Filmi "Remember Me" põhjalik analüüs (0)

[Tippige ettevõtte nimi]
Filmianalüüs
Remember me
2012

Lühikokkuvõte filmisisust

Mäleta mind - Remember Me on 2010 resisöör Allain Coulter’i poolt vändatud romantiline draama . Filmi kandvaid osasid kehastavad Robert Pattinson, Emilie de Ravin, Chris Cooper , Lena Olin ning Priece Brosnan.
Ally (Emilie de Ravin) nägi 11- aastaselt pealt oma ema mõrva New Yorgi metroo platvormil. Nüüd, kümme aastat hiljem, elab ta iga päeva, nagu see oleks ta viimane koos oma detektiivist ülihoolitseva isa Neiliga (Chris Cooper) nende kodus. Tyler (Robert Pattinson) on tujukas ning sihitu 21- aastane noormees , kes elab masenduses oma 7 aastat tagasi enesetapu sooritanud venna teo pärast. Samuti on tal väga keerulised ning teravad suhted oma ärimehest isaga ( Price Brosnan).
Ühel õhtul satuvad Tyler ning tema parim sõber ja toakaaslane Aidan ( Tate Ellington) sekeldustesse, mis lõpeb sellega, et Ally politseinikust isa Tyleri arreteerib. Kättemaksuks selle eest räägib Aidan Tylerile augu pähe, et see Ally südame murraks . Aidan avastab ühel hommikul , et Ally käib New Yorgi Ülikoolis. Vastutahtmist on Tyler lõpuks nõus Allyga kohtuma . Mitte kellegi üllatuseks noored aga armuvad ja alguse saab romanss, mis peab üle elama Ally isa vastuseisu ning Tyleri keeruka perekonnaelu .
Samal ajal on Tylerile oluliseks ka tema väike õde. Õde Caroline on oma vanuse kohta juba lootustandev kunstnik. Juba on tal avada ka oma kunstinäitus, kuhu ta ootab kõiki talle kalleid inimesi. Seal hulgas ka enda ärimehest isa ning vend Tylerit. Kahjuks ei lähe kõik nii nagu väike kunstnik on lootnud. Caroline’i isa ja Tyler lähevad riidu selle pärast, et isa unustas oma töö pärast ära lapse näituse avamise. Kui Tyleril pole selle vastu midagi, et ta isast ja tema rahast eemale peab hoidma, siis seda, et isa oma tütre eest hoolt kannaks, valvab ta kullipilguga. Samas on keerulised ka Carolina suhted oma klassikaaslastega, mis teravnevad peale seda, kui Carolina on külaliseks ühe klassiõe sünnipäeval. Sealt tuleb Carolina ära lühikeseks pügatud juustega, mille tulemusel on ta enesehinnang langenud. Appi tuleb Tyler, kes toetab igati oma väikest õde ning saadab ta järgmisel päeval kooli ja paneb õelad klassikaaslased paika, näidates, et Carolinal on toetajad ja kaitsjad olemas.
Tyleri ja Ally suhetesse lüüakse aga mõra, kui Neil sunnib Tylerit tunnistama Allyle, et nende suhe on kättemaks arreteerimise pärast. Selle ülestunnistuse tulemusel läheb Ally tagasi oma koju elama ning on valmis unustama talle nii ebameeldiva vahejuhtumi. Carolinaga toimunu aga ühendab Tyleri ning Ally taas, sest nüüd saavad nad aru, et nende tunded on teineteise vastu siirad. Paraneb ka Tylori ja tema isa vaheline läbisaamine. See saab selgeks peale seda, kui Tyler on isa tööarvutist leidnud pere pilte, millel on nii surnud Michel, Tyler kui ka väikeõde. See paneb Tyleri mõtlema ning selle kinnituse, et pildid pole sinna ekstra pandud, sai ta ka isa sekretärilt, kes räägib kuidas isa istub arvuti taga ning vaatab sinna ülespandud pilte.
On 11,september 2001 aasta. Tyler ja isa on ära leppinud. Samuti on üksteist taas leidnud Ally ja Tylor . Hommikul läheb Tylor isa kontorisse teda ootama, kui terroristide lennuk rammib WTC, kus asus Tylori isa kontor .

