Raamatupidamise mõisted (0)

MÕISTED:
MAJANDUSTEHING: Raamatupidamis kohustlase tehtud tehing kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamis kohustlast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase vara, kohustused ja omakapitali koosseis.
MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE : Raamatupidamis kohustlane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ja kirjendama raamatupidamisregistrites nende tehingute toimumise ajal või kui see pole võimalik siis vahetult peale seda.
MAJANDUSTEHINGUID KIRJELDATAKSE: Kahekordse kirjendamise põhimõttel domineeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet. Ettevõttes toimuvat majandus operatsiooni toovad kaasa muudatusi bilansi kirjetes.
TEKKEPÕHINE ARVESTUS: (Äriühingutel) on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingutoimumisele sõltumatta selles, kas sellega seotud raha on laekunud või väljamaksta.
KASSAPÕHINE MEETOD: Kassapõhise arvestuse kasutamisel kirjendadakse tulud ja kulud siis, kui on toimunud tegelik rahaline tehing. Tulud arvestatakse selle aasta tuludeks, mil raha laekus ning tuludest lahutatakse ainult need kulud, mis välja maksti.
TEKKEPÕHINE MEETOD: Arvestab tulusid ja kulusid perioodil, mil need toimusid. Tulud registreeritakse teenimise hetkel, sõltumata sellest , kas raha laekus või ei , samuti registreeritakse kulud nende tekkimisel, sõltumata sellest , kas raha on tegelikult makstud või mitte. Seega ei sõltu tekkepõhise arvestuse puhul tulude ja kulude arvestus laekumise ajast. Kõik majandustehingud kuuluvad hetke, mil nad on toimunud, sõltumata raha laekumisest või tasumisest.
RAAMATUPIDAMIS REGISTRID : Raamatud, lehed, kaardid, või elekrooniline infokandja kuhu kantakse raamatupidamis kohustlese majandustehingud kronoloogilises või süstemaatilises. Registrid peavad võimaldada teha väljavõtet kirjeldatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa( pearaamat )
ALGDOKUMENT :
Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed:
1) dokumendi nimetus ja number;
2) koostamise kuupäev;
3) tehingu majanduslik sisu;
4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
5) tehingu osapoolte nimed;
6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri ( allkirjad ), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6-8 sätestatud nõuet ei kohaldata algdokumentidele, kui nendes punktides nimetatud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis.
(3) Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5 ja 6 nõutavaid rekvisiite algdokumendi koostaja nimi.
(4) Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada.
ALGDOKUMENT: Raamatupidamise dokument mille alusel majandustehing kantakse raamatupidamis registrisse toimunud majandustehingute ülevaadete saamiseks tuleb nad süstematiseerida, registreerida ja säilitada, aruannete analüüsimiseks.
(tuuakse mulle)
1)ALGDOKUMENT
2) LAUSEND- näidatakse ära millega tegu.
3) TEHAKSE KLANNE PEARAAMATUSSE
4) RAAMATUPIDAMIS ARUANNE(kuude või aasta kaupa)
Kui mul on AKTIVIA MUUTUS nt. Klient tasus arve panka. Siis mõlemad asuvad aktivia poolel(pank, klient) Pank suureneb ja nõuded vähenesid. Üks aktivia pool suurenes. Bilansi üldsumma ei muutu ja tasakaal jäi püsima.
PASSIVA MUUTUS OÜ üldkoosoleku otsusega täiendati reservkapitali, eraldati summa aastaaruande kasumist. Reservkapital suureneb ja kasum väheneb e. bilansi ükskonto vähenes ja teine suurenes.
BILANSI MAHU MASS: Nt. Tarnijatelt saadi materjali, mõlemad suurenesid Suureneb varu ja võlad tarnijaltele. Bilanss tasakaalus.
BILANSI MAHU KAHANEMINE: Nt. Kassast maksti palk, mõlemad vähenesid.
KONTO :
Majandustehingud kirjendatakse raamatupidamise kontodel. Konto on finants arvestuse abivahend, mida kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üles kirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks .
