Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele

Q: Kes oli Luca Pacioli?

Vastus leiad õppematerjalist: Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele

Q: Millised rekvisiidid peavad olema arvel?

Vastus leiad õppematerjalist: Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele

Q: Mis neil puudub?

Vastus leiad õppematerjalist: Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele

Q: Mis kantakse aktivakonto deebetisse ja mis kreeditisse?

Vastus leiad õppematerjalist: Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele

Q: Mis on ja mida näitab kasumiaruanne?

Vastus leiad õppematerjalist: Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele

Q: Mis on kasumiaruande 1 ja 2 skeemi erinevus?

Vastus leiad õppematerjalist: Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele

Q: Mis on ja mida näitab rahavoogude aruanne?

Vastus leiad õppematerjalist: Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele

Alliksaar, Ayron

Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele (0)

Majandus - Arvestuse alused

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes oli Luca Pacioli?
Millised rekvisiidid peavad olema arvel?
Mis neil puudub?
Mis kantakse aktivakonto deebetisse ja mis kreeditisse?
Mis on ja mida näitab kasumiaruanne?
Mis on kasumiaruande 1 ja 2 skeemi erinevus?
Mis on ja mida näitab rahavoogude aruanne?

Kordamisteemad õppeaines arvestuse alused

Raamatupidamise ajalugu. Kes oli Luca Pacioli?
Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara.Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus .
Üks esimesi kirjalikke numbrisüsteeme leiutati sumerite poolt 3 000 aastat e.m.a. Kahekordne kirjendamine võeti kasutusele XIV sajandi keskpaiku, mis Goethe pidas inimkonna üheks tänuväärseimaks leiutiseks Luca Pacioli! Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised . Sageli nimetatakse Paciolit “Raamatupidamise Isaks” kuigi ta ei leiutanud süsteemi välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise.

Mõisted: kuluarvestus , majandusarvestus , finantsarvestus , juhtimisarvestus, auditeerimine , finantsanalüüs, finantsjuhtimine , finantsplaneerimine/ eelarvestamine .
Auditeerimine - on ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine. Audiitori hinnangu eesmärk on tõsta teie ettevõtte finantsinformatsiooni usaldatavust nii investorite, osanike kui ka avalikkuse silmis .
Finantsarvestus- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs.
Juhtimisarvestus- info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise , rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks.
Kuluarvestus- eelarvete , standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs.
Maksude arvestus- riiklike või muude maksude arvestamine , analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust.
Eelarvestamine ehk finantsplaanimine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine ning finantsarvestusest tulenevate andmete kasutamine juhtkonna plaanide rahaliseks esitamiseks .
Finantsanalüüs- hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale. Auditeerimine või isekontroll- majandus-tegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine.
Finantsjuhtimine- ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja nende saavutamiseks koostatud plaanide elluviimiseks vajalike ressursside tagamine.

Majandusinfost huvitatud osapooled. Kes, miks ja millisest infost huvitatud on?
Infotarbijateks võivad olla nii praegused kui ka potentsiaalsed investorid, ostjad (kliendid), töövõtjad, tarnijad, pangad , maksuhaldurid, samuti valitsus ja avalikkus . Majandusaasta aruandes esitatavad finantsnäitajad moodustavad põhi osa avalikust infost ettevõtte kohta. Kõik need aruandenäitajad täidavad tähtsat funktsi ooni erinevate ühiskonna- ja ettevõttetasandite juhtimisprotsessides.
Infotarbijate vajadused on erinevad:
• investorid kui kapitaliomanikud on huvitatud nii kapitali riskist kui ka oodatava tulu riskist. Nad vajavad infot otsustamiseks: investeerida või mitte;
• töövõtjad ja nende esindajad (ametiühingud) on huvitatud töötasustamisest. Neid huvitab ettevõtte võime maksta palka ning sotsiaalmaksu, rakendada mitmesuguseid soodustusi töötajatele;
• laenuandjaid huvitab ettevõtte suutlikkus tähtaegselt tagastada saadud laene koos laenuintressidega;
• tarnijaid huvitab ettevõtte maksevõimelisus tähtaegselt tasuda ostetud vara ja teenuste eest;
• ostjad on huvitatud ettevõtte eksistentsist, eriti kui neil on pikaajaline koostöö või nende äritegevus sõltub antud ettevõttest;
• valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks;
• avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega.
Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka - sisesed aspektid, mida majandusarvestuses tuleb arvestada.