Filmis kajastatud sotsiaalsed faktid

Kõige tähtsamad perekonnaliige Tyleri elus on ta väikeõde Caroline. Rikkurist isa ja ema on lahutatud ja isa kipub oma lastest eemale hoidma. Tylor elab omaette, teenides endale raha raamatupoemüüjana. Ta tahab olla sõltumata oma isa rahast ja tema mõjuvõimust. Kui Ally isa Tyleri arreteeris, kasutas isa oma advokaati ning raha, et Tyler vabastada. Tyleri meelest oleks ta meelsamini karistuse ära kandnud, kui isa teeneid kasutanud. Kõige tähtsam Tyleri meelest on kokkuhoidev ja hooliv pere. Raha on teisejärguline. Tylori isale aga on raha teenimine esmajärguline. Tema arvates saab raha eest kõike. Unustades raha teenimise kõrval ka oma laste jaoks olulise. Kuid Ally ja tema isa on tavalised inimesed, kelle jaoks on oluline just perekonna toetus. Kuna Ally jäi 11-aastaselt ilma emata, on isa endast andnud kõik, et Ally ei tunneks millestki puudust. Tema kaitseinstinkt ja hirm tütart kaotada hakkab Allyt liigselt ahistama . Ta tunneb, et ei saa vabalt hingata , kuid ta mõistab isa hoolitsemist ja saab tema hirmust aru. Mässumeelsus tärkab Allys pärast kohtumist Tyleriga, kellesse tüdruk lootusetult armub.