KONTO- on majandus tehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne millel on kaks poolt, vasakpoolne on deebet (D) ja parem poolne kreedit (K). Kontorist on kõige lihtsam vorm konto kirjutamiseks.
Kontoristi iseärasused: Kontode avamine : konto avatakse aruande , igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot , aktiva kirjetele aktiva kontod ja passiva kirjetele passiva kontod.
Kontode avamise neile majandus kirjend ja nende sulgemise kohta kehtib 3 seaduspärasust.
1) Algsaldot kirjendatakse konto sellel poolel kus asub bilansis :
Aktiva konto- algsaldo deebetis
Passiva konto- algsaldo kreedetis
2) Varade sissetulek või kapitali suurenemine, kantakse sellelel poolele, kus on algsaldo varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele.
3) Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel(deebetis)
KONTO NIMI: Aluseks võetakse bilansi skeem ja kasumi aruande skeem, ning lisatakse või muudetakse kontosid( nimesid ) vastavalt ettevõtte vajadusele(kasumiaruande skeem 1, lk 22)
SALDO : Kontojääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel.
KONTOALG SALDO: Algjääk kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub alg bilansis. Aktiva kirjete summad vastavate kontode deebetisse, passiva kirjete suunad vastavate kontode kreedetisse.
KÄIVE: Majandustehingusttulenevate muudaduste summa perioodi jooksul.
DEEBETKÄIVE: Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nim. deebet käibeks(DK)
KREEDITKÄIVE: Konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nim. kreedit käibeks.
DEBITEERIMINE : Sissekande tegemine konto deebetisse.
*Aktivia kontodel leitakse lõppsaldo(e.deebet lõppsaldo) kui deebet saldole liidetakse deebetkäive ja lahutatakse kreeditkäive.
*Kontode lõppsaldode alusel koostatakse majandus aasta lõpp bilanss.
* Kui aktivia kontodel puudub algsaldo siis leitakse lõppsaldo + deebeti ja kreediti käibe vahena.
* Passivakontodel leitakse lõppsaldo(e. kreedit lõppsaldo) , liidetakse kreedit saldole + kreedit käive – deebetkäive.
*Kui passiva kontol puudub algsaldo liidetakse lõppsaldo deebet ja kreediti käibe vahena.
KONTRA AKTIVA KONTO: Reageerib mingi aktiva konto jääki, kuid on ise seejuures passiva konto iseloomuga. Tüüpiliseks kontra aktiva konto põhivara kulu, selle konto passiva saldo võrra vähendatakse aktiva konto põhijääki. Saadud summa moodustab põhivara, jääk maksuvuse.
KONTRA PASSIVA KONTO: Reageerib mingi passiva konto jääki, kuid on see juures aktiva konto iseloomuga. Passivas seda näidatakse – märgiga.
SÜNTEETILINE KONTO: Peakonto, mille all võib olla mitu analüütilist kontot nt. sünteetilised kontol võlad tarnijatele võivad olla analüütilised kontod tarnijate lõikes.
Nt. Kontole materjalid – avatakse analüütilised kontod iga materjali lõikes.
Sünteetilised kontod avatakse pearaamatus nendel peetakse ainult rahalisest arvestust aruande koostamiseks .
ANALÜÜTILINE KONTO: ON sünteetilise konto algkonto. Analüütilisel kontol peetakse analüütilist arvestust, mis on detailsem, peetakse eraldi registrites(raamat, leht, tab. Jne)
Analüütilist kontot peab tavaliselt laotöötajad.
KULUKONTO: On aktivia konto isel. Perioodi sisesed kulud, kulude rühmitamiseks ja kogumiseks. Ei ole majandusaasta alguses saldot. Aasta jooksul kogunevad kulud konto deebetisse, iga kuu lõpus tuuakse tulemus välja kreeditis ja lõppsaldot ei jää.
Tulemus kantakse tulude ja kulude koond kontole.
Deebet tulude ja kulude koond konto
Kreedit kulukontod
Aastalõpus tehakse raamatupidamis õiendi alusel tulude ja kulude koondkontol lõpetamise kontol. Kõik kulud kantakse aruande aasta kahjumisse.