusaldode vastavust Maksu- ja Tolliameti jäägiga, et kajastataks õiget maksuvõlga, kasutasin käibemaksu koondamist ühele kogumiskontole. Vastav kanne tehakse iga aruandekuu lõpus, kusjuures see kirjendatakse järgmiselt: Kui sisendkäibemaks osutus suuremaks kui müügikäibemaks:
Majandustehingu kohta, kus omavahel on seoses kaks kontot, koostatakse lihtlausend. Esineda võib ka tehinguid, kus omavahel on seoses kolm ja enam kontot. Sellisel juhul koostatakse tehingu kajastamiseks liitlausend. Liitlausendis ühte kontot debiteeritakse ja kahte või enamat kontot krediteeritakse, või vastupidi. Kõigis lausendites peab konto(de) deebetisse kirjendatud summa võrduma konto(de) kreeditisse kirjendatud summaga. Lausendi põhjal tehakse sissekanne kontodele ehk raamatupidamiskirjend. Raamatupidamise kirjend sisaldab järgmisi andmeid: majandustehingu kuupäev; raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; majandustehingu lühikirjeldus; algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Kahekordse kirjendamise põhimõttel on suur tähtsus sest deebetkäivete ja kreeditkäivete üldsumma võrdsuse alusel kontrollitakse kontodele tehtud sissekannete õigsust
käibemaks, mis kirjendatakse arve esitamisel: D 1210 Nõuded ostjate vastu 17 700 K 2511 Käibemaks müügil, 18% 2 700 K 3110 Söödapiirete müük Eestis (18%). 15 000 Käibemaksuseaduse järgi tagasiarvestamisele kuuluv käibemaks kantakse käibemaksukonto deebetisse, mille raamatupidamiskirjend on toodud Lühiajaliste kohustuste arvestamise osas. Kuna praktika juhendaja soovitas pidevalt kontrollida bilansi maksusaldode vastavust Maksu- ja Tolliameti jäägiga, et kajastataks õiget maksuvõlga, kasutasin käibemaksu koondamist ühele kogumiskontole. Vastav kanne tehakse iga aruandekuu lõpus, kusjuures see kirjendatakse järgmiselt: Kui sisendkäibemaks osutus suuremaks kui müügikäibemaks:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