Ühiskonna kirjeldus, mis antud filmis kajastatud

Filmis on kajastatud tänapäevane ühiskond koos selle arenguga ning vigadega. Tehnika ja majanduse areng ning inimese mõtlematu tegevus on kaasa toonud katastroofiliste sündmuste arvu pideva suurenemise. Lisaks sellele muutuvad moodsa ühiskonna riskid ja haavatavus tänapäeval järjest enam rahvusvaheliseks. Siin on viimaste aastate märksõnadeks terrorism, mis pärast 11. septembrit 2001.a painab suurt osa maailmast, nakkushaiguste levik, katastroofilised loodusõnnetused ja elutähtsate süsteemide1 suurenev haavatavus ning sellega seotud hädaolukorrad. Paljud maailmaosad seisavad silmitsi joogivee puudusega, suurlinnade teke suurendab nende haavatavust õnnetuste osas ning elanikkonna liikumine toob ka suurel hulgal rahvast traditsiooniliselt kõrge riskiga piirkonda (Dynes 1998). Tänapäeva ühiskonda võime kirjeldada ka kui infotehnoloogia ühiskonda. Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav - hankiv , tootev , talletav, levitav ühiskond. Infoühiskond on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline infrastruktuur toovad paratamatult kaasa põhjalikke muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. Infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna struktuur. Infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma.
Enamikes kaasaja ühiskondades on sotsialiseerimise ülesanne koondatud selleks ettenähtud institutsioonidesse ja tegevusesse. Selliste institutsioonide roll on inimeste ettevalmistamine ühiskonnas toimetulekuks ja neile ühiskonnas kehtivate väärtuste, normide ja reeglite, aga ka konkreetsete teadmiste ja oskuste õpetamine vastavalt ühiskonnas antud hetkel ettenähtud prioriteetsetele väärtustele. Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad inimese toimimist. Väärtused on ka teatud seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad ja hindavad . Väärtushinnangud peegelduvad inimese tegevuses, kuna nendest lähtudes valib ta käitumisviisi. Kuigi inimesed väärtustavad erinevaid asju, leidub ka niisuguseid väärtusi, mille puhul tavaliselt eeldatakse, et kõik inimesed neid tunnustavad – need on üldinimlikud väärtused, näiteks lugupidav suhtumine iseendasse, teistesse ja keskkonda. Lisaks kogemustele vormivad väärtushinnanguid suhtlemine ja kultuuriline taust. Väärtushinnangud kokku moodustavad väärtushinnangute süsteemi. Väärtused moodustavad väärtussüsteemi, kus väärtused on järjestatud hierarhiliselt. Väärtussüsteemid esinevad kõigis ühiskondades, nad olla individuaalsed, grupilised, rahvuslikud, ühiskondlikud. Igal inimesel on oma väärtushierarhia, mille järgi antud inimene instinktiivselt käitub.
Kultuur
(missuguse kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid , tabud, tavad, moraalinormid, seadused, väärtused filmis kajastamist leiavad, kas esineb etnotsentrismi, kultuurišokki, kultuurikonflikte. Samuti tooge välja, kas filmis on märgata subkultuure, neile omaseid sümboleid, materiaalseid, normatiivseid või kognitiivseid tunnuseid)
Ameerika kaksikmandri asustamine algas umbes 17 000 aastat tagasi. Aasiast üle Beringi väina tulnud rahvad hõivasid järkjärgult kontinendi kogu selle äärmuslikus mitmekesisuses. Kuni 16 sajandi alguseni elasid ja arenesid sealsed rahvad peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Ameerika avastas eurooplastele teatavasti Christoph Kolumbus 1492. aastal. Tema ekslikust oletusest, et ta on jõudnud Indiasse. Ameerika põlisrahvas on indiaanlased . Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid Sõltuvalt elatusaladest ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda nagu näiteks Põhja Ameerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase basseini troopikametsad jne. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel kuid see ei tähendanud kaugeltki seda et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline . Indiaanlaste rahva kunst oli väga rikas ja mitmekesine. Kesk-Ameerika ja Andide mäestiku läänenõlva tsivilisatsioonide saavutusi võib täiesti võrrelda Vana-Egiptuse või Mesopotaamia omadega. Tõsi küll tegu on märksa hilisemate nähtustega. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saabumist veel riigieelses ühiskonnas. Siiski oli Vana-Ameerikas kaks piirkonda, kus indiaanlased olid loonud kõrget tsivilisatsiooni ja riigi juba ammu enne võõraste vallutajate tulekut Lõuna-Ameerikas inkade impeerium praeguse Peruu aladel ja asteekide riik. Kesk-Ameerikas pealinn Tenochtitln asus samas kui praegune Mehhiko pealinn. Inkade, asteekide ja maajade aga samuti ka mitmete varasema mehhiko kultuuri nagu olmeekide tolteekide jt poolt loodud kunst on suurte erinevustega kuid ometi on kõigil neil mõningaid ühiseid jooni ning nad kõik üheskoos moodustavad omapärase terviku maailma kunsti arengus. Chichn Itzs astmikpüramiid Mehhiko maaja tolteegi kultuur on üks väga hea näide toleegide arhitektuuri näitest.