Mõisted: raamatupidamiskohustuslane, majandustehingud , algdokument , vara, kohustused, omakapital , tulu, kulu, kasum, kahjum .
Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt.
Raamatupidamiskohustuslasteks on näiteks Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning Riigikogu, Vabariigi President , Riigikontroll,õiguskantsler ja Riigikohus ), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik ning füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud:

korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud finantsseisund , majandustulemused ja rahavood ;
dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites;
koostama ja esitama raamatupidamise aastaaruande ning muud finantsaruanded õigusaktides sätestatud korras;
säilitama raamatupidamise dokumente.

Majandustehingute dokumenteerimine on raamatupidamise oluliseks ülesandeks. Majandus-tehing raamatupidamise seaduse tähenduses on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. Majandustehingu aluseks on majandustehingut tõendav algdokument. Kõik majandustehingud tuleb dokumenteerida.
Algdokument -Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised kohustuslikud rekvisiidid (RPS § 7):
• dokumendi nimetus ja number;
• koostamise kuupäev;
• tehingu majanduslik sisu;
• tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
• tehingu osapoolte nimed,
• tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid, registreerimisnumbrid;
• majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
• vastava raamatupidamiskande (kirjendi) järjekorranumber.
Vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus.
Vara:
• on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel,
• tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatu-pidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel),
• mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav.
Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi (tegevuslitsents, mitmesugused õigused – hoonestus-, kirjastamis- jne, lepinguline õigus saada tehingu teiselt osapoolelt vara – nõuded ostjatele). Peamine erinevus käibe- ja põhivara vahel seisneb ajavahemikus , mille jooksul need varad ettevõttele kasu toovad. Seetõttu jaotatakse raamatupidamiskohustuslase vara:
• põhivaraks – pikaajalised varad,
• käibevaraks – lühiajalised varad.
Kohustused- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud:
• korraldama raamatupidamist vastavalt ühele raamatupidamistavadest (Eesti hea raamatu-pidamistava või rahvusvaheliselt finantsaruandluse standardid ) tagamaks aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise raamatupidamiskohustuslase finants -seisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest;
• dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
• kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites;
• koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras;
• säilitama raamatupidamise dokumente.
Omakapital on ettevõtte õiguslike omanike poolt ettevõtte käsutusse antud ning ettevõtte oma äritegevusega loodud kapital . Seega baseerub omakapital eelkõige kahel allikal: sissemakstud kapitalil ja kasumil. Kõrgem omakapitali määr (omakapitali suhe kogukapitali) tagab ettevõttele majandusliku kindluse, tugevama vastupanuvõime kriisiperioodil või negatiivsetele turumõjudele, suurema usaldatavuse võlausaldajatele.
Tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb vara suurenemine või kohustiste vähenemine ja mis suurendavad raamatupida miskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.
Kulu –aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb vara vähenemine või kohustiste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.
Kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe.

Millised rekvisiidid peavad olema raamatupidamise algdokumendil?
Algdokumentide rekvisiidid -Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, allkiri´

Millised rekvisiidid peavad olema arvel?
Algdokumentide rekvisiidid +
 vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

Mis on bilanss , millal see koostatakse ning mida bilanss näitab?
Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid ) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks).

Bilansi koostamine.
PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU

Põhivara soetusmaksumus, arvele võtmine ja amortisatsioon .
Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Materiaalne põhivara, mis vastab vara bilansis kajastamise kriteeriumitele võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb:
(a) ostuhinnast
(b) soetamisega otseselt seotud kulutustest
(c) vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega (nt maa rekultiveerimine) seotud hinnanguliste kulutuste nüüdisväärtusest .
Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus.
Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul.