Indiaanlaste ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel ka astmikpüramiide, staadione- kultusega seotud pallimängudeks, observatooriume, paleesid jpm. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi nt. basalt, vahematerjalina ei kasutatud mörti. Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik ehk pseudovõlve Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. Tuntakse palju kiviskulptuure tihti basaldist reljeefidega kaetud steele, kuid on levinud ka keraamika. Keraamikat esindavad vaasid ja potid kaunistatud lindude, lillede, puuviljade ja muuga , kuid loodi ka kauneid terrakotast figuure enamasti kujutati kas loomi inimesi või jumalaid. Skulptuure kaeti tihtipeale nefriidi või türkiisiga mosaiiktehnikas. Vana-Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid rabavad meid aga oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Sageli kujutati loomi ja taimi. Peenelt graveeriti puule. Tähelepanuväärne on see, et indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele nagu näiteks kreeklased vaid just nägu oli neile peamiseks huviobjektiks. Inimkeha on antud enamasti lihtsustatult mõnikord isegi abitult, kuid näoilme on tihti väga väljendusrikas ja isegi individualiseeritud. Niihästi esimese kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus
Ka maali kunstis näeme monumentaalset ja ekspressiivset laadi . Maali kunst on esindatud põhiliselt seinamaali või mosaiigina. Neid on leitud astmikpüramiidide läheduses asuvate paleede seintelt . Tarbeesemetest on leitud rohkelt kudumis ja põimtöid kullassepa kunsti tooteid ning tarbe ja sõjariistu. Puuvillakangaid maaliti kooti sisse laama ja alpakavilla. Palju leitud riideid on tehtud troopiliste lindude säravatest sulgedest. VanaAmeerika riigid olid enamasti totalitaarsed ja ainuvalitseja kätes oli alamate elu. Usundis domineerisid eurooplaste arvates sünged ja võikad jooned ei tuntud mingeid lunastusmüüte ega usutud ka hinge surematust. Kolonisaatorid hispaanlased on kirjutanud inimohvritest mida oma jumalatele tõid niihästi inkad kui ka asteegid . Kahtlemata on kogu see omapärane maailmavaade mõjutanud ka kunsti üldilmet. Sageli on kujudel karm näoilme ning väga harva kohtame midagi rõõmsat euroopalikus mõttes. Siiski oleks vale vanade indiaanlaste kunsti rõõmutuks pidada. Indiaanlane ei kartnud surma ta pidas seda loomulikuks ja paratamatuks. Seetõttu on indiaanlaste kunstis tegelikult väga palju elurõõmsat. Vanad mehhiklased ja inkad hindasid kõrgelt ilu ja kunsti. Nad uskusid, et „lilled ja laulud“ on elamise peamiseks mõtteks.
Nagu indiaani müütides nii kombineerub inimene ka kunstis tihti loomaga , mao, röövlinnu või krokodilliga. Legendaarset esivanemat tähistab vihmametsade suurim kiskja - jaaguar . Vana-Ameerika rahvaste kultuses olid tähtsad vereohvrite rituaalid samuti kosmoloogia . Nii astmikpüramiidid kui ka staadionid olid usulise tähendusega. Vana-Ameerika oli enne avastamist“ kultuuriliselt heal tasemel - tunti kirja olmeekide ja maajade hieroglüüf ja inkade sõlmkirja. Samuti oli nende kalender ka täpsem, kui Euroopas samal ajal.
Tänapäeva kultuuri on Ameerikas nimetatud petukultuuriks. Nii nimetab kultuuri ilmunud raamatu „Pettuse kultuur: miks üha enam ameeriklasi valetab, et elus edasi jõuda“ autor David Callahan. Petukultuuri on kirjeldanud kui ühte edu saavutamise abinõud. Enron , Worldcom, Tyco, Martha Stewart ... Kõiki neid viimastel aastatel Ameerika suuräri raputanud skandaale ühendavad valed, mille abil tippjuhid püüdsid kasu lõigata. Arvamusuuringud näitavad, et keskmise jänki usaldus sellesse, et korporatiivses Ameerikas aetakse asju ilma pettusteta, on kogu päevavalgele tiritud musta pesu tõttu kõikuma hakanud. Kuid mida teeks enamus tavaameeriklasi ise, kui neil oleks võimalus pisut pettes suurt raha saada? David Callahan usub, et enamus jänkidest otsustaks tasku panna tunduvalt enam, kui nende arve seda võimaldaks. Valede paraad “ Pettused ja valetamine on viimase 20 aasta jooksul Ameerikas dramaatiliselt tõusnud,” väidab Callahan. Ta süüdistab selles üha verisemaks muutunud kapitalismi, mis omakorda on süvendanud veendumust, et elus edasi jõudmiseks on kõik viisid õigustatud. “Üha jõulisemalt meie igapäevaelus domineerivad turujõud ning üha kasvanud majanduslik ebavõrdsus õõnestavad väärtushinnanguid üha enam ja kõik see võib lõppkokkuvõttes hakata ohustama Ameerika demokraatlikku süsteemi,” kirjutab ta.
Autor jõuab lõpuks järeldusele, et massiline valetamine on tegelikuks sümptomiks millestki tõsisemast: ameeriklased on muutunud üha ebakindlamaks ja oma tuleviku kindlustamise nimel ei taganeta sageli petmisest. “Rikkad on muutunud üha jultunumaks ja tavakodanikud üha küünilisemaks,” kirjutab ta. Väiksed ja suured valed. Callahan tunnistab , et Ameerika ühiskonda makro-tasandil vaadeldes on see tegelikult muutunud ausamaks kui kunagi varem: maffia võim on taandunud, korruptsiooni on vähem. Mikro - ehk siis üksikisiku tasandil on asjad samas halvenenud. Ennekõike nooremate, hea haridusega professionaalide ja rikaste seas, kes näivad arvavat, et edu saavutamiseks on kõik abinõud õigustatud. Ameerika on muutunud ühiskonnaks, kus on üha tähtsam iga hinna eest võita. Rikastele andestatakse. Et praegusele petukultuurile lõpp teha, tuleb autori arvates kiiremas korras peatada Ameerika triivimine suunas, kus rikastele antakse eriõigusi ja keskklassi kuuluvad ameeriklased on üha enam veendunud, et süsteem töötab nende huvide vastu. “Ameerika vajab uut sotsiaalset kokkulepet ja eetikakoodi,” märgib ta oma raamatu lõppsõnas, kust kõlab samas läbi kibe kahtlus , et ta karje võib selles kapitalistlikus kõrbes nimega USA kõlada kurtidele kõrvadele. Seda viimati nimetatud kultuuri on väga hästi tunda ka filmis. Selline kultuur on just kiilulööjaks Tyleri ning ta isa vahel.
Sotsialiseerumine
(kas filmis toimub sotsialiseerumine, re- ja desotsialiseerumist, kes on sotsialiseerumisagendid, tähtsad teised)
Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sotsialiseerumine toimub erinevate rollide õppimise kaudu. Kui inimene soovib omada mingit staatust, peab ta õppima sellele vastavalt käituma. Rolliõppijal on rollidega kaasas käivate normide ja reeglite kohta vaja informatsiooni. Esmase pildi annavad vanemad (perekond). Need väärtused ja hoiakud on püsivamad. Veel annavad informatsiooni omataoliste grupp (sõbrad), kusjuures kõige olulisimad teismeea sõbrad ning kool (õpetajad) ning massimeedia. Rollide õppimiseks on vaja asjakohast informatsiooni (rollijuhiseid), võimalust harjutada, tagasisidet, sotsiaalset toetust. Enesehinnang on muudetav uute enesekaste positiivsete kogemuste ning käitumis- ja mõtlemisviiside omandamise abil. See, kelleks me end peame ja kuidas me teistesse inimestesse suhtume, sõltub eelkõige kultuurist, kus me kasvame. Inimese mina mõjutab tema info tõlgendamist ja mäletamist, käitumist, emotsioone. Peegelpildi - mina teooria järgi on „mina“ inimese ettekujutuste kogum, mille inimesed omandavad teistega suheldes. Selle komponendid on ettekujutuses sellest, kuidas teised inimesed näevad ja kuidas teised inimesed seda hindavad. Samuti inimese arvamus teise hinnangute kohta. Seega kujundab inimene ise aktiivselt oma mina-pilti. Enesehinnang on mina-käsitluses hinnanguline osa, mis on põhiliseks inimese psühholoogilist heaolu mõjutavaks teguriks. Inimese enesehinnangu kujundamisel suurim roll on vanematel. Soole omased käitumisjooned omandatakse sotsialiseerumise käigus suurest läbirolliõpetajate kiitmise ja laitmise. Hariduse funktsioon on sotsialiseerimisprotsessi lõpuleviimine. Sotsialiseerumine on eluaegne protsess. Filmis olevat sotsialiseerumis protsessi on tunda kõigi osalejate poolt. Tylor on kohutavalt impulsiivne ja haavatud tegelaskuju. Hakates arutlema misks just ta selline on siis ilmselt probleemid hakkavad kodust. Lahutuse läbielanud vanemad, kes oma lastele sellega seoses annavad halba eeskuju ning panevad tundma hirmu ebakindluse ees. Samuti on tegelaskuju mõjutanud tema venna enesetapp. Selles õnnetuses süüdistab Tylor oma isa, kes näitab oma suhtumist igati negatiivsest küljest, ning arvab , et sellise käitumisega õpetab ta oma poegi meesteks olema. Tylori isa käitumine rahamaailma vallutades ning filmi alguses vaatajalegi nii näivana, et just see ongi õige. Taylor on aga protestimeelsest kodust ära kolinud ja üürinud endale elamise. Tema arengut ja sotsialiseerumist mõjutvad nii toanaaber kui ka kõige tähtsam isik tema elus – väike õde Carolina. Õega käitumisel näitab Tylor üles täielikku pühendumist, abivalmidust ning armastust. Õe kunstinäitus andis samuti tõuke üheks suuremaks sõnavahetuseks Tyleri ning ta isa vahel. Just Tyleri ja tema isa koosluses peitub filmi kõige tugevam tõmbenumber, aga kahjuks ka suurim probleem. Isa ja poja vaheline vägikaikavedu on lausa nii kaasakiskuv, et kohati ununeb Ally olemasolu ära. Eriti kummastav on nende kolme ühine lõunasöök, kus peamine vestlus toimub Tyleri isa ja Ally vahel, aga tänu kahe mehe vahelisele pingele tunduvad Ally sõnad pigem taustamuusikana. Allygi kasvatab oma olemuse ja läbielamustega. Samas mõjutavad ta ellusuhtumine ja üleelamised Tylerit. Tyleri südame ümber olev jäine kiht ning tema halvad suhted isaga taanduvad filmil lõpuks positiivseteks. Nii Tyler kui ka tema isa kasvavad meie silme all ja filmi lõpuks on näha Alles filmi lõpuks on aru saada, et tegelikult ei olegi „Mäleta mind" mõeldud rääkima Ally ja Tyleri suhte lugu, vaid lugu Tyleri perekonnast, kuhu Ally sisse sulandub.
Hälbekäitumine
(millist hälbekäitumist märkate, kuidas reageeritakse, mis põhjustab hälbekäitumist)
Filmi peategelase Tyleri puhul võib märgata hälbekäitumist. Tyler oli vastu kõigele n.ö tavalisele ja üritas kõike teha omamoodi. Eirata reegleid, olla seadusest kõrgemal. Ta ei nõustunud käima koolis, sest tema jaoks oli see liigne surve – ta käis ülikoolis vabakuulajaks, mis ei kohustanud teda millekski. Ta käis seal millal tahtis ja kuidas õigeks pidas.
Tal oli ka oma perekonna suhtes teatud mõttes hälbekäitumine. Tal oli uskumus , et ta isa on halb ja ta ei suutnud temaga olles tihti end taltsutada. Ta lihtsalt pidi vastu hakkama, näitama võimu ja isale näitama, et ta pole enam laps. Ning ta ütles alati ära abist, ka siis kui ta seda vajas. Ta ei suutnud olla tänulik ja mõista teisi inimesi.
Ka Allyl oli omamoodi hälbekäitumine. Ta oli vaikne ja ei tahtnud olla ta ise. Ta tahtis valida ja olla vaba. Seega sobis ta Tyleriga ideaalselt kokku. Tyler viis ta maailma, kus ta sai olla iseseisev ja teha midaiganes ta soovis. Tema konformseks käitumiseks võib siiski lugeda seda, et ta tunnetas oma piire . Ta teadis täpselt kui väga ta haiget oma isale teha võis ning kuidas oleks õige ja kuidas vale. Kuid siiski ei teinud ta seda. Ta tahtis näha, kui kaugele ta isa võib minna. Ta isa aga suutis minna kaugele. Ta leidis Tryleri korteri ülesse ning selleks, et oma tütart kaitsta oli ta valmis Tylerit vigastama . Mis polnud ka väga normaalne, et ta ei suutnud sõnadega edasi anda mida ta tundis. Üldiselt oli Ally isal üldse kombeks mitte asju seletada sõnadega, vaid just käitumisega, mida võib ka pidada hälbekäitumiseks.
Ka Tyleri isal oli hälbekäitumine. Ta oli kinnine ning ei suutnud edasi anda oma hoolivust ja tundeid. Ta arvas , et raha teeb kõik õnnelikuks ja muud perekond ei vaja. Ta oli väga kiindunud oma töösse ja ei suutnud sellest lahti lasta.