Amortisatsiooni arvestamise meetodid.

Amortisatsiooni arvestatakse põhiliselt lineaarsel meetodil. Näiteks Masinaid ja seadmeid amortiseeritakse 15% aastas lineaarse meetodi alusel. On olemas veel näiteks mahupõhine väärtuse alandamise meetod ja kahekordselt alaneva jäägi meetod, kuid neid meetodeid tuleks arvestada suurte ja keerulisemate seadmete peal, mille puhul meetod kajastab täpsemat põhivarast loodavat väärtust ajas.

Varude arvestus ( FIFO meetod).
FIFO meetodi (nimetatakse ka lihtjärjekorra meetod) puhul eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. FIFO meetodi puhul kajastatakse varude realiseerimist nende soetamise järjekorras. Lõppvarusse jäävad alati perioodi viimased ostud .
Antud meetodi puhul hinnatakse seega perioodi lõppvaru viimaste ostude hinnas , müüdud varude soetusmaksumus leitakse aga esimeste või varasemate sisseostude hindades.
FIFO meetodil saadud tulemus ühtib sageli tükimeetodil saadud tulemusega, kuna on üsna loomulik, et kõigepealt müüakse ära varem soetatud kaubad .

Bilansi valem.
Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem:
VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi. Bilansi passivakirjed jagatakse kohustusteks ja omakapitaliks. Siit võime tuletada veel ühe laiendatud bilansi valemi:
KÄIBEVARA + PÕHIVARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL

Omakapitali osatähtsus varades.
Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga
Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk.

Kontode jaotus.
Konto tähendab “arvet”. Kirjapildis võib kontot näha mitmeti. Näiteks konto “ Kassa ” väljavõte kujutab endast tabelivormi ehk raamatupidamisregistri väljavõtet. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist .
kontol on kaks poolt DEEBET ja KREEDIT .
Bilansi järgi eristatakse aktiva- ja passivakontosid.
Kontod , kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod.
Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel

Sünteetilised ja analüütilised kontod.
Sõltuvalt info detailiseerituse astmest jaotatakse kontod sünteetilisteks(sünteesivateks) kontodeks ( control accounts ) ja analüütilisteks kontodeks (subsidiary accounts).
Analüütilised kontod detailiseerivad konkreetset sünteetilist kontot. Sünteetilistele kontodele on enamasti võimalik avada mitut analüütilist kontot. Näiteks sünteetilise konto “Nõuded ostjate vastu” analüütilistel kontodel peetakse arvestust konkreetsete ostjate (klientide) kohta.
Sünteetiliste ja anlüütiliste kontode vahel on tihe seos, mis väljendub selles, et analüütiliste kontode algsaldode, deebet-ja kreeditkäivete ning lõppsaldode summad võrduvad vastavalt sünteetilise konto algsaldo , deebet- ja kreeditkäibe ning lõppsaldoga.

Kahekordse kirjendamise olemus.
Raamatupidamist peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel.
Kahekordne kirjendamine on majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjendamise meetod, kus iga majandustehing kirjendatakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme)konto kreeditisse.
Näiteks: Deebet: Kassa
Kreedit: Pangakonto, mis tähendab, et kassasse toodi pangast sularaha

Mis on pearaamat , millal tehakse sellesse kandeid. Miks on pearaamat vajalik?
Pearaamatu puhul on tegemist sünteetilise arvestuse registriga kuhu registreeritakse kõik perioodi majandustehingud kontode lõikes. Siia koondatakse kõik perioodi kronoloogiline- ja süstemaatiline arvestus.Sealt saab kätte kõik vajaliku sünteetilistelt kontodelt koos koodide ja numbritega .