USA haridussüsteem

USA detsentraliseeritud hariduspoliitika on unikaalne kogu maailmas. Föderaalne valitsus ei tegele hariduse juhtimisega, samuti puuduvad riiklikul tasemel ühtsed õppekavad, hindamissüsteemid ja standardid . Hariduse juhtimise, kontrollimise ja finantseerimisega tegeleb iga osariik ise. See funktsioon on omakorda delegeeritud kohalikele omavalitsustele. Omavalitsusi toetab koolide tegevuse finantseerimisel osariigi valitsus, suuremate ja tähtsamate projektide rahastamisel saab toetust paluda ka USA föderaalsest eelarvest. Hariduse ja kõige sellega seonduva juhtimisega tegelevad nn kooli piirkonnad, mida on Ameerikas üle 16,400. Koolipiirkond on oma tegevuses- haridusasutuste tegevuse koordineerimine , õppekavade arendamine, metoodiline töö jne- väga iseseisev. Kõigil hariduse tasanditel on olemas avalikud ja erakoolid . Avalikke koole peab üleval osariik, erakoole haldavad tavaliselt mittetulundusühingud või kasumit taotlevad ettevõtted. Tegevuseks vajalikud finantsid saadakse õppemaksudest, annetustest (eraisikud, sh. vilistlased, organisatsioonid jt). Eri- ja lühiajaliste projektide finantseerimiseks on erakoolidel võimalik taotleda toetust ka kohalikelt omavalitsustelt, osariigilt ja föderaalvalitsuselt.

Põhi- ja keskharidus

Kuna üldhariduse reeglistiku määrab iga osariik ise, on kohustuslik kooliiga osariigiti erinev. Üldiselt algab kooliiga 6. eluaastast ja lõpeb 16.-18. eluaastal . Osariik on kohustatud tagama tasuta üldhariduse (põhi- ja keskharidus ) kõigile kooliealistele noortele, kes on USA kodanikud või kellel on alaline elamisluba. Üldharidus on koolipiirkondade vastustusalas. Igal koolipiirkonnal on nõukogu, mis juhib teatud maakonna või linna piires üldhariduspoliitikat. Nõukogu liikmed nimetab tavaliselt kohalik omavalitsus . Ühe kooli piires on administreerijaks siiski kooli direktor. Põhi- ja keskkool kestavad kokku 12 aastat. Üldiselt jaguneb üldharidus kolmeks osaks: 6 aastat põhikooli, 2 aastat junior high keskkooli ja 4 aastat senior high keskkooli. Kuid ka siin on palju erandeid . Kuigi osariigi eelarvest finantseeritavates üldhariduskoolides käib 85% õpilastest, on Ameerikas ka väga palju erakoole. Erakoolid on alati silma paistnud heade õpetajate, tugevate õppekavade ja väga laia õppeainete valikuga. Ka erakoolid peavad vastama teatud standarditele - esiteks
koolipiirkonna nõuetele ja teiseks regionaalse akrediteerimisassotsiatsiooni nõudmistele- iga erakool on akrediteeritud regionaalse assotsiatsiooni poolt. Väga populaarsed eriti välismaalaste seas on internaatkoolid. Leidub nii poiste, tütarlaste kui ka segakoole. Suurepärase akadeemilise ettevalmistuse ja isikliku juhendamise tõttu on internaatkool kõrgelt hinnatud. Suurem osa neist on keskkoolid, kuid on ka koole, kus saab õppida ka esimese keskharidusjärgse kursuse. 10% internaatkooli õpilastest on välismaalased.
Keskkoolis algab spetsialiseerumine. Senior highschool'i õpilased peavad üldiste ainete kõrval hakkama valima õppeaineid, millest mõned on kohustuslikud, paljud vabatahtlikud. Need õpilased, kes soovivad oma haridusteed jätkata ametikoolides, valivad teatud eriala või elukutsega seotud õppeaineid. Ülikooli minevad õpilased valivad üldisemaid aineid, kuid ka siin tuleb silmas pidada seda eriala, mida soovitakse ülikoolis õppida. Ülikooli sisseastumisel võib olla nõudmine, et keskkoolis on läbitud teatud kursused .
Üheks suureks erinevuseks USA ja paljude teiste maade keskkoolide tegevuses on see, et keskkool ei lõpe lõpueksamitega. Lõpetamaks keskkooli, peavad õpilased nelja viimase õppeaasta jooksul läbima 18-21 kursust. Peale valikainete on kursused, mille läbimine on kohustuslik (Ameerika ajalugu, matemaatika jne). Lisaks nendele võivad koolipiirkonnad nõuda veel teatud erikursuste läbimist, mis on selles piirkonnas kohustuslikud. Lõputunnistuse saamiseks peavad nii valitud kui ka kohustuslikud kursused olema edukalt lõpetatud. Keskkooli lõpuklassides hakkavad õpilased valmistuma ka ülikooli või ametikooli sisseastumiseks. Paljud avalikud keskkoolid ja peaaegu kõik erakoolid pakuvad erinevaid ülikooli ettevalmistuskursusi. Keskkooli kolmandas ja neljandas klassis (eelviimane ja viimane) peavad õpilased otsustama, kas nad soovivad edasi õppida ülikoolis või ametikoolis. Keskkooli hinded, õppeedukus, standardiseeritud testide tulemused (SAT või ACT), kooliväline tegevus ( sport , kunstiringid jne) ja õpetajate soovitused mõjutavad õpilase sissesaamist ülikooli.
Need, kes on keskkoolis õppeedukuselt parimad, ei pea ülikooli sissesaamise pärast väga muretsema. Ameerika prestiižsed ülikoolid värbavad parimaid keskkoolilõpetajaid juba lõpuklassidest, meelitades neid suurte stipendiumitega. Sageli on ülikoolid eriti huvitatud edukatest sportlastest ja kunstnikest-muusikutest. Keskmise õppeedukusega õpilastel ülikooli sisseastumine nii kerge ei ole. Keskkooli lõpetab umbes 75% õpilastest. Keskkooli saab lõpetada ka õhtukeskkoolides, mis tõstab 25-29 aastaste inimeste seas keskkooli lõpetanute protsendi 86ni. Keskkoolile järgnevat haridusteed nimetatakse post-secondary education. Keskkoolijärgsed haridusasutused on ameti-, kutse- ja ülikoolid. USAs on palju erinevaid ametikoole - kokku üle 6,200. Üldiselt kestab ametikool 2 aastat, aga on ka kursuseid, mille kestvus on mõned kuud. Kuna ametikoolist saab rakendusliku hariduse, ei saa selle lõpetaja astuda magistriõppesse, vaid peab enne läbima bakalaureuse õppe.

Perekonnasüsteem

Tavalist ameerika perekonda näevad inimesed kui ühte suurt õnnelikku kooslust, kus pereisa on edukas tööl ning peab peret üleval ja ema ülesandeks on kasvatada lapsi, viia neid kooli, teha süüa ja hoida kodu korras. Tänapäeval ei saa kindasti perekonda kui tervikut sellisel moel käsitleda. Tihti lahutatakse abielusid, lapsed elavad kord ema, kord isa pool- võib öelda, et ajad on lihtsalt muutunud ja julgen väita, et inimestele on antud lihstalt nii palju võimalusi ja vabadust, et enam ei vaevuta nägema suhete nimel sama palju vaeva, kui varem ning lähtutakse pigem põhimõttest, et tuleb nautida oma elu maksimaalselt ning öelda lahti kõigest, mis hetkel tundub probleemne.
Filmis on samasugune olukord. Vanemad on lahutatud, noorem laps elab ema juures, vanem juba enda elamises. Ema elab koos uue mehega, isa aga üksinda. Inimesed elavad täiesti erinevat elu, kuigi on olnud kunagi üks kooslus, üks perekond. Tuleb märkida, et sellises olukorras tunnevad kõige suuremat rõhumist just lapsed- nii ka filmis. Carolina ei suutnud leppida sellega, et rääkimata sellest, et ta ei ole enam tema elus esikohal, ei pööra isa talle absoluutselt tähelepanu ega pole toetav tema tegemistes.