Raamatupidamise sise- eeskiri , mis see on ja kelle jaoks koostatud?
Raamatupidamise sise-eeskiri, ( ingl accounting manual ) – on raamatupidamiskohustuslase jaoks kohustuslik dokument igapäevase jooksva raamatupidamise korraldamiseks ning aruandluse läbiviimiseks. Kasutatavad arvestuspõhimõtted ja info esitusviis lähtub Eesti heast raamatupidamise
tavast, raamatupidamise seadusest

Tulu ja kulukontode eripära. Mis neil puudub?
Kasumiaruandes kajastatakse tulusid ja kulusid ning sellest tulenevalt esinevad seal tulu- ja kulukontod. Neid kontosid nimetatakse ka ajutisteks kontodeks ehk nominaalseteks kontodeks, kuna perioodi lõppedes kontod suletakse. ka puuduvad nendel kontodel perioodi alguses algsaldod.

Mis kantakse aktivakonto deebetisse ja mis kreeditisse?
Aktivakontodel näidatakse algsaldod deebetis , deebetpoolele kantakse kõik sissetulekud (suurenemised) ja kreeditpoolele kõik väljaminekud (vähenemised)

Mis kantakse passivakonto deebetisse ja mis kreeditisse?
Passivakontodel kantakse algsaldod kreeditisse. Sissetulekud (suurenemised) näidatakse kreeditis, väljaminekud (vähenemised) näidatakse deebetis.Raamatupidamise korraldamise alusprintsiibid.

Mis on ja mida näitab kasumiaruanne ?
Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul.Eestis tegutsevatel raamatupidamiskohustuslastel võimalik valida kahe kasumiaruande skeemi vahel

Mis on kasumiaruande 1 ja 2 skeemi erinevus?
Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne),
skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi ettevõttes (müüdud toodangu kulu, turustuskulud , üldhalduskulud) s.t osa kuluartikleid jagatakse eri kulukohtade vahel laiali. Skeemi 1 kasutavad sageli väiksemad ettevõtted ja teenindusettevõtted.

Mis on ja mida näitab rahavoogude aruanne?
Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Rahavoogude aruandes on rahavood rühmitatud vastavalt nende eesmärgile:

äritegevuse rahavood
investeerimistegevuse rahavood
finantseerimistegevuse rahavood

Töötasu arvestamine. Sealjuures osata leida töötaja töötasult kinnipeetud maksud ja maksed ning tööandja arvestatavad maksud ja maksed. Brutotöötasust netotöötasu leidmine.
Arvestada töötaja töötasu, töötasust kinnipeetavad maksud ja maksed ning tööandja
maksukohustus, kui töötaja töötab 19 päeva kuus päevapalgaga 45 eurot. Töötaja on
liitunud kogumispensioni kogumisega ning teinud avalduse, et tema töötasu leidmisel
arvestataks igakuiselt tulumaksuvaba miinimumiga.
Lahendus:
1) Töötaja brutotöötasu 19*45= 855 eurot
2) Töötasust kinnipeetavad maksud ja maksed:Kui töötaja on liitunus kogumispensioniga : Kogumispensionimakse 2% 855st=
0,02*855= 17,10 eurot
Töötaja töötuskindlustusmakse 2% 855st = 0,02*855= 17,10 eurot
Tulumaksu vaba on ühes kuus maksimaalselt 144 eurot.
Tulumaks 21% = 0,21*(855-17,10-17,10-144)=142,13 eurot
Seega on töötaja netotöötasu 855- 17,10- 17,10- 142,13= 678,67 eurot
Netotasu on töötasu, mille töötaja reaalselt kätte saab.
Tööandja maksukohustus:
Sotsiaalmaks 33% 855st ehk 0,33*855= 282,15
Töötuskindlustusmakse 1% 855st ehk 0,01*855= 8,55

Kanded .
Vt videot http://eprints.tktk.ee/933/1/Bilanss.mp4

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 93 allalaadimist

Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele #1

Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele #2

Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele #3

Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele #4

Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele #5

Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele #6

Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele #7

Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele #8

Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele #9

Arvestuse alused kokkuvõte kaugõppele #10

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

93 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ayron Alliksaar Õppematerjali autor

Täpne konspekt arvestuseks õppimiseks

Sarnased õppematerjalid

doc

Arvestuse alused kokkuvõte

Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9

Arvestuse alused

odt

Finantsraamatupidamine

TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Airi Kruusel RP 11 Finantsraamatupidamine Ainetöö Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE LIIGENDAMINE ................. 5 2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine ...................................................... 10 4 KONTOD .