Religioon

Ühte kindlat religiooni pole võimalik filmist järeldada, kuid kuna tega on 21. Sajandi Ameerikaga, siis võib eeldada, et tegelased on kristlased . Kristlus  ehk ristiusk on monoteistlik  usund , mille keskmeks on  Jeesus  Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis  ennustatud  Messias . Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim  maailmareligioon . Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja  Okeaanias . Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna- Koreas .
Otseseid religiooni sümboleid või tegevusi nagu rist või näiteks palvetamist filmis ei ole võimalik täheldada, küll aga mõnel üksikul teisel moel. Näiteks kirjutab peategelane oma surnud vennale ning teeb seda alati ühes ja samas kohas. Seda võib pidada teatud uskumuseks. Samuti lõppeb film 11.09.2001 terrorirünnakuga, millest võib järeldada usulisi lahkhelisid. 11. septembri terrorirünnakud (inglise keeles September 11 attacks , 9/11) oli al-Qā‘idah' terrorirünnakute seeria Ameerika Ühendriikide vastu 2001. aasta 11. septembril. Sama päeva hommikul kaaperdas 19 al-Qā‘idah' terroristi mitu reisilennukit, millest kahega rünnati New Yorgi World Trade Centerikaksiktorne. Terroristide plaani järgi pidid kaks lennukit lendama kaksiktornidesse, üks Pentagoni ning veel üks Valgesse Majja (teise versiooni järgi Kapitooliumi ). Lennuk, mis tabas Pentagoni, tappis seal kokku 40 inimest (terroriste arvestamata). Neljas lennuk, mis pidi lendama Valgesse Majja, võeti reisijate poolt üle ning terroristide plaan hävitada Valge Maja ebaõnnestus, ehkki lennuk kukkus alla ja pardalolnud hukkusid. Seeria intervjuusid, nii helisalvestisi kui videosalvestisi, on avaldatud pärast 11. septembri terrorirünnakuid ja kuuluvad arvatavasti Osama bin Ladenile. Alguses, kõneleja eitab seotust terroriaktiga. 2001. aasta detsembris avaldatud helisalvestisel võtab kõneleja vastutuse enda peale.  Luure Keskagentuurijärgi on salvestisel tõenäoliselt Osama bin Laden . Mõned vaatlejad, eriti Islamimaailmast, kahtlesid selle salvestise autentsuses. 2007. aasta novembris avaldatud helisalvestisel, mis samuti arvatakse pärinevat bin Ladenilt, kinnitab kõneleja süüd ja ütleb, et  Taliban  ega Afganistani valitsus ja rahvas ei teadnud sellest midagi.

Kokkuvõte

Tähtsam osa filmist on kanda loomulikult Pattinsonil. Mees oli sellest projektist nii sisse võetud, et lisas oma nime isegi produtsentide sekka, et tal olek vetoõigus, kui stuudio filmi imalaks romantikaks ajada oleks tahtnud. Tyler on kohutavalt impulsiivne ja haavatud tegelaskuju. Enamasti saab Patinson oma rolliga suurepäraselt hakkama, kuid kohati lööb Tyleri hullus temalgi üle pea. Parimatel hetkedel jääb mulje, nagu oleks Pattinson loodud Tylerit kehastama, ent leidub ka hetki , kus tundub, nagu oleks Tyler nii hulluks kirjutatud vaid seetõttu, et Pattinsonile lisada „paha poisi " usutavust ja selle abil naisi kinno meelitada.
Teise suurepärase näitlejatööga saab filmis hakkama Brosnan, kes on palju parem karjudes, kui lauldes. Vaataja silme ees üritab ta ette võtta metamorfoosi töönarkomaanist rikkurist heaks isaks. Olukorra teeb nii palju raskemaks tema harjumus oma laste armastust (üritada) rahaga osta. Kahtlemata on tegu ühe kõige tugevama kõrvalosaga.
Ka de Ravini näitlemine ei tee asja paremaks, sest algul Ally elufilosoofiat selgitades on ta küll tasemel, ent hiljem on ta sellele vastupidiselt malbe ja tagasihoidlik , mis vähendab ta usaldusväärsust. Iga film, mis ei näita oma karaktereid sünnist saati, peab kinokülastajale ette söötma oma tegelaste tausta . Ally taustaloo rääkimiseks kulub filmi algul 3 minutit, samas kui Tylerile pühendatakse pool tundi. Seega võib filmi algus tunduda labase Robert Pattinsoni näo ekspluateerimisena. Nii ma algul arvasin ja tõenäoliselt loodavad seda ka tuhanded „ Videviku " tulihingelised toetajad, kes seda filmi vaid Edwardi, vabandust , Pattinsoni pärast vaatama lähevad.
Leian, et film on täis erinevaid asju mida jälgida ning tähelepanna. Kui hoolikalt vaadata siis leiab selliseid sotsiaalseid aspekte väga paljudes filmides . Kuid selle filmi puhul ütleb lõpp ära selle, mis tegelikult loeb ja mis meid kõiki muudab.