Finantsraamatupidamine

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine-teooria- raamatupidamisealused

124

pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid ................................................

Raamatupidamise alused

docx

Raamatupidamine I osa

loomulik kadu, eksimused kaupade vastuvõtmisel ja väljaandmisel, arvestusvead, vara riisumine jne.) ei saa fikseerida nende toimumise momendil. Seda saab teha alles inventuuride abil. Inventuuriga tehakse kindlaks ja inventuuriaktides fikseeritakse kaupade, materjalide, raha, inventari jne. tegelik jääk ning selgitatakse nende üle- või puudujääk võrreldes arvestusandmetega. Inventuuri tulemuste põhjal viiakse arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Reas ettevõtetes ei arvestata jooksvalt materjali kulutamist tootmises. Sel juhul kasutatakse perioodilisi inventuure aruandeperioodi lõpul aruandeperioodi tegeliku kulusumma arvutamiseks. Selleks tehakse järgmine arvutus: Aruandeperioodi kulu = materjali jääk aruandeperioodi algul + materjali ostud aruandeperioodi jooksul materjali jääk aruandeperioodi lõpuks.

Raamatupidamise alused

docx

Majandusarvestus

Majandusarvestus süstemaatiline protsess, mille käigus toimub: · majandusinformatsiooni identifitseerimine · majandusinformatsiooni mõõtmine · majandusinformatsiooni registreerimine · info edastamine kasutajatele Hõlmatavad valdkonnad · finantsarvestus · maksude arvestus · kuluarvestus · finantsanalüüs · · Majandusinfo tarbijad · omanikud · juhtkond · töötajad · kreeditorid · investeerijad · tarnijad · ostjad · · Raamatupidamise seadus (RPS) jõustunud 01.01.2003 · Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased, kelledeks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eesti registreeritud era- ja aval

Majandusarvestus

docx

Raamatupidamise alused

 finantsarvestust;  juhtimisarvestust;  kuluarvestust;  maksuarvestust;  finantsanalüüsi;  eelarvestamist,  sisekontrolli;  auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse korraldamise kohustus algab ettevõtte loomisega ja lõpeb selle likvideerimisega. Raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõeldakse finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust. Finantsarvestus ehk raamatupidamine tähendab ettevõtte majandustehingute registreerimist ja kirjendamist paberkandjatel või digitaalselt. Finantsarvestuse reguleerimine Raamatupidamise korraldamisel tähtsaimaks õigusaktiks, millest ettevõte peab lähtuma, on Raamatupidamise seadus (RPS)

Raamatupidamine

docx

Finantsarvestuse kordamine

arvestustulemuse väljaselgitamiseks ning fikseerimiseks. Raamatupidamisregistrid jagunevad kronoloogiliseks registriks ja süstemaatiliseks registriks. Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat, kus toimub tehingute ja muude sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras. Süstemaatiliseks registriks on pearaamat, kus majandustehingud registreeritakse kontode lõikes. Kronoloogilise ja süstemaatilise arvestuse võib koondada ühte registrisse – žurnaal-pearaamatusse, kui majandustehingute registreerimisel algdokumentide alusel tagatakse nende registreerimine koronoloogilises järjestuses  Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis iseloomustab raamatupidamiskohustuslase finantsmajanduslikku olukorda rahalises väljenduses ehk kajastab raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali teatud ajamomendil.

Finantsarvestus

pdf

Finantsarvestuse konspekt

Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ...............................................

Ettevõtlus alused

Rohkem sarnaseid

Meedia

9. Põhivara soetusmaksumus, arvele võtmine ja

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk